Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Rahutusi võiks aidata maha suruda ka liitlasväed
Rahutusi Eestis võiks maha suruda liitlased. ("ka" on kogemata kadunud või lisas autor vähe värvi? - Sekeldaja)
Riik soovib praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada, sest see on kohmakas ega vasta praegusaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism või hübriidsõda. Ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda nähakse tulevikus võimalust kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.
Praegu teenib Tapal NATO lahingugrupis üle 800 Ühendkuningriigi sõduri Yorkshire’i jalaväerügemendi 1. pataljonist ning üle 200 Taani sõduri husaarirügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniist. Kui Eestis peaksid asjad käest minema ja puhkeks ulatuslikud rahutused või ka suurtulekahju, siis oleks neid sõdureid appi kutsuda väga keeruline. Seadused võimaldavad kaasata kriiside lahendamisse küll kaitseväge ja Kaitseliitu, ent kas appi võiks võtta ka liitlasjõud, on selgusetu. Puudub arusaam, kuidas ja mismoodi Ühendkuningriigi või Taani sõdurid abistada saaksid.
Süsteemi soovitakse lihtsamaks muuta. Riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juhi Margit Grossi sõnul kaasataks liitlasvägesid nagu kaitseväge ja Kaitseliitu – välisriigi relvajõudude liikmed oleksid allutatud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuse ülemale. Niiviisi saaksid nad ka avalikku korda kaitsta, näiteks aidata mässu maha suruda või tõkestada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.
Välisjõudude kaasamine pigem teoreetiline
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marko Ildi sõnul püüab riik eelkõige hakkama saada oma jõududega ja välisriigi relvajõudude kaasamine tsiviilkriisi lahendamisse on pigem teoreetiline võimalus. Isegi kui õigus seda võimaldaks, loevad muudki asjaolud. «Kui räägime Tapal viibivatest brittidest, siis Ühendkuningriigi valitsus on neile kaasa andnud kindlad volitused ja selleks võib olla sekkumine ainult sõjaolukorras. Seetõttu ei saaks me neid ilma lähetava riigi valitsuse täiendava loata avalikku korra kaitsesse kaasata,» ütles ta.
Ühtlasi tekitaks Ildi sõnul välisriigi relvajõudude kaasamisel küsimusi, kuivõrd kursis on nad meie õigusruumiga, et siin tegutseda, mistõttu võiksid ehk kõne alla tulla lihtsamad ülesanded, nagu valvamine või liikluse suunamine.
Välisjõudude suurem kaasamine on vaid väike osa reformist, mida justiitsministeeriumi juurde loodud riigikaitseõiguse revisjon välja pakub. Selle peamine eesmärk on erikordade ja kaitseseisundite süsteem ümber kujundada. Praegu on olemas üldise kaitsevalmiduse ja kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund. Üldine kaitseseisund on rahuaja sünonüüm, kõrgendatud kaitsevalmiduse eeldus on aga suurenenud oht riigi julgeolekule.
Tulevikus need kaotataks ning võetaks kasutusele termin «kaitseolukord». See on vajalik, et selgelt eristada hädaolukorrad riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavatest kaitseolukordadest. Kaitseolukorra abil on võimalik välja kuulutada üks kahest põhiseaduses mainitud erikorrast: kas erakorraline seisukord, mil on oht põhiseaduslikule korrale, või sõjaseisukord.
Praegune süsteem on väga keeruline
Marko Ild ütles, et praegu võib riigis samal ajal välja kuulutada mitu erikorda, näiteks nii eriolukorra (loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik), kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka erakorralise seisukorra. See muudab süsteemi raskesti hoomatavaks: keeruline on öelda, millised on isikute ja asutuste pädevused ning kes täpselt mida juhib.
Pädevused ja ülesanded on dubleerivad ning kohati isegi vastuolulised, mis teeb Ildi sõnul olukorra lahendamise ja olukorras tegutsemise äärmiselt keeruliseks.
«Sisuliselt võib öelda, et meil on vaja mitut juristi, kes meile sellises olukorras asjad selgeks suudaks teha,» ütles ta. «Uus süsteem oleks keeruline, kuid võrreldes tänasega siiski ülilihtne,» sõnas Ild.
Gross sõnas, et tuleb luua selge arusaam, milliseid meetmeid võib ühes või teises olukorras kasutusele võtta. Niiviisi reageeritaks paremini julgeolekuohtudele, nagu näiteks hübriidsõda või terrorism, sest kehtiv õigus ei erista selgelt eri intensiivsuse ja ulatusega hädaolukordasid (nt loodusõnnetused) nendest kriisiolukordadest, mis on ohtlikud riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.
Samuti ei anna kõrgendatud kaitsevalmidus Grossi hinnangul praegu palju juurde, et valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. «Terrorism on hea näide: kui kuskil on juba teave, et terroristid valmistavad midagi ette, siis praegu selline säte puudub, mis lubaks võtta kasutusele mõningad erakorralises seisukorras lubatud meetmed,» ütles ta.
Tulevikus tahetakse anda valitsusele võimalus seada teatud piiranguid juba siis, kui riigikogu alles arutab, kas kuulutada välja erakorraline seisukord või mitte. «Praegu puuduvad meetmed, mis võimaldaks kiiresti reageerida.»
Eestis pole iseseisvuse taastamise järel veel kordagi ühtegi erikorda – eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord – välja kuulutatud, küll aga on need õppustel korduvalt läbi mängitud. Eriolukorra tunnustele oleks Grossi sõnul vastanud näiteks 2005. aasta Pärnu üleujutus, 2007. aasta pronksiöö sündmused läinuks ilmselt erakorralise seisukorra alla.
Samas ei osanud Ild hinnata, kas erikordade väljakuulutamine oleks nendes olukordades ametkondadele midagi juurde andnud. «Erikord ei ole tühipaljas sõnakõlks, vaid selle väljakuulutamise eesmärk on rakendada olukorra lahendamiseks täiendavaid meetmeid, mida õigus tavaolukorras ei võimalda. Kui selliseid meetmeid vaja ei ole, siis ei ole erikorra väljakuulutamine asjakohane.»
Riigiõiguse muudatuste kontseptsioon on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil, aasta lõpuks peaks sellest ideedest vormuma uue riigikaitse seaduse eelnõu.
Rahutusi Eestis võiks maha suruda liitlased. ("ka" on kogemata kadunud või lisas autor vähe värvi? - Sekeldaja)
Riik soovib praeguse eriolukordade süsteemi ümber kujundada, sest see on kohmakas ega vasta praegusaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism või hübriidsõda. Ühe võimalusena ohte paremini tõrjuda nähakse tulevikus võimalust kaasata kriisiolukorras avaliku korra kaitsesse ka välisriigi relvajõudusid.
Praegu teenib Tapal NATO lahingugrupis üle 800 Ühendkuningriigi sõduri Yorkshire’i jalaväerügemendi 1. pataljonist ning üle 200 Taani sõduri husaarirügemendi mehhaniseeritud jalaväekompaniist. Kui Eestis peaksid asjad käest minema ja puhkeks ulatuslikud rahutused või ka suurtulekahju, siis oleks neid sõdureid appi kutsuda väga keeruline. Seadused võimaldavad kaasata kriiside lahendamisse küll kaitseväge ja Kaitseliitu, ent kas appi võiks võtta ka liitlasjõud, on selgusetu. Puudub arusaam, kuidas ja mismoodi Ühendkuningriigi või Taani sõdurid abistada saaksid.
Süsteemi soovitakse lihtsamaks muuta. Riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juhi Margit Grossi sõnul kaasataks liitlasvägesid nagu kaitseväge ja Kaitseliitu – välisriigi relvajõudude liikmed oleksid allutatud kaitseväe ja Kaitseliidu üksuse ülemale. Niiviisi saaksid nad ka avalikku korda kaitsta, näiteks aidata mässu maha suruda või tõkestada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.
