Demograafia

[Kriku]

Näe, ongi küsitlus:

Küsitlusele vastanud kahe lapse emadest 60 protsenti leiab, et pere kasvades vajaksid nad suuremat eluaset kuid 53% neist ei suudaks seda hankida.

Kui perre sünniks kolmas laps, vajaks tervelt 77 protsenti Tallinna kahe lapsega peredest suuremat eluaset, kuid selle suudaks hankida vaid kolmandik neist.

https://sobranna.postimees.ee/6447609/e ... 1530278500

Nii et siis Tallinnas olevat 2 lapsega peredest umbes poolel enda sõnul piiranguks elamispinna kitsikus.

Siin on nüüd kaks asja. Esiteks on kogu selles jutus rõhk liialt kinnisvara omamisel ja üürimine paistab olevat kõrvale jäetud. Teiseks on tegemist küsitletute endi hinnanguga, millel on reaalsusega alati mingi lõtk. See lõtk oleneb küsitluse teemast (näiteks väga vähesed inimesed luiskavad oma unenägude kohta) ja praegune on kindlasti ses mõttes õrnapoolne.

[aj1972]

Kui laps käib lasteaias kokku 4 aastat siis:
4 (last) x 4 (aastat) x 12 (kuud) = 192 kuud
20 000 : 192 = 104 eurot kuus lapse kohta.
Tartus on näiteks linnalasteaias kohatasu 75 euri + söögiraha ja huviringid. Ma ei usu , et ta väga üle pingutas.

Tartus on teise samaaegselt sama KOV piires lasteaias käiva lapse kohatasu 50% ja sealt edasi 0%. Sedasi jääb välja pakutud summast alles vaevalt kolmandik. Sama põhimõte on niipaljudes KOV-des kus mul on põhjust olnud vaadata.
Paneme siia kõrvale lastetoetuse. Kui perre sünnib 4 last 2-aastaste vahedega, maksab riik üksnes "kolme lapse toetust" (seesama 500EUR kuus) juba üle 100KEUR. Ikka ainult "oma riisiko ja kulu"?
Eesti lastetoetused on muu maailmaga võrreldes üüratud. Kui ikka veel pole sündivus piisav, siis ei saa põhjus olla rahapuuduses.

Toetus on nii ilusti tehtud SAMAAEGSELT,et seda väga maksma ei pea! Paljudel on lapsed nii väikse vahega tehtud,et kolm tükki käib korraga lasteaias??!!! Minu meelest on see mõnitav soodustus mida Tartu poliitikud on kirenud iga valimiste ajal söögi alla ja peale. "kolmas laps tasuta lasteaias ja teine 50% soodsam" ainult seda SAMAAEGSELT poliitikud ei rõhuta! Minu üks laps kes läks Tartus lasteaeda 2009 siis tema lasteaia jooksul kasvas lasteaia tasu täpselt 372%

[Fucs]

Mina ei saa aru, miks nii väikses riigis nagu Eesti on erinevate piirkondade lapsed ja lapsevanemad "väärtustatud" (loe: maksustatud) erinevalt.
See peaks olema üle riigi ühtemoodi mitte, et iga KOV teeb seda mida tahab. Siis ongi nii, et ühe KOV kogemusega elanik ajab ühte juttu ja teise KOV elanik teist juttu.
Ja kokkuvõttes mõlemal on õigus, kuigi seisukohad on erinevad.
[sama puudutab ka muid KOV toetusi, KOV makse, KOV teenuseid ja kes kus mida üldse saab ja kes kus mille eest ning kui palju tasub]

Lateaedadest rääkides....
IMHO Lastega seonduv peaks olema n.ö üleriiklik poliitika koos üleriikliku ühtse regulatsiooniga, mitte KOV tasandi sahmerdamine.

Osad (aga samas jälle mitte kõik) KOV-id on sidunud kohatasude suuruse alampalgast lähtuvalt, kuid erinevad protsendid on täiesti erinevad...

Suvaline KOV

Lapsevanema poolt kaetav osalustasu on altes 01.01.2018:
35 € kuus (s.o 7% alampalga määrast) ja tasutakse arve alusel jooksva kuu eest 25. kuupäevaks linnavalitsuse kontole.

§ 1. Kehtestada linna munitsipaallasteaedades vanemate poolt kaetava osa suuruseks ühes kuus:

1) sõimerühmas 12% kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.
2) lasteaiarühmas 7% kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast.

§ 2. Määruse paragrahvis 1 kehtestatud vanemate poolt kaetava osa suuruse osas on vanem vabastatud lasteaiarühma osa tasumisest:

1) 50% ulatuses, kui lasteaias on samaaegselt perekonnast kaks last;
2) 80% ulatuses, kui lasteaias on samaaegselt perekonnast kolm või enam last.

Tallinn

Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevalt võib vanema osa määraks (n-ö kohatasu) olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Tallinnas on kohatasuks summa, mis moodustab 12,2% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, ujulaga lasteasutustes, kus on lapsele tagatud ujumisõppe võimalus, on see 13,4%.

Lasteaia kohatasu on alates 1. jaanuarist 2018 ühe lapse kohta 61,00 eurot kuus (ujulaga lasteaedades 67,00 eurot).

Saue

Juhul kui aastavahetuse seisuga ei ole pereliikmed Saue valda registreeritud, tuleb alates 01.01.2018 tasuda lapse lasteaiakoha eest 20% alampalgast ehk 100 EUR.
* Juhul, kui 31.12.2016 seisuga on nii laps kui mõlemad vanemad Saue valla elanikud, tuleb tasuda omaosalustasu lasteaia koha kasutamise eest ühe lapse kohta 10% (50 EUR) Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus;, kui Saue valla munitsipaallasteaias käib üheaegselt kaks või enam last, siis teise ja iga järgneva lapse eest 5 % (25 EUR) Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus.

Kiili

Alates 01.01.2018 on Kiili Lasteaia osalustasu 100 eurot ehk 20% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast.

Soodustused Kiili valla elanikele:

- Juhul, kui laps ja mõlemad vanemad (või ametlik üksikvanem) on Kiili valla elanike registris, siis on osalustasu 75 eurot.

- Alates teisest lapsest on kohatasu suurus 50 eurot. Seda arvestatakse Kiili lasteaias käiva lapse puhul ka siis, kui pere teine laps käib mingi muu omavalitsuse lasteaias või -hoius või eralasteaias või -hoius.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ja tööandjate esindajate kokkuleppele on alates 01.01.2018 alampalk 500 eurot.

Saaremaa lasteaiad

On ilmselt ikka vahet küll, kas maksta ühe lapse pealt kohatasu 100EUR (Kiili), või 6.35EUR (Kahtla lasteaed ja põhikool).
Ja see ei ole IMHO kuskilt otsast normaalne reality.

*


http://www.oiguskantsler.ee/sites/defau ... e_vald.pdf

[aj1972]

Eelmises postituses on ilusti välja toodud KOHATASUD aga see ei ole kõik mida iga lapsevanem peab maksma.
Kindlasti tuleb lisaks maksta toiduraha, ma ei kujuta ette väikelaps jääb söömata või pannakse eraldi võileib kaasa.
Lisaks on tavapärane,et osad ringid, trennid on lapsevanemale tasuliselt.
Mäletan enda kahe lapse pealt 5 aaastat tagasi, enamik olid 5-10 eur aga näiteks kunstiring kerkis alguse 20 EUR pealt pooleteist aastaga 35 EUR peale mille peale enamik lõpetas käimise ja siis luniti tule tagasi saad 30 EUR kuus lapse kunstiringi.
Mälu järgi läks lasteaias raha kahele 310-340 EUR kuus.
Koolilaps oli kõrvalt õnnistus:)))

[Smith]

Noogutan eelnevate jutule pead.
Rahalised kompensatsioonid ei tohi olla
eesmärk last saada vaid nende abil tuleb vähendada
tõkkeid muidu (lisa) lapsi tahtvatel paaridel.
Tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas on see märkimisväärse suurusega probleem.
Kriku tahab saada teaduspõhiseid tõendeid, et nendest on tolku. Aga kui ei ole? Oleme siis pioneerid selles vallas.
Nikola Teslale taoti ka ülikoolis pähe, et vahelduvvoolu moootor on võimatu. Kolmanda lapse toetus mõjude suhtes näiteks olen pigem positiivselt meelestatud.

Araabia Ühendemiraatides saab kodanik pulmakulude katteks 19 000 dollarit. Palju abiellub siin paare ja palju AÜEs? Usun , et ka meil abielluksid noored oluliselt rohkem kui kulud kaetaks.
Antud näite mõte oli selles, et rahaga saab üsna suurel määral protsesse mõjutada.

[Runkel]

Paradoksaalne, lapsi hindame ja lapsi peame tähtsaks, aga 35 eurot huvitegevusele või lasteaiale ca 100.- kuus välja käia ei kannata - KOV maksku, riik plekkigu. Ja kui hegelliku dialektika ehk kvantiteedi kvaliteediks ülemineku taktis edasi marssida, siis ühiskonnale on suur pere ka risk, väga kahjulik kui suur pesakond raisku läheb, kõik need pätid ja joobarid tuleb ju riigil pidada, mitte vanematel. Kvaliteet on olulisem. Maksusoodustused on omal kohal, aga sobiva eluaseme leidmisega peab pere ikka ise hakkama saama, tugi on Kredex'i käenduse näol niigi ju olemas. Kui laenumakseid teha ei jõua, siis võta vähem laenu ja vali elamispind targemalt.
Mul kui 1 lapse isal on muidugi hea siin filosofeerida...

[Smith]

Keegi ei pea kinni taguma. Sisuliselt antakse sinu enda maksudest laekuvast summast veidi tagasi.
Neilt võikski ju veidi vähem küsida , tegelevad siiski riigi mõistes jätkusuutliku tegevusega.


Kristjan Palusalu on 8-lapselisest peres, Juhan Liiv 7-lapselisest, A.h.Tammsaare 12-lapselisest perest (kellest küll 2 surid väiksena),
seda nimekirja jääbki kirjutama.
Ei ole päris nii , et suurperede lapsed on hukule määratud.
Võib-olla just esimesed vasikad lähevad aia taha aga kogemustest õpitakse ja järgnevad
lapsed tulevad seda paremad ?

[Fucs]

Paradoksaalne, lapsi hindame ja lapsi peame tähtsaks, aga 35 eurot huvitegevusele või lasteaiale ca 100.- kuus välja käia ei kannata - KOV maksku, riik plekkigu.

Kannatab küll. Lasteaiad on lapsi täis, vanemad hindavad neid ja plekivadki, ehk käivad pappi välja. Kes 100, kes 6.35
Kellel ei kannata plekkida, sellel pole ka lapsi. Pidagu neid nii tähtsaks kui tahes. Või kui on lapsi ja ei kannata maksta, siis jäetakse riigi kaela (lastekodud/asenduskodud. Praegu on neis üle 1100 lapse)

Võrdluseks 1998-2009 lastekodu laste arvud
https://g2.nh.ee/images/pix/file173254_ ... 00x692.jpg
http://epl.delfi.ee/news/eesti/lapsed-a ... d=51283275

Iseenesest ei oska hinnata, kumb number see ajuvabam ja õiglasem on kas 100EUR või 6.35EUR.
Aga mis kindlasti on ajuvaba on see, et ühes kohas on 100EUR ja teises kohas samal ajal 6.36EUR
Vahe on max paarsada kilomeetrit
Ja seda mitte eralasteaedade ja munitsipaallasteaedade võrdluses (mis oleks arusaadavam mulle), vaid KOVide võrdluses.
Ma ei näe loogikat. Kui keegi leiaks kõrvale võrdluse, kui palju ühes või teises KOV-is on laste suhtarv sealsesse elanikkonda (laste % KOV täisealisest elanikkonnast), siis võib-olla hakkaks mingit loogikat paistma.

Leidsin kiiruga ainult mingi sellise asja, aga see ei aita kuidagi edasi (loogikat ikka ei paista).
Laste vaesus kohalikes omavalitsustes 2014
https://blog.stat.ee/2014/01/29/laste-v ... litsustes/

[Kriku]

Rahalised kompensatsioonid ei tohi olla eesmärk last saada vaid nende abil tuleb vähendada tõkkeid muidu (lisa) lapsi tahtvatel paaridel. Tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas on see märkimisväärse suurusega probleem. Kriku tahab saada teaduspõhiseid tõendeid, et nendest on tolku. Aga kui ei ole? Oleme siis pioneerid selles vallas.

Tegelikult ei ole. Esiteks, katseid riikliku poliitikaga sündivust tõsta on varem ka tehtud, vaieldavate tulemustega (Iraani üle mõni lehekülg tagasi vaidlesime). Aga see selleks. Olulisem on elatustaseme tõusu kogemus. Suure hulga riikide näitel on selge, et elatustaseme tõus vähendab sündivust (sellega siis käis kaasas ka keskmise ruutmeetrite arvu tõus inimese kohta). 20. sajandi alguses, kui valdav enamus meie mõistes pead-jalad koos elasid, nii maal kui linnas, oli sündivus kõrgem kui praegu. On võimalik, et mingist hetkest alates hakkab elatustaseme tõus jälle sündivust tõstma, aga ei ole tõestatud, et maailma kõige rikkamatel riikidel see hetk käes oleks.

Araabia Ühendemiraatides saab kodanik pulmakulude katteks 19 000 dollarit. Palju abiellub siin paare ja palju AÜEs? Usun , et ka meil abielluksid noored oluliselt rohkem kui kulud kaetaks.
Antud näite mõte oli selles, et rahaga saab üsna suurel määral protsesse mõjutada.

Enamik lapsi sünnib Eestis aga väljaspool abielu. AÜE sündivuskordaja on järsult langenud: https://www.thenational.ae/uae/fertilit ... t-1.737198 Eks näis, kas pulmatoetus jm. meetmed seda muudavad. Ma ennustan, et niipea ei muuda.

[2korda2]

Arvutada Sa ikka ei oska.
Kui võtame aluseks sinu pakutud 500 euri (kuigi neljanda lapse pealt tuleb 55 juurde) siis toetust saab nii kaua kuni
sul on kolm alaealist last (14 aastat), mitte 18 aastat.
Nüüd löö uuesti kalkulaatorisse.

Tegin tabeli (tulpades aastad, 1.laps, 2.laps, 3.laps, 4.laps):
1 1
2 1
3 1 1
4 1 1
5 1 1 1 6000
6 1 1 1 6000
7 1 1 1 1 6000
8 1 1 1 1 6000
9 1 1 1 1 6000
10 1 1 1 1 6000
11 1 1 1 1 6000
12 1 1 1 1 6000
13 1 1 1 1 6000
14 1 1 1 1 6000
15 1 1 1 1 6000
16 1 1 1 1 6000
17 1 1 1 1 6000
18 1 1 1 1 6000
19 1 1 1 6000
20 1 1 1 6000

Edit: näeb loll välja ja ei viitsi paremini vormistada.

Siit tuleb 96. Tõepoolest ühe aastaga panin mööda. Selle katab vabalt neljanda lapse toetus+alguses ja lõpus 1-2 lapse toetus. Kokku ikkagi üle 100KEUR. Piinlik on selle kõrval lugeda kiunu perepiletite või huviringide kohta.
Eestis on praeguseks lastele/lapsevanematele suunatud toetused nii riigi kui KOV tasandil maailma mõistes utoopilised (suhtena elatustasemesse). Kui keegi Eestis väidab, et tal on suur isu lapsi saada aga rahapuudus on ainus takistus, siis see inimene lihtsalt valetab.

Küll viitas Fucs õigesti KOV-de erinevale suutlikkusele. Millegipärast tundub, et rikkamad vallad küsivad kõrgemat kohatasu. Ehk peaks järgmistel KOV valimistel selle teema üles tõstma?

[Kriku]

Millegipärast tundub, et rikkamad vallad küsivad kõrgemat kohatasu. Ehk peaks järgmistel KOV valimistel selle teema üles tõstma?

Meil siin on lasteaiatasu suurusjärgus 25 eurot + söök ja pole ühtegi sisulist põhjust, miks see Tallinnas peaks teisiti olema. Kui muidugi kõrvale jätta see, et Tallinna TV on prioriteet.

Prioriteedid teised lihtsalt, mis seal ikka

[nimetu]

Esiteks on kogu selles jutus rõhk liialt kinnisvara omamisel ja üürimine paistab olevat kõrvale jäetud.

Siinkohal on probleemiks pigem see, et Eesti üüriturg on üldiselt vilets. Kas üüripind ei vasta nõuetele või on hinnad ulmelised ning valik väike. Tavaliselt ongi oluliselt lihtsam ja odavam osta kui üürida, eeldusel, et sissemakseks on raha. Samuti esineb üüriturul mõningaid kahtlasi skeeme (nt eluaseme omanik ei üüri pinda välja otse), mis ei sisenda eluaseme suhtes erilist kindlustunnet. Mõnes piirkonnas soovitaksegi ainult lühiajalisi üürnike, sest tipphooaegadel on võimalik teenida head kasumit turistide jms pealt.
Praeguses seisus pole üürikorter mõeldav variant.

[Kriku]

Kui Tallinna vaadata, kus kõige rohkem kurdetakse, siis ma ülal mainisin neljatoaliste paneelikate hindu ja üüre. Üür on 20 aasta igakuisest laenumaksest sadakond eurot kõrgem. IMHO ei ole see ulmeline vahe.

[2korda2]

Selle 100 lisa EUR sisse peab ju mahtuma nii omafinantseeringu katte, loomulikku kulumist katvad jooksvad remondid, tihtipeale ka kodumasinate vahetus, võimalik vakantsus ja lõpeks vähemalt pisut ka riskipreemiat. 100EUR tundub vähemalt mulle selle kõige katmiseks pigem vähe.

[Väino]

20 a. pärast on korteril mingi väärtus eeldatavasti ikka alles.