A4 kirjutas:Kapten Trumm kirjutas:Optikaga paranevad tulemused alati ja relvast sõltumata. Pole seda olemasolevatele ka keegi keelanud osta. Uute automaatide roll on siin pigem teisejärguline.
Eestis algatati kümmekond aastat tagasi ka AK4de moderniseerimise programm, kuid prototüüpidest kaugemale see ei jõudnud. Ühte olen isegi käes hoidnud.
Soome näitest. Seal on Soome enda toodetud RK62 kasutuses rahuaegse väljaõpperelvana kõikides üksustes ja „esimese kiirusklassi“ reservüksustes. Suur osa SA-struktuurist saab endale sõja korral Ida-Saksa ja Hiina kalassid, mida Soome enda erialakirjanduse kohaselt ei kasutata rahuaegses väljaõppes eelkõige põhjusel, et nende kvaliteet on võrreldes Soome enda toodanguga kehvapoolne ja väljaõppes kasutamine viiks väga ruttu amortiseerumiseni. Remonditakse ja moderniseeritakse vaid RK62-tesid, mis pole ületamatu probleem olukorras, kus seda saab teha aastate jooksul järk-järgult võrreldes meiega, kus nt kogu Galilide park on korraga kasutuses olnud ja saab korraga ka „otsa“. Samuti pole Soomes probleem anda reservväelastele sõja korral Hiina ja Ida-Saksa relvad, kuna süsteem ja padrun on praktiliselt identne RA väljaõpperelvadega.
See väide on vale. RK 62 ja RK 95 TP on jagatud allüksuste kaupa, kusjuures mingit suuremat eelistust ja loogikat siin ei ole mõtet otsida, mõlemad on paraleelselt nii ajateenijate kui kaadri kasutuses, samuti on välimissioonidel käidud mõlemaga. Kuna relvi on tehtud eri aastatel suurusjärgus 300 tuhat (pildil olev RK62 M tehti 1991.) ja nende peale on ka reserv välja õpetatud, siis mobilisatsiooni korral jagatakse ka need kätte kõikidele, kellele on ette nähtud. Kokkukäiva kabaga AKMe olen näinud soomusmasinate meeskondade enesekaitserelvadena, võibolla on ka kusagil mujal väikestviisi kasutusel, ei tea, mis riigi omad need olid. Hiina ja Ida-Saksa relvi osteti siis, kui neid kilohinnaga saadi, palju iga relva eest maksti, ei tea, väidetakse, et suurusjärgus alla saja € relva ja padrunisalvede eest. Selleks, et sõja korral täiendusrelv välja anda ja mõned salved lasta, on need head küll.
Jänkisid käsirelvanduse eeskujuks pidada ei ole õige, neil on see asi ikka väga konservatiivne. 1936. olid eesrindlikud ja varustasid kogu maaväe poolautomaatsete M1 Garandidega, mis M14 vahetas 1959.a välja, seegi põhimõtteliselt sama relvasüsteemi edasiarendus 7,62 NATO kaliibris ja 20-lasulise salvega, mida saab vajadusel lukuraami kaudu 5 lasulise padrunipidemega laadida. Vietnamis siis märgati, et võssis põrkamiseks on püss liiga suur ja raske ning kriitiline on väike ja kerge laskemoon ning valanguga laskmise võimalus ja kerge relv. M16A1 laskmine on lihtsalt mõnus võrreldes AKMi ja isegi Galiliga, sest kaba on rauaga samal joonel ja tagasilöök on väga väike ning relv kerge. Puhastamine on muidugi raskem, suuremal laskmisel on lukuraam seest tahma täis. Tahmav rohi ja vähene puhastamine olid ka M16 alguse tõrgete peamine põhjus. M4 läks asi lappama, laskemoon oli mõeldud 20-tollise pikkusega rauale ja kärbitud rauaga kukkus algkiirus halvimal juhul selleni, et kuul ei hakanudki liha tabades pöörlema ega purunenud, vaid lendas joonelt läbi, sest nii SS109 kui eriti M855 kuulid olid disainitud läbima külma sõja aegseid killuveste ja teraskiivreid. Sellest tulid ka mõtted 6,5-6,8 kuulidega uue laskemoona jaoks, mis ideedest kaugemale ei jõudnudki, v.a. 300 Blackout vähesel määral eriüksustes. Kõikide nende muutuste puhul oli kriitiline, et M16 või M4 alumine osa jääks samaks, et ei peaks hakkama kasutajaid uuesti koolitama. Täna on siis teemaks, et igasse jakku on vaja 7,62 täpsusrelva AP moonaga, et oleks mingigi teoreetiline võimalus üle 200 m kaugusele vastase kuulivesti läbistada. Selles valguses EKJ soov olemasolevad 7,62 automaadid hernepüsside vastu vahetada tundub eriti jabur
G3 muideks ma lasta ei armasta, sest relval on sisuliselt kahekordne tagasilöök, kõigepealt hüppab tagasi ja siis edasi, kui vedru luku kinni lööb. Muide, jänkistanis peetakse G3 ja kloone väga töökindlateks justnimelt selle jõulise ümberlaadimise liigutuse tõttu. Mõne aasta eest väideti, et EKJ valduses on suurusjärgus 100 tuhat käsitulirelva, mis on ilmselt õigus, ametlikult on öeldud, et Galil osteti 12000 ja M14 saadi 40000, lisaks AK4 Rootsist ja AG3 Norrast, mingi väike kogus saadi ka M16A1, nii et suurusjärk on õige. Korraga on kasutusel 3000 ajateenijatel ja 5000 KLis, enamik kaadrit on ju Galili peal ja keskmisest relvast tehakse 300-500 lasku aastas. Relva resurss peaks olema vähemalt 10000 lasku ehk 20 järjestikku aastakäiku, kusjuures ajateenijate vahetudes konserveeritakse relvad mõneks aastaks kuni kuuma reservi lõppemiseni. See, et Galilid on kulunud, on täiesti loomulik, kuid AK4 ja eriti AG3 peaks olema reipalt pool resurssi järgi, relvad osteti ju vähekasutatuna? Võrdluselks foto, kuidas viikingid oma AG3 pimpisid enne HK 417 hanget. Kokkukäiva kaba miinus on tõesti selles, et sellel on ainult kinni ja lahti asendid, kuid põhimõtteliselt saaks soomlaste näiteks sajakaga kõikidele EKJ G3 kloonidele astmeliselt kokkukäivad kabad panna, sest alla 175 cm pikal võitlejal on tõesti talvevormis ja kaitsevestiga normaalset laskeasendit keeruline leida. Kui põhimure oleks lasketäpsus ja kuulide läbistavus Ratniku vastu, siis ostetaks hulgi kokku kabasid ja ACOG vms sihikuid ning AP moona kaliibris 7,62 NATO. Kuna vastasel on meeletu ülekaal soomuses ja kaudtules, siis on kriitiline omada relvi, millega oleks võimalus venelaste automaatide laskeulatusest väljaspoolt lasud ära teha.
Jalaväelase automaadi pimpimise tase näitab ka seda, kui oluline see relv on. Lääneriigid oma põhiliselt rahuvalvemissioonidel tiksuvate kaadrisõduritega eelistavad pimpida, sest olukorras, kus lastakse vähe võib iga lask olla kriitiline, sest kõrvalised isikud ei tohi kannatada saada. Soomlastel on automaat jalaväelase lähikaitserelv ja põhitöö tehakse ära raskerelvadega ning kui tulistatakse, siis lastakse palju ja enam-vähem vastase suunas. Ega see keskmise reservväelase laskeoskus eriti kiita ei ole, kuid nendele kaugustele, mis reaalselt lastakse, kärab kah!
On võitlejate laskeoskus piisaval tasemel, et tabada vastast 150 pealt õlga, allapoole vööd, ühesõnaga väljaspool rinnaesise plaadi kaitstavat piirkonda? 
