Riigikaitse eelarve
-
- Liige
- Postitusi: 619
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ma ei usu, et tegelikult oleks see 2% see, mida naeruvääristatakse. Selle saavutamine on kindlasti olnud meile kasulik, nii EKV kui ka välispoliitika mõttes. Samuti ei olnud selle saavutamine kindlasti lihtne ega ponnistusvaba, ega kulutamine ebaefektiivne raiskamine. Küll aga tekitab küsimusi, et miks sellest 2%st sai vähepeal mingisugune mantra ja justkui eesmärk omaette, mitte ei tehtud kaitseeelarvet piiririigi vajadustest lähtuvalt, eriti arvestades viimase kümne ja viie aasta arenguid. Et võimelünk on piisavalt suur, et liitlastelt selle täitmist nõuda-paluda, aga mitte nii suur, et ise selle panustamiseks 0.5% leida? Miks tekitab selle protsendi ületamise küsimus praegu nii suure tõrke? Miks on selle 2% naeruväärseks nimetamine poliitikutel/stratkomil justkui juhtme kokku jooksutanud?
Ok, viimane oli spekulatsioon, aga kogu sellel 2% saagal on nüüd mingi kunstlik hapu maik küljes.
Ok, viimane oli spekulatsioon, aga kogu sellel 2% saagal on nüüd mingi kunstlik hapu maik küljes.
My fair lady.
Re: Riigikaitse eelarve
Kui peale nii räige jama muud öelda pole, ju siis ongi positsioon nõrk.Borja kirjutas:Niisama lollakas, nagu oli Issamaa rünnak EKRE vastu, niisama tuima pandi ka sealt vastu..
Elik nagu metsa huikab, nii sealt vastu kostub..
Tõepoolest - kas või mis või keda mingi Issamaa kuskil ründas, ei puutu üldse riigikatse eelarvesse.Borja kirjutas:ja üldselt - püsige teemas ka
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Riigikaitse eelarve
Üsna kummaline, et end rahvuslikuna reklaamiv erakond, kelle programmi hakkab ilmselt kuuluma ka kaitsekulutuste tõstmine, suudab oma esinumbri suu läbi riigikaitset puudutava lõigu vormistada nii, et üks süüdimatu vale ajab teist taga.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Riigikaitse eelarve
Kui Trump kakleb arusaadavatel põhjustel oma luure ja vastuluurega, kuid on üsna soosiv sõjaväe suhtes, siis EKREle ei saa sellise jutu peale Kaminat küll anda, sest see oli üks suur umbusaldus eelkõige oma riigi sõjaväelise juhtkonna suhtes. Ega saa anda ka Sisemini, sest Reiljani ajast pole muutunud suurt midagi: kusagil organites on kallutatud jõud. Ja valitseb suur kahjurlus.
Kui oleks tegemist terase rahvusliku opositsiooniparteiga, siis kaitseeelarve suuruse teemal võiks Tsahknat ja Isamaad rünnata õiglaselt ja väga valusalt, aga nüüdseks on nad oma ebakompetentsust tõestanud. Kusagilt eelmisest aastast on ikka rahvale teadlikult jama aetud selle 2% - kõik on korras teemal. Ehkki see on meie geograafilist asendit arvestades jama olnud kogu aeg, tuli millalgi kusagilt (USAst?) mingi indikatsioon, mis jäeti küllalt kauaks väga kitsasse ringi ning suured liidrid korrutasid avalikkuses sama mantrat teadmises, et see pole enam pädev. Nii ei ole õige demokraatlikus riigis asju ajada.
Kui oleks tegemist terase rahvusliku opositsiooniparteiga, siis kaitseeelarve suuruse teemal võiks Tsahknat ja Isamaad rünnata õiglaselt ja väga valusalt, aga nüüdseks on nad oma ebakompetentsust tõestanud. Kusagilt eelmisest aastast on ikka rahvale teadlikult jama aetud selle 2% - kõik on korras teemal. Ehkki see on meie geograafilist asendit arvestades jama olnud kogu aeg, tuli millalgi kusagilt (USAst?) mingi indikatsioon, mis jäeti küllalt kauaks väga kitsasse ringi ning suured liidrid korrutasid avalikkuses sama mantrat teadmises, et see pole enam pädev. Nii ei ole õige demokraatlikus riigis asju ajada.
