sahara kirjutas:Ühesõnaga, kui G19 on tühjalt vinnastatud ja panen laetud salve alla, pean relva kelku taha tõmmates uuesti vinnastama ja alles siis on padrun rauas ja relv laskevalmis?
Jah.
sahara kirjutas:Ühesõnaga, kui G19 on tühjalt vinnastatud ja panen laetud salve alla, pean relva kelku taha tõmmates uuesti vinnastama ja alles siis on padrun rauas ja relv laskevalmis?
Vähemalt mõned aastad tagasi oli nii, et ka perearstil oli pädevus kinnitada, et inimene on psühhiaatriliselt sobiv. Ainult et enamus perearste ei soovi ise vastutada ja seega saadavad pigem psühhiaatri juurde.dannuuu kirjutas:Esmataotlejal on psühhiaatri tõendit vaja enne perearstile kàiku.Walter2 kirjutas:Vaheta parem oma perearst sellise vastu kes sind psühhi juurde ei saada.dannuuu kirjutas:Sooviks psühhiaatrilt tervisetõendit perearsti tarbeks aga kas igalpool ongi alates 50.- eurost see tõend Tallinnas või saab kusagilt ka odavamalt?
Relva(käsitlus)eksami mõte on selles, et inimene saaks aru oma tegevustest, seega on täiesti võimalik, et lähteolukord on erinev ja eksamineeritav peab oskama vastavalt olukorrale erinevalt käituda. Eesmärk on see, et inimene oskaks igal juhul teha relva ohutuks ning ohutult käsitleda.sahara kirjutas:Aga kui on relv laual, salv küljes? Ikka teed ju ohutuks. Salv alt, kontrollid padrunipesa ja salveava. Siis ju salveava ja padrunipesa kontrollides vinnastad ju relva. Ja peaks justkui tühilasu tegema. Mulle aga öeldi, et tühilasku ei lasta teha. Huvitabki see, et kui tühilasku teha ei lasta siis ju jääb relv vinnastatud asendisse ja niikui salve alla lükkan, liigub ju kuul kohe rauda.
Selleks, et relvaga (nt. kodus) harjutada ja relva käitumist eri käsitlemisliigutuste peale katsetada, on plastmassist õppepadrunud, millel ei ole sütikut ega laengut. Nimetatud ka klikkpadruniteks või ingl. k. snap cap. Saadaval igas hästivarustatud relvapoes.ruger kirjutas:Pole G19 küll käepärast aga nii ta võiks olla. Ei taha laetud relvaga korteris väga harjutada. Sellised harjutamised peaks lasketiiru jääma. Eks siin peab arvestama ka sellega, et G19, millega eksamit tehakse, ei oma kaitseriivi. Mõnel teisel tootjal samuti pole. Teistel käsitulirelvadel on enamuses kaitseriiv.
Nimetagem asju õigete nimedega, muidu on siin teemas tulemuseks puder ja kapsad.ruger kirjutas:Teed tühilasu ära ikkagi. Nagu eelnevalt õeldi siis kui jääb lukustusasendisse siis salve alla lükates ja relvaraami tagasi lastes vinnastab relva kohe ära. Muidu on lukunõela klõks. Eelnevalt lastes ja kui salv tühjaks saab siis püstol jääb lukustusasendisse. Siis tühja salve alt võttes ja uut salve alla pannes ning lukustusasendist vabastades-liigub kuul rauda ja saad jätkata laskmist. Aga praegu soovitaks-mine instruktori juurde või mõne relvaluba omava inimesega mine testi lasketiirus. Pole G19 inimene ja hetkel tiiru ka minema ei hakka. Homme võiks läbi teha-endalgi huvitavaks kisub.
Kesktulepadrunit kasutava relva korral tühilasu tõttu lööknõela murdumisest või relva rikkumisest rääkida on kohatu. Tühilask on treeningute ja võistluste igapäevane rutiin ning relvad on disainitud nii, et kui lööknõel ei taba sütikut (padrunit pole pesas), siis klõpsab lööknõel oma laiema osaga lihtsalt vastu luku sees oleva lööknõelakanali otsa ja hajutab vedru energia sinna.EOD kirjutas:Kontroll-lasu tegemise negatiivseks küljeks on võimalik lööknõela purunemine või ääretulepadruniga tulistava relva puhul ka padrunipesa rikkumine. Viimane on Margolini tavaviga. Murdunud lööknõela eesmine osa jätkab inertsi toimel liikumist, kuni tabab padrunipesa serva.
Mul ei tule Margolini kelgu pilt praegu silme ette (ei ole seda omanud, ainult mõned korrad lasknud), aga kuhu sa (tänapäevasel relval) selle kummitüki paigutad või toetad?EOD kirjutas:Ka Margolin ei täksinud terve nõela puhul padrunipesa serva, vaid see toetus kelgule just nii, nagu kirjeldasid. Siiski olid laskesportlased veast teadlikud ning tühjalt treenides paigutasid kummitüki kelgu tahaossa. Muuseas soovitan seda võtet ka teiste relvade puhul kasutada kui pole klikipadruneid, mis lööki pehmendavad.
Noh, välise kukega relva võib pöidlaga maha vinnastada ka käsitsi - selleks ei ole isegi tühilasku vaja teha.EOD kirjutas:Kummitükk käis ikka kuke ette, kelgu väljalõikesse. Lõigati see tavalisest kustutuskummist ja püsis väljalõikes väga hästi. Relva sisse loomulikult midagi ei topita.
Klikipadrun on loomulikult parem lahendus. Tähtis on mitte ainult lööknõela hoidmine. Igasugune metall-vastu-metalli tagumine viib lõpuks deformtsioonide ja pragudeni.
Olen näinud ja isegi kasutanudEOD kirjutas:Oled kasutatud meisli tagaosa näinud? Aga meisel on valmistatud kvaliteetsest tööriistaterasest.
Njah. Klikipadrun on asendamatu asi selleks, et aru saada, kuidas relv ning selle laadimismehhanism toimib. Alustades kasvõi ülalpool läbi käinud küsimusest, kas salve allapanekul liigub padrun ise rauda või mitte ja lõpetades kontrolliga, kas salv söödab ning relv laeb korrektselt padruneid ümber.OnuHeino kirjutas:Sekundeerin arvamusele, et nende lugematute klikipadrunite (jah, klikipadrun ei ole ka igavene nähtus - teda tuleb aegajalt vahetada, sest muidu ei täida enda lööki pehmendavat eesmärki) hinnaga saab lööknõelasid vahetada tihedamalt kui vaja. Seda muidugi, kui tegu ei ole mingi erilisema eksemplariga.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist