Eesti taevast sajab juppe

[Gideonic]

Ei lennanud see rakett lõpphetkel ligilähedaseltki Mach 4-aga.

Siit võib leida ühe uurimustöö, mis hindab AIM-120C-5 jõudlust: Tõsi seda tehakse avalike andmete põhjal simulatsiooni eesmärgil aga üldpildi saamiseks sobib päris hästi.

Meid huvitaks seal olevatest graafikutest ilmselt enim 17. lk. olev kolmest graafikust viimane. Sinna on kantud raketi eeldatav kiirus (mach'ides) lennuaja jooksul. Eeldusel, et platvorm ei manööverdanud ja lasi raketi välja Mach 0,83 peal horisontaalsel otselennul:

X-teljel aeg (sekundites); Y-teljel kiirus (Machides).
Eri värvi jooned tähistavad lennuki kõrgust tulistamise hetkel: 500m (sinine) 5km (roheline) ja 10km (punane) kõrgusel.

Vaadates lennukaugust on kaunis selge et see rakett ilmselt ei tabanud maapinda isegi mitte helikiirusel.


EDIT: Teine graafik. Hinnanguline lennukaugus (X-teljel meetreid astmes 4, ehk kauguse kilomeetrites saab läbi korrutades kümnega).
Nagu näha on need arvutused ilmselt konservatiivsed, aga raketi lennu profiil peaks jääma ikkagi sarnaseks.

[Kriku]

Pildil, mille kohta viimases postituses küsid, on kõnealusele stratigraafilisele üksusele ilmselgelt kopaga kooritud pinnas peale tagasi aetud. Sellel fotol ei ole meie diskussiooni raames mitte mingit väärtust.

Minu silma järgi sellel pildidl küll ei ole pinnas tagasi aetud.

Hea küll, võib-olla ei olegi tagasi aetud. Kui servi vaadata, siis tundub jah olevat madalama kaevandi põhi. Kehvapoolne foto ka; ma mõtlesin, et see valge asi on tuhk, aga vist on jah helehall savi.

Siiski ma oletan, et nad vaatasid selle korralikumalt läbi, kui kõnealuselt fotolt otseselt paistab. Arheoloogid kaevavad nii, et teevad terve kaevandi puhtaks ja dokumenteerivad; nemad võisid mingi jupi ära koorida, siis kooritud alale kopaga peale sõita ja siis järgmise jupi koorida. Ajakirjanduses avaldatud fotole jäi aga lõpptulemus.

Nagu öeldud, ma ei pea ennast seal toimetanud demineerijatest ja teistest nii palju targemaks. Neil kahtlemata oli nii kompetentsi, aega kui motti korralikult teha ja veenduda, et kooritud pinnase alla midagi huvitavat ei jäänud.

Panen oma pärisnime sulle PS-i. Palun seda mitte levitada

Loomulikult mitte. Tuttav meeldida.

[Kriku]

Vaadates lennukaugust on kaunis selge et see rakett ilmselt ei tabanud maapinda isegi mitte helikiirusel.

Kas akf Sults leiaks aega ümber arvutada, kui sügavale pidi rakett seda arvestades maasse tungima?

[Kapten Trumm]

Tänan. Et siis rakett saavutab esimeste sekunditega oma max kiiruse ja edasi liigub inertsist ja aerodünaamikast ja kui kohe ei taba siis iga manööver kahandab kiirust kuni keha on juhitamatu ja kukub alla?

Justnimelt.
Taolised kaadrid, kus rakett, mootor susisemas 2 minutit, ajamas lennukeid taga kui kurjast vaevatud, tehes korduvaid 180 kraadiseid pöördeid - on filmitegijate probleem.
Tegelikkuses 1 järsk pööre, millega väljutakse raketi "vaateväljast" viib raketi iselikvideerumiseni (ja sihtmärgi pääsemiseni). Ja raketil polegi enam energiat järgnevaks.

[Sults]

Vaadates lennukaugust on kaunis selge et see rakett ilmselt ei tabanud maapinda isegi mitte helikiirusel.

Kas akf Sults leiaks aega ümber arvutada, kui sügavale pidi rakett seda arvestades maasse tungima?

Kui kiirus on 4 korda madalam, siis energia on 16 korda väiksem.
Kui uskuda neid simulaatorigraafikuid, siis rakett ei oleks 80 km välja lennanudki.
Eeldades kokkupõrke kiiruseks 300m/s (alla mach1, 1080 km/h) tuleks 6m sügavuses pidama saamise kiirendused 90 ja 30 kraadise langemisnurga puhul vastavalt -765G-d ja -383G-d. See võib tihke savimaa puhul peaaegu isegi realistlik olla, kuigi on suurusjärgu võrra äkilisem, kui maanteel laupkokkupõrkel inimesed kogevad.

[Gideonic]

Kui uskuda neid simulaatorigraafikuid, siis rakett ei oleks 80 km välja lennanudki.

Seda jah, aga me ka ei tea kas see oli C5 või näiteks C7. Samuti pole ju niivõrd tähtis kaugele see rakett maksimaalselt lennata suudab. Selge on see, et kui ta lendas niikaugele kui võimalik ja ei plahvatanud, tuleb lõppkiirus ennem alla kukkumist, sõltumata versioonist, kaunikesti sarnane.

[Miki]

Vabandust ebakompetentsust antud teemal aga kas ei annaks kogu situatsiooni uuesti virtuaalselt läbimängida?
Ehk siis läbi matemaatliste arvutuste, võttes arvesse tuhandeid erinevaid tegureid peaks ligikaudnegi maandumisala tuvastatav olema.
Teada ju vist on enamvähem asukoht, kust rakett startis, kõrgus ja suund. Juurde siis raketi liikumise kiirus, võimalik lennukaugus jne...

Võimalik muidugi, et seda on ka juba tehtud.

[Dr.Sci]

Vabandust ebakompetentsust antud teemal aga kas ei annaks kogu situatsiooni uuesti virtuaalselt läbimängida?
Ehk siis läbi matemaatliste arvutuste, võttes arvesse tuhandeid erinevaid tegureid peaks ligikaudnegi maandumisala tuvastatav olema.
Teada ju vist on enamvähem asukoht, kust rakett startis, kõrgus ja suund. Juurde siis raketi liikumise kiirus, võimalik lennukaugus jne...

Võimalik muidugi, et seda on ka juba tehtud.

Kui tegemist oleks ballistilise trajektooriga, oleks vaja ka teada tõusunurka - aga kui rakett otsustas oma kurssi korrigeerida, saaks heal juhul välja arvutada maksimaalse lennukauguse. Ja tõenäoline kukkumisala on kümneid ruutkilomeetreid suur kus vedeleb asi mis mõõtmetelt on umbes kardaanvõlli suurune.

[nimetu]

Ehk siis läbi matemaatliste arvutuste, võttes arvesse tuhandeid erinevaid tegureid peaks ligikaudnegi maandumisala tuvastatav olema.

Eks mingil määral Hispaanlased ka seda tegid, kuid iga arvutuse täpsus sõltub lähteandmetest. Kõiki parameetreid on võimatu teada ja teatav ebamäärasus jääb igal juhul sisse. Seda arvutust on mõttetu keerulisemaks ajada, sest sellest asukoha täpsus ei parane ja reaalsuses on kogu see asi niigi umbmäärane.

[Väino]

Vaadates akf Gideonicu graafikuid ei ole sugugi kindel, et tegemist oli AIM-120C raketiga, kus roheline triip (5 km stardikõrgus) kustub umbes 50 km peal. Mis modifikatsiooniga on tegemist järeldati ju ainult ametlikult mahahõigatud 100 km põhjal, mis oleks siis ver. C lennukaugus lasukõrgusel 10+ km, aga mitte enam 6 km peal. Ja see turvas-turvas. Peale esialgset teadet sohu kukkumisest täpsustati, et tegemist on tavalise metsaalusega, millest ei pruugi üldse turbapinnast välja lugeda.
USA-l / Raytheonil on nagunii olemas info, milline näeb välja AIM120 allakukkumiskoht ja milline likvideerumiskoht. Loodetavasti on algsed pildid siit sinna seisukohavõtuks saadetud.

[Sults]

Turvas on see pealmine pruun kiht kindlasti. Aga tundub, et see kiht on umbes 30 cm paks. Definitsiooni küsimus - üle 30 cm paksuse turbaga ala on soo, alla selle loetakse soostunud mineraalmaaks.

[Kriku]

"Kuna pinnasekihis oli palju valesignaale, siis koorisime ekskavaatori abil ligikaudu poolemeetrise pealispinna kuni savikihini ja jätkasime otsinguid süvadetektoritega," ütles otsingutöid juhtinud kaitseväe demineerimiskeskuse ülem kapten Karmo Saar, kelle sõnul ei leitud ka kuni kuue meetri sügavusele näitava detektori abil raketile viitavaid signaale.

https://www.err.ee/853146/senisest-otsi ... -ei-leitud

Kui pikk see junn oligi? Suurusjärgus 3 m?

Kui savi peal oli 50 cm turbamulda ja turbamulla alt kontrolliti 6 m sügavusele näitava detektoriga, siis oleks 3-meetrise junni ots pidanud tungima 9,5 m sügavusele maapinda. Mis tundub olevat akf-ide Gideonicu ja Sultsi arvutuste põhjal selgelt liiga palju. Mul on mulje, et varem pole siin teemas sügavusi rehkendades objekti enda pikkusega arvestatud.

[alax]

Esimene moment võis aru saada, et rakett on kukkunud rabasse. Seal on tõesti paks turbakiht. Aga plahvatuse kohas on avaldatud fotode järgi soostunud mets, mille all pole erilist turbakihti. Kas plahvatus oli jälgede segamisks? Idanaabril peaks olema suurem keskmaaradari võimekus, jälgida Eesti õhuruumis toimuvat. Väga oleksoloogiline mõtlemine, kuid siiani pole ka raketti leitud.

[diesel]

radari teemal tahaks targemaks saada.
millised radarid meil töötavad kui sarnaseid õppelende tehakse ja mida nad näevad?
seuke kolme meetrine toru peaks ikka mingil määral nähtav olema minu arust.

[Sults]

Kui pikk see junn oligi? Suurusjärgus 3 m?

Kui savi peal oli 50 cm turbamulda ja turbamulla alt kontrolliti 6 m sügavusele näitava detektoriga, siis oleks 3-meetrise junni ots pidanud tungima 9,5 m sügavusele maapinda. Mis tundub olevat akf-ide Gideonicu ja Sultsi arvutuste põhjal selgelt liiga palju. Mul on mulje, et varem pole siin teemas sügavusi rehkendades objekti enda pikkusega arvestatud.

Raketi pikkus on 3,7m. Aga see on põhimõtteliselt õhukeseseinaline alumiiniumtoru, mis otsesel kokkupõrkel maaga kägardub oluliselt lühemaks. Lisaks patatas ta maasse tõenäoliselt 30 kraadise või isegi väiksema nurga all, seega ei saaks isegi täispikkuse säilimisel kõrgeimat punkti eeldada kogu raketi pikkuse võrra ninaotsast kõrgemal asuvaks.
Minu arvutus käis tõesti sellise arvestusega, et kogu rakett jääks 6 m paksusesse kihti. Ma ei tea, kui palju rakett kokkupõrkel maaga lüheneb, kaldenurga saab ju arvesse võtta. Ma olen proovinud taguda maasse paksuseinalist u 8 cm läbimõõduga alumiiniumtoru - pärast paari kuvaldahoopi oli ots, mille pihta lõin, nagu lõõts. Edasisel tagumisel hakkas murduma.

Ajavahemikul 1980...1985 Saku rappa kukkunud vene hävitaja langemise auk oli väidetavalt üle 10 m sügav. Kui palju sellest turvas ja kui palju mineraapinnas, ei oska muidugi öelda. Auk läks muidugi kohe vett täis.