Dona nobis pacem!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
No taolist tiba alternatiivset riigikaitse käsitlust, nagu vanem Helme tihti kirjutab, kohtab kaitseliitlaste hulgas päris tihti. Selle põhjuseid on erinevaid, rahulolematus, teadmatus, kuskilt keegi kuulis midagi jne. Näiteks peale CV90 ostuotsust (parasjagu algas Siil 2015 kus vastavat rahvast sai kokku rohkem) kuulsin päris mitmeid kordi repliike "hulk raha pandi hakkama, aga tank ta ikka pole".
Ajateenijad ja KV reservistid tavaliselt selliste asjade üle oma pead väga ei vaeva.
2017 Kevadtormi ajal võis märgata aga juba STRATKOM-i tegevuse tulemusi, kus "vastase" poolel sõdivate CV-dele omistati lausa imeomadusi, niiet tuli tunniks tegevus seisma panna ja rahvale selgitada, et tegemist ei ole imeriistaga, see ei lenda ja läbi metsa ikka ei näe küll. Ja korralikult maskeeritud Rootsi roomikuvastaseid miine maa sest ise ei leia.
Lihtsalt väikseks teadmiseks, mismoodi sellise huvilisema rahva seisukohad tekivad ja millest räägitakse. Mulle see Helme jutt üllatav pole (KL telgiahju ääres räägitakse selliseid asju küll ja veel) ja usun, et kui ta ministriks satub, küllap viiakse ka asjadega kurssi, miks ja milleks. Paljud sellised jutud tekivad lihtsalt vähesest teadlikkusest ja liigsest propast (eespool toodud näide CV imeomaduste kohta). Eks siin mängivad oma rolli Kunnase kirjutised, siit loetav jne jne.
Ajateenijad ja KV reservistid tavaliselt selliste asjade üle oma pead väga ei vaeva.
2017 Kevadtormi ajal võis märgata aga juba STRATKOM-i tegevuse tulemusi, kus "vastase" poolel sõdivate CV-dele omistati lausa imeomadusi, niiet tuli tunniks tegevus seisma panna ja rahvale selgitada, et tegemist ei ole imeriistaga, see ei lenda ja läbi metsa ikka ei näe küll. Ja korralikult maskeeritud Rootsi roomikuvastaseid miine maa sest ise ei leia.
Lihtsalt väikseks teadmiseks, mismoodi sellise huvilisema rahva seisukohad tekivad ja millest räägitakse. Mulle see Helme jutt üllatav pole (KL telgiahju ääres räägitakse selliseid asju küll ja veel) ja usun, et kui ta ministriks satub, küllap viiakse ka asjadega kurssi, miks ja milleks. Paljud sellised jutud tekivad lihtsalt vähesest teadlikkusest ja liigsest propast (eespool toodud näide CV imeomaduste kohta). Eks siin mängivad oma rolli Kunnase kirjutised, siit loetav jne jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Poliitik (antud juhul noorem Helme, mitte vanem, st. Martin) võiks IMHO vähemalt üritada faktidest kinni pidada.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Riigikaitse eelarve
Vanem Helme ei pea info saamiseks (pelgalt) rahulduma sellega, mida keegi kuskil saunalaval arvab, või ootama kaitseministriks saamist. Vaid võib muuhulgas ära kasutada neid võimalusi, mis tal juba viimased 3+ aastat on olnud Riigikogu riigikaitsekomisjoni ASEESIMEHENA. Aga no eks see ilmselt näitab, kui "tõsiselt" inimene ise seda tööd ja ametikohta võtab.
Re: Riigikaitse eelarve
Vabaerakondlane Ain Lutsepp: iseolemise säilimiseks peame kokku leppima, kas kulutame riigikaitsele 2 või rohkem protsenti SKT-st. Seda, et too erakond ise keele kõhu alt välja tõmbaks ja mingi selge seisukohaga esineks, on vist palju loota.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Tehtud joonised ja graafikud on väga hea visualiseerimise tasemegaMartin Peeter kirjutas:https://diplomaatia.ee/wp-content/uploa ... v-2018.pdf
Minu meelest väga hea ja mõistlik kirjutis.
nn. Puukaart kaitsekulutuste kohta
Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
Kolme Balti riigi kulutused kokku oleksid kusagil Tšehhi ja Aserbaidžaani vahel. Kusjuures Leedu kulutused ületavad varsti miljardi dollari piiri.
Re: Riigikaitse eelarve
Kaitseminister Jüri Luik: kaitsekulutuste määr 2% SKT-st ei ole piisav. Paljud vajalikud täiendused eeldaksid suuremat kulutust
„2% on suur raha, aga paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas,” leiab kaitseminister. USA Kongressi soovitusse analüüsida Baltimaades õhukaitsemissiooni vajalikkust tuleb suhtuda rahulikult.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitsemi ... d=83425305
Kellel võimekus jagage!!!
„2% on suur raha, aga paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas,” leiab kaitseminister. USA Kongressi soovitusse analüüsida Baltimaades õhukaitsemissiooni vajalikkust tuleb suhtuda rahulikult.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitsemi ... d=83425305
Kellel võimekus jagage!!!
Re: Riigikaitse eelarve
„2% on suur raha, aga paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas,” leiab kaitseminister. USA Kongressi soovitusse analüüsida Baltimaades õhukaitsemissiooni vajalikkust tuleb suhtuda rahulikult.
Eelmisel nädalal tuli uudis USA-st, et Balti õhuturbemissiooni võiks ümber formeerida õhukaitsemissiooniks. Mida see meile tähendaks?
Antud juhul on oluline mõista, et tegu on USA Kongressi poolse soovitusega nende kaitseministeeriumile selle probleemiga tegeleda. Kui õhuturve on rahuaegne missioon, siis õhukaitse puhul on tegu kõikehõlmava sõjalise funktsiooniga. See eeldaks missiooni ümberprofileerimist, õiguslikke kokkuleppeid, rohkem lennukeid, radareid, väljaõppinud õhukontrollispetsialiste jne. Kui õhuturbe puhul räägime neljast lennukist, siis sõjalise missiooni korral on vaja palju suuremat väge ning valmisolekut lennukeid siia kiiresti tuua ja neid siin hoida. See ei käi nii, et ütleme praegu neljale lennukile, et täna teete õhuturvet, aga homme õhukaitset. Peale selle on õhukaitse mitmeastmeline. Seda on keeruline teha ainult lennukitelt, peavad olema ka erinevate tasandite õhutõrjeraketid, mis paiknevad maal. Meil on praegu olemas lühimaaraketid, aga keskmaa õhutõrjerakettideni me veel jõudnud pole. See maksab sadu miljoneid eurosid.
Enne iga kõrgetasemelist kontakti USA administratsiooniga on keskmaa õhutõrjevõime lüngast meedias korduvalt räägitud, et see võiks olla järgmine samm Baltiriikide julgeoleku parandamisel. Kui pakutud plaan läheb tõesti Kongressist edasi, siis kas see on selles suunas edasiminek?
Antud juhul on tegu siiski seaduseandja soovitusega USA kaitseministeeriumile ideed analüüsida. Ja sellisest sõnastusest sinnani, kus raketid hakkavad tulema, on ülimalt pikk maa. Meie muidugi tervitame sellist analüüsi. Oleme alati öelnud, et me ei suuda üksinda tagada eesti õhuruumi puutumatust.
Ma loodan, et kaitsekulude arutelu toimub mõistlikus ja tsiviliseeritud vormis. Riigikaitse on ehk ainus teema, kus erakondade vahel valitseb peaaegu üksmeel.
Aidake mul USA poliitikast aru saada. Kui Kongress juba soovituse selliseks analüüsiks annab, siis kas see jääbki pigem mõttemängu tasemele või tähendab see pigem sammu reaalsete tegude suunas?
Kõik, mis puudutab rahade eraldamist, eeldab konsensust Kongressis. Mis puudutab soovitusite andmist erinevaid projekte analüüsida, siis piisab tegelikult vähesest hulgast senaatoritest ja kongresmenidest, keda see asi huvitab ja kes on nõus sellist ettepanekut seadusesse kirjutama. See pole kindlasti teema, mille Kongress oleks viimse detailini läbi arutanud. Ei saa öelda, et antud teema oleks midagi uut või ootamatut. Ent see, et USA Kongress on sellele viidanud, on poliitiliselt tähtis ja oluline.
Et pigem siis läheneda sellele asjale ka siin kainelt ja mitte erutuda?
Sellele tuleb läheneda praegu hästi kainelt. See on ehk üks esimesi olulisi poliitilisi samme, kus väga mõjukas liitlane on näidanud üles tõsist huvi selle teema vastu.
Mis on teie arvates praegu Eesti kaitseväe kõige nõrgemad lülid ja kus tuleks teha kvaliteedihüppeid?
Tegu pole nõrkuste, pigem töösuundadega. Üks oluline teema on valmisolek vägede kiireks mobilisatsiooniks, mistõttu teemegi lisaõppekogunemisi. Kiirus, arvestades Venemaa lähedust, on kindlasti üks võtmeelement. On probleeme, mis vajavad kindlasti lahendamist. Kui me praegu vaatame nelja aasta plaani, aastani 2022, siis fookus hakkab esimese brigaadi Scoutspataljoni täielikult mehhaniseerimiselt minema 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri täismahus varustamisele. Sealhulgas ka teise brigaadi lühimaa õhukaitsesüsteemile olukorrateadlikkuse ehk radari ja tulejuhtimissüsteemi tagamisse. Investeerime sidesse, üks tänapäevane raadiojaam võib maksta kümneid tuhandeid eurosid. Nagu näitab praegune sõjapidamise praktika, siis elektroonilise side segamise vahendid on erakordselt arenenud. Kui üksuste vahel pole sidet, siis armee lakkab jõuna olemast ja selles mõttes peame kaitseväe varustamist ühtse sidesüsteemiga ülitähtsaks. Kõik see, mis puudutab kaitseliidu poolt mehitatavaid kaitseväe maakaitseüksusi – nende varustus ja kvaliteet peab olema väga heal tasemel. Kui me tahame järgmise nelja aasta jooksul lisaks olemasolevale neljale maakaitsepataljonile luua kaitseliidu baasilt kuus uut maakaitsekompaniid, siis need vajavad korralikku varustamist.
Arvestades seda, et meil tuleb uusi kulutusi CV90 lahingumasinate ja liikursuurtükkide K9 Kõu näol, siis kas selle kõige ülevalpidamiseks ning Teie räägitud eesmärkide täitmiseks on meie senine kaitsekulutuste määr 2% SKT-st piisav?
Tegelikult see ei ole piisav. On väga palju erinevaid nii relvastuselementide kui ka personali väljaõppega seotud teemasid, mis eeldaksid suuremat kulutust. Kui räägime keskmaa õhukaitsesüsteemist, siis ainuüksi süsteemi soetamine maksaks 300 miljonit, sellele lisanduvad süsteemi käigushoidmise kulud. Seda ei ole kuidagi võimalik finantseerida praegu olemasolevast eelarvest. On väga oluline, et toimuks rahulik ja mõistlik debatt selle üle, kui palju oleks võimalik peale järgmist valimistsüklit eelarvet tõsta ja milline oleks erakondade valmisolek selleks.
Kas eelolevatel valimistel võib siis oodata, et Isamaa tuleb välja plaaniga tõsta kaitsekulutusi?
Isamaa peab loomulikult oluliseks kaitsekulutuste tõstmist. 2% on suur raha, paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas. Kui ostame näiteks õhutõrjeraketi Mistral, siis maksame selle eest sama palju kui Saksamaa ja keegi ei tee meile hinnaalandust, sest et oleme väike riik. Pigem vastupidi, kuna kogused on väiksemad, siis ka võimalus allahindlust saada on väiksem. Aga ma loodan, et kaitsekulude arutelu toimub mõistlikus ja tsiviliseeritud vormis. Riigikaitse on ehk ainus teema, kus erakondade vahel valitseb peaaegu konsensus.
Liikursuurtükid me ostsime soomlastega ühishankega. Kas see võikski olla tulevik, et edaspidi teeme aina rohkem ühishankeid oma partneritega?
Ma olen kindel, et see on väga perspektiivikas suund. Soomlastega me mitte ei teinud ühishanget ega esitanud ühispakkumist, vaid tegime paralleelse hanke ja ostsime koos väga suure hulga liikursuurtükke, mis andis võimaluse kaubelda tublisti ka hinna üle. Teinekord kui tehakse ühiskomisjon ja tahetakse ühiselt asju osta, tekivad lõputud vaidlused. Halb näide oli aastaid tagasi toimunud põhjamaade helikopterihange. Ühest küljest oli viiel riigil väga mõistlik teha ühine hange, teisalt selgus, et ühel riigil on vaja rohkem transpordikoptereid, teine tahab rohkem lahingkoptereid. Antud juhul langesid meie soovid soomlastega pea üks ühele kokku ja tegime paralleelselt hanke, see on praktika, mida peaks kindlasti jätkama. Tihti küsitakse, et miks te ei tee rohkem koos Läti ja Leeduga, aga nemad on oma hankeprogrammis erinevas faasis kui meie. Osaliselt on see seotud sellega, et nad alles jõudsid kahe protsendini ja nende hankeplaanid muutuvad kiiresti. Mõned asjad, mida neil pole, on meil olemas. Oleme viimastel aastatel iga aasta kümneid miljoneid suunanud ainuüksi lahinglaskemoona varude täiendamisse. See on nähtamatu, aga väga suur kulu, mis näitab eelkõige, et võtame oma sõjalist kaitset tõsiselt.
LUIK: MEREKAITSE ON KALLIS. PEAME OMA VALITUD ERIALA HAAKIMA NATO-GA LAIEMALT
Mereväe ja rannakaitse küsimus on väga oluline teema. Meie merepiir on erakordselt pikk. Seda kõike sõjaliselt katta on ülikallis ja ei vasta hetkel meie võimekusele. Mereväe maksumus, nagu ka õhuväe maksumus, on väga kõrge ja meil tulevad siin eelarve piirangud ette. Hetkel saame finantseerida ühte konkreetset valdkonda. Eriala, mille me oleme valinud, on miinitõrje. Meie laevad, meeskonnad, professionaalsed oskused ja tehnoloogia on sellisel tasemel, et oleme pidevalt NATO miinitõrje eskaadri koosseisus ja oleme seda ka juhtinud. Muudes küsimustes teeme väga tihedat koostööd siseministeeriumiga. Politsei- ja piirivalveametil on väga hea mereseireradarite süsteem, mis valvab kogu merepiiri piirivalve jaoks ja kaitsevägi saab kasutada sama informatsiooni. Usun, et kasutades kõiki koostöövariante teeme parima, et meil oleks informatsioon selle kohta, mis Eesti merepiiril toimub, aga selleks et oleksime suutelised ka koordineeritult vastutegevusi ellu viima, on vaja üht-teist veel teha.
Re: Riigikaitse eelarve
ARVAMUS
JUHTKIRI | Kes tõstaks Eesti kaitseks makse?
23. AUGUST 2018
7 96
Kaitseminister Jüri Luik tõdeb tänases lehes, et ehkki oleme kaitsekulutusi hoidnud üle 2% SKP-st, oleme absoluutkulutuste poolest NATO viimase viie riigi seas. Nii mõnigi vajalik investeering, näiteks keskmaa õhutõrjesse, käib üle jõu.
Siit johtub ka loogiline küsimus, et kuna vaenuliku naabri kallaletungile allajäämine lõpetaks Eesti de facto eksistentsi, kas ehk poleks aeg kaitsekulusid tõsta? Eelmine kaitseminister Hannes Hanso tegi ettepaneku panustada võitlusvõimesse 2,5%. Sama teema on kõne all ka viimastel aastatel kaitsekulutustes meile järele tulnud Lätis. Lõunanaabrite välisminister Edgars Rinkēvičs märkis Eesti Päevalehele, et usutavasti saab kaitse-eelarve tõstmisest üks sealsete valimiste põhiteemasid.
Kui parteid pakuvad valimiste eel kaitsekulutuste suurendamist, peaksid nad ka maksutõusust ausalt rääkima.
Ehkki USA president Donald Trump on mahitanud kõiki maksma „oma osa”, pole 2%, ega ka rohkem või vähem, eesmärk omaette. Muidugi ei saa USA praeguse ettearvamatu juhi puhul numbrimaagiat alahinnata.
Majanduskriiside ajal lähevad paljudes riikides (nagu Lätis) kaitse-eelarved ühena esimestest kirve alla. Poliitiliste kriiside ajal võivad need sama kärmelt (nagu Lätis) kerkima hakata. Eesti on suutnud siiamaani nende võngete keskel üsna konservatiivset ühtlast joont hoida.
Kas peaksime nüüd viimaks kaitsekulutusi järjepidevalt suurendama hakkama? Selge, et selliseks ümberjagamiseks ei ole raha niisama kuskilt võtta. Seda enam, et vabalt jaotada saab vähem kui viiendiku eelarvest. Ülejäänu määravad seadustes ette nähtud kulutused. Eks ole julgeoleku seisukohast otsese riigikaitsega võrreldes vähemalt sama tähtsad nii panustamine sisemisse korrakaitsesse kui ka sidusasse ühiskonda.
See debatt tuleks ära pidada. Summad pole iseenesest müstilised: kui tõsta kaitsekulutusi näiteks 2,5% peale SKP-st, tuleks juurde anda 130 miljonit eurot. (Näitlikustades: rahandusministeeriumi ja õlletootjate prognoos alkoholiaktsiisi laekumise kohta erineb umbes 100 miljoni euro võrra.) Kui järgmiste valimiste eel kõlavad lubadused kulutada kaitsele rohkem, siis küsige endalt, kas oleksite nõus selle nimel ka ise rohkem makse maksma. Ega mujalt seda raha tulemas ei ole.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Riigikaitse eelarve
Mina vastan küll. Mulle ei ole vaja seda Reformierakonna pakutavat 60 eurost kuist tulumaksu vabastust 500 eurose maksuvaba miinimumi minuni laienemise näol, kui Eesti saaks keskmaa õhutõrje ja teise liikurite pataljoni. Ja kannatan ka näiteks maamaksu tõusu või kinnisvara maksu ära, sest Eestile on soovitatud tõsta makse omandilt.
Ma arvan, et siin foormis on veel neid mehi.
Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.
Ma arvan, et siin foormis on veel neid mehi.
Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.
Dona nobis pacem!
Re: Riigikaitse eelarve
Selle Reformierakonna pakutava lisaraha võiks tõesti pigem suunata riigikaitsesse (ka ise saaks sealt pea maksimumi). Minupoolest võiks ka mingi 1% riigikaitse maksu ajutiselt kehtestada tulumaksule otsa vmsMartin Peeter kirjutas:Mina vastan küll. Mulle ei ole vaja seda Reformierakonna pakutavat 60 eurost kuist tulumaksu vabastust 500 eurose maksuvaba miinimumi minuni laienemise näol, kui Eesti saaks keskmaa õhutõrje ja teise liikurite pataljoni. Ja kannatan ka näiteks maamaksu tõusu või kinnisvara maksu ära, sest Eestile on soovitatud tõsta makse omandilt.
Ma arvan, et siin foormis on veel neid mehi.
Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist