Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

Üsna suured erinevused tulevad juba puhtalt väeüksuste liikidest. Kas tegu on kergejalaväega või hoopis soomusvägedega? Kui suur osa on lennuväel, suurtükkidel ja muudel tehnilistel väeüksustel? Mingit maagilist protsenti pole olemas.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

aht0 kirjutas:See probleem kas juba eksisteerib või mitte..
Seda "probleemi" sinueksponeeritud kujul ei eksisteeri.
Kui juhtivate lääne suurriikide armeedel on selline % ohvitsere üldisest isikkoosseisust nagu see täna on - siis järelikult nii ongi vaja. Sest nende armeede professionaalne militaartraditsioon on sajandeid pikk(-muuseas).

Ja kui nüüd kuskilt ujub välla mingi tundmatu taibu, kes kirjutab kokku ühe kirjatüki, et ohvitseride % rahuaja armeedes üle leveli kümme on kurjast, siis ongi vaid 2 x varianti: asjatundjad muigavad sellise taibu üle ja lähevad oma tegemistega edasi, ullikesed aga tõstavad taibu jura kilbile ja kuulutavad kogu läänemaailma militaartraditsiooni väärtusetuks..
See oligi see koht, kus ma ütlesin, et sa (a) loed miskit jama ja (b) jäädki seda jäägitult uskuma // tõstad siin suht olematut probleemi...

Probleem on aga see on mujal - ohvitseride kvaliteedis elik "rivivõimekuses" // mitte nende protsendis armeede isikkoosseisust(-ma juba kirjutasin sellest). Ja tegelt ei ole see niiväga kriitiline probleem ka.

Et kõik pole kuld, mis hiilgab - elik mida anglosaksi "analüütikud" kokku suudavad toota :mrgreen:
Ja ei ole vaja ka igast jama lugeda - eriti kui taustateadmisi loetu mõtestamiseks ei piisa.....
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Viilimine ajateenistusest

Postitus Postitas A4 »

aht0 kirjutas:
Keegi saab välja tuua konkreetse ohvitseride protsentuaalse hulga? Kaitsevägi ja Kaitseliit kokku siis. Väga vabandan kui ohvitsere on tõesti ainult ca 10% SA isikkoosseisust.
Täpseid numbreid käepärast ei ole, aga kui mälu mind ei peta, siis täna tegevteenistuses olevast u 3300 elukutselisest oli ohvitsere pisut üle tuhande. Või ütleme siis igaks juhuks, et neid on 1500. Hetkel kehtiva sõja-aja struktuuri kogusuurus on 21 000 (millele lisanduvad veel ilmselt mingid tuhanded kõikidele reservüksustele ülekatteks määratud reservväelased). Kaadriohvitseride osakaal kogu struktuurist nende numbrite korral on maksimaalselt 7 (seitse) protsenti (kui ohvitsere on tegelikkuses vähem, ja ülekatte-reakoosseisu rohkem, siis tuleb protsent veelgi madalam).

Tegelikult tuleks nendele kaadriohvitseridele lisada veel reservlipnikest rühmaülemad ja kompaniiülema abid, ju jagub näpuotsaga eriala-reservohvitsere kah veel staapidesse või mingitesse tugifunktsioonidesse. Kui lähtuda suhteliselt laia pintslitõmbega sellest, et SA-struktuuris on kuni 20 pataljoni või selle ekvivalenti, igas pataljonis keskmiselt viis kompaniid/patareid ja igas kompaniis viis reservlipnikku, siis lisandub veel u 500 (reserv)ohvitseri. Ohvitseride osakaal sellisel juhul on 9,5%.

