Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Dr.Sci]

Olgem ausad. Ma ise (siin küll nime all Dr.Sci kuna lihtsalt ei meeldi avalikult oma nime all kirjutada) aga tegelikult nendele kes mind isiklikult ei tunne ja pole veel 2+2 kokku pannud: Juhan Idnurm, TTÜ sillaehituse professor, tehnikateaduste doktor (dr.sci), mitme tähelepanuväärse silla autor ja kaastegija ka mitme kõrghoone osas, tööstaaz programmeerijana 27, insenerina 23 ja õppejõuna 13 aastat, purjetaja, orienteeruja, jahimees, olnud kaitseliidus jne jne... ühesõnaga kui viitsite siis guugeldage.
Ja kogu aeg on selline mõte et äkki ikka ajaks end natuke rohkem poliitikasse - mitmed mu tuttavad on tegelikult Riigikogust läbi käinud - aga ma ei taha lugeda lehest seda kui halb inimene ma oma 46 aasta jooksul kokku olen olnud ja ega ma nende tuttavatega ka enam eriti ei suhtle.
Kummitempel olla ei taha. Ka EKRE fraktsioonis mitte.
ps. Kui moderaatoritel on oma arvamus võib selle jutu ka "Nutt ja hala" alla tõsta, ilmselt kirjutan ma homme-ülehomme sinna ka midagi seoses avalikus sektoris toimuvate spetsiifiliste riigihangetega.

[Manurhin]

EKRE fenomeni peamine alus on minu arvates see, et julgetakse nimetada asju õigete nimedega, mitte ei aeta mingit ümmargust poliitkorrektset pläma. Meil on hea hulk poliitikategelasi, kes suudavad produtseerida pikki kantseliitlikke tekste ja selle kõigega lõpuks mitte midagi öelda. Rahvas on tüdinenud sellistest.

[Kapten Trumm]

Sama fenomen, mis on seotud EKREga, lubas ka varem korjata Tarandil 100-tuhandese häälesaagi europarlamendi valimistel.
Nagi öeldi - niisama mögast on pilgeni.

[PaganHorde]

https://poliitika.postimees.ee/6403438/ ... ja-ekre-lt

Kõigile jutus vastu aga siis käib koostöö,

[Martin Herem]

EKRE fenomeni peamine alus on minu arvates see, et julgetakse nimetada asju õigete nimedega, mitte ei aeta mingit ümmargust poliitkorrektset pläma. Meil on hea hulk poliitikategelasi, kes suudavad produtseerida pikki kantseliitlikke tekste ja selle kõigega lõpuks mitte midagi öelda. Rahvas on tüdinenud sellistest.

Vahel siiski eksivad ja kuna ma mõnda teemat teistest rohkem jälgin, siis selline tähelepanek Manurhini väite kõrvale.
Täna Riigikogus, Martin Helme:

... paljastatud vene agent sõjaväe kõrgemas juhtkonnas ...

- majorist staabiohvitser ei kuulu kõrgemasse juhtkonda kindlasti. Kui üldse mingeid tasemeid määrata, siis ... no polegi nagu juhtkonnast, vaid tööorganist. Kuid retoorikas on see kahtlemata osav sõnakasutus.

"Seda Metsavast on ka reklaamitud kui integratsiooni plakatipoissi ja teda edutatigi selle tõttu, et ometi leidus ka üks meie oma venelane, keda edutada kõrgele kohale ...

- päris kindlasti ei ole teda edutatud SEETÕTTU, kui tema karjääri märkimisväärselt edukaks üldse nimetada saab. Kuid jällegi - osav sõnakasutus.

Asjaga kursis mitteolev kodanik ajab kõrvad püsti ja noogutab küsimuse peale.
Võiks ju öelda, et no ei ole suurt vahet ... aga kui nii, siis milleks see koloriit? Et paremini sõnum esile tuua? Noh siis on see ainult poliitkorrektse pläma vastand.

[Martin Peeter]

Nüüd on äkki peale seda Metsavase juhtumit EKRE nii venelaste-vastase retoorikaga välja tulnud, samas alles hiljuti lubas Jaak Madison Krimmi külastada. Ja lendasid tänagi vanema Helme suust seisukohad, nagu saaks me ilma selle Euroopa Liiduta paremini, mis on täiesti vale -- see oleks täielik vaesus.
Rohkem nagu selline populistlike provokaatorite jutt, ütleksin.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Täna Riigikogus, Martin Helme:

... paljastatud vene agent sõjaväe kõrgemas juhtkonnas ...

- majorist staabiohvitser ei kuulu kõrgemasse juhtkonda kindlasti. Kui üldse mingeid tasemeid määrata, siis ... no polegi nagu juhtkonnast, vaid tööorganist. Kuid retoorikas on see kahtlemata osav sõnakasutus.

Ei suuda selles sõnakasutuses "keissi" näha - iga keskmiselt harit tsiviilinimese jaoks ongi üks "peastaabi major" inimene "sõjaväe kõrgemast juhtkonnast".. ilma igasuguse "retoorikata".

Teemapealkirja juurde tagasi - eilne RATASe-HELME riigikogu infotunni käts "veneküsimuses" oli üksjagu nauditav.. milline jäägitu dzotileviskumine meie armsate venekeelsete kaaskodanike nimel peaministri poolt ja millise pühendumusega - no nauditav

RATASe totaalne teemadest möödamulisemine küsimustele vastamisel // eri fraktsioonidest pärit küsijate frustreerunud kommentaarid selle kohta on kah juba muutumas vaatemänguks omaette - sihuke ummamuudu "ratastsirkus"

[Kurjam]

Samas on näha, et sm. Ratas hakkab närvi minema - siiamaani pani julmalt tuima aga nüüd on selg vastu seina.

[Kriku]

Nagu ülal juba öeldud, on ta väga raskes olukorras, sest teiselt poolt hoiab Yana Toom pidevalt ora kuuma. Ei ole see KE uus režiim pikas vaates stabiilne.

[kaugeltuuriv]

Nagu ülal juba öeldud, on ta väga raskes olukorras, sest teiselt poolt hoiab Yana Toom pidevalt ora kuuma. Ei ole see KE uus režiim pikas vaates stabiilne.

Tabavalt märgitud ära seda,mida ma olen samuti mõtelnud.
Huvitavaks lähebki,millises suunas Ratas suudab välja vingerdada need valimised,sest lõhe on selgemast selgelt kesikute hulgas näha.

Ühinen ka kaasfoorumlase Martin Heremi-ga,kes võimalik on ka oma hetke ametikoha tõttu kohtunud Helmedega ning konkreetselt näitas ära poliitmanipulatsioonis Helmede poolt kasutatavaid meetodeid.Ma ütleks,et Helmed ei ole Zirinovski tüüpi isikud vaid pigem selle Nigeli moodi sealt UK-st,kes enne juhtis UKIP-it.

[Kapten Trumm]

RATASe totaalne teemadest möödamulisemine küsimustele vastamisel // eri fraktsioonidest pärit küsijate frustreerunud kommentaarid selle kohta on kah juba muutumas vaatemänguks omaette - sihuke ummamuudu "ratastsirkus"

Mul tekkis vaadates lihtsalt küsimus, et avalikkuses peetav tsirkus tsirkuseks, kas RATASe tasemel adutakse probleemi või elataksegi iseenda loodud poliitmüütides edukast integratsioonist ja lojaalsetest muulastest.

