starkatter kirjutas:http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=10814587
Minu jaoks selles uudises ja uurimuses küll midagi uut ei ole - just sedsama juttu Nõukogude Liidu hirmutamises aatomirelvaga ja Punaarmee otsustavast osast Jaapani kapituleerumisel rääkis ju 50 aastat meile Nõukogude propaganda. Uudises mainitud USA ajaloolaste teooria oleks justkui maha kirjutatud koguteosest "Nõukogude Liidu Suur Isamaasõda".
Punaarmee sissetung Mandžuuriasse andis Tokiole küll järjeekordse signaali sellest, et sõda on kaotatud, kuid tuumarelvade kõrval polnud sellel suurt tähtsust. Jaapanlased küll arvestasid Nõukogude Liidu peatse sõtta-astumisega, kuid ei oodanud seda nii kiiresti. Samas peeti Mandžuuriat ilmselt juba niikuinii kaotatud piirkonnaks, sest 1945. aastaks olid parimad üksused sealt juba ammu minema viidud Jaapani emamaa kaitseks.
1945. aastal teadsid nii teadlased kui ka sõjaväelased tuumarelvadest ja nende mõjust tunduvalt vähem, kui praegu. Väga mitmes mõttes vaadeldi tuumapommi kui tavalist, ehkki väga suure purustusjõuga relva, mida oleks kõige sobivam kasutada strateegilise lennuväe poolt vaenlase tähtsate infrastruktuuriobjektide vastu. Nii ka Hirošimas ja Nagasakis juhtus - esimesel juhul oli pomm sihitud linna keskel oleva suure silla pihta, teisel juhul oli epitsenter torpeedotehase kohal.
See, et pommi oleks enne reaalset kasutamist võinud jaapanlastele demonstreerida Nevada kõrbes või Tokio lahes, on küll ilmselt õige, kuid samas tagantjärele targutamine. Ja tagantjärele on kõik teadagi väga targad ja kiired minevikus tehtud otsuseid hukka mõistma.
1945. aasta suveks oligi ameeriklastel vaid kolm aatompommi - esimene lõhati 16. juulil New Mexico kõrbes, teine heideti Hirošimale ja kolmas Nagasakile. Kui jaapanlased poleks pärast seda käppasid püsti ajanud, poleks neile vähemalt paari kuu jooksul enam aatomipomme kaela ka sadanud, sest jänkidel neid tol hektel enam polnud. Seda kartes soovisid ameeriklased jaapanlastele jätta muljet, et neil on pomme juba suur varu ning iga kolme päeva tagant saavad nad ühe Jaapani linna tuhaks muuta.
Hirošimasse heideti koos pommiga alla ka konteiner, kus sees olnud kirjas nõuti vastavalt Potsdami konverentsi deklaratsioonile Jaapani kapituleerumist. Kui jaapanlased sellelel kolme päevaga ei reageerinud (Tokiol kulus mitu päeva, et üldse aru saada, mis saareriigi teises otsas asuvas Hirošimas juhtus), otsustati rünnata Nagasakit.
Kes tahab teada saada, kui hoolikalt kavandasid liitlased sissetungi Jaapanisse ja kui suurte kaotustega seejuures arvestati, soovitan googeldada sõnaga "Operation Olympic".