Kas seda on palju või vähe, ei oska eriti kommenteerida.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegelikult on kompaniiülem ja -veebel kaadrist tõsiste reservarmeede kontekstis räme priiskamine.
Taipan suurepäraselt selle efekti/argumente valmisoleku kontekstis, aga mainin lihtsalt ära, et mujal kasutatakse reserviste märksa kõrgemal tasemel.
Iisraelis näiteks. Seal on ka praktikas (sõja ajal) kontrollitud mobilisatsioon tehtud - sajad tuhanded mehed 24 tunniga. Kuidagi näe siis saavad.
Mis mõistagi eeldab natuke teistsugust reservitööd kuni täna ollakse harjunud.
Nagu Borja ütles, on inimesi nii ja naagusuguseid, sugugi mitte kõik SA KÜ-d ja KV-d ei oma pidevat praktikat üksusega maastikul. Osa neist kindlasti ei taha ka midagi juhtida.
Kindlasti on tänases lahenduses tubli törts tõsist argumentatsiooni, aga on ka sama tubli törts mugavust.

Mina nt olen kpt Reinholdiga sama meelt - me pole nii rikkad, et kõiki enda probleeme palgalise kaadriga lahendada. On vajalik rohkem rolli anda reservlastele ja vabatahtlikele.
Lisan juurde, et võibolla tuleb sisse viia hoopis mingi "pool-kutselise" institutsioon, näiteks isik osaleb 30 päeva aastas väljaõppes ja saab näiteks miinimumpalka kompensatsiooniks.
Mina nt ei usu, et meil isegi 50% SA KÜ-sid ja KV-sid (ehk madalaim kaadri mehitatud tase) saab kompanii koostegevuse tasandil õpet 30 päeva igal aastal.
Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Juul, 2018 8:15, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult on kompaniiülem ja -veebel kaadrist tõsiste reservarmeede kontekstis räme priiskamine.
Taipan suurepäraselt selle efekti/argumente valmisoleku kontekstis, aga mainin lihtsalt ära, et mujal kasutatakse reserviste märksa kõrgemal tasemel.
Iisraelis näiteks. Seal on ka praktikas (sõja ajal) kontrollitud mobilisatsioon tehtud - sajad tuhanded mehed 24 tunniga. Kuidagi näe siis saavad.
Mis mõistagi eeldab natuke teistsugust reservitööd kuni täna ollakse harjunud.
Nagu Borja ütles, on inimesi nii ja naagusuguseid, sugugi mitte kõik SA KÜ-d ja KV-d ei oma pidevat praktikat üksusega maastikul.
Kindlasti on tänases lahenduses tubli törts tõsist argumentatsiooni, aga on ka sama tubli törts mugavust.
Iisraelis on ka hulk üksuseid kogu aeg mehitatud, mis võtavad esimese löögi enda peale ja annavad teistele aega atra seada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Konkreetsel juhul (1973 oktoobrisõda) võttis Siinai rindel esimese löögi endal peale üks pataljon ja lennuvägi. Lugusid Süüriast, kuidas keegi leitnant Greengold pidas seal ühe tankirühmaga kinni Süüria tankibrigaadi (ja lasi sellest pool ribadeks), on vist siin küllalt räägitud- ehk siis seal need "katteväed" pole/polnud ka teab mis arvukad. Näiteks Suessi kanali äärde ehitatud tankitõrje-eskarp lõhuti egiptlaste poolt ära suuremat vastupanu kohtamata. Küll aga on mitmel pool kohanud arvamusi, et päeva päästis just mobilisatsioonikiirus ja seda mitte tänu kaadri massile, vaid hoopis sellele, et reservistid olid seda 25 korda juba läbi teinud ja suutsid ka oma jõududega (ja reservi ohvitseride-allohvitseride abiga) selle formeerimise kiirelt (24 h) läbi viia. Olevat olnud koguni nii, et kogunemispunktis olid olnud reservistide karjad värava taga relvi nõudmas, kuigi mopikutse oli veel tulemata.

St kõik on harjutamise küsimus, kui mehed on oma konteinereid 25 korda tühjaks teinud ja pärast tagasi täitnud, muutub see kaadri väidetav võtmeroll mitte nii tähtsaks.
Kui aga reservitöö piirdub 1, heal juhul 2 õppekogunemisega peale ajateenistust, kus vahepeal kõik unustatakse (või üksusel polegi oma varustust), siis on selge, et see kompanii ei saa ise ennast valmis panna (ehk iseformeeruda), sest nad lihtsalt ei omagi infot, kust mida saab (ega pole seda ka praktiseerinud).