Välisjõudude kaasamine pigem teoreetiline
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametniku Marko Ildi sõnul püüab riik eelkõige hakkama saada oma jõududega ja välisriigi relvajõudude kaasamine tsiviilkriisi lahendamisse on pigem teoreetiline võimalus. Isegi kui õigus seda võimaldaks, loevad muudki asjaolud. «Kui räägime Tapal viibivatest brittidest, siis Ühendkuningriigi valitsus on neile kaasa andnud kindlad volitused ja selleks võib olla sekkumine ainult sõjaolukorras. Seetõttu ei saaks me neid ilma lähetava riigi valitsuse täiendava loata avalikku korra kaitsesse kaasata,» ütles ta.
Ühtlasi tekitaks Ildi sõnul välisriigi relvajõudude kaasamisel küsimusi, kuivõrd kursis on nad meie õigusruumiga, et siin tegutseda, mistõttu võiksid ehk kõne alla tulla lihtsamad ülesanded, nagu valvamine või liikluse suunamine.
Välisjõudude suurem kaasamine on vaid väike osa reformist, mida justiitsministeeriumi juurde loodud riigikaitseõiguse revisjon välja pakub. Selle peamine eesmärk on erikordade ja kaitseseisundite süsteem ümber kujundada. Praegu on olemas üldise kaitsevalmiduse ja kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund. Üldine kaitseseisund on rahuaja sünonüüm, kõrgendatud kaitsevalmiduse eeldus on aga suurenenud oht riigi julgeolekule.
Tulevikus need kaotataks ning võetaks kasutusele termin «kaitseolukord». See on vajalik, et selgelt eristada hädaolukorrad riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavatest kaitseolukordadest. Kaitseolukorra abil on võimalik välja kuulutada üks kahest põhiseaduses mainitud erikorrast: kas erakorraline seisukord, mil on oht põhiseaduslikule korrale, või sõjaseisukord.
Praegune süsteem on väga keeruline
Marko Ild ütles, et praegu võib riigis samal ajal välja kuulutada mitu erikorda, näiteks nii eriolukorra (loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik), kõrgendatud kaitsevalmiduse kui ka erakorralise seisukorra. See muudab süsteemi raskesti hoomatavaks: keeruline on öelda, millised on isikute ja asutuste pädevused ning kes täpselt mida juhib.
Pädevused ja ülesanded on dubleerivad ning kohati isegi vastuolulised, mis teeb Ildi sõnul olukorra lahendamise ja olukorras tegutsemise äärmiselt keeruliseks.
«Sisuliselt võib öelda, et meil on vaja mitut juristi, kes meile sellises olukorras asjad selgeks suudaks teha,» ütles ta. «Uus süsteem oleks keeruline, kuid võrreldes tänasega siiski ülilihtne,» sõnas Ild.
Gross sõnas, et tuleb luua selge arusaam, milliseid meetmeid võib ühes või teises olukorras kasutusele võtta. Niiviisi reageeritaks paremini julgeolekuohtudele, nagu näiteks hübriidsõda või terrorism, sest kehtiv õigus ei erista selgelt eri intensiivsuse ja ulatusega hädaolukordasid (nt loodusõnnetused) nendest kriisiolukordadest, mis on ohtlikud riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.
Samuti ei anna kõrgendatud kaitsevalmidus Grossi hinnangul praegu palju juurde, et valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. «Terrorism on hea näide: kui kuskil on juba teave, et terroristid valmistavad midagi ette, siis praegu selline säte puudub, mis lubaks võtta kasutusele mõningad erakorralises seisukorras lubatud meetmed,» ütles ta.
Tulevikus tahetakse anda valitsusele võimalus seada teatud piiranguid juba siis, kui riigikogu alles arutab, kas kuulutada välja erakorraline seisukord või mitte. «Praegu puuduvad meetmed, mis võimaldaks kiiresti reageerida.»
Eestis pole iseseisvuse taastamise järel veel kordagi ühtegi erikorda – eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord – välja kuulutatud, küll aga on need õppustel korduvalt läbi mängitud. Eriolukorra tunnustele oleks Grossi sõnul vastanud näiteks 2005. aasta Pärnu üleujutus, 2007. aasta pronksiöö sündmused läinuks ilmselt erakorralise seisukorra alla.
Samas ei osanud Ild hinnata, kas erikordade väljakuulutamine oleks nendes olukordades ametkondadele midagi juurde andnud. «Erikord ei ole tühipaljas sõnakõlks, vaid selle väljakuulutamise eesmärk on rakendada olukorra lahendamiseks täiendavaid meetmeid, mida õigus tavaolukorras ei võimalda. Kui selliseid meetmeid vaja ei ole, siis ei ole erikorra väljakuulutamine asjakohane.»
Riigiõiguse muudatuste kontseptsioon on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil, aasta lõpuks peaks sellest ideedest vormuma uue riigikaitse seaduse eelnõu.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Aitäh!
Jutt metsatulekahjudest on muidugi keerutamine. Kõik me teame, mis asjaoludel liitlaste sõdurite kasutamine mõttekas oleks - selleks on mingit sorti mäss, olgu siis roheliste mehikestega või kuidagi muud moodi. Rahvast, keda sõna otseses mõttes tuld kustutama suunata, on meil endal ka.
Jutt metsatulekahjudest on muidugi keerutamine. Kõik me teame, mis asjaoludel liitlaste sõdurite kasutamine mõttekas oleks - selleks on mingit sorti mäss, olgu siis roheliste mehikestega või kuidagi muud moodi. Rahvast, keda sõna otseses mõttes tuld kustutama suunata, on meil endal ka.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Hübriidsõda ühe põhjusena on sissejuhatuses siiski mainimist leidnud. Artikkel ise on IMHO üsna asjalik ja keskendub muutunud geopoliitiilsest olukorrast tõepoolest mahajäänud õigusruumi probleemidele, milledele enamik meist vaevalt et mõelnud on. Pealkirjaga võinuks küll veidi vaeva näha, välja kukkus on üsna objektiivi-stiililine.Kriku kirjutas:Aitäh!
Jutt metsatulekahjudest on muidugi keerutamine. Kõik me teame, mis asjaoludel liitlaste sõdurite kasutamine mõttekas oleks - selleks on mingit sorti mäss, olgu siis roheliste mehikestega või kuidagi muud moodi. Rahvast, keda sõna otseses mõttes tuld kustutama suunata, on meil endal ka.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Kaitseministeerium: liitlasvägede kaasamine riigisiseste rahutuste ohjamisse on välistatud.
«Artiklis kirjeldatu ei saa mitte kunagi sündima. Kontseptsiooni koostajad on olnud antud juhul ülemäära innukad. Erakordselt kuum suvi on ka,» ütles Oidsalu.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Mõeldes rahvusvahelisele olukorrale ja liitlassuhete praegusele seisule - oli ikka loll plaan küll. Ja samas jälle supernäide meie poliitilise eliidi vihmavarjuusust. Annab aimu kohast, kuhu strateegiline kommunikatsioon kõige tugevamini on mõjunud - kõrgete (tibi)ametnike ajudele. Tegemist on ilmselt maailma asjadest väga keskpäraselt arusaavate inimestega, et käia ilma kaitsepoliitikaspetsialistideta välja plaan, mis paistab otse liitlassuhte kuritarvitamisena. Oidsalu - paistab, et on üks tark inimene, või on tema rolliks Kaminas oma karjääriga riskides ebameeldivaid tõdesid välja öelda.
Dona nobis pacem!
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Siin tunduvad olevat alt vedanud ahela kõik lülid. Kõigepealt ajakirjanikuga suhelnud ametnikud, siis ministeeriumi pressiinimesed (kui nad asjasse pühendati), siis ajakirjanik ise ja lõpuks Postimehe toimetamissüsteem, mis vanasti oli kõige vähem kahe, ideaalis aga isegi viie-või kuueastmeline. Siin pole aga mitte kellelgi selles ahelas pähe turgatanud, et kõigepealt, ajakirjanik võib asja niipidi tõlgendada, ja teiselt poolt, sellist jama vist ikka ametnikud silmas ei pidanud, ehk tasuks üle kontrollida.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Meie strateegiline kommunikatsioon kipub Postimeest tõesti oma häälekandjaks pidama ja vahel kahjuks ka õigusega (sest ajakirjandus peaks ikka sõltumatu olema). Aga kui ametnikud ikka midagi nii väljapaistvalt lolli suust välja ajavad, millest nii võib aru saada, siis on ajakirjanduse asi see välja tuua, mitte kinni mätsida.tuna kirjutas:Siin tunduvad olevat alt vedanud ahela kõik lülid. Kõigepealt ajakirjanikuga suhelnud ametnikud, siis ministeeriumi pressiinimesed (kui nad asjasse pühendati), siis ajakirjanik ise ja lõpuks Postimehe toimetamissüsteem, mis vanasti oli kõige vähem kahe, ideaalis aga isegi viie-või kuueastmeline. Siin pole aga mitte kellelgi selles ahelas pähe turgatanud, et kõigepealt, ajakirjanik võib asja niipidi tõlgendada, ja teiselt poolt, sellist jama vist ikka ametnikud silmas ei pidanud, ehk tasuks üle kontrollida.
Dona nobis pacem!
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Ise olen ma tihtipääle mõelnud, et kui kõik need "ollused" meie riigis, kes iseennast StratKom-nimetaja alla on ülendanud, oleksid pooltki niihead kui meie jalavägi, siis oleks meie seis kremlivastasel propagandarindel ka päris hea - aga tegelt tõmmab idanaabri osav propaganda meie isehakanud StratKom-jobudele alatasa soni silmile.. kahjukstuna kirjutas:Siin tunduvad olevat alt vedanud ahela kõik lülid..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Nõus. Eriti veel praegusel aastaajal on niisuke väike tuline vaielus justnigu üits taivamanna.Martin Peeter kirjutas:Aga kui ametnikud ikka midagi nii väljapaistvalt lolli suust välja ajavad, millest nii võib aru saada, siis on ajakirjanduse asi see välja tuua, mitte kinni mätsida.
Et tegu polnud ette valmistatud provokatsiooniga, näitab vaikus sputnikus. Nad ei oska ka suhu kukkunud kommi piisavalt ruttu imeda, pardon my French.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Häda on selles, et praegusel kujul pole see artikkel ei liha ega kala. Kui tegemist on tõepoolest nö ametnikukeelest inimkeelde ümberpanemisel kaduma läinud mõttega, siis on see ajakirjanduslik praak. Kui aga midagi sellist tõepoolest plaanitakse, siis on see väärt juba suurt ja põhjalikku lugu, mille tagajärjel pead peaksid hakkama lendama. Teatavasti on iga ajakirjaniku tagataskus ajaleht, millega kärbseid ja ministreid maha lüüa. Praegusel kujul on kõik lolliks tehtud - ametnikud, ajakirjanik, toimetus ja takkapihta ka terve Eesti riik.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Ma ei kujutaks hästi ette, kui mingi Vitja saaks kuskil rahutuste käigus brittide käest nüplikut Eesti pinnal, ja seda filmiks muidugi sputniku kaader.
Oh seda sousti...
Oh seda sousti...
paraadil näeme, raisk
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Eks see nõuaks demokraatiast nõks teistsugust riigikorda kah...Sekeldaja kirjutas:Rahutusi võiks aidata maha suruda ka liitlasväed...
Jah, kahtlemata. Netis tippides leiab, et mees on ühtlasi ka väga mitmekülgne, ei piirdu vaid sovetiaja kangelastegudega. Õige persoon kamina tibidele ja stratkomi hallkuubedele kohta kätte näitama. Roheline naer lõppu.Martin Peeter kirjutas: Oidsalu - paistab, et on üks tark inimene, või on tema rolliks Kaminas oma karjääriga riskides ebameeldivaid tõdesid välja öelda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Kas tegu on sama Oidsaluga, kes juhtis kamina julgeolekuosakonda, kui Simm sisse kukkus tänu liitlastelt saadud luureinfole?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Ee, ta on 1978. aastal sündinud...?Runkel kirjutas:Netis tippides leiab, et mees on ühtlasi ka väga mitmekülgne, ei piirdu vaid sovetiaja kangelastegudega.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Jänkid plaanivad meile SOFikate baasi rajada! Mu meelest väga hea uudis
https://www.err.ee/853710/usa-uus-kaits ... asi-eestis
https://www.err.ee/853710/usa-uus-kaits ... asi-eestis
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 28 külalist