Riigikaitse eelarve

[aj1972]

Olukorras kus viimastel aastatel kasvab eelarve maht üle 500 miljoni ei ole hetke kaitseeelarve muud kui MIINIMUM mis me Eesti kaitseks rahaliselt panustame.
Eesti vähendab võlga iga aasta 70 miljonit oli viimase nädala uudistes, samas kui me muidu ei saa siis omades ühisraha kus KÕIK teised laristavad ja tekitavad katteta raha juurde, ei ole mõistlik panustada ainult kahjude kinnimaksmisele(Kreeka) vaid ka kasutada ühisraha hüvesid ning tekitada reaalsem heidutus.

Väidan,et raha kaitsele juurde panna ei ole Eestile probleem, inimeste juurde leidmine on kindlasti probleem. Hetkel KL võimsaim relv 2 maailmasõja 90mm kahur ...

[Gideonic]

Olukorras kus viimastel aastatel kasvab eelarve maht üle 500 miljoni ei ole hetke kaitseeelarve muud kui MIINIMUM mis me Eesti kaitseks rahaliselt panustame.
Eesti vähendab võlga iga aasta 70 miljonit oli viimase nädala uudistes, samas kui me muidu ei saa siis omades ühisraha kus KÕIK teised laristavad ja tekitavad katteta raha juurde, ei ole mõistlik panustada ainult kahjude kinnimaksmisele(Kreeka) vaid ka kasutada ühisraha hüvesid ning tekitada reaalsem heidutus.

Väidan,et raha kaitsele juurde panna ei ole Eestile probleem, inimeste juurde leidmine on kindlasti probleem. Hetkel KL võimsaim relv 2 maailmasõja 90mm kahur ...

Raha- ja inimeste jutuga nõus, KL võimsaima relva väitega kindlasti mitte ...

[Kapten Trumm]

Ühes asjas oli Vseviovil tuline õigus - Eesti konkureerib täna Läänemere-äärsete riikide hulgas sõjaliste kulutuste absoluutsummas viimase koha pärast.

Ja veel üks asi, et sihtmärk ei hägustuks:

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... penditures

See polnud väga ammu, kui suuremad Euroopa riigid ühekaupa idanaabrit edestasid. Täna on nad 4 kohal (õigemini olid juba 2017), eespool on saudid, hiinlased ja USA.

[London Bridge]

Lähikonnariikide pindala-eelarve suhetest meie kaitseeelarve rea tuletamine on samavõrd märgist mööda laskmine, kui pime "2% ja kaitstud!" usk. Mingi abstraktne tuletis, mis peaks kuidagi iseenesest tagama EKV heidutusvõime. Kaitseeelarve, nagu iga teinegi, peab olema püstitatud eesmärgi või vajaduse põhiselt. Praegu tundub, et plaan on 2% efektiivselt ära kulutada ja punkt. Poliitikud ja kaitseväelased (ning ideaalis ka ühiskond, aga noh, on meil sellega nagu on) peaksid koos kokku leppima, millist heidutust meil üldse vaja oleks või sihiks saavutada võtma peaks. Ning siis, vastavalt vajadusele panema kokku rahastusgraafiku (protsendi SKTst ja numbri eelarvereale), et see mõistliku aja jooksul saavutada ning mõistliku aja hoida. Jubedalt tahaks, et see teema suudetakse partei- või ühiskonnaüleselt kokku leppida ning mitte lasta poliitmängude ohvriks langeda. Minu poolest loodagu kasvõi uus kõrge institutsioon või pookigu see teema presidendi ametiposti külge - et keegi jumala eest vastutaks kaitsepoliitika eest ja asja natukenegi süstemaatiliselt ellu viiks.

Kahte protsenti jooksid küll ministrid võidu enda töövõitudeks kuulutama, aga 500 miljonit millegi pärast enam mitte. Võta siis kinni.

[kuido20]

Ühes asjas oli Vseviovil tuline õigus - Eesti konkureerib täna Läänemere-äärsete riikide hulgas sõjaliste kulutuste absoluutsummas viimase koha pärast.

Eesti on samas ka väikseim Läänemere-äärne riik ja vaatamata ametnike hädakisale, et riigieelarve absoluutnumbrid on kasinad pole poliitikud hakanud veel oma perset liigutama. Aga aeg tiksub ja kuigi riigieelarve maht suureneb, siis sellest tulenevast tõusust jääb väheseks.

[Tinker]

https://leht.postimees.ee/6411410/iga-n ... tse-arvelt

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida – enamik neist on muust rahvusest ning valiks riigikogu valimistel võimuloleva Keskerakonna.

[...]

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja keskerakondlane Oudekki Loone tunneb küsitlustulemustest pigem rõõmu

[Kriku]

Pilt ka:

[kuido20]

https://leht.postimees.ee/6411410/iga-n ... tse-arvelt

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida – enamik neist on muust rahvusest ning valiks riigikogu valimistel võimuloleva Keskerakonna.
[...]
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja keskerakondlane Oudekki Loone tunneb küsitlustulemustest pigem rõõmu

354 valijat ju ei saanud eksida
http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html

[nimetu]

Huvitav on reformierakonna valijate suur toetus kaitsekulude tõstmise osas. Kahju, et ainult neli erakonda toodi välja. Oleks tahtnud ka Isamaa ja Vabaerakonna vastavaid protsente näha. Roheliste valijate puhul ei ole mul tulemuste suhtes mingit kahtlust, kindlalt sooviti pigem vähenemist. Nüüd peab vist hakkama lootma, vähemalt riigikaitse seisukohast, et reformikad ja isamaa mehed saavad valitsuskoalitsiooni teha pärast uut valimist.
Mingil määral lohutav on muidugi see, et isegi KE valijatest umbes pooled soovivad kulutused vähemalt samale tasemele jätta. Kuigi kokkuvõttes mingit rõõmu see ikkagi ei valmista. Vene propaganda on head tööd teinud siin Eestis ja tulemused on käega katsutavad. Kahjuks.

Selliseid küsitlusi võiks pidevamalt korraldada, siis oleks näha kuidas inimeste suhtumine kaitsekuludesse muutub. Eriti tahaks näha, kas noorte venelaste suhtumine, kelledest osad ka ajateenistuse on läbinud, erineb vanemast põlvkonnast. See oleks võtmetähtsusega info, hindamaks kas meie poolt tehtav töö ka vilja kannab.

[kuido20]

Huvitav on reformierakonna valijate suur toetus kaitsekulude tõstmise osas. Kahju, et ainult neli erakonda toodi välja. Oleks tahtnud ka Isamaa ja Vabaerakonna vastavaid protsente näha. Roheliste valijate puhul ei ole mul tulemuste suhtes mingit kahtlust, kindlalt sooviti pigem vähenemist. Nüüd peab vist hakkama lootma, vähemalt riigikaitse seisukohast, et reformikad ja isamaa mehed saavad valitsuskoalitsiooni teha pärast uut valimist.

Tegelikult see 18% pooldajaid ja 46% stabiilseid ei ole sugugi paha tulemus, on kust kulude kasvatamise pooldajaid juurde leida. Lisaks 10% ei tea midagi, mida võiks tõlgendada, et 90% küsitletutest hoiab ennast mingil määral riigikaitse küsimustega kursis.
https://www.err.ee/863265/uuring-iga-ne ... tse-arvelt

[Martin Peeter]

Mingil määral lohutav on muidugi see, et isegi KE valijatest umbes pooled soovivad kulutused vähemalt samale tasemele jätta. Kuigi kokkuvõttes mingit rõõmu see ikkagi ei valmista. Vene propaganda on head tööd teinud siin Eestis ja tulemused on käega katsutavad. Kahjuks.

No meie enda oma ikka ka.

Akf vahendatud tsitaat peastratkommunikeerijalt: „Peamine oht on paanikat ja hirmu külvav välisajakirjandus“

Selle vastu ei ole tõesti vaja kaitsekulusid tõsta. Aga selles mõttes akf Kuidoga nõus: natuke retoorika muutust ja nendest 46%st 2% hoidmise pooldajatest muutub suur osa tõstmise pooldajateks.
Tuleks teha rahvale paremini selgeks, et esmasel enesekaitsevõimel on mõte sees. Samuti seda, et tegelikult on praegune koonerdamine ka meie kõige kallima ressursi ehk inimressursi raiskamine. See, et meil on suured võimelüngad, mis konflikti korral me kaotusi suurendavad, on vaid üks osa probleemist. Mündi teine külg on vaid 21 000line SAK ja tuhandete kaitseväeteenistuse läbinud meeste oskuste raisku minek rahapuuduse tõttu, ajal, mil me räägime muudes valdkondades elukestvast õppest, tervena elatud aastate pikenemisest jmt. 21 000-ne SAK ei vaja kolmekordset ülekatet, arvestades, et kaitseväeteenistuse on läbinud vähemalt 70 000 meest. Me lihtsalt ei suuda varustada suuremat SAKi raskema ja kallima relvastusega.

[Martin Herem]

Minu andmetel on EKV ajateenistuse läbinute arv siiski ligi 10 000 väiksem.
Ja kõik teenistuse läbinut (ja need kes katkestasid), ei ole enam püssikandmiseks sobilikud.
Päris kindlasti ei ole meil kolmekordset ülekatet. Minu hinnangul isegi mitte kahekordset.

[Martin Peeter]

Kaitseväeteenistuse läbinute arvu osas on kindralihärral kahtlemata parem informatsioon. Siiski ka Kaitseliidu "roheliste" seas (kes vist peaks SAKis olema) on neid, kes pole ajateenistust läbinud.
Aga tegelikult on teema kaitsekulude tõus. Vaevalt KV järgmisel juhatajal suuremate kaitsekulude ja suurema SAKi vastu on. No ühe lisabrigaadi peaks inimressurss mõningate ümberkorraldustega piisava rahastuse juures võimaldama juurde tekitada küll. Isegi pataljonist või paarist oleks abi.
See määramatus on piisavalt suur, et mitte koonerdada. Majanduslik võime on Eestil olemas.

[nimetu]

aga võimalik et esialgu annaks 1. ja 2. brigaadi tugevdada kas või lisades kaudtulepataljone ja/või õhutõrjeüksusi.

2. jvbr põhimõtteliselt tulebki tiba suurem kui 1. jvbr - neli jalaväepataljoni ja kaks suurtükipataljoni.

[A4]

Kel on sügavam huvi selle kohta, mida rahvas kaitsekuludest arvab, soovitan tutvuda Kaitseministeeriumi tellimusel juba 15+ aastat tehtud regulaarsete avaliku arvamuse uuringutega. Nt viimase, märtsikuise uuringu tulemused + eelneva 14 aasta trend selles küsimuses on leitav leheküljelt 37: http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... s_2018.pdf

Suures pildis ongi avaliku arvamuse suhtumine kaitsekuludesse läbi aastate olnud enamvähem sama – umbes viiendik soovib kulude tõstmist, teine viiendik nende vähendamist, enamus e u pooled vastajatest on rahul selle tasemega, mis parajast on. Väiksed „hüpped“ selles küsimuses on toimunud pärast Gruusia sõda ja Krimmi – kuid on seejärel tavapärasesse „normi“ tagasi langenud. Üldiselt on ka kaitsekulude suurus selline küsimus, kus avalik arvamus juhindub üsna palju sellest, mida ajalehes või poliitikute poolt sel teemal signaliseeritakse. Kui seni on viimased 5+ aastat öeldud, et oleme saavutanud 2% taseme ja sellega on asi hästi, siis ongi suurem inimestest selle seisuga rahul. Kui oleks poliitikuid, kes aktiivselt võitleks kaitsekulude tõusu eest (seni pole kahjuks olnud, aga vist õnneks nüüd tuleb), või poliitikuid, kes aktiivselt võitleks hoopis kaitsekulude vähendamise eest (seni pole õnneks olnud, aga vist väga ei tule ka peale Loone), siis oleks ka avalik arvamus rohkem ühele või teisele poole kaldu. Ühesõnaga – ootan huviga seda, mida järgmine, vist aasta lõpul tulev avaliku arvamuse uuring selles osas näitab.

Mõne sõna ütleks ka meie poliitikute kaitseks. Jah, võib alati vaielda selle üle, kas klaas on pool-täis või pooltühi; ning arutleda selle üle, milline võiks täna olla avalik arvamus ja kaitsekulude suurus juhul, kui poliitikud oleksid 2+% teema juba neli aastat tagasi aktiivselt ülesse võtnud. Aga vaadates siiski seda, mis üldiselt on kaitsekulude vallas mujal Euroopas, sh Balti riikides viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud, siis ei heidaks mina meie riigijuhtidele väga palju sel teemal ette. Sest see olukord saaks olla palju halvem, kui täna.

Näiteks jätkus meie poliitikutel pealhakkamist ja julgust ka kõige sügavama majanduskriisi ajal 2009-10 säilitada kaitsekulud selleks hetkeks saavutatud tasemel 1,7-1,8% SKT-st, samas kui nt Lätis ja Leedus lasti see tase ilma eriliste südametunnistuse piinadeta tasemele 0,7% SKT-st – ja ka hoiti seal kuni Krimmi äratuseni. Jah, kuna SKT ise langes neil aastatel järsult enam kui viiendiku võrra, siis tähendas see ka kaitse-eelarvele u 20% langust võrreldes buumi-aegse tipptasemega, kuid see pole siiski võrreldav mujal Balti riikides toimunud kaitse-eelarve jõhkra poolitamisega. Juba 2012. aastal tehti ära hüpe 2% peale, samas kui paljud teised Euroopa riigid ei suuda või ei kavatse seda taset saavutada isegi 10 aastat hiljem. Pärast Krimmi andsid poliitikud tavapärasele 2% lisaks veel u 0,2% SKT-st selleks, et plaaniväliselt võõrustada liitlasi Ämaris ja Tapal – kuigi nad oleksid võinud vabalt kaitseministeeriumile ja kaitseväele öelda, et leidke see raha ise oma 2% eest, st meie enda iseseisva kaitsevõime arvelt. St ma ilmselt ei eksi palju öeldes, et ilma selle HNS-iks mõeldud lisarahastuseta ei räägiks me täna mitte sellest, mitu lisapataljoni 2. brigaad endale lähiajal saab, vaid sellest, kas meil üldse oleks struktuuris kaks brigaadi või mitte. Ratase valitsuse lisamiljonid sellele kõigele lisaks laskemoona plaaniväliseks hankimiseks on suures pildis täpe, aga parem siiski, kui mitte midagi. Jne.