Seega, kui me räägime kaadri % langetamisest, tuleb reservistidel rohkem ära teha (ja neile rohkem rolli anda). Üks probleem on nt selles, et meil on liigseid asju salastatud ja neid ei saa reservistidele ju anda. Mida salajast on ühe jalaväekompanii elu-olus, jääb mulle nt segaseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas nimetu »

Sellisel juhul tuleks ilmselt ajateenistust nende isikute jaoks pikendada ja reservkogunemise tuleks teha sagedamini ja pikemalt. Teoreetiliselt on kõik võimalik, kuid nõuaks teatud konsensust ühiskonnas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Lisan juurde, et võibolla tuleb sisse viia hoopis mingi "pool-kutselise" institutsioon, näiteks isik osaleb 30 päeva aastas väljaõppes ja saab näiteks miinimumpalka kompensatsiooniks.
Jah, mingit põhimõtteliselt sellist skeemi oleks vaja.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selline teema on kunagi arutlusel olnud Kaitseliidus - räägiti teatud arvust valmisolekukaitseliitlastest teatud kohustuse ja teatud hüvega (minuarust oli toona see 1200 krooni kuus) ja lepinguga.
Selleks saamine on vabatahtlik ja kui oled osalemas, olgu olla. KV kohta pole seda minuteada teemaks olnud (seal on ju ScP).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas HeiniR »

Trumm: KV kohta pole seda minuteada teemaks olnud (seal on ju ScP).
EKV-s seda just varasemalt ajateenijatega tehti, s.t tehti 3-aastane leping, mille eest iga aastal kanti üle 12000 krooni. Samas oli tegu mõttetu asjaga, sest mõnda meest ei kutsutud kordagi välja ning neid, keda kutsuti ja kes kohale ei ilmunud, nende leping lihtsalt lõppes ja järgmise aasta tasu enam ei makstud. Varemsaadud raha tagasi maksma minu teada ei pidanud. Küll oli neid valitud arv kohti, kõik ajateenijad ei saanud, kõik ka ei soovinud. Lepingu järgi olid kohustused justkui "kõvad", aga tegelikkuses tundus mulle see lihtsalt raharaiskamisena. Arvestades, et rühma jagu mehi saab 3-aastase perioodi jooksul 36000 EEKi ehk ca 2200 eurot, siis oleks saanud selle eest igal aastal väeosale juurde soetada hoopis 10 tk öövaatlust jne.

Ilmselt seetõttu seda pikalt enam ka ei praktiseerita, sest on leitud muud ning efektiivsemad võimalused kiirreageerimise parendamiseks.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

’Valmisolekureserv’ oli selle omaaegse skeemi nimi. Minu teada ei olnud asja mõte mitte niivõrd mingite Eesti territooriumi kaitseks mõeldud reservüksuste valmiduse parandamine (selleks on meil ju n-ö tavaline reserv keda kriisi korral mobiliseerida ilma vajaduseta veel mingeid täiendavaid lepinguid sõlmida), vaid pigem sellise reservi tekitamine, keda vastutasuks selle 10 või 12 000 krooni eest aastas oleks kaitsevägi saanud vajaduse korral kohe rahuajal tegevteenistusse kutsuda, ja neid nt välismissioonile kupatada – asi, mida ajateenijate või reservväelastega teatavasti vähemalt rahu ajal teha ei saa. Väga laialt see skeem minu teada ei levinud – ju vast polnud huvilisi, kaitsevägi suutis kah vaatamata kõigele kõik Afganistani jt „rasked“ missioonid ikkagi ära komplekteerida. (Kuigi tean isiklikult ühte indiviidi, kes oli sellise lepingu sõlminud, ning kutsuti 7-8 aastat pärast ajateenistuse läbimist selle lepingi alusel tegevteenistusse, anti paarikuuline missioonieelne väljaõpe ja saadeti jalaväelasena Afganistani). Ning jah, lepingud ei olnud ei toonase ega tänase Eesti seadusruumi eripärade tõttu väidetavalt eriti „pidavad“ või reaalsete sanktsioonidega kaetud. Seetõttu kokkuvõttes seda skeemi 2013. aastast kehtima hakanud uues kaitseväeteenistuse seaduses enam ei olnud.


Aga selle peale, justkui oleks kaadrikaitseväelasest SA-kompaniiülem ja -veebel kohutav priiskamine, või vajaks asendamist reservväelastega, küsiks mina nii, et mis konkreetselt on see „haigus“ või probleem, mida meil täna ravida on tarvis?

Minu teada on tänane tegevväelaste (nooremohvitseride) arv täiesti piisav selleks, et igale SA-kompaniile vähemalt elukutselisest kompaniiülem tagada. Nii et probleem ei saa olla lihtsalt selles, et ohvitsere pole piisavalt. Ei ole ei täna ega ka nähtavas tulevikus probleem selles, et me ei suudaks nii paljusid tegevväelasi ülal pidadada – meie kaitse-eelarve personalikulude osakaal on üks madalamaid kogu NATO-s ja jääb selliseks ka nähtavas tulevikus. Kui teeme korra, kus ka kompaniiülem on reservohvitser, siis peavad need ohvitserid ka loomulikult saama piisavalt juhtimispraktikat päris kompaniiga – ja siis saame varsti sellise tegevväelastest ohvitserikorpuse, kes rühmasid ja kompaniisid juhivadki vaid rahu ajal, peamiselt ajateenijate väljaõppe esimeses pooles, kus allüksuse õppega tegelikult eriti ei tegeleta. On see hea asi, kas see on mingi eesmärk? Ja veel küsimused – täna peetakse RA-väljaõppes minimaalseks tasemeks seda, et iga väljaõpetatava rühma peale on rahu ajal tegevväelasest rühmaülem-ohvitser ja rühmavanem-veebel (kelledest üldjuhul saavadki need SA kompaniiülemad ja -vanemad). Kui neil edasipidi ka sõja ajal enam kompanii tasandile asja ei ole, siis mida teha rahu ajal nende justkui üleliigsete ohvitseridega? Paisutame pataljonide jt kõrgemalseisvaid staape nendega või?

Nõus, et saab teha ka teistmoodi, nii nagu Šveitsis või Iisraelis on tehtud. Kuid esimeses neist ongi täiesti teistsugune mudel (mis, muuseas, pole vist juba 400 aastat reaalset sõda pidanud), ning teises on rahuaegne teenistusaeg ja – ülesanded meie omast teistsugused. Meie piirkonna riikides, kus tervel real ühiskondlikel ja majanduslikel põhjustel soovitakse ajateenijate teenistuse pikkust hoida alla aasta, on see skeem – SA-koosseisus on kompanii juhtkond kaadrist – kehtinud juba aastakümneid. Nii on Soomes, oli Rootsis, oli ka Eesti Vabariigis üldiselt enne sõda. Pole süvitsi uurinud, aga ei üllatuks üldse, kui umbes samasugune skeem kehtis ka enamikes Lääne-Euroopa reservarmeedes külma sõja ajal.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga selle peale, justkui oleks kaadrikaitseväelasest SA-kompaniiülem ja -veebel kohutav priiskamine, või vajaks asendamist reservväelastega, küsiks mina nii, et mis konkreetselt on see „haigus“ või probleem, mida meil täna ravida on tarvis?
Probleem on see eelkõige siis, kui meie vajadus omada kompanii kohta 2 kaadrikaitseväelast on tinginud selle, et nendele inimestele töö pakkumiseks ja teenistuses hoidmiseks peame me üleval töökohti (et mitte öelda bürokraatiat). Kui see on põhjus, et meil on täna SA suuruse kohta päris kopsakas administratiivaparaat, siis on siin tõesti mõttekoht. Kui see saadav väärtus seisneb siis selles, et isik (nt KÜ) käib 10 a jooksul (mil ta majoriks juba saab) kahel kahenädalasel õppekogunemisel ja muul ajal töötab kuskil staabis nt personaliohvitserina, siis taolise kompaniijuhtimise sisukuses julgen veidi kahelda. Taolisel juhul panustaks ma pigem mõnele reservohvitserist KL kompaniiülemale, kes aastas 4-5 kompanii õppust ära veab ja sedasi mõned aastad juba tegutsenud on. Noh, vähemalt kelle all mina sõtta läheks, oleks pigem viimane variant. Või siis selline KÜ, kes on reaalse (väljaõppe) kompaniiga ka aastaid reaalselt tegutsenud.

Lihtne reegel ütleb, et üks keskmise palgaga töökoht maksab aastas ca 40-50 tuhat eurot. Ei ole sugugi väiksed rahad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas mart2 »

Kapten Trumm kirjutas:
Aga selle peale, justkui oleks kaadrikaitseväelasest SA-kompaniiülem ja -veebel kohutav priiskamine, või vajaks asendamist reservväelastega, küsiks mina nii, et mis konkreetselt on see „haigus“ või probleem, mida meil täna ravida on tarvis?
...Kui see saadav väärtus seisneb siis selles, et isik (nt KÜ) käib 10 a jooksul (mil ta majoriks juba saab) kahel kahenädalasel õppekogunemisel ja muul ajal töötab kuskil staabis nt personaliohvitserina, siis taolise kompaniijuhtimise sisukuses julgen veidi kahelda. Taolisel juhul panustaks ma pigem mõnele reservohvitserist KL kompaniiülemale, kes aastas 4-5 kompanii õppust ära veab ja sedasi mõned aastad juba tegutsenud on. Noh, vähemalt kelle all mina sõtta läheks, oleks pigem viimane variant. Või siis selline KÜ, kes on reaalse (väljaõppe) kompaniiga ka aastaid reaalselt tegutsenud...
Ennem kui asjaga edasi arutada, siis paluks selgitust minusugusele taipamatule.
a) Kas tõesti teeb reservväe kompaniiülem 10 aastaga ainult 2 kahenädalast kompaniiõppust? Näited paluks!
b) millise mahuga ja kus kohas - 1 päev, 2 päeva, 1nädal jne. - on reservväelasest KL kompaniiülema 4-5 kompaniiõppust aastas, ja nii aastaid?
c) kui suur osa kompaniist viimase näite juures pidevalt väljas harjutamas käib? Kas kogu kompanii või mingi osa?
PS. Viimased küsimused on seotud harjutusväljade ja -alade saadavusega, pädevate hindajate ning vastutegevuse korraldajatega. Ilma viimasteta võib ka õllekas kokku saada … :dont_know:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:
Aga selle peale, justkui oleks kaadrikaitseväelasest SA-kompaniiülem ja -veebel kohutav priiskamine, või vajaks asendamist reservväelastega, küsiks mina nii, et mis konkreetselt on see „haigus“ või probleem, mida meil täna ravida on tarvis?
Probleem on see eelkõige siis, kui meie vajadus omada kompanii kohta 2 kaadrikaitseväelast on tinginud selle, et nendele inimestele töö pakkumiseks ja teenistuses hoidmiseks peame me üleval töökohti (et mitte öelda bürokraatiat). Kui see on põhjus, et meil on täna SA suuruse kohta päris kopsakas administratiivaparaat, siis on siin tõesti mõttekoht. Kui see saadav väärtus seisneb siis selles, et isik (nt KÜ) käib 10 a jooksul (mil ta majoriks juba saab) kahel kahenädalasel õppekogunemisel ja muul ajal töötab kuskil staabis nt personaliohvitserina, siis taolise kompaniijuhtimise sisukuses julgen veidi kahelda. Taolisel juhul panustaks ma pigem mõnele reservohvitserist KL kompaniiülemale, kes aastas 4-5 kompanii õppust ära veab ja sedasi mõned aastad juba tegutsenud on. Noh, vähemalt kelle all mina sõtta läheks, oleks pigem viimane variant. Või siis selline KÜ, kes on reaalse (väljaõppe) kompaniiga ka aastaid reaalselt tegutsenud.