[A4]

Selliseid erakondi, kes enda arvates „julgevad asju nimetada nende õigete nimedega“, ehk minu maitse järgi ajavad pigem vandenõuteoreetilist demagoogiat, on Eestis (nagu igas teises normaalses ühiskonnas) alati olnud. Näited: Iseseisvuspartei, Ojulandi RÜE, Vasakerakond, Tiit Madissoni korduvad katsed mingisugust natsionaalsotsialistlikku erakonda asutada, aga ka teatud elemendid Keskerakonnast. Jah, olen nõus, et EKRE tõusule on kaasa aidanud inimeste väsimus vanadest erakondadest ja ka nende erakondade endi kohatine sisuline mannetus. Aga sisulises mõttes ei räägi EKRE midagi väga uudset või erilist, küll aga on viimase 5-10 aasta jooksul muutunud keskkond, kus parteid tegutsevad. Peavoolumeedia (mida varem üldiselt igasugustele marginaalsetele vandenõuteoreetikutele eriti sõna ei andnud) ulatus ja mõju on vähenenud, ja igal inimesel on võimalik internetist ja sotsiaalmeediast leida varasemaga võrreldes rohkem „infot“ ja „tõde“, mis sest, et asi on faktidest, faktide panekust tegelikku konteksti või tõest väga kaugel.

Trummil on selles mõttes õigus, et EKRE populaarsus on viimase nelja aasta jooksul järk-järgult, aeglaselt kuid pidevalt tõusnud, aga minu arvates pole seal taga mingi nende „kustumatu tõde“, vaid pigem väga oskuslik võime pidevalt leida valijagruppe või teemasid, mida peavooluparteid ei ole osanud või pole sihilikult soovinud isegi pika kepiga puudutada. Näited:
- Olen suhteliselt veendunud, et kui poleks olnud 2014. aasta sügisel vastu võetud kooseluseadust, siis poleks EKRE paar kuud hiljem 2015 Riigikogu valimistel künnist ületanud. Olenemata sellest, mida sellest seadusest sisu mõttes arvata, lasid Reformierakond ja SDE sellega endale jalga. Aga kuni selle ajani ei soovinudki enamik erakondi selles „homoküsimuses“ mingid väga selget seisukohta võtta või seda üldse aktiivselt püünele tõsta – eelkõige põhjusel, et see ei mängi tegelikult mitte mingit sisulist rolli selles, kuidas edeneb elu Eestimaal, kuidas areneb majandus, iive või julgeolek. EKRE võttis selle endale oluliseks teemaks, ja leidski esmase valijaskonna inimeste näol, kelle jaoks see pseudoprobleem väga südamelähedane on.

- Järgmine hüpe reitingutes tuli 2015. aastal immigratsioonivastase võitluse lainel. Taaskord – peavooluerakonnad polnud seda teemat kunagi ülemäära oluliseks pidanud (ei poolt ega vastu) sel lihtsal põhjusel, et Eestis ei eksisteerinud ega eksisteeri ka täna mingit vähegi arvestatavat immigratsiooni kuskilt Aafrikast või Lähis-Idast. Aga emotsiooni ja vahtu sai nende paarisaja kvoodipagulase teemal oi-oi kui palju ülesse ajada.

- Erinevalt immigratsioonist või kooseluseadusest on diskussioon Euroopa Liidu ja sinna kuulumise üle minu arvates täiesti sisuline ja legitiimne teema. Ja pole midagi halba selles, et meil ka siis nüüd on üks euroskeptiline erakond – aga enne EKRE-t sisuliselt ei olnud. Nii et ainuüksi euroskeptitsism saaks olla teema, mis EKRE-t igavesti valimiskünnise peal hoiab.

- Tuleb ilma naljata tunnustada EKRE aktiivsust maapiirkondades ringi käia, inimestega kohtuda ja oma sõnumit levitada – asi, millega peavooluerakonnad viitsivad üldjuhul teha vaid enne valimisi. EKRE aga pidevalt. Nii et sealt tulid kindlasti täiendavad toetusprotsendid.

- Kaval, kuid oma olemuselt äärmiselt küüniline lüke on ka viimase poole aasta võitlus „kogu korrumpeerunud ja mäda õigussüsteemiga“. Olukorras, kus Eesti inimeste üldine usaldus kohtusüsteemi vastu on üle Euroopa keskmise, kui mitte üks kiiremaid, kus kohtueelne ja kohtumenetlus on üksikuid erandeid (keerulised korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse juhtumid) kõrvale jättes üks Euroopa kiiremaid, kus korruptsioonijuhtumeid õigussüsteemid on suhteliselt vähe ja neid menetletakse selle sama süsteemi enda poolt väga halastamatult, saab jutt ebaõiglasest õigussüsteemist olla minu hinnangul suunatud vaid sellele u 5% Eesti elanikkonnast, kes on erinevatel aegadel kohtu alla antud ja seal süüdi mõistetud. Roolijoodikutest ja alimendivõlglastest kuni sarimõrvarite ja varasteni. Teatavasti kinnitab enamus kurjategijaid elu lõpuni, et nemad ei olnud milleski süüdi, vaid politseinik peksis, prokurör oli ebaõiglane ja kohtunik kallutatud – ja nüüd äkki ilmub erakond, kes pättidele sisuliselt ütleb, et seltsimehed, teil on täiesti õigus olnud, kohtusüsteem ongi mäda ja muudkui ahistab ja petab tavalisi inimesi. Olen üsna veendnud, et see EKRE viimane hüpe üle 20% reitingu piiri tuli justnimelt selle sisulise lükkega.

Minu poolest las kõik need eelnevad teemad olla poliitilise diskussiooni teemad – demokraatlikus ühiskonnas saba ja peabki kõikidel teemadel rääkima. Mis aga viimase poole aasta jooksul tekitab minus päris tõsiseid küsimusi EKRE tegelike motiivide suhtes, on nende pidevad ja väga agressiivsed lausrünnakud tänaseks vist pea kõikide selliste formaalsete ja mitteformaalsete institutsioonide vastu, mis Eesti ühiskonda ja riiki tegelikult koos hoiavad. On minu arvates igati OK, kui seatakse Euroopa Liidu kasulikkus küsimärgi alla, või kui rünnatakse teisi poliitilisi erakondi. Aga mida arvata sellest, kui puusalt lastes pannakse pauk pihta pea kõigele muule.

Näited: kogu kolmas võim ehk kohtusüsteem on korrumpeerunud ja mäda. Neljas võim ehk ajakirjandus valetab ja edendab samuti rahvavaenulikku agendat. Täitevvõim viib ellu Brüsseli kahjurlikku globalistlikku poliitikat ja on lisaks kõigele risustatud Vene agentidega. Julgeolekuasutused – see on mingi kahtlane süvariik, kes ei lasknud Helmel presidendiks saada. Kogu venekeelne kogukond on kahtlane mass, kes peale kõige kannab kollektiivset süüd nii Stalini kuritegude kui ka Putini tänase poliitika eest. Kaitseväe juhataja on oma ametikohale täiesti sobimatu, sest julges ühes intervjuus tsiteerida – oh õudust! – Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele. Kultuurieliit on roosa ega pole viimase 25 aasta jooksul luua ühtegi märkimisväärset kunstiteost, romaani ega teatritükki. Teadlasi ei tohi usaldada, sest Teaduste Akadeemia president on vabamüürlane. Isegi süütu Muinsuskaitseamet ajab mingit poliitilist ja sealt tuleks pooled ametnikud vallandada, sest julgesid wunderkindile anda mingeid soovitusi selle kohta, kuidas oleks sobilik Sirgu ausammast kalmistule paigutada. Noh, pakkuge ruttu, kas on veel jäänud Eestisse midagi sellist, mis ei oleks mäda ja korrumpeerunud? Kogu selle õnnestava jutu võttis hästi kokku Mart Helme ise jutuga kogu Eestist kui vammi täis majast, mis tuleks põlema pista ja uus ehitada.

EKRE tulihingelistelt toetajatelt tahaks selle kõige peale küsida, et kas teie arvates on kah Eestis kõik nii totaalselt persses, nagu ülaltoodud loetelu viitab? Ja laiemale ringile esitaks küsimuse, et kellele see päeva lõpuks kasulik on, kui süstemaatiliselt õõnestatakse inimeste usaldust kõikide riigi ja ühiskonnaelu institutsioonide vastu?

[A4]

Ei suuda selles sõnakasutuses "keissi" näha - iga keskmiselt harit tsiviilinimese jaoks ongi üks "peastaabi major" inimene "sõjaväe kõrgemast juhtkonnast".. ilma igasuguse "retoorikata".

Kas sa Borja ei leia, et üle kolme aasta Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees olnud inimene võiks selle ajaga endale teha selgeks, mida tähendab 'Sõjaväe kõrgem juhtkond' ning kes ja mis auastmes inimesed sinna kuuluda võivad. Pisiasi, aga näitab ilmselt seda, kui "sisuliselt" riigikaitsesse ja komisjonitöösse suhtutakse.

[Kapten Trumm]

A4 viskas elegantse kaarega lapse koos pesuveega üle parda.
Mulle ka ei meeldi Helme-pere käitumine ja see samastumine tõrvikumeestega, kuid tuleb tõdeda, et seni pole tõepoolest ühelgi parteil olnud julgust tõsta see lojaalsuse teema üles.
Mul ka kripeldab selle koha pealt.

Keegi peab siiski ka taolisi teemasid tõstma, muidu tulebki ainult poliitkorrektne mula ja iseenda propaganda kuulutamine.

Trummil on selles mõttes õigus, et EKRE populaarsus on viimase nelja aasta jooksul järk-järgult, aeglaselt kuid pidevalt tõusnud, aga minu arvates pole seal taga mingi nende „kustumatu tõde“, vaid pigem väga oskuslik võime pidevalt leida valijagruppe või teemasid, mida peavooluparteid ei ole osanud või pole sihilikult soovinud isegi pika kepiga puudutada. Näited:

EKRE põhiline lisaelektoraat on tulnud IRL-i käest, kuna IRL pole juba ammu olnud kuigivõrd seotud rahvuslik-konservatiivse teemaga ja pettunud otsivad uut väljundit. EKRE populaarsus hüppas üles just sel ajal, kui IRL vaakus valimiskünnise piiril.

Tasuta nõuanne ka: Helme-pere populistlike küsimustega on lihtsam toime tulla, kui rääkida faktide keeles ja tunda teemat, mitte ajada random bullshit'i vastuseks. Heaks näiteks oli kunagi RK infotunnis Taavi Rõivasele esitatud arupärimine tsiviilkaitse kohta, millele tuli vastuseks ummajutt NATO koostööst ja aktiivsetest kaitsemeetmetest. Sellisel tasemel (ja probleemi ignodes) saabki EKRE järjest valijaid juurde, sest sedasi demotakse avalikkusele halastamatult juhtpoliitikute ebakompetentsust.

[Martin Herem]

Ei suuda selles sõnakasutuses "keissi" näha - iga keskmiselt harit tsiviilinimese jaoks ongi üks "peastaabi major" inimene "sõjaväe kõrgemast juhtkonnast".. ilma igasuguse "retoorikata".

Ma olen siin ikka imestanud, kuidas ajakirjanike või isegi foorumi liikmete terminoloogilised apsakad, võetakse enamasti risti lüüa. Borja on selles suhtes eeskujulik olnud. Ja tihti tõepoolest õigustatult. Aga nüüd näe - keskmise eestlase jaoks on parlamendiliikme jutt arusaadav, järelikult pole viga!
Minu arvates on suur vahe, kas liigitada reeturit "staabiohvitseriks" või "sõjaväe kõrgemasse juhtkonda kuuluvaks". Ja veel on vahe, kus sa seda kasutad.
A4 paranduseks pean aga märkima, et Riigikaitse komisjonis on vist ikka isa, mitte minu poolt tsiteeritud poeg.