Üldine ajateenistuskohustus

[Lemet]

Kuidas suhtub isand Herem selle 15 väärteokaristusega kodaniku teenistusse kutsumisesse. Ja ülepea tervet kuhja karistusi omavate kodanike ajateenistusse. On inimeste põud tõesti sedavõrd suur või ei pöörata sellistele asjadele lihysalt tähelepanu?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eks ta ole - parim kaitse on rünnak: Borja ei oska % arvutada, fakte moonutab ka kurjategija niisuke

HEREM, A4, KRA & Co võiks parem siin raffale selgitada, kuda satub üldse kaitseväkke üks viieteistkümne väärteomenetlusega umbkeelne tiblapätt - oleks natsa rohkem foorumile kasu


Näed, nüüd vaatan - ksf Lemet juba sama küsimuse panna jõudnud

[Fucs]

Vabandan, kui siin kuskil on vastus olemas.
Kas keegi teab statistikat riigikaitseõpetuse mõjust? Kas selles osalenuid läheb rohkem ajateenistusse.

Igasuguseid uuringuid on. Enamus on n.ö. kaudsed selles küsimuses.
Mõjust on rohkem materjale kui selle kohta, kas RKÕ õpilasi läheb (vabatahtlikku minemist on mõeldud?) ka rohkem ajateenistusse.
Keegi võiks uurida. Ma panen nõid Nastjat ja pakun kohvipaksu pealt, et 90+% vabatahtlikest on läbinud ka RKÕ ja alla 10% vabatahtlikest ei ole seda ainet õppinud.

* Ja IMHO ei anna praegused uuringud mingit adekvaatset pilti RKÕ mõjust kaitseväkke vabatahtlikult astumisel, sest RKÕ-d saab õppida vabatahtlikult valikainena.
Iseenesest mõistetavalt lähevad seda ainet vabatahtlikult õppima teistsuguse lastetoa ja ellusuhtumisega noored kui need kes ei lähe.
Kui RKÕ oleks kohustuslik, siis oleks mõtet sellist uuringut teha. Siis selguks, palju me võrreldes praegusega juurde võidame neid vabatahtlikke.

Kes läheb vabatahtlikult ajateenistusse?:
sotsiaaldemograafilised tegurid ja ootused-lootused ajateenistusele?
ANET MÜÜRSOO
TÜ ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia magistrant
Alates LK34 (ei ole uuritud otseseid seoseid RKÕ-ga, kuid annab hea ülevaate vabatahtlike isikuomadustest. RKÕ-d vabatahtlikult õppivate isikute isikuomadused on IMHO samad - selline pilt joonistub muudest uuringutest, mida ma olen siia milnetti teistes teemades varemalt ära toonud - neid on palju ja mul ei ole praegu aega neid hakata üles otsima ja uuesti viitama)
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/upload ... ogumik.pdf

Kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega Tallinna gümnaasiumite näitel
Sisekaitseakadeemia magistritöö
Autor Mänd, Mari-Liis
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Naistest eraldi ...

Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut
Maarja Liisa Lindre
NAISABITURIENTIDE MOTIVATSIOON ASTUDA AJATEENISTUSSE NING SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
Magistritöö

