Kliimamuutustest

[Kriku]

Filmi vaadata ei viitsi.

1) Kohe alguses kuuleme, et eranditult kõik fossiilkütused on pahad. Ma ei tea, kas see hinnang on õige või vale, nii suure üldistuse kohta ongi raske midagi mõistlikku arvata.
Aga see hinnang on võrdlemisi huvitav, kuivõrd Gazpromi tissi otsas rippuvad Euroopa rohelised parteid (sh. Strandbergi oma) on ikka jutlustanud, et üks fossiilkütus, nimelt maagaas, on hea.

Iga orgaanilise aine põlemisel eralduvad süsinik(di)oksiid ja veeaur. Mõlemad on kasvuhoonegaasid, kuid veeringlust vaevalt et fossiilsete kütuste põletamisega eriti mõjutada annab. Süsinikuringlust annab ning igasuguse fossiilse kütuse põletamise tagajärjel lendab seni maa sees paigal olnud süsinik atmosfääri. Maagaasi puhul on asi selles, et lisaaineid on kõige vähem.

[Kriku]

Jäi ette:

Paleo-temperature variation, war frequency, and population growth rate, A.D. 1400–1900. (A) Temperature anomaly (°C) in the NH that is smoothed by 40-year Butterworth low pass filter (17). (B) Number of wars in the NH (bright green), Asia (pink), Europe (turquoise), and the arid areas in the NH (orange). ‖ (C) Number of wars worldwide as recorded by Wright (39) (turquoise), Luard (38) (orange), and Brecke ‖ (bright green). (D) Twenty-year population growth rate in Europe (turquoise), Asia (pink), and the NH (blue) ‖ and the NH 50-year fatality index (bright green). Cold phases are shaded as gray stripes. All war time series are in 10-year units, and the data are listed in SI Table 1. The bright green curves correspond to the right y axis.

Zhang jt. 2007: https://doi.org/10.1073/pnas.0703073104 või http://www.pnas.org/content/104/49/19214

[Kriku]

+1,5 kraadi lubatakse juba 2030. aastaks: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=83927611

Muidugi ei tee mitte keegi mingeid fundamentaalseid muudatusi. Tuleb +2 ja üle selle ka meie eluajal kätte.

[mäger]

Kogu see ennustus tähendab ikkagi seda, et ühel hetkel peame põlevkivist loobuma elektritootmisel. Kuna Paldiskisse tulevat vana allveelaevastiku õppekeskuse radioaktiivsele jurale püsiv matmiskoht, oleks mõistlik minna suure el-tootmise osas tuumajaamale üle. Üle 40% energiatarbimisest pidada väga keeruline olema taastuvenergiale üle minna, Sõnajalad ehk vaidlevad vastu.

[Kapten Trumm]

Paldiskis asuv tuumajaam on iseenesest jaburavõitu idee, kui ohutusele mõelda. Kunagi käis mingi teema Pakri saartest.

Arvestades mõeldamatut, peaks see olema Tallinna lähedal, kuid valitsevate tuulte suhtes allatuult Tallinnast.
Tallinna lähedal seepärast, et jääksoojusega saaks linna kütta (tavaliselt köetakse sellega ilma). Eesti põhivõrgu plaan on tehtud nii, et suurem osa elektrist tuleb Narva piirkonnast. Eks elekter liigub ka vastassuunas, aga nt Tallinna alt Tartusse elektri saamiseks tuleb seda üle Jõhvi saata.

Soome kolm tuumajaama on paigutatud nii, et valdavate tuulte suundadega allatuult suuri asutusalasid omas riigis ei jääks. Võibolla juhus? Suur-Helsinkist piisavalt kaugel.

[Kriku]

Raukas propageerib Maardu karjääre.

[vanahalb]

Keegi õpetatud mees, võib-olla seesama Raukas, propageeris Maardu kandis sügavuti minemist.
Tuumajaam peaks olema üsna sügaval, graniidikihis ja ehitamisega saaks kõige muu kõrval Eesti graniitkillustiku põuale natuke leevendust. Maardu oli mäletamist mööda sellepärast hea koht, et graniidikiht on veel mõistlikus sügavuses, jääksoojust saab Tallinnas kasutada ja suur osa energia tarbijatest on samuti Tallinnas-Harjumaal.

[Jaanus2]

Maardu kandis on jah üks graniidi anomaalia, kus graniit on maapinnale lähemal kui mujal. Taheti teha sinna pumpelektrijaama (praegu plaanitakse Paldiski kanti), Jõelähtme vald hakkas venitama-pidurdama kuidas vaid sai. Tuumajaamast pole sellise suhtumise puhul juttugi, või ainult siis, kui neilt sõnaõigus ära võetakse.

[Kapten Trumm]

Iga orgaanilise aine põlemisel eralduvad süsinik(di)oksiid ja veeaur. Mõlemad on kasvuhoonegaasid, kuid veeringlust vaevalt et fossiilsete kütuste põletamisega eriti mõjutada annab. Süsinikuringlust annab ning igasuguse fossiilse kütuse põletamise tagajärjel lendab seni maa sees paigal olnud süsinik atmosfääri. Maagaasi puhul on asi selles, et lisaaineid on kõige vähem.

Maakera pinnal kasvav biomass laguneb pärast oma eluea lõppu samuti ühe komponendina CO2-ks.
Lastes biomassil metsas mädaneda ja samal ajal põletades fossiilseid kütuseid, tuleb atmosfääri nii kõdunemisel tekkiv kui ka fossiilkütuse põletamisel tekkiv.
Kuna biolagunemisel tekkiv CO2 ületab oluliselt inimtekkelist CO2 (mis valdavalt tulebki fossiilkütustest), siis teoorias võiks selle looduses kasvava kõik kütuseks töödelda ja jääks ülegi.
Küsimus on tehnoloogia sobivuses, näiteks mootorikütuseks sobiksid ka bioalkoholid, kuid autod väga ei armasta seda (alles oli suur kära 5-10% piirituse lisamisest bensiini sisse).
5% kannatab enamus ja 10% mitte enam niipaljud.

Muidugi see inimtekkeline bio-Co2 pole siiski päris kuld, kuna inimtegevus paiskab seda õhku kõrgustel ja kogustes, mida loodus päris läbi ei hammusta (looduses on kontsentratsioon väike ja taimed tarbivad selle kohe ära, kuna see tekib seal, kus taimed ise kasvavad).

Kas Eesti suudaks end bioenergiaga ise varustada, ei tea - tuleks arvutada. Probleem tekib ilmselt sellega, et enamus suure osa biomassist moodustavad loodustlikud rohttaimed, milles pole kuigipalju käärivaid elemente (suhkruid), etanooli aga ilma käärimata teha ei saa.

Teoorias saab sisepõlemismootorit käitada põleva tahkekütusega (puit, brikett) ja puugaasiga, sõja ajal nii autod sõitsid. Paraku vajalik varustus on suur ja raske ning mootori võimsus kasin. Tänapäeva inim-pehmod sellise autoga hakka ei saaks. Kõige lihtsam taolist taimset soga ilmselt energiaks konvertida on seda põletada, toota sellest elektrit ja siis kasutada jõuallikatena elektrimootoreid. Paraku aga tekib siin probleem akutehnoloogiaga - liitiumi omavad riigid (nt Brasiilia) pole teab mis stabiilsed ja peale totaalset liitiuminõudluse kasvamist muutuvad analoogseks probleemiks nagu naftat omavad VF/Araabiamaad.

[vanahalb]

Liitiumihunniku otsas istub vist ikka Boliivia, mitte Brasiilia? Aga see selleks, Brasiilia ise on üks maailma suurimaid biokütuse tootjaid ja bioetanooli tuuakse sealt ka Euroopasse. Ilmselt on sealmaal head asjaolud kokku langenud - on soe ning palju vett. Need mõlemad on niisuguse kütuse tootmiseks vajalikud komponendid, aga tavaliselt on nii, et kui päikest jagub, siis on kuiv ja seal kus vett leidub on jälle külm nagu Eestis. Eestis niisuguse tehnoloogiaga biokütust toota on sama kui Moskva käsul maisi kasvatada. Või nagu mustlase kartulipõld - koti pani kevadel maha ja sügisel sai mugulapealt sama arvu tagasi. Põllumees põline rikas.

Autod võib-olla isegi kannataks niisugust põlevat sodi. Kõige suurem häda oli alguse sellega, et biokütus on happelisem ja igasugused voolikud-tihendid tahtsid üles sulada ning muud osad rooste minna. Siis tulid paagikorkidele kirjad, et "biokütuse kasutamine keelatud" ja mõned tootjad paiskasid tuuningukomplekte müüki. Sellest on nüüd vist üle saadud, sest sundkorras ju biolisandit nii bensiinile kui diiselkütusele Euroopas juurde segatakse.
Lõuna-Ameerikas on bensiin B85 või bioetanool laialt kasutusel ja no sõidetud saavad. Kütteväärtus on sel muidugi eriliselt sant. Niisugune vanakooli pereauto, mis 5-6 liitrit sajale võtab on biokütuse variandina 10 liitrit sajale julgelt (olen ise sõitnud).
Diislit solgitakse samuti käsukorras biolisandiga ja kellel villand saab, proovib midagi targemat välja mõelda. Soome Neste tanklatel on juba pikemat aega kirjad "FAME-vaba" . FAME on esimese põlvkonna produkt, mis oli vist mõeldud vaid roheliste rõõmuks ja kütuse ärarikkumiseks. See, mida Eestiski Neste ProDiisli nime all müüakse on teistsuguse lõhnaga, kallim ja väidetavalt hakkavad biolisandi omadused juba fossiilse kütuse tasemele küündima.

Tehnoloogia on muidugi saladus ja otseselt polegi vist välja õeldud, et millest seda tehakse. Ilmselt proovivad soomlased otse lepavõsast diiselkütust pruulida ja kui see õnnestub, oleks järgmine etapp paekivist sealiha teha

No aga eks biomassi saab elektriks ka põletada ja liitiumipuudus polegi võib-olla kõige suurem mure. Teisi tehnoloogiad on veel, kasvõi superkondensaatorid.
Juhitav termotuumareaktsioon, kui sellest ükskord asja saab, aga peaks üldse igasugusele energiapuudusele kabelimatsu panema.

[Jaanus2]

Brasiilial on juba vana bioetanooli programm, sest naftast on nad ilma jäetud. Teevad seda suhkruroost, mis on seni ka ainus mõistlik tooraine selle jaoks - mitmeaastane rohttaim, protsessi kütuseks needsamad ärapressitud varred, mida katla all põletatakse. Parasvöötmes üritatakse teha maisist jm. teraviljast ja see ei tasu kuidagi - esiteks kõlbab teravili ka otse toiduks ja protsessis kasutatakse ainult veidi vähem fossiilenergiat kui taastuvenergiat asemele saadakse. Eestis oleks perspektiivi puhastatud biogaasi kasutavatel autodel, tehnoloogia on olemas ja tooraineks sobib peaaegu igasugune biomass, sh. luhtadelt niidetud hein, mille loomadele söötmisega on raskusi. Saaks kasutada ka olemasolevas maagaasivõrgus, süsihappegaasist puhastatud biogaas ei erine koostiselt maagaasist.

[Kriku]

2050. aastaks prognoositakse kliimasoojenemisest põhjustatud maailmasõda: https://www.accelerista.com/teadus/maailm-saab-otsa/

[Kriku]

Siberi kliima muutumisest sajandi lõpuks: https://forte.delfi.ee/news/maa/siber-k ... d=86473565

Hiinlastel vähemalt on, kuhu kolida.

[AMvA]

Siber on suuremalt jaolt igikelts. Pagana suur soo kuivendamiseks. Lisaks veel metaan, mis kordades hullem kasvuhoonegaas kui CO2

[mart2]

80-ndate ennustused lubasid juba praeguseks ajaks 2-3 kraadi soojenemist. Praeguseks on seda ainilt 0,5 kraadi ja sellestki viimane ~10 aastat pole satelliitidelt mõõdetav (keskmine) temperatuur tõusnud.
Elusa Maakera suurimate temperatuurideni on veel mitu kraadi minna ja CO-tase ka kordades väiksem kui ajaloost igikeltsast (Gröönimaa ja Antarktika) mõõdetud.

Kogu kliima käib tsüklitena ning "hokikepi" graafikud on tehtud teadlikult eksitavatena, jättes välja pikk ajaline perspektiiv. Klimatoloogid on ise öelnud, et alla 40 aasta ei ole mõtet muutuseid üldse arutada. Lärmi löövad peamiselt teiste teadusharude esindajad.
See "üle 90% teadlaste toetus inimtekkelise kliimasoojenemise teooriale" tähendas seda, et uurimisel liideti nii soojenemise pooldajate, kui ka nende hääled, kes lihtsalt möönsid praegust muutumist (olenemata põhjustest ja muutumise ulatusest).
Ja milline suur business!
PS: Al Gore film on spetsialistide poolt juba korduvalt maatasa tehtud faktide väänamise pärast.

Aga las olla igale ühele oma "teaduslik religioon"! Ususõjad ongi kõige verisemad …