Uued käsirelvad EKV-le

[Viiskümmend]

Nagu ma aru olen saanud küsitakse konkreetse hanke raames pakkujatelt ikkagi identsete 5.56 ja 7.62 automaatide esitamist. Kui aga mingit tõsist huvi 7.62 kaliibriga automaatide juurde ostmise vastu tegelikult polegi (kasvõi nendel päris veenvatel logistilistel põhjustel) siis miks seda hankes üldse üheks oluliseks tingimuseks seada? What kind of humour is this?

[nimetu]

Kindlasti ostetakse ka 7.62 automaate, kuid pigem TL jaoks, mitte igamehe relvaks.

[Medusa]

Jah, plaan on, et tavavõitleja saab 5,56 ja tell 7,62 variandi automaadist.

[Viiskümmend]

Iga pakkuja peab esitama vistist 3 relva, kellele see kolmas siis läheb, kui see nii on?

[nimetu]

Üks variant on mõeldud kergekuulipildujale sarnast rolli täitma. Need on pikema ja jämedama toruga ning harkjalaga.

[A4]

Ei pea end selles vallas suureks eksperdiks, aga jõle mõnus on sellises küsimuses nagu „üksikvõitleja lasketegevus reaalses lahingus“ teha kabinetivaikuses suure statistika varal selliseid (iseenesest täiesti õigeid) järeldusi, et pauku tuleb teha vähem, aga täpsemini.

Meile ajateenistuses 17 aastat tagasi (Galil 35-se salvega) taoti ka instruktorite poolt algusest peale pähe, et vaatamata automaatrežiimi olemasolule tuleb alati lasta sihitud üksiklaskudega konkreetse sihtmärgi pihta. Kui sihtmärki ei ole või ei näe, siis ei ole vaja plõksutada. Valangutega lasta vaid vastava käsu korral, lähivõitluses, hoonestatud alal ruumide puhastamisel või kaevikute rullimisel.

Nii ka ilusti tehti nt lahinglaskmistel, kus „vastaseks“ olid liikumatud seisvad või tõusvad sihtmärgid, kes loomulikult mingit „vastutegevust“ ei arendanud. Aga kogu see üksik- ja sihitud laskude asi ununes üsna ruttu, kui allüksuse kursuse käigus hakati paukmoonaga pidama lahinguid teise samasuguse üksuse vastu, kes reaalselt liikus, reageeris ja vastu tulistas. Siis läks adrenaliin ja südamerütm ülesse ja kui ei alati ei lastud küll tingimata valanguga, siis tohutu hulk moona raisata kindlasti ära lihtsalt vastase „üldises suunas“ või müra peale. Pole põhjust uskuda, et reaalses lahingus keskmine sõdur suudaks selles küsimuses kuidagi rohkem pidada meeles väljaõpet ja suruda alla loogilist instinkti „täie rauaga vastu uhada“. Tõsi, kui mingiteks „lõpuharjutusteks“ anti ka reaalselt igale mehele paukmoonas kaasa tegelik ettenähtud lahingkomplekt, siis hakkasid ajateenijad muidugi reaalselt mõtlema, kas ikka on mõistlik sihitult täristada, kui suur osa terveks päevaks ettenähtud moonast oli otsas pärast ühteainsat tulekontakti.

Mõned ajaloolised paralleelid: 1930. aastatel üritati mõnedes riikides piirata püstolkuulipildujate levikut (iseenesest ilmselt õige) argumendiga, et see viib tarbetu ja sihitu täristamiseni ja laskemoona raiskamiseni – piisab paarist kuulipildujast rühma peale ja ülejäänud tehku poltlukkude (ja võimsate padrunitega!) sihitud üksiklaske. Reaalne elu – sõja puhkedes suurenes hüppeliselt sõdurite-poolne nõudlus püstolkuulipildujate järele ning sõja lõpuks hakkas nende levik vägedes ja toodanguarvud lähenema vintpüsside omale.

Saksmaal venitati Teise maailmasõja ajal Sturmgewehri masstootmisesse saatmist vist mõnda aega sama argumendiga, et sõdurikesed hakkavad tarbetult kallist moona sellega raiskama. Vägedesse saadetud katse-eksemplarid tulid aga miskipärast tagasi nõudmisega saata neile rohkem selliseid suurepäraseid relvi ning sõja viimasel aastal toodeti neid relvi juba vist pea miljon tükki. Praktika, nagu öeldakse, on tõe kriteerium.

Nii et väga ei usu, et praktikas on võimalik või mõistlik seda ajaratast tagasi pöörata (ükskõik kui mõistlik või loogiline see oleks) 7,62mm poolautomaatide juurde – kus endiselt on muide võimalik 20-ne salv soovi korral üksiklaskudega loetud sekunditega sekundiga tühjaks „plõksutada“. Või kui ikka väga muretsetakse moonakulu ja raiskamise pärast, siis miks mitte minna tagasi poltlukuga vintpüsside juurde – seal ju iga lask ikka sama täpne kui automaadiga lastes, aga laristada pole võimalik puht tehniliselt ja füüsiliselt.

[TTA]

A4, see paukmoona kulu fenomen muutub päris huvitavalt kui kasutatakse tabamusi simuleerivaid treeningvahendeid, näiteks laserveste. Laskemoona kulu väheneb hüppeliselt sest, et vastane kelle pihta lasta saab lihtalt otsa.

[Leo]

See varustuse järelevedu manööversõja tingimustes saab üks logistiline õudukas olema, sellepärast ei kadesta neid, kes seda planeerima peavad, veel vähem neid, kes varustuse veokiga kusagil metsateel ukerdama peavad pideva kaudtule või õhurünnaku õhu korral. Soome KJ tagala reservohvitser üritas kunagi selgeks teha, kuidas SA logistika välja näeks ja oli väga keeruline. Esmalt oli brigaadi taseme logistika, mis on peamiselt rongivagunite ja raskete veoautode tasemel, sealt edasi pataljoni tase, mis on pataljoni veokipargi kanda, sealt edasi kompaniid ja rühmad oma transaga. Näiteks Karjala Brigaadis on SA laskemoonakomplektid pakitud EU-alustele ja konteineritesse, mida siis veoki peale vinnata saab. Konteineris on konkreetse üksuse X DOSid, kusjuures siin arvestati, kui palju kaaluvad 5,56 ja 7,62 mm DOSid, kuid sinna juurde miinid, TT-lasud, tankitõrjemiinid jne, selle kaal on ilmselt suurem kui padrunitel. Näiteks 81 mm MP kildmiin kaalub suurusjärgus 5 kilo, ja neid peaks MP juures olema sadakond ehk poole tonni eest, lisaks valgus ja suitsumiine paarsada kilo. Seega on MP kaal koos lahingmoona 1 DOSiga 1 tonni ligi.

Ajateenistuses õpitu, et tuleb sihtida ja lasta peamiselt üksiklaske, on igati mõistlik, kui SKJ ajateenijale on ette nähtud 2 DOSi ehk 2 ööpäeva lahingutegevuse padrunikuluks 180 lasku, isegi lühikeste valangutega löristades on need kiiresti otsas. Valangu hajuvus on nii suur, et sellega ongi mõistlik lasta ainult lähivõitluses alla 50 m kaugustele.

SKJ on lagunevaid KP-linte nähtud ainult eriüksuste Minimite juures, need olid minu teada proovirelvad, reaalselt käiakse väljas ikka PKMidega, millel on 50 padruni lindilõigud. Lahingkomplekt on 600 lasku, mis peaks sisaldama 2x100 padrunikarpi ja 2x200 padrunikarpi. Põhimõtteliselt on linte muidugi rohkem, kuid 600 on see, mis keskmiselt iga PKMiga peaks kaasas olema. Linte laetakse siis käsitsi, pataljoni tagalas peaksid olema ka sellised laadimismasinad https://www.youtube.com/watch?v=uB3lRVBs42w&t=13s Eestis laadimismasinaid näinud ei ole.

Õppustel paukmoonaga löristamine on tõesti nakkav, selle vastu aitab hästi, kui kasutada laserandureid, mida peaks ka Eestis juba olema, siis saab kiiresti aru, et tabamiseks peab ikka sihtima ja kui sihtida, siis on tuli päris efektiivne ehk vastaseid kukub palju. Sissimisel tuleb üldse vältida sellist kontakti, kus laskmiseks läheb, peamine teema peavad olema miiniplahvatused ja relv on ainult enesekaitseks. Täiesti tõsiselt on pakutud sissidele sedamoodi, et enamik on relvastatud PDW või selle puudumisel SMGga lähikaitseks ja igas pooljaos on 1 AK4 vüi M14 TP ning KPsid ei olegi, sest keegi ei jaksa sissidele moona ette tassida, isegi kui see tegevusalale ära peita, oleks mõistlikum peita miine, kui padrunikaste. Mida venelased kardavad, ma eeldan, et lahingkogemusega võitlejad peamiselt tabamusi, vähekogenud reservistid võivad ka lihtsalt kuulivihina peale ära ehmatada, kuid arvestades venelaste 14,5-30 mm tuletoetust soomukitelt ning kaudtule arvukust, ma arvan, et tulemus saab eestlastele ikka kehv olema. Väikese intensiivsusega sõdades oli mõistlik lääneriikide sõdurid korralikult üksiklaskudega laskma õpetada, et vältida juhuslikke kaotusi kohalike hulgas, mis on probleem. Lisaks on usuvõitlejad tihtipeale fanaatilised ja sellise mahavõtmiseks tuleb ta ikka korralikult ära tappa.

[Markko]

Linte laetakse siis käsitsi, pataljoni tagalas peaksid olema ka sellised laadimismasinad https://www.youtube.com/watch?v=uB3lRVBs42w&t=13s Eestis laadimismasinaid näinud ei ole.

Vähe oled siis vaatamas käinud On vaikselt levima hakanud, kuigi pikas plaanis jäädakse laguneva lindi juurde

[KAAK]

Sellisesd https://www.youtube.com/watch?v=IEjyBuVyVEo

[aht0]

Põhimõtteliselt on linte muidugi rohkem, kuid 600 on see, mis keskmiselt iga PKMiga peaks kaasas olema. Linte laetakse siis käsitsi, pataljoni tagalas peaksid olema ka sellised laadimismasinad https://www.youtube.com/watch?v=uB3lRVBs42w&t=13s Eestis laadimismasinaid näinud ei ole.

Narva-Jõesuu PV Õppekeskuses nägin analoogset aparaati. Mis sest/neist sai EKJ alt ära minnes, ei tea.

[ruger]

Saksamaa käsitulirelvade konkurss kukkus läbi ja valikut ei tehtud.

The Bundeswehr’s programme to replace the Heckler & Koch G36 by 2020 has stalled. German newspaper Die Welt am Sonntag reports that none of the weapons submitted have fulfilled the Bundeswehr’s “individual mandatory requirements.” Die Welt have seen a copy of a confidential report from the German Defense Ministry’s procurement office, the BAAINBw, outlining the failure.

https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... mpaign=rss

[kaur3]

Saksamaa käsitulirelvade konkurss kukkus läbi ja valikut ei tehtud.

The Bundeswehr’s programme to replace the Heckler & Koch G36 by 2020 has stalled. German newspaper Die Welt am Sonntag reports that none of the weapons submitted have fulfilled the Bundeswehr’s “individual mandatory requirements.” Die Welt have seen a copy of a confidential report from the German Defense Ministry’s procurement office, the BAAINBw, outlining the failure.

https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... mpaign=rss

Saksa eriüksuste püssikonkursi paistab olevat kinni pannud sama HK mudel, millega sakslased ka Männikul olid esindatud - HK416 A7?

https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... al-forces/

Männiku pildiseeria.

https://www.err.ee/692827/fotod-manniku ... =1&slide=1

[Karambul]

Saksamaa käsitulirelvade konkurss kukkus läbi ja valikut ei tehtud.

Ilmselt oli viimases ringis selline valik mida tegelikult ei tahetud ja otsustati käsipidurit tõmmata. Ma ausalt öeldes ei tahaks ka et meil jääks peale HK, FN või SIGi midagi muud viimasele sõelale. Kuigi FN ei ole vist üldse meie ringis sees. Bullpupid oleks ju ka huvitavad olnud aga eks neil ole omad mured ja ehk päris armeerelvaks ei sobi. Igatahes tubli töö sakslaste poolt et poolpiduse lõpptulemuse "vormistamisega" läbi ei mindud ja hoog maha võeti. Kui keegi kusagilt mimdagi pikemat leiab loeks huviga.

[gorilla]

Saksamaa käsitulirelvade konkurss kukkus läbi ja valikut ei tehtud.

Ilmselt oli viimases ringis selline valik mida tegelikult ei tahetud ja otsustati käsipidurit tõmmata. Ma ausalt öeldes ei tahaks ka et meil jääks peale HK, FN või SIGi midagi muud viimasele sõelale. Kuigi FN ei ole vist üldse meie ringis sees. Bullpupid oleks ju ka huvitavad olnud aga eks neil ole omad mured ja ehk päris armeerelvaks ei sobi. Igatahes tubli töö sakslaste poolt et poolpiduse lõpptulemuse "vormistamisega" läbi ei mindud ja hoog maha võeti. Kui keegi kusagilt mimdagi pikemat leiab loeks huviga.

Kas härra ise saab aru, et sakslaste arvates pole 416 ja 433 pole piisavalt suur edasiminek, mingi ''ümberrelvastuse'' algatamiseks..

Aga meil on M-4 gaasikolviga ''väärakas'' staatuses, et iga hinnaga peab sellise saama...


Mis puudutab bull-pupi siis Iisrael läheb täielikult selliste peale.
Iisraeli kogemus varustuse valikul, 9 miljonilise rahvaarvuga, 100 miljoni araablase üheaegse tasalülitamisega, on EKJ spetsialistide jaoks supiaur nagu ma aru saan.

Näedsa sain jälle targemaks, juudid ei oma mitte mingisugust ''päris'' armeed. Ripuvad onu sämi nisa otas.
Nagu kogu pribaltikum ripub vene transiidil.