Lihtne reegel ütleb, et üks keskmise palgaga töökoht maksab aastas ca 40-50 tuhat eurot. Ei ole sugugi väiksed rahad.
Esiteks, pakun, et 80-90% nendest SA-kompaniiülematest ja -veeblitest ei tule mitte kuskilt „ülevalt poolt“, vaid altpoolt – rahuaegsed rühmaülemad ja -vanemad, rahuaegsed kompaniiülema abid. Kogu tegevväelaste massist moodustavad need inimesed (huvitaval kombel) tõenäoliselt mitte rohkem kui 5-700 inimest, nii et juba puhtmatemaatiliselt ei ole nende kõrgemalseisvate staapide ja „adminaparaadi“ eksisteerimist võimalik põhjendada sellega, et on vaja leida RA-ametikohad nende kahe kaadriväelase jaoks per SA-kompanii. Ja kui juba selle adminaparaadi peale jutt läks, siis olen sulle vist rohkem kui ühel korral esitanud palve see jutt „ülepaisutatud adminaparaadist“ lahti selgitada, et milles ja kus see ülepaisutatus meis avaldub. Sisulist vastust (peale kindralite ja polkovnikute arvu NA 144. motolaskurdiviisis) pole siiani saanud.

Teiseks, olukorras, kus need SA-kompaniiülemad ja -veeblid tulevad enamuses rahuaegsete rühmaülemate ja -vanemate seast, siis on keeruline, kui mitte võimatu leida meie tänasest Kaitseväest tegevväelasi, kes veedaksid nendest veel rohkem aega põllu peal. Üldjuhul justnimelt kompaniiülema või veeblina, sest allüksuse kursuse ajaks on SA-rühmaülematest aspirandid juba kohal ja juhivad rühmasid ise. Puudub igasugune vajadus (ja ka mõte) määrata SA-kompaniiülemateks personaliohvitsere kuskilt kõrgetest staapidest, eriti olukorras, kus pataljoni staabi ja sellest kõrgemal tasandil on üldjuhul RA-ametikoht sama, mis SA-oma.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

A4 kirjutas:Esiteks, pakun, et 80-90% nendest SA-kompaniiülematest ja -veeblitest ei tule mitte kuskilt „ülevalt poolt“, vaid altpoolt – rahuaegsed rühmaülemad ja -vanemad, rahuaegsed kompaniiülema abid..
Ei valda küll neid numbreid peensustes(-keegi ei valda) aga tsiteerit arvamus siin ülal tundub ikka ülimalt optimistlik, reaalsusest irrutatud ning sellisena eksitav - niiet halvasti "pakutud".
Et ikka väga huvitav matemaatiline tehe kujuneks - kui SA kompaniisid on näit kõva 10 korda rohkem kui neid on rahuajal ja siis järsku (nagu naksti) jagub neile kõigile kamandamiseks sama tasandi(rühm/komp) rahuaegseid ülemaid :?
Pigem ongi siin õigus Trummil - mis tähendab, et kahtlemata lähebki just SA kompaniitasandi juhikohtade täitmisega vägagi pinevaks - kus esmatähtsusega faktoriks saab nende juhtide(-veeblist kaptenini) "rivivõimekus"..

Veel üks asi.
KV rahuaegne adminaparaadis on kahtlemata õhku ja see ei ole kellelegi saladus(-peale A4 muidugi). Igasugune adminaparaat(-kamakaks mis elualalt) omab alati iseennast paisutada - ning ka (seni) ainult rahuajatingimustes eksisteerinud kaitsevägi ei ole siin erand. Ning kaitseväelise adminpersonali "sissekulunud" mentaliteet, et nad ka sõjaajal rahulikult edasi "kooskõlastavad", "teavitavad", "annavad erialast nõu" jne jne on muidugi sügavalt ekslik. Pakun puusalt et kõva pool KV tänasest adminpoolest peaks enesekriitilise pilguga üle hindama enda sobivuse oma auastmele vastavale riviametikohale - karm aga tõde :twisted: (krt - ja jälle näikse Trummil õigus..).
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist