Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

See pataljoni temaatika näikse A4 jaoks ikka väga tume maa - mis aga ei sega teda põrmugi siin foorumit eksitamast // kolonelleitnante "köhatamast" // muidu kõvatamast :mrgreen:

Sestap ongi ilmsesti vajalik tiba lähemalt ja konkreetselt neist JALAVÄEPATALJONIDEST üle rääkida.

Meie nn regulaar(jalaväe)pataljonid
Kuuekompaniiline struktuur on neis paika settinud päris ammu ning tundub optimaalne. Optimaalne ses mõttes, et vähemaga ei mängi välja - kõigil neil kompaniidel on oma selgelt väljenduv roll ja vajadus.
Kolm jalav.kompaniid moodustavad vähima võimaliku manöövriosa, MPkompanii kaudtuletoetuse, staabikomp koondab endasse lahingutoetuse ja -juhtimise funktsioonid ning tagala on tagala. Jalaväekompaniisid võiks sellises pataljonis rohkemgi olla, kuni viis näit aga eks personalipuudus seab siin omad piirid. Ja nii kuis raskemiinipildujate suur arv ja roll pataljonis eeldab omaette kompaniid, niisama eeldab ka meie pataljonide tavapärasest suurem iseseisev tegutsemine(-ja varustamisvajadus) omaette tugevat tagalakompaniid. Staabikompanii aga "majutab" lahingujuhtimise ja -toetamisega seotud üksikrühmad nagu luure, side, pioneerid ja tankitõrje.
Seega on selliselt koostatud pataljonis igal kompaniil kuuest oma selgelt väljenduv oluline roll ja suunitlus, lisaks ka piisavalt suur arv rühmasid ning neid kompaniisid kuidagi kokku(-või vähemaks) miksida ei tundu ei võimalik ega vajalik. Ja nagu ka öeldud sai - jalaväekompaniisid võiks sellise pataljonis rohkemgi olla.

"Kergejalaväe" pataljonidest
Selle kergejalaväe mõistega zhongleerivad meil profaanid päris pallu - aint see mõiste ise pole kuidagi meie regulaarjalaväega seotud. Sellise brittidest juurutatud pataljoni ideoloogia eeldabki "kergust" - mis saavutatakse eelkõige tagala ja raskerelvade vähendamise arvel. Jalaväekompaniide arv on seal 3-4, õhukeseks hööveldatud tagala(-mida ei koorma näit 120mm moona vedu) on ühes paari lahingujuhtimise rühmaga(-side ja luure) koos staabikompaniis ning pataljoni raskemad relvad omaette rühmadena raskerelvakompaniis(-harilikult keskm. miinipildujate, tankitõrje ja raskekuulipildujate rühmad). Kusjuures seda viimast kompaniid ei pruugi üldse ollagi - või ei osale ta kõigis sellise kergejalaväepataljoni operatsioonides.
Last but not least - et selline kergejalaväepataljon on puht profiarmee sünnitis, siis eeldab ka sellise pataljoni väljaõpe // kokkumäng üldiselt professionaalset koosseisu. Veel üks kivi kodumaiste profaanide kapsaaeda, kes näit meie KLi puhul seda kergejalaväe mõistet tihtilugu väärtarvitavad.
Muuseas, otse klassikaline kergejalaväepataljon on Eestis isegi olnud - s.o Scouts enne üleminekut soomukitele.

Kaitseliidu (või maakaitse) "pataljonidest"
Minu arust pole need praegu pataljonid, vaid midagi, mis on alles pataljonikoosluse poole teel.
Et kui kuskil väljal on miski sisekaitsekompanii ja kuskil ka üks KL lahingukompanii ning nende kahe vahele paigutub miski staabitagalakompanii, siis pataljonikooslust selline asi veel ei meenuta. Manöövriosa on ebapiisav, tagalatoetus minimalistlik ning lahingutoetuse funktsioonid enam-vähem puuduvad.
Samas on selline "kooslus" kindlasti vajalik väljaõppe huvides - et rohkem kui üks kompanii väljal oleks teadlik teise kompanii olemasolust kusagil enda lähedal, et sellise "pataljoni" ad hoc staap saaks mingitki juhtimist imiteerida ning minimalistlik tagala midagi varustada. Ja võib-olla on kuskil isegi väike 81mm MPrühm, mis saab "jalaväge" toetada.
Niiet need pataljonid on ilmselt alles sünnitusvaludes. Küsimus on - kuhupoole nad peaksid liikuma - meie regulaarjalaväe või britipärase kergejalaväe suunas. Minu isikliku arvamuse kohaselt tüüpselt kergejalaväepataljonilt nõutav professionaalsus ei ole volontääridega saavutatav, mistap tuleks liikuda meieoma regulaarjalaväe suunas. Samas on ka teine võimalus - loobuda KLi puhul üldse "hädapataljoni"-suunitlusest ning minna üle kompanii võitlusgruppidele. Eks see ole otsustamise küsimus. Hetkel mulle tundub, et need KLi "pataljonid" ei ela aga sure.


Loodetavasti tuli hariv post.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas vk1 »

Borja, sinu ´´militaaria algajaile´´ postitused on tõepoolest harivad ja ausalt öelda on mul selline eraldi militaarneti-nopete kaust, kuhu sellised ja muud huvitavad asjad kopeerin. tänud
Kasutaja avatar
Markko
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 28 Sept, 2007 7:51
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Markko »

Borja - võibolla ma ei saanud su postitusest lõpuni aru, kuid KL “kergejalaväepataljon” ei koos ne sisekaitse- ja lahingukompaniist. Vastupidi, seal on puhtalt ainult lahingukompaniid (ja STaKo jne). Sisekaitse ajavad muid asju muus “struktuuris”.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Aga kirjelda siis meile üldjoontes seda KL “kergejalaväepataljon”-i (ei usu, et suur sõjasaladus oleks) :roll:
Saame kõik targemaks (mina kaasa arvatud) :wink:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Borjale ja teistele: tänane maakaitseringkonna lahingugrupp Põhja LGr näitel (artikkel ajakirjanduses koos kõigi seikluste ja sekeldustega Kevadtormil 2017) koosnes näiteks 6 jalaväekompaniist ja 1 staabi-ja tagalakompaniist. Viimane "ühine" kompanii KL-s oli juba maakaitsepataljonide aegu. Lisaks võite täiest avalikest allikatest näha, et selle 6 jalaväekompanii juurde on lisandumas varsti ja 120 patarei (kompanii). KL jalaväekompaniid muidugi pole päris ühesugused (sõltub kui kaugele on jõutud toetusrelvadega - tavaliselt komplekteeritakse kõigepealt jalaväerühmad ning tagala ning kui jaksu jätkub, siis TT, MPR jms.). Ilma viimasteta ongi tegemist kergejalaväega. Mina nt ei poolda KL jalaväekompaniide muutmist KV stiilis "regulaarseks" - metsas ja soos on vaja ka puhtaid jalamehi.

Sisekaitse- ja lahingukompaniide klapitamine on tänaseks ajalugu, taoline asi kunagi jah oli (Kunnase ajal).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Veiko Palm »

Kaks mõtet (ja kedagi konkreetselt tsiteerimata).

Esiteks on täiesti õige väita ükskõik millise (riigi)struktuuri kohta, et raiskamist toimub seal küll. Ja adminn on liiga suur ja osad inimesed lollid ja mida kõike veel. Seda saab väita absoluutselt iga asutuse/organisatsiooni puhul. Ja alati on see õige. Kuid selline väitmine on ka suhteliselt lame. Kus siis see "administratiivstruktuur" EKV-s on? Tuletan austatud foorumlastele meelde, et KÕIKIDEL meie ohvitseridel ja allohvitseridel on SA ametikoht. Väga paljude kaitseväelaste jaoks on RA ja SA amet sootuks erinev. Seega, kui keegi räägib üleliigsest administratiivstruktuurist, siis ta räägib tegelikult üleliigsest sõdivast struktuurist. Milline osa meie sõdivast struktuurist siis üleliigne on?

Teine - praktiliselt alati on kaitseväe kompaniitasandi ametikohad täidetud kompaniide seest. Kas see on alati õige? Minu jaoks mitte (alati). Mina pataljoniülemana sooviksin tugevalt toetuda oma kompaniiülematele, ehk minu jaoks oleks need RA kaptenid-majorid. Pataljoni staabis aktsepteeriks ka nooremleitnante ja leitnante. Aga need on minu mõtted. Ja loomulikult olen täiesti eri meelt Trummiga selle "raiskamise" osas. Minu jaoks on raske ette kujutada meie praeguste plaanide täitmist ilma, et (vähemalt) kompaniiülem poleks tegevväelane.

Ja siis veel ka komplekteeritusest - sügisese kutse laskurikursuseks on alla 200 sõduri peale planeeritud 6-7 ohvitseri, 6-7 allohvitseri ja ca 10 nö drillseersanti.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väike elementaarne rehkendus ütleb, et meil on SA struktuurides kompaniisid lihtsalt nii palju, et RA kompaniijuhtimise kogemusega ülemaid on panna parimal juhul pooltele, arvu järgi aga umbes 1/3 kompaniidest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Väike elementaarne rehkendus ütleb, et meil on SA struktuurides kompaniisid lihtsalt nii palju, et RA kompaniijuhtimise kogemusega ülemaid on panna parimal juhul pooltele, arvu järgi aga umbes 1/3 kompaniidest.
Kas VP ütles, et on täidetud KÜ kohad on täidetud RA kompaniiülematega? Ei. Ta ütles, et kompaniitasandi ametikohad on täidetud kompaniide seest.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Borja kirjutas:Kaitseliidu (või maakaitse) "pataljonidest"
Minu arust pole need praegu pataljonid, vaid midagi, mis on alles pataljonikoosluse poole teel.
..
Niiet need pataljonid on ilmselt alles sünnitusvaludes. Küsimus on - kuhupoole nad peaksid liikuma - meie regulaarjalaväe või britipärase kergejalaväe suunas.
Kapten Trumm kirjutas:Borjale ja teistele: tänane maakaitseringkonna lahingugrupp Põhja LGr näitel koosnes näiteks 6 jalaväekompaniist ja 1 staabi-ja tagalakompaniist.
..
Lisaks võite täiest avalikest allikatest näha, et selle 6 jalaväekompanii juurde on lisandumas varsti ja 120 patarei (kompanii).
Mõned mõtted siis neist KL "lahingupataljonidest"
Alati on heameel kuulda, et jalaväge on piisavalt - sest kõike muud annab juurde kasvatada. Kui pole aga jalaväge, siis pole midagi(-ei tule ka).
Samas kergejalaväepataljoni(-ega ka pataljoni üldse) selline kooslus muidugi ei meenuta - pigem ongi see selline territoriaalne maakaitseformeering:
--- mille põhijõu moodustavad mööda maastikku ringlevad kergejalaväe tüüpi irregulaarse iseloomuga lahingukompaniid
--- kus kusagil on selle koosluse staap, mis üritab nende kompaniide tegevust koordineerida
--- kõrgema ülema lahingutoetus on minimaalne või pole seda üldse
--- tagalatoetuse kontsept on ilmselt (veel) olemata
Sellises üldpildis peituvad nii maakaitse tugevused kui nõrkused(-lisaks väljakutsed)
Kõigepealt nõrkused:
--- põhiline nõrkus on kindlasti juhtimine. Krd raske on koordineerida omavahel poolt tosinat maastikul põrkavat kompaniid, sest isegi ülevaate omamine nende asukohast igal suvalisel ajahetkel saab olema paras väljakutse. Keeruline on orienteerida selliseid kompaniisid alati vaenlase vastu ja mitte lasta neil üksteist segada
--- teine nõrkus on kindlasti tagala. Raske on ette kujutada, kuda miski staabitagalakompanii "tagalapool" tuleb toime mööda küllaltki suurt maaala laialipillatud kuue lahingukompanii elementaarsegi varustamisega (kontseptsiooni selleks ilmselt ka veel ei ole)
--- lahingutoetuse vähesus: kaudtuletoetuse võib (praegu) ära unustada, pioneeridest kaitseliidus ei ole ma kuulnud ning (muuseas) ka ühestainsast luurerühmast sellise arvu lahingukompaniide jaoks jääb selgelt väheks
Tugevused:
--- igasugune "standardarmee" kardab alati sellist irregulaarse iseloomuga territoriaaljalaväge - eriti kui teda on pallu. See on täpselt see koht, kus kol ÜHTEGI ütles, et "nad" võivad ju kuskile jõuda aga nad surevad seal - sest tuld hakkavad saama eest/tagant/alt/ülevalt ning söögi alla ja söögi peale. Selliseid hajutatud lahingukompaniisid tavapärane "pataljonitaktika" ei kammitse - mistap ei oska ka tavaarmee nende vastu alati sobivalt reageerida
--- motivatsioon ja (kodu)maastiku tundmine - no more comments
--- hit and run - löö ja kao. Maakaitsepiirkonna lahingukompaniide jaoks on oluline omaenda löögijõu - mitte maastiku hoidmine. Ideaalis peaksid need kompaniid põrkuma mööda maakaitsepiirkonna vastutusala nagu tammist läbikäinud kabenupud - ette ja taha, vajadusel kogunema, vajadusel hargnema
Väljakutsed:
--- staabipoolne koordineerimine - just nimelt koordineerimine, mitte juhtimine. Juhib see, kes tagab kogu lahingutoetuse tegevuste spektri, maakaitsepiirkonnal aga pole enamvähem millegagi tagada - sestap on peamine maastikul põrkavate lahingukompaniide max kvaliteetne orienteerimine vaenlasele ja omavaheline koordineerimine. See saab olema tõsine väljakutse
--- pioneerivõimekuse sissetoomine - ilma selleta ei saa. Ma ei tea, kas pioneere "toodetakse" meil ainult kahele jalaväebrigaadile või jääb sealt ka midagi kaitseliidule üle? Igal juhul tuleks saavutada olukord, kus maakaitsepiirkond omaks vähemalt 1-2 pioneerirühma
--- side ja luure. Kuskil siin teemades jooksis läbi KL (maakaitsepiirkondade?) sidevõimekuse parandamise hange(-oli vist), samas luuret on kindlasti vähe. Kõigi lahingukompaniide edukas vaenlasele orienteerimine eeldab staabilt ikka väga head luurevõimekust - kus ühest luurerühmast on selgelt vähe(-neid võiks olla näit kaks). Ning võib-olla peaks maakaitsepiirkonna staabi "all" üldse omaette väike "luurekeskus" olema(-mõttekoht)
--- tagalateenindus. Nagu eespool öeldud, pataljonisisest tagalatoimimist ma siin ei näe ega kujuta ka ette - vajalikud on muud lahendused. Nagu KLi rahuaegsed keskused-depood, kohe-kohe vaenlase alla jäävate selverite ja tanklate tühjendamine jne jne - variante on

Lõpetuseks veel üks tsitaat varasemast:
Borja kirjutas:Samas on ka teine võimalus - loobuda KLi puhul üldse "hädapataljoni"-suunitlusest ning minna üle kompanii võitlusgruppidele. Eks see ole otsustamise küsimus.
Vaadates nüüd kogu posti veelkord üle mulle tundub, et kõige vähem ongi siin juttu PATALJONIST kui sellisest - pigem räägime me täiesti iselaadsest maakaitse struktuurist. Kus maa on täidetud lahingukompaniide elik kompanii võitlusgruppidega. Ja tegelt polegi ju üldse oluline, misvärvi kass on või kuda teda kutsutakse 8)
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 25 Juul, 2018 8:49, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seepärast ma igatsengi sinna juurde 122-sid, mis lasevad tänasest 120-st kolm korda kaugemale - kuna tegevus on arusaadavalt natuke suuremal alal laiali kui kompanii PAT koosseisus muidu oleks, siis ei pruugi see 120 enam ulatuda (veelvähem 81). Küll me selle tule tellitud ja side kuidagi saame, ennegi Harrise vabalt seda tehtud ja edukalt. Kättesaadav piisavalt massiivne kaudtuli (122+120) on sellise kerge kompanii kokku sattumisel suurema vastasega ellujäämise küsimus. Muidugi 155 liikur tangenti otsas oleks veel parem, aga kui see 122 on veel kuidagi teoorias teostatav, siis 155 pole isegi mitte teoreetiline võimalus enam.

Nüüd ütlevad targemad ja suuremad ülemused, et puhka jalga, sul on ikkagi kolm jõulist 81 mm ja kusti kah - no on korduvalt kogetud, et haubitsapatarei tulekäsku ootamas annab mulle kuivema ja muretuma tunde ka siis, kui ma peaks 10 mehega roodu viivitama. Loomulikult enne tuleb omada 120-sed ja nii edasi.

Eraldi küsimus muide on veel nende kompanii lahingugruppide õhutõrje. Sinna KV PAT ÕT (mõned 12,7) ei tantsi, sest see lahendus eeldab vaikimisi ikkagi brigaadi ÕT vihmavarju. Siit ka minu suur armastus kantavate ÕT rakettide vastu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

Ametist suursaadikuks lahkuva Kamina kantsleri mõtted

https://diplomaatia.ee/wp-content/uploa ... v-2018.pdf

Lühikonspekt:

Vseviov: veel 2012. aastal avanes kaitseväe struktuurist masendav seis

https://www.err.ee/855334/vseviov-veel- ... endav-seis

Tegelikult päris karm jutt. . Laaneotsal, Kerdil ja mitmetel varasematel kaitseministritel pole seal RK-s väga uhkustada millegagi.
Pööre reaalsusele tuli Laari ja Reinsalu ministriks ja Terrase juhatajaks oleku ajal. Võib-olla 90-date alguses toimunu on teine asi, aga vahepeal oldi ikka mingites ulmestruktuurides kinni.

Minu meelest väga hea ja mõistlik kirjutis. Ei varja, et raha tuleb juurde panna. Ainus asi, mis mulle selle juures ei meeldi, on meie 2014 aastast välja paisatud strateegilise kommunikatsiooni sõnum "2% - kõik on korras" ning siis langetatud valik, et raha pannakse juurde ainult täiendavate liitlasüksuste vastuvõtmiseks. Ning selle valiku ohjeldamatu õigustamine, mis isegi siia foorumisse jõudis.
Viimati muutis Martin Peeter, 21 Aug, 2018 15:08, muudetud 1 kord kokku.
Dona nobis pacem!
carrierlost
Liige
Postitusi: 141
Liitunud: 13 Mär, 2016 13:37
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas carrierlost »

Ma ei tea kas kas mehel vajal näidata, et ta on suure tööga hakkama saanud, aga mulle tundub, et tulevane diplomaat ei adu, mida võivad teatud positsiooni inimesed rääkida ja mis info välja paiskamine ei tee riigile kasu.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Martin Peeter »

carrierlost kirjutas:Ma ei tea kas kas mehel vajal näidata, et ta on suure tööga hakkama saanud, aga mulle tundub, et tulevane diplomaat ei adu, mida võivad teatud positsiooni inimesed rääkida ja mis info välja paiskamine ei tee riigile kasu.

Minu meelest täiesti vastupidi. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa rahva eest tõde lõputult varjata, vastasel juhul on sellel väga pahad poliitilised tulemused. No mis kahju siis nüüd sündis?
Dona nobis pacem!
carrierlost
Liige
Postitusi: 141
Liitunud: 13 Mär, 2016 13:37
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas carrierlost »

Ma ei võta seiskohta kas see, millest ta kirjutab vastab tõele või mitte ( "mitte ükski Kaitseväe struktuuri kuulunud üksus polnud lahinguvõimeline" jne.)

Diplomaadid on riigi seiskohtade/avalduste/huvide/maine kaitsjad ja esitajad. Ka nende seiskohtade kaitsjad,mis lähevad vastuollu tema isiklike seisukohtadega. Soolotamine ja riigile mainekahju tekitamine ei ole sellelele elukutsele lubatud.

Kui kellelgi on soov mingeid riigist negatiivseid kuvandeid / hinnanguid publitseerida ja RTle ette sööta, siis on diplomaadi amet selleks küll väga vale koht.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitus Postitas Runkel »

Ma arvan samuti, et Vseviov on enesekiitmise raske tööga natuke liiale läinud (Ameerikamaal läheb seda selgelt vaja, seal võib volüümi juurdegi panna). Staabist lahkudes käbikas omadele. Ma olen mehest muidu heal arvamusel, aga kui 6 aastat tagasi oli armee paberil, siis ei saa praegu ka palju mujal olla - kaitse ülesehitus on pikaajaline protsess. See, et Putini agressioonid on meid asju klaarilt ja efektiivselt tegutsema pannud, on hea. Tuleb rohkemgi panustada, ja mitte vaid raha, vaid ka tarkusega - nendega, kes panustasid enne 2012 ja nendega, kes nüüd ametis. Lähenemised, kontseptsioonid on erinevad aga ühise laua taga peaksime hakkama saama. Kas see arvamusartikkel toetab seda?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist