Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Rabapistrik]

KRA kodulehel avaldatakse igal aastal dokument, kus antakse ülevaade kaitseväekohustuse täitmisest riigis. Kõige kohta täpseid arve ei saa, aga pisut andmeid ekstrapoleerides võib igaüks arvutada, mis see seis laias laastus olla võib. Jõhkrast ülekattest on asi minu arvates kaugel.

Inimressursi vähesusest tingitud piirangutest tulenevalt tundub kolmanda brigaadi loomine ikkagi väga raske ülesandena. Ja seda ka siis kui riigikaitse eelarve oluliselt tõuseks - vajadus tegevväelaste järele piirab tänagi kasvu. Sinna suunas siiski liikuda tuleks, aga võimalik et esialgu annaks 1. ja 2. brigaadi tugevdada kas või lisades kaudtulepataljone ja/või õhutõrjeüksusi. Eks see ole üks tundmatuid muutujaid täis vastik optimeerimisülesanne, mis väikese riigikaitse eelarve juures eriti raskeks muutub.

[Kapten Trumm]

KRA kodulehel avaldatakse igal aastal dokument, kus antakse ülevaade kaitseväekohustuse täitmisest riigis. Kõige kohta täpseid arve ei saa, aga pisut andmeid ekstrapoleerides võib igaüks arvutada, mis see seis laias laastus olla võib. Jõhkrast ülekattest on asi minu arvates kaugel.

Inimressursi vähesusest tingitud piirangutest tulenevalt tundub kolmanda brigaadi loomine ikkagi väga raske ülesandena. Ja seda ka siis kui riigikaitse eelarve oluliselt tõuseks - vajadus tegevväelaste järele piirab tänagi kasvu. Sinna suunas siiski liikuda tuleks, aga võimalik et esialgu annaks 1. ja 2. brigaadi tugevdada kas või lisades kaudtulepataljone ja/või õhutõrjeüksusi. Eks see ole üks tundmatuid muutujaid täis vastik optimeerimisülesanne, mis väikese riigikaitse eelarve juures eriti raskeks muutub.

Inimressursi taha ei jää Eestis ka 4-5 brigaadi loomine. Mis on minuarust lausa ideaalolukord - 4 brigaadi mandri kaitseringkondade piirides ja 5-s, rannikubrigaad saarestiku ja rannikumere tarbeks.
Lihtsalt küsimus on ümber harjumises - brigaade ei saa koostada enam normaalses vormis 20. aastastest, vaid seda tuleb hakatata tegelema keskeale lähenevatest ja keskealistest meestest.
Lisaks tuleb lahendada naiste ajateenistus(kohustus).

Kui see millegi taha pidama jääb, on vaid ja ainult raha. Isegi selle hädapärase kaudtulerelvastuse saab tõenäoliselt Soomest omandada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

A4 kirjutas täna muus teemas:

Pole ju veel kunagi siin foorumis kellelegi võlgu jäänd

Eee… mulle näiteks oled endiselt võlgu pikema selgituse sel teemal, kuidas siis sina näeksid seda, kui suur ja millise struktuuriga võiks olla meie Kaitsevägi, või kus on need kohad, kust kõvasti kärpida saaks. Viimati lubasid sellist oopus mulle (ja samas vist ka Palmile) millalgi 19. veebruari paiku teemas „Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur“. Ootan – ja ilmselt mitte ainult mina – siiani.

(a) et kuidas mina "näeksin KV struktuuri" kirjutan ma siin teemas varsti - mõtteid selleks mul jagub lihtsalt läeb aega - no laisk ja (eri)pensionil nagu ma olen

(b) aga "kus on need kohad, kust kõvasti kärpida saaks" ma siin (ilmselt) ei kirjuta - sest selliseks tööks peaks minu käsutuses olema KV kaaderkoosseisu tabel - no mida mul arusaadavalt pole ja HEREM päris kindlalt ei anna ka

Aga by the way, A4 - oled sa ikka hoolega läbi tudeerinud kõik mis ma siin varasemalt pataljonitasemest olen kirjutanud (mäletatavasti oli see sulle võrdlemisi tume maa) no et mul oleks üldse mingi kindlus, et sa ikka teemat jälgida suudad - kui ma nüüd suurematest struktuuridest kirjutama hakkan

[Martin Peeter]

Aga alguse sai see jutt kaitsekulude teemalõimes, kus ma tõin hüpoteesi, et rahapuudus takistab inimressursi säästlikku kasutamist. Ma ei heida SAKi vähendamist praegustele juhtidele ette - vastupidi see oli väga vajalik otsus, et tekitada võimalikult palju reaalselt sõdimisvõimelisi üksuseid.
Selle üle, et võimelüngad põhjustaks konflikti korral suuremaid kaotusi, pole meil ka vaidlust. Küll aga tekitab rahapuudus tõesti olukorra, kus vanemad aastakäigud sisuliselt kantakse maha, ehkki RÕKidega võiks neid veel reservis hoida küll, kui neile oleks anda koht SAKis, mis aga eeldab ka väga kallist moona ja relvastust.
See, et nad hakkaks asendama väljalangevusi, ei ole minu meelest ohtlikumate stsenaariumite puhul reaalne, sest meil ei saa olema sel juhul tagalat - ladudele kukuvad pommid ja suure segaduse tõttu oleks täiendav mobiliseerimine väga raskendatud (kes on pommihirmus põgenenud elukohast, kes juba vaenlase poolt äralõigatud). Ja loodetavasti saadakse tõsise mobilisatsiooni puhul mehi ikka rohkem kokku, kui LÕKi. Kui riik ikka ennast maksma paneb (ja simulandid KV haiglasse, kus on vaindlase omapära tõttu oluliselt suurem pommioht), siis saadaks üldmopiga ikka kohe rohkem mehi kokku.

[A4]

KRA kodulehel avaldatakse igal aastal dokument, kus antakse ülevaade kaitseväekohustuse täitmisest riigis. Kõige kohta täpseid arve ei saa, aga pisut andmeid ekstrapoleerides võib igaüks arvutada, mis see seis laias laastus olla võib. Jõhkrast ülekattest on asi minu arvates kaugel.

Inimressursi vähesusest tingitud piirangutest tulenevalt tundub kolmanda brigaadi loomine ikkagi väga raske ülesandena. Ja seda ka siis kui riigikaitse eelarve oluliselt tõuseks - vajadus tegevväelaste järele piirab tänagi kasvu. Sinna suunas siiski liikuda tuleks, aga võimalik et esialgu annaks 1. ja 2. brigaadi tugevdada kas või lisades kaudtulepataljone ja/või õhutõrjeüksusi. Eks see ole üks tundmatuid muutujaid täis vastik optimeerimisülesanne, mis väikese riigikaitse eelarve juures eriti raskeks muutub.

Inimressursi taha ei jää Eestis ka 4-5 brigaadi loomine. Mis on minuarust lausa ideaalolukord - 4 brigaadi mandri kaitseringkondade piirides ja 5-s, rannikubrigaad saarestiku ja rannikumere tarbeks.
Lihtsalt küsimus on ümber harjumises - brigaade ei saa koostada enam normaalses vormis 20. aastastest, vaid seda tuleb hakatata tegelema keskeale lähenevatest ja keskealistest meestest.
Lisaks tuleb lahendada naiste ajateenistus(kohustus).

Kui see millegi taha pidama jääb, on vaid ja ainult raha. Isegi selle hädapärase kaudtulerelvastuse saab tõenäoliselt Soomest omandada.

Ei ole vaid ja ainult raha. Vaid see oleks siiski tõsine väljakutse ka inimvara mõttes. Mitte isegi niivõrd reservväelastega – nõus, et reservväelasi võib vajadusel ka kauem kiirreageerimisstruktuuris hoida ja/või naistele ajateenistuskohustus kehtestada. Aga tuletaks meelde, et üheainsal reservbrigaadil on brigaadi staabi, pataljonide staapide ning kompaniide-patareide mehitamiseks vaja keskeltläbi 200-t tegevväelasest ohvitseri ja allohvitseri – nooremleitnantidest ja veeblitest kuni kolonelleitnantite ja kolonelideni välja brigaadi juhtkonnas. Kolm lisabrigaadi tähendaks vajadust u 600 täiendava tegevväelase järele + ilmselt veel mingi hulk lisategevväelasi logistikas, sides jm, mis nende lisabrigaadide tegevust toetama peavad. Ja neid lisategevväelasi niisama naljalt kuskilt võtta täna ei ole.

[Smith]

No siis jõuame ikkagi tagasi raha juurde.
Ma nüüd oma mõtte ilmestamiseks pingutan meelega
veidi üle - Kui pakkuda 10 000.- palka on järjekord ukse taga.

[Kriku]

Kaadrikaitseväelasteks sobivate isikute hulk on populatsioonis siiski piiratud ja väljendatav mingi protsendiga. Rahaga annab muuta motivatsiooni, kuid mitte eeldusi.

[Kapten Trumm]

Kui me suurendame ajateenistuse värbamisvälja nt 2 korda (oletame, et on võimalik, nt naistele kohustuse kehtestamise teel), siis kasvab ka kaadrikaitseväelaste värbamisväli.
KV tulijate hulk ei pruugi kasvada sellest küll 2 korda (kahaneva piirtootlikkuse seadus), vaid näiteks 30%. Või 23%.

[Kapten Trumm]

Ei ole vaid ja ainult raha. Vaid see oleks siiski tõsine väljakutse ka inimvara mõttes. Mitte isegi niivõrd reservväelastega – nõus, et reservväelasi võib vajadusel ka kauem kiirreageerimisstruktuuris hoida ja/või naistele ajateenistuskohustus kehtestada. Aga tuletaks meelde, et üheainsal reservbrigaadil on brigaadi staabi, pataljonide staapide ning kompaniide-patareide mehitamiseks vaja keskeltläbi 200-t tegevväelasest ohvitseri ja allohvitseri – nooremleitnantidest ja veeblitest kuni kolonelleitnantite ja kolonelideni välja brigaadi juhtkonnas. Kolm lisabrigaadi tähendaks vajadust u 600 täiendava tegevväelase järele + ilmselt veel mingi hulk lisategevväelasi logistikas, sides jm, mis nende lisabrigaadide tegevust toetama peavad. Ja neid lisategevväelasi niisama naljalt kuskilt võtta täna ei ole.

Äkki tuleks rakendada Iisraeli/Sveitsi korraldust, kus kaadrisõjaväelasi on SA struktuuri kohta suhteliselt vähe ning reservistidele/ajateenijatele pannakse rohkem vastutust (ja muidugi ka koolitust)?
Et me oleme harjunud iga liigutust, kus vastutus on suurem kui pastapliiatsi kaotamine, lahendama palgalise perisonaliga on lihtsalt meie kiiks (ja minul silmis mitte just õige).

[Kriku]

3 postitust tankitõrje kohta liigutatud õigesse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 1&start=15

[aht0]

Aga vot sellepärast, et piirivalve reservistidel ei ole mingit paremust muu KV reservistide ees äkkrünnakule vastu hakkamise kontekstis. Neid tuleb samamoodi kokku ajada kui muud SAK-i. (1)Ja väljaõppel ajateenistuses olevatel piirivalvuritel pole suuremat eelist nii Jõhvi, kui Võru ajateenijate ees, kes on piirile nii palju lähedal, et lähemal oleks ohtlik.

Loodetavasti vähemalt osaliselt kasarmurežiimil olevate skautide liigutamine käib ikka paar päeva kiiremini, olukorras, kus akf Trumm rääkis tundidest. Ka meie kaitseliitlastena, kellel varustus peamiselt kodus, võime olla vajadusel mõnetunnilises valmisolekus, mis on igal juhul oluliselt vähem, kui piirivalve reservistide valmisolek.

(2)Kahju öelda, aga piirivalve reservistidest pole praeguse SAKi juures suurt abi, kui nad just KL ei astu. Võib-olla tõesti vaid mingite vähetõenäoliste stsenaariumite puhul, kui hakkavad liikuma kontrollimatud põgenikevood Venest ja Lätist, oleks see struktuur kuidagi põhjendatud. Aga need vood on üsna pika eelhoiatusega ning KL sisekaitseüksused on olemasolev struktuur, mis sellisel puhul rakendada. Milleks luua veel üks? Näeme ju praegugi, kui pikalt see Mehhiko-tagune põgenikekolonn praegu ette teada on.

(1)Ma ei saanudki sellest lausest hästi aru, mida sellega mõtlesite.
(2)Kas on mingi konkreetne põhjus miks PEAB süsteem käima läbi ussimu*ni? Et kui endine piirivalve ajateenija tahab osaleda, siis astugu Kaitseliitu. Miks ei võiks neid reserviste kutsuda kordusõppustele ja luua nende baasil üksusi võrdsetel alustel Kaitseväes teeninud reservistidega? Samas struktuuris. SBK läbisime ju kõik ühesuguse.
Okei, mõistetav kui kunagi piirivalves aega teeninu on endiselt Siseministeeriumi palgal ja teenib seal igapäevast leiba - ja töö tõttu ei saaks teda õppustele kutsuda, kuid on sisuliselt ka tuhandeid, kes töötavad ammu erasektoris ja võiks osaleda kordusõppustel. Üsna kummastav lugeda paralleelstruktuurist kui ressursside raiskamisest ja samas jätta osa inimressurssist teadlikult kasutamata. Või ma saan valesti millestki aru? Ma ei töötanud PPA's hea jupp aega aga ikkagi ei tundnud mitte keegi nähtavat huvi minu kordusõppustele kutsumise vastu.

[Kriku]

Üsna kummastav lugeda paralleelstruktuurist kui ressursside raiskamisest ja samas jätta osa inimressurssist teadlikult kasutamata.

Ee, kas neil siis pole SA struktuuris kohta nagu kõikidel teistel reservistidel ja kas neid ei kutsuta kordusõppustele nagu kõiki teisi reservistegi?

[A4]

Piirivalves toimus (aja)teenistus omal ajal samamoodi kaitseväeteenistuse seaduse alusel, nagu Kaitseväeski, lihtsalt seadus nägi toona ette, et ajateenistust võib läbida ka Siseministeeriumi valitsemisalas (piirivalve ja sõjaväestatud päästekompaniid). St piirivalves ajateenistuse läbinud olid ja on ka täna arvel ühes ühtses kaitseväekohustuslaste registris reservväelastena, st Kaitsevägi saab neid vajaduse korral määrata mingitele SA-ametikohtadele ja kutsuda vajadusel ka õppekogunemistele jne. Ja ilmselt seda teatud ulatuses ka tehakse.

Iseasi lihtsalt, kui mõistlik ja jätkusuutlik selline tegevus täna enam on. Viimased ajateenijad läksid piirivalvest reservi vist 11 või 12 aastat tagasi, esimesed aga juba pea veerand sajandit tagasi. St nende vanus on juba täna parimal juhul 30, keskmiselt aga u 40 ja „halvimatel“ juhtudel juba 50 eluaastat. Nende väljaõpe on tihti toimunud hoopis teistel alustel ja kvaliteedis võrreldes tänaste ajateenijatega, teistsuguse spetsiifika, taktika ja relvastusega. Õppekogunemisi pole neile teadaolevalt vahepealsetel aastatel korraldatud ja ilmselt oleks ka täna hilja alustada. Või õigemini, võib ju alustada, aga ei ole mõtet ju inimesi niisama „igaks juhuks“ õppustele kutsuda, neile mingit teoreetilised struktuurid teha, teiste SA-üksuste arvelt ajutiselt õppuse ajaks relvastus, varustus, tegevväelastest ülemad määrata jne – kuni me neid asju reaalselt ei ole planeerinud ja eraldanud.

Seetõttu kergitasin ka mina natukene kulmu selle kuu aja taguse pressiteate peale, et KV korraldas õppekogunemise 1990. aastate esimesel poolel ja keskel piirivalves teeninud reservväelastele, st kontingendile, kes ainuüksi oma vanuse poolest on juba keskmiselt u 40 aasta vanused – ja nooremaks ei jää.

Ühesõnaga – nende inimeste potentsiaali saab ja võib ära kasutada, aga mina küsiks alati, et on see otstarbekas ja jätkusuutlik.

[Martin Peeter]

akf Ahto kirjutas:

Okei, mõistetav kui kunagi piirivalves aega teeninu on endiselt Siseministeeriumi palgal ja teenib seal igapäevast leiba - ja töö tõttu ei saaks teda õppustele kutsuda, kuid on sisuliselt ka tuhandeid, kes töötavad ammu erasektoris ja võiks osaleda kordusõppustel. Üsna kummastav lugeda paralleelstruktuurist kui ressursside raiskamisest ja samas jätta osa inimressurssist teadlikult kasutamata. Või ma saan valesti millestki aru? Ma ei töötanud PPA's hea jupp aega aga ikkagi ei tundnud mitte keegi nähtavat huvi minu kordusõppustele kutsumise vastu.

akf Kriku kirjutas:

Ee, kas neil siis pole SA struktuuris kohta nagu kõikidel teistel reservistidel ja kas neid ei kutsuta kordusõppustele nagu kõiki teisi reservistegi?

Ikka jõuame me sinna maale, et Eesti SAK on praegu 21 000 meest, sest suuremale hulgale ei jätku moona, relvi ja muud varustust. Ja selle peamine põhjus on raha puudus, vähemal määral ka kaadri puudus. Nüüd siis tahetakse seda vähest raha veel mingite pseudostruktuuride tootmisele kulutada, sest iga uue struktuuri lisandumisega lisandub mingi hulk püsi- ja kaudseid kulusid.
Ei ole mõistlik neid väheseid SAKi kohti ja sellega kaasnevat varustust jagada 40-aastastele piirivalvuritele, kes ei ole vahepeal näiteks KL-s oma oskusi täiendanud. Kõigepealt tõmmatakse mobilisatsiooni puhul välja 5 aasta jooksul ajateenistuse läbinud ja neist jäänud augud täidetakse näiteks järgmise 5 aasta läbinute seast, lisaks tuleb välja KL "roheline struktuur". Oleme selle üle pikalt jahunud KV suuruse ja struktuuri teemas.

Aga selles mõttes on teema õige, et ajal, mil teistes valdkondades räägitakse elukestvast õppest, jääb liiga palju ajateenistuse läbinuid rahapuuduse tõttu SAK-st välja ja see ei puuduta mitte ainult piirivalves teeninuid. Aga suuremat SAKi selle kaitseeelarve juures ei ole võimalik üleval pidada.

[aht0]

Üsna kummastav lugeda paralleelstruktuurist kui ressursside raiskamisest ja samas jätta osa inimressurssist teadlikult kasutamata.

Ee, kas neil siis pole SA struktuuris kohta nagu kõikidel teistel reservistidel ja kas neid ei kutsuta kordusõppustele nagu kõiki teisi reservistegi?

Ei tea ühtki keda oleks kutsutud ja pole ka ise käinud ühelgi kordusõppusel. 18'st aastast mis lahutab ajateenistusest on küll ca tosin piirivalves kutselisena teenitud. Muidu olen arvel reservis, erialaks tankitõrje.

Iseasi lihtsalt, kui mõistlik ja jätkusuutlik selline tegevus täna enam on. Viimased ajateenijad läksid piirivalvest reservi vist 11 või 12 aastat tagasi, esimesed aga juba pea veerand sajandit tagasi. St nende vanus on juba täna parimal juhul 30, keskmiselt aga u 40 ja „halvimatel“ juhtudel juba 50 eluaastat. (1)Nende väljaõpe on tihti toimunud hoopis teistel alustel ja kvaliteedis võrreldes tänaste ajateenijatega, (2)teistsuguse spetsiifika, taktika ja relvastusega. Õppekogunemisi pole neile teadaolevalt vahepealsetel aastatel korraldatud ja ilmselt oleks ka täna hilja alustada. Või õigemini, võib ju alustada, aga ei ole mõtet ju inimesi niisama „igaks juhuks“ õppustele kutsuda, neile mingit teoreetilised struktuurid teha, teiste SA-üksuste arvelt ajutiselt õppuse ajaks relvastus, varustus, tegevväelastest ülemad määrata jne – kuni me neid asju reaalselt ei ole planeerinud ja eraldanud.

(1) Kas SBK on vahepeal kardinaalselt muutunud? Mille alusel oletate et kvaliteet tollal oli halvem? Ma eeldan et muidu kvaliteedist ei räägiks.
(2) Kas igal väeosal ei ole mitte oma spetsiifika? Mille poolest sissiväljaõpe nii väga erinev on? NATO kolleegidele ei pruugi meeldida, terrorismi õpetamise maik man? Või mida? Relvastus oli standardne kaitseväes tollal kasutatav kama + paralleelselt erialast lähtuvalt kasutati vene manti, k.a ka jah relvastus. Need kes kutseliseks piirivalvuriks läksid, kasutavad standardse teenistusrelvana püstoli kõrval ka täna Galil SAR'e. Mitte et AK74 ja Galil üksteisest ületamatult erineks. 2003+ piirivalve ajateenijad said ka AK4'dega aerutada, Galili ja AK74 kõrval.