Ka varasemad uuringud on näidanud, et naiste osalusprotsendi tõstmisel on oluline roll noorte kasvatamisel ja teavitustööl. Silva Kiili 2017. aastal tehtud uuringu tulemustest selgus, et enamasti tulevad naised ajateenistusse juba teatud eelteadmisega kodust ja koolist ning kindla kavatsusega teha kaitseväelist karjääri (Kiili, 2017, lk 34). Sarnastele järeldustele on enne jõudnud ka Erko Iljin ning Mari-Liis Mänd oma magistritöödes, tuues välja, et varasemad teadmised riigikaitsevaldkonnast tõstavad nende kaitsetahet ja motivatsiooni militaarvaldkonnas tegutsemiseks (Iljin, 2016, lk 57, Mänd, 2013, lk 74). Kuna varasemad uuringud on näidanud, et noored, kellel on juba üldhariduse omandamisel ajal kokkupuude riigikaitsevaldkonnaga ning kes omavad eelteadmisi riigikaitsest, on tõenäoliselt välja kujunenud kõrgem kaitsetahe ning motivatsioon riigikaitsesse panustamiseks. Sellest tulenevalt sooviti magistritöö uuringu raames välja selgitada, milline on praeguste naisabiturientide kokkupuude riigikaitsega läbi riigikaitselise või sisejulgeoleku alaste õpeainete koolides või vabatahtlike organisatsioonide kaudu. Uuringust selgus, et 49,4% läbinud gümnaasiumis või kutsekoolis riigikaitseõpetuse või muu sisekaitselise eelõppe ning 50,6% vastanutest ei ole läbinud sedalaadi õppeprogramme. Vabatahtliku militaarorganisatsiooni liikmeks on 6,5% vastanutest, 7,4% vastanutest oli varem mõne vabatahtliku militaarorganisatsiooni liige, kuid enam mitte, 16,5% vastanutest ei ole ühegi vabatahtliku militaarorganisatsiooni, kuid sooviks selleks astuda ning valdav enamus vastanutest ehk 68,6% vastanutest ei ole ühegi vabatahtliku militaarorganisatsiooni liige, ega plaani ka edaspidi liikmeks astuda. Kuigi valdav osa naisabiturientidest ei ole ega ka soovi liituda mõne vabatahtliku militaarvaldkonna organisatsiooniga, siis töö kontekstis on oluline ära märkida, et tervelt 16,5% vastanutest on motiveeritud militaarvaldkonnas vabatahtliku organisatsiooni tegevuse raames osalema, kuid nad ei ole mingil põhjusel endale selles
valdkonnas rakendust leidnud.....

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Riigikaitseõpetus ja kaitsetahe
29. apr. 2016 Juhan Kivirähk sotsioloog

Riigikaitseõpetuses osalenute ja mitteosalenute hoiakud riigikaitset puudutavates küsimustes on erinevad. Oma informeeritust elu ja teenistustingimuste kohta Eesti kaitseväes pidas heaks või väga heaks 77% riigikaitseõpetust õppinud ja 54 protsenti mitteõppinud noormeestest ning vastavalt 63 ja 45% tütarlastest. Kui meeste ajateenistus oleks vabatahtlik, oleks valmis sinna minema 55% riigikaitseõppes osalenud ja 40% mitteosalenud noormeestest. Küsimusele, kas ollakse valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses osalema, vastas jaatavalt 68% riigikaitseõpetuses osalenud noormeestest ja 56% neist, kes seda ei teinud. Tütarlaste puhul olid arvud 42% ja 33%. Et Eesti riiki oleks võimalik kallaletungi korral kaitsta, uskus 59% riigikaitseõpetuses osalenud ja 46% mitteosalenud õpilastest (võrdselt nii noormeestest kui ka neidudest).

Riigikaitseõpetust õppinud kutsealused tulevad ajateenistusse motiveeritumalt (32% neist tuli ajateenistusse hea meelega, mitteõppinutest vaid 20%) ning enam kui pooled neist (54%) oleks valmis ajateenistust vabatahtlikult läbima (mitteõppinuist 39%).

http://opleht.ee/2016/04/riigikaitseope ... aitsetahe/

*

Riigikaitseõpetuse mõju õpilasele

Rakvere gümnaasiumi õpilane Anni Lomp kirjutas 2011. aastal uurimistöö, kus ta selgitas oma kaasõpilaste suhtumist riigikaitseõpetusse. Esiteks küsitles 28 õpilast (13 neidu, 15 noormeest), kes olid läbinud riigikaitseõpetuse valikkursuse, teiseks kogu gümnaasiumiosa õpilasi, keda oli 215. Selgus järgmist.

– Kõik 28 õpilast jäid riigikaitseõpetuse valikkursusega rahule. Kõrgelt hinnati õpetajat, kes oskas materjali lihtsaks ja arusaadavaks teha.

– 12 õpilast 28-st soovis pärast riigikaitseõpetuse kursust läbida ajateenistuse, kusjuures üks vastaja oli tütarlaps. Neli soovis saada elukutseliseks sõjaväelaseks, viis liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (tüdrukud). Seitse õpilast ei soovinud ennast kaitsestruktuuridega siduda.

– 18 õpilasel 28-st muutis riigikaitseõpetuse kursus suhtumist Eesti julgeoleku tagamisse tõsisemaks. Kümne õpilase hoiak jäi samaks.

http://opleht.ee/2013/05/gumnaasium-tee ... taljoniga/

RIIGIKAITSEÕPETUS RAKVERE GÜMNAASIUMI NÄITEL
ANNI LOMP
Rakvere Gümnaasium
12.a klass
http://akadeemiake.ee/2011/09/riigikait ... mi-naitel/

*

Riigikaitseõpetus vene koolis – hoiakute kujundaja
17. apr. 2015 Igor Kopõtin
http://opleht.ee/2015/04/riigikaitseope ... kujundaja/

[alo]

HEREM, A4, KRA & Co võiks parem siin raffale selgitada, kuda satub üldse kaitseväkke üks viieteistkümne väärteomenetlusega umbkeelne tiblapätt - oleks natsa rohkem foorumile kasu

15 väärteokaristusega! Menetlusi võib hulga rohkem olla olnud.

[A4]

Tunnistan, et ma väga täpselt seda ei tea, kas ja kui hoolsasti KRA eelnevate väärteokaristuste olemasolu kontrollib või üldse kontrollida saab. Krikul on selles mõttes täiesti õigus, et täna kehtivate seaduste alusel ei ole iseenesest väärteokorras karistatus (vahet pole, kas 1x bussis piletita sõitu või 10x pisivargust) ajateenistusse mittekutsumiseks mingi alus. Kriminaalkorras karistatus on aluseks – ja seda ka kontrollitakse – kuigi on terve rida paragrahve, mille alusel tegelikult võiks hiljem kutsuda, kui karistus on kantud ja uusi krimasju peale pole tulnud.

Ma seejuures üldiselt olen isegi nõus, et 15 väärteokorras karistust sellises vanuses annab alust eeldada, et inimesel on tõsiseid probleeme autoriteedile allumisega, ja parem oleks sellist mitte teenistusse kutsuda – küll kuidagi tagaukse kaudu ikka aluse või paragrahvi selleks leiab. Eriti tagantjärele tarkusega, teades nüüd seda, mida see mees siis teenistuse jooksul korda saatis

Aga teisalt küsiks muidugi ka vastu kaasfoorumlastelt, et kui mitu väärteokorras karistust siis see „ülempiir“ peaks olema? Kas poliitilise protesti korras nt Tallinna linnas bussipileti mitteostmine ja selle eest kuu aja jooksul 15 trahvi saamine on piisav? Kas patoloogiline parkimiskorra eiramine (ja seeläbi kogunevad trahvid) tähendab automaatselt, et inimesest ei või samas saada hea sõdur? Või kuidas suhtuda avalikus kohas alkoholi tarbimisse, mis mõni aeg tagasi „üldsuse survel“ taas väärteoks tagasi muudeti? Ühesõnaga – palju jõudu teile kõikidest Eesti Vabariigi seadustest väärtegude kokkulugemisel ja mingi maatriksi väljatöötamisel, et kui mitu ja millise sisuga väärteokaristust peaks olema OK, ja mis arvust alates peaks hakkama jutt sellest, et „kuidas selline venelane üldse...?“


Aga hüva, nõustume siiski korraks, et tehti kohutav viga, KRA on täiesti saamatu ja mõttetu asutus, Herem ja Palm peaksid hommepäev KRA peakontorisse jalaga uksi minema avama jne. Aga kui palju meil siis aasta peale KOKKU nii drastilisi juhtumeid on? See üks juhtum, võibolla üks veel nii karm, kus inimene hakkab süsteemselt enesevigastamisega tegelema? Samal ajal võtame teenistusse kokku 3400 kutsealust, kellest u 3000 ka selle teenistuse täiesti edukalt ja normaalselt läbivad. Ühesõnaga – hakata lällama selle ühe näite varal ongi umbes samasugune intellektuaalne tase, nagu kohutava kahjurluse ja raiskamise tajumine 10-s ajateenistust katkestavas „tibis“.

Jah, ma tean – igasuguseid „blokkareid“, „slange“, „idabloki vendasid“ jms on tegelikult rohkem kui mingid 1-2 drastilist juhtumit. Igas normaalses kompaniis ja patareis tõenäoliselt leidub ikka paar tükki vähemalt, kes „tegelikult ei taha“. Ja kes eelkõige käivad laatsa ukse taga kraapimas, kuni lõpuks vabastuse saavad – sealt väga olulises osas ka need meie viimaste aastate 10-20 protsenti väljalangevused. Ja eks see on päeva lõpuks ülemate endi asi hinnata seda, kas on mõistlikum sellised „motivatsioonirikkujad“ ennetähtaegselt reservi lasta, või siis „ajada asi lõpuni välja kõvaks“, nagu sellesama Maksimiga – kes paar aastat varem oleks ilmselt jõuludeks kodus olnud.

Aga Maksimi osas siiski respekt ksf Palmile ja tema alluvatele, kes selle asja on ilmselgelt käsile võtnud, ja inimestel niisama ei lase välja jalutada. Jah, kahju on selle isendi peale kulutataud tegevväelaste, politseinike, psühhiaatrite, arestimaja valvurite, prokuröri ja kohtuniku ajast, aga juhiks tähelepanu, et inimene küll pääses lõpuks loetud nädalad varem välja, kuid „pääses“ nüüd juba kriminaalkorras karistatud inimesena. Talle endale võib see pohhui olla, kuid kindlasti aitab see hoiatav lugu nüüd järgmised aastad uutele ajateenijatele väga näitlikult selgitada, et jobutada ja viilida pole mõtet – tulemuseks on ikka 11 kuud teenistust arestimajas ja kriminaalkarists. Kasu niipaljugi.

Aga selles kõiges ei ole „süüdi“ mitte saamatu KRA, kehv eelselektsioon, puuduolevad „tunniajased arenguvestlused KRA-s jne, vaid see käibki paratamatult kaasas sellega, et teenistus on kohustuslik. Jah, täna statistiliselt veel viimaseid aastaid valikuline, kuid siiski kohustuslik. Siis peadki võtma teenistusse vennad, kes „tegelikult ei taha“, ja neid ka teenistuses hoidma võimalikult kaua, et kaoks arusaam, et noor inimene peab alati saama ise „valida“ seda, mida ta tegema peab. Teatud grupp kesise motivatsiooniga ajateenijaid – see ilmselt jääbki alatiseks nii ning kujutab endast lihtsalt ühte ajateenistuse vähest negatiivset kõrvalmõju terve rea positiivsete kõrval.

Jah, tuleb aegsasti välja selgitada need, kes tõesti on riigivastaste mõtete ja ideedega, aga seda pole mõtet teha mingi vestlusega KRA-s, vaid pigem julgeolekuasutuste poolt ja julgeolekuasutuste meetoditega. Sest tõelisele vene spioonile ja kahjurile ei ole see otsa ette kirjutatud, vaid ta pigem püüab seda hoolikalt varjata. Nii et pigem selliste kameeleonide pärast oleksin mina mures, mitte avalike idiootide pärast, kes omaenda varbaid vasaraga lömastavad.

Aga kui hakkame rääkima sellest, et peaks ikka kuidagi kohustuslikult teenistusse kutsutavate motivatsiooni ja valmisolekut hindama, läbi mingi subjektiivse vestluse vms, siis võiks selle kohustusliku asja sama hästi kui ära lõpetada ja tehagi teenistust vabatahtlikuks, ehk täiskutseliseks. Sest seal teenivadki üldjuhul need, kes tõesti tahavad teenida, ning sunniviisiliselt kedagi kinni hoita ja pöidlaid maha raiuma ei sunnita.

[Trtmppa]

Võitleja tuleb ajateenistusse ja saab tutika riidevarustuse ning kasutatud välivarustuse(-as normal).

Neiu poolt paar kuud kasutatud tutitaks vorm läheb ju samamoodi järgmisele võitlejale "metsavormiks". Või kas enam ei anta ühte uut vormi ja teist vähe räsitumat metsas käimiseks?

Et teemast mitte hälbida, siis arvasin eespool, et me võtame teenistusse (st Eesti ühe kulukamasse koolitusprogrammi) inimesi, kellega me ei aja isegi 15 min juttu.

Minuga räägiti omal ajal julgelt üle 10 minuti juttu arstlikus komisjonis. Võimalik, et igalpool see nii pole...
Küsimused olid pealiskaudsed ja nende alusel välistada küll kedagi ei saaks. Ei pea just geenius olema, et seal sobivaid vastuseid anda.

[Manurhin]

Pea nüüd hoogu. Viisteist või kuusteist, praegu puudub seaduslik alus teda mitte võtta. Kahjuks.

15 pole iseenesest mingi rekord.

Aga selle seadusliku aluse võiks ju tekitada. Mitte selles mõttes, et selliseid üldse mitte teenistusse võtta, vaid tuleks luua nt. tööpataljon (kerge dispati maiguga), kuhu sellised kõurikud saadetakse. Teenistusaeg oleks pikem kui harilikus aja- või asendusteenistuses; automaadi ja kuulipilduja materjaalosa ja sõdimise kunsti õpetamise asemel tehtaks hoopis luua ja labida ehitus, hingeelu ja kasutamine põhjalikult selgeks. Rahu ajal käiksid sellised tegelased nt. tänavaid pühkimas, lund rookimas ja maanteekraavidest prügi korjamas, sõja ajal aga kaevaks kaevikuid, mataks laipu ja tassiks palke, et sõdurid saaks rohkem sõdimisele keskenduda ega peaks oma energiat igasugu kõrvaltegevustele raiskama. Lisaks oleks nende üle mingigi järelvalve, mitte ei vedeleks ärevatel aegadel tont teab kus ja ei tegeleks igasugu hämarate asjadega.
Pluss veel, selline süsteem motiveeriks noori juba varakult korralikult käituma. Kui juba niikuinii väkke minek, siis huvitavam oleks ilmselt relvade jm. sõjatehnikaga tegeleda ja vastavaid teadmisi omandada, kui päevade kaupa lihtsalt nüri, füüsilist lihttööd teha. Ja peale sellise tööteenistuse läbimist hakkaks ilmselt nii mõnigi mees mõtlema, kas ta tahabki eluks ajaks selliste tööde peale jääda või läheb pigem oma poolikuks jäänud haridusteed jätkama.

[herman30]

Kas ma saan õigesti aru et kõik ajateeniaid saavad ühe tuttuue (mitte kunagi kasutatud) vormi? Ja mis saab selle vormist kui teenistus on läbi?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas ma saan õigesti aru et kõik ajateeniaid saavad ühe tuttuue (mitte kunagi kasutatud) vormi? Ja mis saab selle vormist kui teenistus on läbi?

Minu teada on kuni viimase ajani EKVs käibinud kogu aeg üks ja sama mall:
- teenistusse tulnud ajateenijad saavad tutika vormikomplekti
- see osa riidekomplektist, mis "peale ajateenijat" veel kasutada kannatab, läheb "teisele ringile"
- "teise ringi" mõiste ise on äärmiselt lai:
--- väeosad annavad KLi malevatele(-pidev praktika läbi aastakümnete)
--- väeosad annavad(-on andnud) kooliõpilaste riigikaitselaagrite tarbeks
--- väeosad kasutavad ise nn "taktikavormideks" või läheb lihtsalt kaltsuks(-sh ribastatakse ka kiivrikattematerjaliks-snaiprikostüümieks)
--- viimasel ajal vist lähevad ka süsteemse(ma)lt ladudesse reservväelaste tarbeks?

[Z03]

Seega suhtumine riigikaitsesse sõltub väga palju riigikaitseõpetajast. Kui on ikka mingi näpuga järge ajav rigiidne jobu, siis suhtumine edasisse riigikaitsega seotud ametisse või ajateenistusse on juba ette negatiivne.

Ja ma tegelikult ei mõista, mispärast ei tohiks võtta ajateenistusse 15 väärteomenetlusega inimest. Võib-olla pole tal olnud häid eeskujusid, on olnud halb kasvukeskkond, isa joonud, peksnud ja alandanud, ema lapse hooletusse jätnud, koolis kiusatud jms. Ehk on ajateenistus ainuke võimalus kokku puutuda korra ja distsipliiniga, päevarežiimiga. Õppida austama autoriteete - vanemaid kaitseväelasi, ohvitsere. Miks võtta inimeselt võib-olla viimane võimalust saada paremaks?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Öeldakse pikk jutt // sitt jutt - mis üldiselt A4 lohisevpikkade textide puhul peab kenasti paika..
Süvenemata A4 järjekordsesse oopusesse(-mille ainus mõte on peita pika texti vahele solvavaid torkeid talle endale antipaatsete foorumlaste vastu) vaataks nüüd, mis meil siin tegelt ON:

(1) ESITEKS ON meil ajateenijaid, keda mitmete faktorite summas (üdini asotsiaalne käitumine, mis väljendub kümnetes väärteokaristustes + enamvähem ilmne eestivaenulikkus) võib ja ilmselt peabki käsitlema juba hübriidse ohuna..

(2) SIIS ON meil KRA, kes ilmsesti ei tee mitte midagi selliste pättide selekteerimiseks/elimineerimiseks ajateenistusest ja ilmselgelt ei kavatsegi siin midagi ette võtta // oma mugavustsoonist välja lohisema hakata // probleemi tunnistada..

(3) siis on meil ka foorumis oma nime all esinev PSÜ, kelle ainus postulaat selles teemas on olnud, et IGAL EESTI KODANIKUL ON(PEAB OLEMA) ÕIGUS ISSAMAAD TEENIDA - mis on samaväärne probleemi eitamisega..

(4) siis on meil siin foorumis ka mõned kamina(-KRA?) suuvoodrid a la A4, kelle ainus eesmärk ongi eestikaitse teemades tõstatatud valupunktide hägustamine, kamina // kamina allasutuste lõpmata tarkuse piiritu kiitmine ning "tülitekitajate" halvustamine foorumis..

(5) ja lõppeks on siin taktikaline tasand (mida siin foorumis esindab PALM), kes siis antud juhul peab seda sitta sööma // eksisteeriva aga kõrgemalt eitatud probleemiga tegelema..

Lihtsalt väike ülevaade sellest, mis meil siis ON..
Tuli oluliselt lühem kui A4 oopus - loodetavasti ka selgem.

[Manurhin]

Ja ma tegelikult ei mõista, mispärast ei tohiks võtta ajateenistusse 15 väärteomenetlusega inimest. Võib-olla pole tal olnud häid eeskujusid, on olnud halb kasvukeskkond, isa joonud, peksnud ja alandanud, ema lapse hooletusse jätnud, koolis kiusatud jms. Ehk on ajateenistus ainuke võimalus kokku puutuda korra ja distsipliiniga, päevarežiimiga. Õppida austama autoriteete - vanemaid kaitseväelasi, ohvitsere. Miks võtta inimeselt võib-olla viimane võimalust saada paremaks?

Just sel põhjusel ma eelmisel leheküljel selle tööpataljoni idee välja pakkusingi. Relva sellisele inimesele vähemalt kohe kätte anda ei julgeks, aga kui õpib aja jooksul autoriteete austama ja reeglitest kinni pidama ja omal ka asja vastu huvi on, siis miks mitte peale minu poolt pakutud tööpatti (juhul kui see eeskujulikult läbitud) ka harilik KV ajateenistus läbi teha ja ehk selles liinis edasigi areneda.

[Kapten Trumm]

(2) SIIS ON meil KRA, kes ilmsesti ei tee mitte midagi selliste pättide selekteerimiseks/elimineerimiseks ajateenistusest ja ilmselgelt ei kavatsegi siin midagi ette võtta // oma mugavustsoonist välja lohisema hakata // probleemi tunnistada..

Pigem võiks öelda odavustsoonis/virtuaaltsoonis, sest reaalne võime kohalikke tunda kadus süsteemis juba üle 10a tagasi RKO-de ära optimeerimisega.
Mis oli tegelikult puhas majanduslik otsus (ja küllap natuke ka nõuka sõjakomissariaatidest teistmoodi tegemine).
RKO-d ei pruukinud olla inglid, kuid kohalikul on kohalikke kraadesid tunda palju suuremad võimalused kui Tallinna kontoriametnikul.
Sellise virtuaalse suhtluse üks paratamatu varjukülg ongi soovimatute tegelaste sattumine teenistusse.

[Veiko Palm]

Ma ei taha Borja postitusele praegu midagi lisada või sellele vastu vaielda. Praegu ei taha.

Trummile ütlen kommentaariks, et nende kohalike olude tundmise kohta on minul jälle Kaitseliidu näide. Mis sa arvad, kui palju on brigaadile tulnud palveid KL poolt, et kui palju kaitseliitlasi meil ajateenistust läbimas on? Kui palju on tulnud ajateenistuse lõpus "avastusi", et näed, meie mees teil seal teenimas, tahame enda struktuuri saada. Kui palju on tulnud palveid pidada vestlusi (kaitseliitlastest) sõduritega, et kas nad hoopis parema meelega tahaksid näiteks suurtükiväelasena KL üksusesse minna?

Peaks ju olema seda kohalikku tundmist lausa teistele jagada.

[Kapten Trumm]

Ega KL personaalia pole ka ideaalne. Mina nt tean küll kuhu üks või teine vend ajateenistusse läks - ja tulevad kõik "tagasi".
Mõni mees on võibolla vahepeal kõrgema kvalifikatsiooni ajateenistuses omandanud ja ei taha enam jalaväelane olla - juhtub.
Minu rahvas on läinud enamasti Kuperjanovisse

See, et ei teata, kus keegi teenib, on kahe otsaga asi. Esiteks on see muidugi otsese (ja järgmise) ülema probleem, teisalt ega inimesed ka "kaovad" ajateenistusse ega ütle, kuhu ja mida. Ja teema tekib üles siis, kui kuskil teenistuse teises pooles ilmub vend välja, et näää, ma olen nüüd FH-70 abisihtur, aga peale teenistust tahaks ikka KL tagasi tulla. Pluss üritatakse KV-s "sebida" endale omast arust lebomaid erialasid, andmata aru, et FH-70 abisihturist laskurit pärast teha on suht võimatu. Eks oma osa on sellel, et üks 18-a vend üldiselt ei habla eriti seda KV ja reservi süsteemi - õigemini see saab selgeks kuskil teenistuse teises pooles.