Venemaa majandus ja sanktsioonid I

Kõik käimasolevast sõjast
Suletud
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Üle 1000 inimese vahistatud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83617395

Kõik see on võimude jaoks muidugi kärbse pirin.
metroo
Liige
Postitusi: 437
Liitunud: 30 Aug, 2014 6:01
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas metroo »

Vene valuutaturul toimuvat iseloomustab August Alle luuletuse parafraseering:

Kui ma alles noor veel olin
Siis mind saatis rubla kolin

Euro põrutas läbi 81 rubla märgi. Sündmus vast ei väärikski akf!! aja raiskamist, aga vene meedias tekkis tõeline paanika, toodi välja mõiste "must esmaspäev".
Tundub, et keskpangal pole enam padruneid, pole ka juhti, sest "Najebulinat" nähti viimati juunikuus. Nüüd terendab ees rubla kõigi aegade madalseis - 1€=91 rubla. See sündis 22. jaanuaril 2016. Kusagil seal oli vist ka Lenini mälestuspäev.

https://www.gazeta.ru/business/2018/09/ ... 7647.shtml
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas HeiniR »

Jäin akf metroo viimase posti juures mõtlema, et kas valitsus üldse peaks praeguse naftahinna juureks minema rubla kurssi päästma, kuna nafta hind ju iseenesest päris hea, müüvad nad seda ju ikka dollaris ja euros? Pensione ja palkasid saavad nafta müügist saadud tulu eest maksta seega rohkem? Kohalikud kaubad ka seetõttu odavamad kui eksportkaubad. Ilmselt kui asi väga hapuks peaks minema (kukkumine päevas enam kui 3% nt), siis lükatakse jälle õlg alla. Kunstliku inflatsiooniga on varemgi üritatud riigi kohustusi vähendada, markantseim vast Weimeri vabariik...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Lemet »

Siin tekib lihtsalt küsimus, et komplekteeritakse need "kohalikud kaubad" ikkagi läänest dollarite ja eurode eest ostetud koostisosistest, põllumajandusest alates ja elektroonikaga lõpetades. Nii et penskarist bronebabal võid ju pinssi tõsta, aga kanaliha hind läheb veel suuremate hüpetega..
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Tuubis tuli selle Potapenko saade,koos Komsomolskaja Pravda majandustoimetajaga.
Üldiselt nad jäid ka sama arvamuse juurde.
Teine asi,mis,lisab ruubliku langusele natuke hoogu juurde on see,et,Vene Keskpank pidi ka valuutat vaikselt kokku ostma sanktsioonide hirmus.Nimelt kardavad nad tõsiselt 90 päeva pärast uute,nn.keemiaiasanktsioonide karmistumist,mis oluliselt kahandab pankade võimet hankida valuutat.
Mõlemad olid nõus,et kõrgem naftahind aitab "näiliselt hea" maksebilansi illusioonile kaasa ehk siis kohalikule kodanikule,kes otseselt ei puutu igapäevaselt valuutaga kokku ja ostleb rublades(saades seda pensionitelt,riigipalgalt,jne).Nende jaoks justkui raha hakkab rohkem jaguma aga küsimus on millise piirini seda saab lubada.
Potapenko koos majandustoimetajaga pakkus koridoriks taalale 74 ruublikku ja eurole 90 ruubliku selleks momendiks,kui rahvas ise hakkab paanitsema ja vot siis võib asi hakata kergelt õeldes muutuda põnevaks.Küll on aga on hakatud märkama seda,et eraisikudki on rohkem valuutat hakanud kokku ostma,osaliselt selleks,et varasid läände viia(jõukamad venelased) või siis nii õelda igaks juhuks padja alla.
Küll on aga üks erinevus eelmise odavnemislainega,seda mainis isegi Gazeta.ru netiverisioon.Ja kuna leht ikkagi suht lojaalne Kremlile,siis seda tasub tähele panna.
Nimelt eelmine kord oli ruubliku langus seotud nafta hinna madalseisuga(ca.25 taala barrelist tollal 2016 aastal) aga nüüd tõusnud nafta hind ei hoia enam ära ruubliku stabiilsust ja tugevnemist.Mainiti kas siis kurbusega või faktina seda,et ruublik sisuliselt rahvusvahelisel turul enam ei garanteeri kõrgema naftahinna juures suuremat stabiilsust ja võimalust teenida Venemaal.Ehk,siis nagu kaasfoorumlane enne viitas Saksa ajaloole,minu arust välismaalastele meenutab asi natuke Weimari vabariigi lõpu alguse aastaid,enne suurt hüperinflatsiooni Sanktsioonide ning ka arenenud turgudel viimase 2 kuu jooksul toimuvate arengute tõttu on seekordne langus arvatavasti palju raskem Kremlile ära seedida.Indikaatoriks usun saab olema selle teise fondi kallale minek,mis katab ka pensionisüsteemi ning tähelepanelikult tuleks vaadata ka kulla müüke.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Runkel »

