Eesti taevast sajab juppe

[Martin Herem]

Manurhin, tänan võimaliku vihje eest, kuid meie andmetel oli ta viimati ühes tükis Tartust kõvasti põhja pool.

Raketi viimane oletatav asukoht oli Tartust 40 kilomeetrit põhja suunas.

Ja nii palju sellel lõhkeainet pole, et Tartusse kuulda oleks.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83284345

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..rakett lendas põhja ja loode suunas...

..eesti lapsajakirjanduse tavapärane tase - suudab keegi seda ka eesti keelde tõlkida

Ise pakuks (selle mula taustal), et kaotatud raketi lennusuund oli järsku NNW..

[Dr.Sci]

..rakett lendas põhja ja loode suunas...

..eesti lapsajakirjanduse tavapärane tase - suudab keegi seda ka eesti keelde tõlkida

Ise pakuks (selle mula taustal), et kaotatud raketi lennusuund oli järsku NNW..

Seda muidugi ei avalikustata, milline AMRAAMI versioon lendu läks, nende lennukaugus on alates 55 km kuni 180+ km, viimase korral kursiga NNW peaks oma aia ka üle vaatama. Loodetavasti oli rakett siiski miskite radarite ekraanil ja see 40 km Tartust põhjas oli kontakti kaotus allakukkumise/enesehävituse tõttu.

[Manurhin]

Manurhin, kuidas see sinu asukoha ja paugu ajaga haakub?

Tartus ma pesitsen ja ajaliselt klapib täpselt. Ainult et kas see mütakas, mida mina kuulsin, oli lõhkepea plahvatus või hoopis 4900 km/h lendava raketi sonic boom, seda ma öelda ei oska. Kindlasti pidid teised inimesed ka kuulma, iseasi, kui paljud seda tähele panna oskasid. Nii kõva see pauk nüüd ka polnud, et aknaklaasid oleks värisenud (mäletan küll neid ilmkärakaid, mida Raadil baseeruvad punakotkad tekitasid). Kuid minu kui paadunud äikesehuvilise kõrv püüab igasugu sellised kõminad eksimatult kinni.

[Manurhin]

Ja nii palju sellel lõhkeainet pole, et Tartusse kuulda oleks.

Ju siis oli ülehelikiiruse lööklaine. See võib, ma oletan, nii kaugelt (ca 40 km) olla veel kuuldav küll. Mõned aastad tagasi õnnestus mul siinsamas Tartus kuulda müristamist, äikesepilv ise aga oli Kesk-Lätis. Kõik sõltub sellest, missugused on hetkel atmosfääri omadused.

[Kriku]

Ise pakuks (selle mula taustal), et kaotatud raketi lennusuund oli järsku NNW..

Kapten Aivo Vahemets kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast nentis teisipäeva õhtul Tartu Postimehe usutlusele vastates, et praegu ei ole kellelgi aimu, kui kaugele võis lennata samal päeval Otepää kohal Hispaania hävitajalt kogemata välja lastud lahingrakett ja kas see võiks veel kusagil maapinnal ohtu kujutada. Küll aga kinnitas ta, et potentsiaalseks ohualaks võib nimetada sektorit, mis moodustub, kui vedada kaardile üks 100-kilomeetrine joon Otepääst põhja suunas ja teine sama pikk loode poole.

https://tartu.postimees.ee/6031019/toen ... -ei-nainud

Selle optimistliku noodiga muudan teema pealkirja ära ning tänaseks lõpetan.

[Saunik]

Kuulsin isegi samal ajal ühte korralikku, aga kauget kõmakat. Suunda ei oska arvata. Arvasin ka, et demineerijad tegid miskit kahjutuks. Minu asukoht küll Tartust 20 km läänes, aga nagu ma ühes teises teemas olen kirjutanud, siis teatud ilmaga kostavad 20 km kaugusel olevalt laskeväljalt ära ka üksikud automaadipaugud(kuulipilduja valangutest rääkimata).

[Manurhin]

Leidub veelgi inimesi, kes Tartus pauku kuulsid: https://tartu.postimees.ee/6031041/teis ... -plahvatus

[Kapten Trumm]

Hommikusi uudiseid kuulates mõtlesin esimese ehmatusega, et läks vene Suhhoidega lahinguks
Halb on see, kui juhtumile järgneb püüdlik-kandiline süüdase otsimine, lendude peatamine ja piirangud kaasavõetavale relvastusele (kõik see on vaid idanaabri huvides).
Hommikul öeldi raadios, et hispaanlased on "grounded".
Soomlased lendavad ka lennukoolis õppelende, 1 AMRAAm ja 1 Sidewinder tiiva otsas.
Ilmselt asja pärast.

Kes teeb, sel juhtub. Ilmselt saame kunagi näha ka lennuki allakukkumise.

[Kapten Trumm]

Kuulsin isegi samal ajal ühte korralikku, aga kauget kõmakat. Suunda ei oska arvata. Arvasin ka, et demineerijad tegid miskit kahjutuks. Minu asukoht küll Tartust 20 km läänes, aga nagu ma ühes teises teemas olen kirjutanud, siis teatud ilmaga kostavad 20 km kaugusel olevalt laskeväljalt ära ka üksikud automaadipaugud(kuulipilduja valangutest rääkimata).

AIM-120 lõhkelaengu kaal on sõltuvalt mudelist 18-23 kg (sellest tõsi on hulk kilosid shrapnell, mille sisse on lõhkeaine pakitud, aga küllap vähemalt pool on lõhkeaine ikka?). See on siis 10 kg, pauk on päris kõva.

Seda muidugi ei avalikustata, milline AMRAAMI versioon lendu läks, nende lennukaugus on alates 55 km kuni 180+ km

Aga teeme natuke OSINTi:

KV esindaja:

kui vedada kaardile üks 100-kilomeetrine joon Otepääst põhja suunas ja teine sama pikk loode poole.

= tegemist oli AIM-120C5 raketiga.

[manjabes]

Halb on see, kui juhtumile järgneb püüdlik-kandiline süüdase otsimine, ...

"Seni on Balti õhuturbemissioon ja NATO missioon üleüldse olnud väga turvaline ja näiteks eksikombel rakette lendu saadetud pole, aga nüüd on vaja saada teada, mida näeb täpselt ette protokoll ehk kuidas ja kelle otsusest piisab, et näiteks õhuturbemissioonil olev hävitaja võib raketi üldse välja lasta," ütles Paet.

Paeti sõnul on vaja selgitada välja kuidas on võimalik raketti välja tulistada eksikombel. "Kuidas on lood tehnilise süsteemiga, mis välistaks inimliku vea ega laseks kogemata raketti teele saata?
Sellelaadsel veal võib mitte nii soodsate asjaolude kokkulangemisel olla kõrge hind," küsib Paet.

Ma saan aru küll, et Sardell pole antud hetkel otseselt käsuliinis sees olnud, aga mõtteviisi illustreerimiseks kõlbab ideaalselt. Samuti on ta ennegi välisminister olnud, ning üsna tõenäoliselt on ka tulevikus ja välisministeeriumi vedelate pükste pärast on meil ennegi igasugu lollusi tehtud.

...lendude peatamine...

"Olukorra selginemiseni on Hispaania õhuturbe hävitajad missioonilt kõrvaldatud. Olen andnud korralduse ka kõikide sõjalennuharjutuste peatamiseks kuni asjaolude selgumiseni. NATO õhuturbemissioon loomulikult jätkub," teatas kaitseminister.

...ja piirangud kaasavõetavale relvastusele (kõik see on vaid idanaabri huvides).
Hommikul öeldi raadios, et hispaanlased on "grounded".

Sardelli jutust kumab läbi juba mõte, et iga väljatulistatav õhk-õhk rakett peab saama SACEURi eelneva kirjaliku nõusoleku (ma liialdan muidugi, aga mõtet see ei muuda).

Üleüldse see ülereageerimine, nagu meil avalikus sektoris kombeks, teeb tigedaks. Jah, päästeti kogemata rakett valla, ükskõik mis põhjusel. Senise info põhjal võib üsna tõenäoliselt väita, et maha kedagi sellega ei tapetud, Otepäält LÕUNAS oma lennutasanditel asuvaid reisikaid maha ei tulistatud (hoolimata SS Õhulehe katsest selles suunas paanikat kütta), suure tõenäosusega hävitas rakett end ise. Seega õnnelik õnnetus. Piisanuks hoiatusest, et "kui näete mingit imelikku toru siis ärge näppige, vaid helistage päästeametisse" ja kõik. Aga peaminister sonib inimohvritest, ka erusõjaväelased annavad oma panuse - Laaneots annab hagu juurde, Roosimägi on ka kivi alt välja otsitud ning sisejulgeolek kütab ka omalt poolt peale.
Jah, suur osa on selles, et meedia sai hapukurgihooajal kondi hambu. Aga terve armee riigipalgalisi suhtekorraldajaid võiks ametist tulenevalt une pealt mõista, et nii hakkab juhtuma, ning omalt poolt vähemasti üritada seda leeki vaigistada. Või ei?

edit:
Härra "piirilepe Venemaaga lahendab kõik meie julgeolekumured" aktiviseerus samuti. Kas peaks kihla vedama, kui kaua läheb kuni tulevad Korb, Stalnuhhin ja Jaakko Väli nõudma "tsiviilelanike mõrtsukatest NATO lahkumist Eesti pinnalt" ?

[Kriku]

Roosimäe jutt oli kusjuures üks mõistlikumaid. Selles toonis, et pole mõtet kärbsest elevanti teha, tema lasi näiteks omal ajal kaks raketti tühjalt lendu.

Aga akf-i poolt kirjeldatud avaldus tehti juba ära, tõsi küll, Vene poolelt, mitte Stalnuhhini või Korba poolt: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83287513

Eks kohalikel trollidel ole nüüd noot ees, millest laulda.

[Kapten Trumm]

Sardelli jutust kumab läbi juba mõte, et iga väljatulistatav õhk-õhk rakett peab saama SACEURi eelneva kirjaliku nõusoleku (ma liialdan muidugi, aga mõtet see ei muuda).

Just just.
Tsentraliseerimine (eriti kui see jõuab poliitilisele tasandile) on kindel võimalus mängida eelised otsustavalt tegutsevale vastasele.

Mis puudutab ohtusid, siis Roosimägi siin eksib.
Kui raketile pole lennukilt antud kindlat sihtmärki, siis ei hakka ta ise kedagi jahtima.
AIM-120 lendab ainult selle sihtmärgi pihta, mille koordinaadid talle lennuki pardalt antakse.
Kui rakett on lastud lendu "õhku", siis lendab ta otsejoones kuni iselikvideerub.
Mingeid iseseisvaid lennukite jahtimisi ei toimu.
Külma sõja kõrghetkel juhtus hullemaidki asju, sõjaks õnneks ei läinud.
Aga lugege läbi 2 raamatut "Raketigarnison", saab ettekujutuse, palju igasugu tsee-peesid esineda saab.
Üks markantseim juhtum oli seal S-200 raketi start otse transpordihaagiselt (või lausa koos haagisega).

[Gideonic]

Otsingud on jõudnud omadega rappa (ainult aja küsimus mil klikimeedia selle niimoodi sõnastab )

[hjl85]

Küsimus spetsialistidele. Kas õppuste ajal on lennukitel ka võimalus lülitada oma süsteemid nn õppe reziimi?
Loogiliselt võttes peaks ju olema, sest kuidas muidu imiteeritakse õhulahinguid jms. Kui vastus on jah siis eksiteerib võimalus, et unustati see sisse lülitada või pidi välja lastama õppe rakett (kas kasutatakse selliseid?) aga maapealne teenistus kinnitas lennukile lahingmoona.
Niisama see rakett seal minema ei pane ehk piloot tegi teadlikult vajalikud liigutused,