Nõustun eelkõnelejatega ja lisan juurde. Maj. sanktsioonide sisseseadmisega kaagutati ju palju, et Vene raskused tulenevad nafta hinna langusest (siis tuli hind rohmakalt võttes 100 USD pealt 40-le), mitte sanktsioonidest. Sanktsioonid olevat köki-möki. Nüüd on nafta taastunud sinna 70-80 kanti, mis pole taastunud, on vanka majandus, vastupidi, järjest raskemaks läheb. Tõesti, ühte tuleb mainida, keskpank ja rah. min. ajavad üsna arukat, konservatiivset poliitikat. Keskpank on seni suurendanud välisvaluuta ja kulla reserve, nüüd alles panid ostu seisma, sest rubla kipub lepalehestuma. Aga mu meelest ei ole asutud veel tugioste tegema, lasevad tasa libiseda. Tugiostud iseenesest on kah küsimärgiga üritus - võid panna pidemetäie tühja, aga tolku vähe, sest usaldus raha vastu on juba kõikuma löönud. Nõrgem ruts suhteliselt kõrge nafta hinna juures aitab eelarvet täita jah, isetäituv eelarve. Eelmiste aastate valus kogemus on all, kui eelarvedefitsiit pani ühe reservfondi magama. Sellest vaatest on seis okei. Kuid rahvusvahelisest vaatest muutub seis järjest nukramaks - venelased vaesuvad võrreldes maailmamängijate USA, Hiina ja Euroopaga. Aga venelase ambitsioon on olla ju maailmategija, mitte regionaalne suurus. Kuld ja muu tagavara: see teeb ettevaatlikuks, kuld (nagu nt ka Šveitsi frank) on hea reserv sõdade, maailmamaj. krahhide ja muude vapustuste korral. Tõsi, osa rahast liikus USA võlakirjadest kulda uute piirangute hirmus, aga kas siin ikkagi ei paista, et venelased valmistuvad kõige halvemaks?
Anter
Liige
Postitusi: 57
Liitunud: 20 Nov, 2014 1:49
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Anter »

Peale eilset Moskvas igatahes jätkub:

https://www.youtube.com/watch?v=a-uf02JDzDw
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Runkel »

Anter kirjutas:Peale eilset Moskvas igatahes jätkub:

https://www.youtube.com/watch?v=a-uf02JDzDw
Pensionireformi rahutuste juures tuleks, ma arvan, asja tähelepanelikumalt jälgida siis, kui kompartei hakkab rahvast meeleavaldustele mobiliseerima, siis võib midagi huvitavat juhtuda. Noored ja Navalnõi toetajad "koristatakse" tänavatelt kiiresti ära. Kas kommunistid tulevad uue lainena tänavatele, on omaette küsimus.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

Venemaal kasvab hirm suure sõja ees
Jaanus Piirsalu
Kui Venemaa suurima sõltumatu uuringufirma Levada keskuse sotsioloogid analüüsisid tänavu mais venemaalaste reaktsiooni Süürias ja laiemalt Vene-Lääne suhetes toimuvale, siis tabas neid üllatus. Kahe aastaga oli oluliselt kasvanud inimeste hulk, kes vastasid jaatavalt või pigem jaatavalt küsimusele «Kas te kardate, et Venemaa ja Lääne suhete teravnemine Süüria küsimuses võib üle kasvada kolmandaks maailmasõjaks?».

Ja seda hoolimata sellest, et pealtnäha oli relvavõitlus ning pommitamine Süürias selleks hetkeks oluliselt vähenenud ja ametlikult oli Venemaa president Vladimir Putin teatanud vägede väljaviimise algusest Süürias. Suhteliselt vaikne oli juba mitu aastat olnud ka Ida-Ukrainas, teises Vene ja Lääne vahelises pingekoldes.

Ometi vastas 57 protsenti venemaalastest, et neil on kas suur hirm (16 protsenti) või teatud hirm (41 protsenti) suure sõja ees Venemaa ja Lääne vahel. Juulis 2016 tundis hirmu sellise sõja eest kolmandiku võrra vähem inimesi, 39 protsenti, ning isegi juulis 2014, kui algas raskerelvastusega sõda Ida-Ukrainas, leidus suure sõja kartjaid vähem, 54 protsenti.

«Fookusgruppides [inimesi küsitledes] puutume kokku väga levinud arvamusega, et Venemaa on astunud juba kolmandasse maailmasõtta, kuid see ei ole veel jõudnud kuuma faasi, avalike relvakokkupõrgeteni,» rääkis Postimehele Levada keskuse juht Lev Gudkov.

Tema peab sõjahirmu kasvu pärast Ukraina revolutsiooni võitu ning Krimmi annekteerimist 2014. aastal Venemaal alanud Lääne- ja Ukraina-vastase propaganda «mittekontrollitavaks efektiks».

Patriootiline rõõm hääbub

«Krimm tõi inimestes esile patriootilise eufooria, suure uhkuse tunde, aga samal ajal ka hirmu, alateadliku tunde võimalikest tagajärgedest. Need on omavahel seotud tunded: mida rohkem uhkuste tunnet, seda rohkem alateadlikku hirmu,» lausus Gudkov. «Inimestel tahtmatult tekib ikkagi küsimus, et tuleb neil maksta sellise poliitika eest. Nad näevad, et tulevik on ebamäärane. See kõik on hakanud vähendama patriootilist rõõmu deržaava (suurriikluse – toim) üle, keda Lääs ei suuda takistada, ning selle üle, et Venemaa on taastanud Nõukogude-aegse hiilguse.»

Juulis Lääne-Siberis Omski oblastis mööda sealseid eesti kogukondi reisides küsiti minult palju kordi: mis ma arvan, kas tuleb suur sõda? Seejuures lisati tihti: no me tegelikult eriti ei karda, sest siia, keset Siberit, nagunii mingi sõda ei jõua. Aga mure oli.

Lõpuks jõuti alati sama tõdemuseni nagu nõukogude ajal, millele on raske vastu vaielda: kõik on võimalik ära kannatada, peaasi, et sõda ei tule. Eriti on selline suhtumine keskealistel ja vanematel inimestel, kel on perekonnamälestuste või loetu põhjal ettekujutus Teisest maailmasõjast.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Kriku »

metroo kirjutas:Rotid põgenevad uppuvalt laevalt.
Paparazzo sai Moskva Saksa saatkonnas pildi peale Vladimir Jakunini (meile tuntud kui Lasnamäe kiriku finantseerija, "kolmandik sulas").
Kunagisele raudteepealikule väljastati D-kategooria viisa, kehtivusega kolm kuud. Seda tüüpi viisa antakse elamisloa taotlejatele.

https://echo.msk.ru/blog/dgudkov/2262334-echo/
Venemaaga seotud organisatsioone, mis kaasavad Prantsusmaa poliit- ja ärieliiti, leidub teisigi. Neist märkimisväärseim on Prantsuse-­Vene dialoogi assotsiatsioon, mida juhib ­Vladimir Jakunin – ­endine Venemaa Riigiraudtee juht. ­Eksisid need, kes arvasid, et Jakunin ­kaotas Kremli soosingu – talle lihtsalt võimaldati pensionipõlv Pariisis. Assotsiatsiooni peakorter aga asub maailma ühel kallimate büroopindadega tänaval – Champs-Élysées’l.
http://ekspress.delfi.ee/kuum/kuidas-ve ... d=83630923
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Kas keegi saaks selle Ekspressi loo avada?
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas hjl85 »

kaugeltuuriv kirjutas:Kas keegi saaks selle Ekspressi loo avada?
Aga palun
Aasta 2008 augustis näitas Venemaa Gruusias küll oma sõjalist võimekust, kuid rahvusvahelises meedias jäi pigem kaotaja rolli. Sestsaati tõusis pehme jõu ja avaliku diplomaatia tõhusam rakendamine Kremli üheks prioriteediks. Infosõda Baltikumis on seejuures kõrvalise tähtsusega. Kui Venemaa tahab lõhestada ELi ja NATO ühtsust, ei tehta seda mitte Tallinnas ega Riias, vaid Londonis, Berliinis ja Pariisis.

Prantsusmaal on venelased katsetanud eri strateegiaid. Näiteks 2012. aastal loodi Vene ­saatkonna ning paremäärmusliku ­erakonna Front National liikme Gilles ­Arnaud’ koostöös veebitelevisioon ProRussia TV. ITAR-TASS toetas projekti esimesel aastal 115 000 euroga, teisel 300 000 euroga ja kanal sai toimetada väljaspool Prantsusmaa jurisdiktsiooni, sest serverid asusid Venemaal. Mõju jäi siiski piiratuks ning kaks aastat hiljem tegevus lõpetati.

Kremlile sai selgeks, et avaliku arvamuse mõjutamiseks tuleb mängida suurelt. Nii keskendutigi kahele brändile – veebipõhine Sputnik ning Russia Today. RT toimetab Prantsusmaal juba 2015. aastast, kuid rublakursi langusest tulenenud eelarvekärbete tõttu piirduti esialgu vaid veebi- ja ­sotsiaalmeediakanalitega, mida toimetasid 15 ajakirjanikku. Aasta tagasi oktoobris teatas RT France aga telekanali käivitamisest, mis edastab ööpäev läbi prantsuskeelset sisu Prantsusmaal, Belgias, Luksemburgis ja prantsuse keelt kõnelevates Aafrika riikides. Kanali käivitamiseks eraldati 20 miljonit eurot ning alustati 50-liikmelise ajakirjanike meeskonnaga
Kanalitesse sisu loomisel tulevad mängu inimesed, keda Eesti eriteenistused ja julgeolekueksperdid tembeldaks kasulikeks idiootideks või mõjuagentideks. Sageli kasutavadki RT ja Sputnik marginaliseerunud ajakirjanikke või teadlasi, kuid head sisu aitavad toota ka sõltumatud mõttekojad ja organisatsioonid. Nii loodigi Moskva advokaadi Anatoli Kutšerena poolt 2008. aastal IDC – Institut de la Democratie et de la Cooperation, mida juhib endine riigi duumasaadik ­Natalja ­Narotšnitskaja. Kreml kinnitas oma soosingut ICD-le 70 miljoni eurose stardikapitaliga.
Venemaaga seotud organisatsioone, mis kaasavad Prantsusmaa poliit- ja ärieliiti, leidub teisigi. Neist märkimisväärseim on Prantsuse-­Vene dialoogi assotsiatsioon, mida juhib ­Vladimir Jakunin – ­endine Venemaa Riigiraudtee juht. ­Eksisid need, kes arvasid, et Jakunin ­kaotas Kremli soosingu – talle lihtsalt võimaldati pensionipõlv Pariisis. Assotsiatsiooni peakorter aga asub maailma ühel kallimate büroopindadega tänaval – Champs-Élysées’l

Eliidi kaasamine on läinud tal edukalt. Seda kinnitavad organisatsiooni liikmed (suurfirmad Airbus, Bouygues, Alstom, Tota, Rosatom, Gazprom ja Venemaa Riigiraudtee) ja koostööpartnerid, aga ka 2015. aastal korraldatud kümne rahvusassamblee saadiku skandaalne visiit Krimmi. Assotsiatsiooni ja Jakuniniga on koostööd teinud ka Prantsusmaa ekspresident Valéry Giscard d’Estaing. 2015. aastal laiendati oma haaret tudengitele suunatud Cercle Pouchkine’i (Puškini Ringi) loomisega.

Paljude prantslaste kasvavat hirmu kristliku identiteedi tuleviku pärast on Kreml oskuslikult ära kasutanud, luues Venemaast kuvandi kui läänelike väärtuste ja kristluse kaitsjast. Selle sümboliks on Eiffeli torni jalamile rajatud Püha Kolm­ainsuse Katedraal, mis majutab ka religiooni, kultuuri ja keele instituuti ning prantsuse-vene algkooli. Kompleksi rajamist juhtis ­Vladimir Kožin, toonane Venemaa presidendi majandusasjade administratsiooni juht, pakkumist aitas koostada Prantsusmaa kinnisvaragigandi Nexity juht, vene ­juurtega Alain ­Dinin ning läbirääkimistel aitas kaasa valgeemigrantide järeltulija prints Alexander Trubetskoy. Katedraali ehitus läks maksma umbkaudu 170 miljonit eurot ning selle kupleid kaunistab 90 000 lehte kulda.

Katedraali asukoha tõttu oluliste riigiasutuste vahetus naabruses kahtlustati, et seda proovitakse ­kasutada luuretegevuseks. Tänapäeva side- ja segamistehnoloogiate tõttu oleks see aga mõttetu. Katedraal polegi mõeldud signaale püüdma, vaid neid edastama – nii vene diasporaale, prantslastele kui ka turistidele, kes teel Eiffeli torni juurde seda imetlema jäävad.

Isikuid ja organisatsioone, kellel on roll Venemaa ja Prantsusmaa ühenduslülidena, leidub arvukalt ning nende koordineerimisel on viimastel aastatel suur osa olnud Venemaa saatkonnal ning just suursaadik Aleksandr Orlovil. Orlovi põhiliseks mantraks on see, et Prantsusmaa rahvas ja poliitiline eliit on piisavalt targad, säilitamaks oma välispoliitikas Charles de Gaulle’i traditsiooni. Mis tähendab, et USA rolli tuleb suhtuda skepsisega ning panustada Prantsusmaa-Venemaa ajaloolistele sidemetele ja erisuhtele. Seda põhisõnumit on meedia ja konverentside kaudu edasi kandnud arvukad kõneisikud ja organisatsioonid.

Aga kuidas see Eestit puudutab?

Loomulikult peame olema teadlikud sarnasest, meilgi toimuvast mõjutustegevusest. Samas peame olema ettevaatlikud, et võitluses mõjutajate vastu ei teeks me Kremli tööd ise ära. Näiteks üleskutsed paljastada või avalikult häbistada mõjuagente ja kasulikke idioote näitavad vaid kõnelejate lihtsustatud maailmapilti. Avalik nõiajaht teisiti­mõtlejatest haritlaste, ajakirjanike, kultuuriinimeste või ettevõtjate vastu on libe tee, nõnda polariseerime ise oma ühiskonda.

Pigem tasub meil õppida Prantsusmaalt, kus avalik debatt põhineb argumentidel, mitte argumenteerijatel, ning julgeolekustruktuurid ei pretendeeri avalikus ruumis tõemonopolile. Kultuurilistel, majanduslikel ja ajaloolistel põhjustel peaks Prantsusmaa olema Venemaa mõjutustegevusele vägagi avatud. Ent vaatamata kuldsetele kuplitele Eiffeli jalamil ning Prantsuse suurettevõtete huvidele Venemaal on Prantsusmaa praegune president Vladimir Putini jaoks ebamugavaim koostööpartner Euroopas, kui mitte kogu maailmas.

Loo autor on politoloog. Vootele Päi töötab kommunikatsiooniettevõttes Corpore. 2018. juunis kaitses ta Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete erialal magistritöö „Pehme jõud ja avalik diplomaatia Vene Föderatsiooni instrumentidena selle välispoliitikas Prantsusmaa suunal“.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Tänud artikli avamise eest.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas Gideonic »

Trump üritab trikitada, et vältida kongressi uusi sanktsioone venemaale:

https://twitter.com/PaulaChertok/status ... 8034071553
Sanctions by Executive Order may just be official “Trump is tough on Russia” propaganda. Problem is they want to preempt coming “Sanctions from Hell.” Also it’s not clear what the EO sanctions will entail, so likely they won’t be as hard-hitting—or effective—as a bipartisan law.
Pilt

EDIT: Pildi parandus

Lisaks tundub et sakslased nihverdasid südamerahuga sanktsioonidest 2016. a. mööda müües venelastele veealuseid sõidukeid, mida kasutati ka hiljutistel Vahemere õppustel
Pilt
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7191
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Kaks suurt traktoritehast on paari aasta jooksul läinud loojakarja.
Lipetski ja Vladimirski omad(vastavalt siis,kus kunagi toodeti T-40-neid ja T-25-si.Vladimirskis tehti vist ka neid T-16 tüüpi asju,kui ma ei eksi nõuka ajal.Noh see,millel oli kast ees ja kabiin taga aga võin eksida).Pange tähele tekste,tehased töötasid normaalselt,kuni aastateni 2013-2014,siis saabus käiberaha puudus.Ei anna pead aga usun,et üheks põhjuseks oli sellele käiberaha laenamise järsk kallinemine,sest Läänest enam ei saadud pikaldase ja madala protsendiga laene kätte.Seega nende kahe näite põhjal võib õelda,et sanktsioonid toimivad küll.
1.Lipetski traktoritehas.
https://www.youtube.com/watch?v=YhPpBHVXEv0
2.Vladimirski Traktoritehas
https://www.youtube.com/watch?v=jV31zXqv9y4
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: EiTahaÖelda, Luderi ja 19 külalist