Snaipritaktika

Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

TL paigutusel allüksusesse (jakku, rühma) ja kompaniisse (TL jakku) on mõlemal oma plussid ja miinused. Paljuski sõltub see ülema taiplikkusest - no lugusid, kus kompanii snaiprid pidid olema KÜ ihukaitsjad, on ka siin räägitud.

Meie probleem konkreetselt on sobiva varustuse nappus. Galil TP ja M14TP on jao TL jaoks ebasobivad (tegemist on 70ndatel kasutusel olnud täpsuspüssi ja snaipripüssi ühendamise katsega). Kui jälle puuduvad kompanii ja sealt kõrgemad SN üksused, siis jällegi 4x optikaga AK4 jääb üsna lahjaks.

Nii on tiba nokk kinni, saba lahti. Ruumide puhastamiseks on AK4 optikaga mees täie eest, samas kui sul on mingid suuremad lagedad probleemiks, siis 4x suurendusega ei tee enam kindlaks vormi ja varustuse järgi, kelle sõdur seal ees jalutab (500 m ja enam jääb juba lahjaks). Ühesõnaga, see kontseptsioon, et jaos/rühmas on TL mees 4x optika automaadi peal, töötab siis kui kõrgema taseme TL/SN tegevus on ka olemas. Kui ei, siis ei maksa seda väga agaralt sisse viia, sest üksus muutub kaitsetuks isegi SVD-ga kõige lahjema taseme vene SN üksuse tegevuse vastu (seal kuluvad tänased "poolsnaiprid" väga hästi ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OnuHeino
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 19 Jaan, 2018 10:56
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas OnuHeino »

ruger kirjutas:SA ajal ei saa ka jahimehi ning laskesportlasi maha kanda... :) Neilgi on suuremat kaliibrit kasutada ning laskepraktikat ehk rohkem.

Kõik õige, välja arvatud nimetatud väide.

Jahimeeste laskedistants on reeglina 40-100m. Magnumid soetatakse peamiselt kas selleks, et põder on lahjema kaliibriga minema läinud või siis lihtsalt suurushullustusest. Jahimees praktikas nende distantsivõimekust ära kasutada ei oska. Lastakse relv 100m peale sisse ja kõrgusparandustest, rääkimata tuuleparandustest ei tea see seltskond reeglina midagi. Lähidistantsidel oskavad jahimehed muidugi hästi ennakut võtta, aga siinkohal ei suhestu see pikamaa laskmise teemaga.


Laskesportlaste jutt vajaks hädasti eraldi teemat kui tõenäoline julgeolekuoht. Palju on meil idanaabri keelt kõnelevaid laskesportlasi (seda nii igal laskespordialal), kelle käitumist agressiooni korral on võimatu ennustada. Nende suhe on umbes 2/3+ kõigist tegevatest laskesportlastest, julgen väita. Praktikalis on levinuim kaliiber 5.56/223, mistõttu ei ole ta kaugemale laskmises eriti perspektiivikas. Viimati oli ka LRSC-s nägusid, kes pigem suhtlesid võõras keeles.

Kõik see ei seondu SN/TL taktikalise poolega. Minu vahemärkuse võib kustutada või liigutada kohta, kuhu see jutt rohkem sobib.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kriku »

5000 küsimuse kohta oli meil kuskil omaette teema...? Ma hetkel ei suuda leida.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:5000 küsimuse kohta oli meil kuskil omaette teema...? Ma hetkel ei suuda leida.
Aitäh akf-ile, kes õige viite saatis: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=35&t=38014

Arutelud laskesportlaste lojaalsuse jms. teemal palun lahkesti sinna.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kriku »

Jahimehejutt liigutatud erialaste vahendite alla.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Leo »

Snaipritaktikas on otseselt seotud olemasolev väljaõpe, relvastus ja muu erivarustus ning kas laskur tegutseb üksinda või meeskonnana ning mis on tema põhiline ülesanne. Lisaks DM oma väljaõppele on kriitiline ka see, et jao- ja rühmaülemad oleksid üldjoontes DM oskustega kursis, vältimaks seda, et kästakse kuhugi põõsasse piiratud nähtavusega positsioonile, DM positsioon peaks ikka olema piki teed või metsasihti või lagendiku servas või kõrgendiku külje peal.

Ma isiklikult ei oma mingeid illusioone seoses töösoleva EKJ käsirelvade hankega, mingit uut kvalitatiivset nihet ei toimu, lihtsalt kulunud 7,62 poolautod vahetatakse uute vastu, kui on natuke paremad sihikud ka öise nägemise seadme kinnitamise võimalus optika ette, siis see on boonus, kuid põhimõtteliselt on ikka tegemist vana asja uuendamisega. Lääneliitlased on viimastel aastatel kõvasti hankeid teinud, et igas jalaväejaos oleks vähemalt 1 täpne laskur, kellel oleks AP-moonaga suurem võimalus vastase kaitsevestist läbi puurida, sellest ka kõrgendatud läbivusega laskemoona arendused, sest 5,56 lihtsalt enam ei ole piisavalt efektiivne, eriti üle 300 m kaugusele lastes. Seega DM ja DMR tõus on loomulik. EKJ senine 3-nädalane JSEK on selleks igati sobiv, kus kolmandik ajast on teooria, kolmandik ajast väliõppused, kus põhitähelepanu kauguse määramisel ja tuule ning temperatuuri paranduste tegemisel, kolmandik ajast on laskeharjutused kuni 500 m kaugusele.

Jao tasemel on snaipritaktika selline, et jaoülem osutab DMile olulisi sihtmärke, näiteks vastase KP, TT ja MP-positsioone ning DM laseb neid täpsete üksiklaskudega. DM muidugi osutab ka jaoülemale ja teistele võitlejatele olulisi sihtmärke näiteks tule koondamiseks 1 konkreetse sihtmärgi pihta. See aitab jao tuld oluliselt täpsemaks ajada, sest KP ei pruugi ise nähagi vastast, kelle pihta laseb, kui DM ütleb, et "lase suure kivi vasaku serva pihta", sest seal on vastase KP vms. Sellisel tasemel on poolautomaatne relv oluline boonus, sest kui optika suurendus maha keerata või optika maha võtta, saab sellega vajadusel ka majasid puhastada või kaevikuid rullida. Ainult poltlukuga varustatud DM peab igal juhul püstolit või PDWd kaasas kandma lähivõitluseks.

Rühma tasemel saab jagude DM koondada üheks meeskonnaks, kui kusagil on koht, kus nendele oleks eriti hea laskeväli, näiteks on võimalik kokku leppida, et asutakse üksteist katvatele positsioonidele, ehk siis kui esimene positsioon on kontaktis, siis teine ja kolmas ootavad ja alustavad laskmist hiljem võimaldades eelpositsioneeritud võitlejal või lahingpaaril eemalduda, hoides vastast samal ajal pidevalt tule all. DM positsioone on võimalik jagada laia laskesektori olemasolul ka lehvikuna, selle eelis on võimalus mitmest suunast sama sihtmärkide ala tulistada või nagu eelmise näite puhul, alustab üks, teeb mõned lasud ja eemaldub, samal ajal teine alustab, nii on ka väga raske kindlaks teha laskuri asukohta, kui kuulid tulevad erinevates suundadest. Samuti saab KPga katta DM laskusid, näiteks lepitakse kokku, et KP teeb näiteks 1 minuti jooksul regulaarsete 5-6 sekundiliste vahedega 5-6 pikka valangut, mille ajal DM oma lasud sooritab. Seega jääb mulje, et KP on lihtsalt väga täpse käega, samas on laskmise aeg nii lühike, et vastane ei jõua peale varjumise positsioone välja nuhkida ja tõhusat vastutuld avada.

VG, kompanii ja pataljoni taseme SN taktikast kirjutan hiljem. Väga palju häid asju on kirjas https://science.howstuffworks.com/sniper.htm
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Leo »

Jätkame siis sellega, milline võiks olla snaipritaktika võitlusgrupi ehk VG tasemel. VG, nagu teada, on paremini välja õpetatud tugevdatud rühma või vähendatud kompanii suurune kergejalaväe üksus, mis suudab teostada luuret ja varitsusi ning ründeoperatsioone kaasasoleva relvastusega. Kindlasti peaks neil olema jao snaiprid, et hajutatud tegevuse korral oma jagu täpsustulega toetada. Samuti peab VGs olema ka 338 Lapua Magnumiga relvastatud snaiprigrupp 3-4 liikmega, kes siis suudab vajadusel snaipritulega üksust katta. Täna seda ei ole, sest sobivaid relvi ei ole, parim, mida EKJ suudaks VG snaipritele pakkuda on 308 poltlukuga Norra mauserid. Olukorras, kus relv peab olema võimalikult universaalne, ei ole sellel sügavat mõtet, poolautomaatne täpsusrelv oleks täiesti piisav. Poltlukku on mõistlik tassida ainult juhul, kui see on magnum, ehk praktilise laskekaugusega üle 1 km. Pooletollised või raskemad täpsusrelvad ei ole VGle vajalikud, sest on väga rasked tassida ja 338 LM teeb enamiku nende tööst ära. DM ja SN ülesanne oleks siis oma üksuse tegevuse katmine kaitses ja rünnakul, kusjuures sihtmärkide järjekord sõltub tegevusest. Esmane sihtmärk on muidugi alati vastase snaiprid ja tulejuhid, sest need on üksusele ja snaiprile endale kõige ohtlikumad. Kui VG ründab, siis tuleb täpsustulega esmajärjekorras hävitada vastase KP ja MPde meeskonnad, sest nende tuli on VGle kõige ohtlikum. Kui VG on ise kaitses, mida ei peaks ideaalses maailmas juhtuma, kuid päriselus tuleb ikka ette, siis esmaselt tuleb hävitada vastase ohvitserid ja allohvitserid, ehk rikkuda käsuahelat. Kui VGd jälitatakse, siis on kõige tähtsam hävitada jäljekoerad ja nende juhid, kui vastane kasutab droone, siis muidugi droonide operaatorid. VGs mina paigutaksin igasse jakku 2 täpsusrelva, näiteks G3 4x optikaga on täesti piisav, et kuni 500 m kaugusele hea täpsusega lasta, iga lask ei peagi tabama, mahasurumiseks piisab ka, kui läheduses kogu aeg kuulid vilistavad ja mõni tabab.

Kompanii tasemel peaks samuti olema lisaks DMidele vähemalt 1 snaiprimeeskond 2 relvasüsteemi ja 3-4 snaipriga, kuigi ideaalis võiks olla snaiprijagu 6-8 snaipriga, mis oli normiks enne seda, kui jagudesse DMid anti.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Leo »

Taktikaliselt hea nõks on ka kogupaukude laskmine eriti tähtsate sihtmärkide pihta, mida peab eraldi treenima ja seda EKJ eriti ei treenita, sest on tüütu. Näiteks kui on sihtmärgiks vastase koondusmisala vms, kus peale esimest lasku hakkaks sebimine ja varjumine, on mõistlik valida igale laskurile eraldi sihtmärk ning lasta käsu peale korraga. Kriitiline, et lasud toimuvad võimalikult kiiresti, näiteks 1 sekundi jooksul, enne kui suudetakse reageerida ja varjuda. Võimalik ka nii, et meeskonnavanem laseb esimesena ning teised kohe perra, kui pauku kuulevad. Teine taktikaline nõks on ülelaskmine vajadusel. Ehk siis niimoodi, et vähemalt 2 relval on sama sihtmärk ja samad ballistilised korrektiivid. Esimene laseb ja teine vaatleb, kui on möödalask, tehakse kiiresti sihtimispunkti korrektiiv ja lastakse üle, samal ajal esimene laskur vaatleb ja laeb relva ümber alles siis, kui teine lask on toimunud. Üldiselt samalt positsioonilt ei ole mitu korda järjest tulistada mõistlik, kuid kui teha kiiresti mitu lasku, siis ei jõuta vastutuld avada. Muidugi tuleb seejärel kiiresti positsiooni vahetada. Kolmas taktikaline nõks ongi täpsustuli sama sihtmärgiala pihta erinevatelt positsioonidelt. Eesmärgiga näiteks vastase liikumist aeglustada. Selleks peab olema valmistatud ette vähemalt 2 positsiooni ning peale laskusid vahetatakse kiiresti positsiooni. See töötab reeglina väiksema ja soomustamata üksuse vastu, näiteks saaks niimoodi maha suruda vastase luurepatrulli vms. Soomustatud üksuse vastu on nõrk, sest lüüakse luugid kinni ja lahkutakse või avatakse vastutuli pardarelvadest. Samuti on see nõrk suurema jalaväeüksuse vastu, kellel on rohkem võimalusi positsioon avastada ja vastutuli avada või lihtsalt ohutsoonist välja joosta arvestusega, et mõned saavad pihta, kuid enamik pääseb tervelt. Venelased eriti ei ole tuntud oma võitlejate hoidmise poolest, see on pigem lääneriikidele omane, et peale esimest lasku ja kuulivihinat varjutakse ja püütakse varjatult eemalduda kaotuseid vältides.

Seda teooriat lugedes võib jääga mulje, et EKJ on palju snaipreid, tegelikult ei ole. Heal juhul on 1 kompaniis 3-4 laskuri SN-meeskond, tavaline on 1 jagu pataljonis, mida siis meeskonna või paari kaupa kompaniidele jagatakse. Kui siia lisada veel aegunud relvastus ja küsitav väljaõpe, kus paljusid liitlaste snaipritele omaseid oskuseid ei suvatseta õpetada, sest kursus tuleb liiga raske ja keeruline (aga kes on väitnud, et SN eriala peaks olema lihtne ja väljaõpe lühike?). Ma saan aru, et need teemad on enamikele foorumlastest täiesti võõrad ja ei oskagi midagi arvata, mul hakkab ka mott otsa saama siia monoloogi kirjutada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kriku »

Kuidas teistega on, ma ei tea, kuid mul on küll huvitav lugeda asjast, millest enne suurt midagi kuulnud ei olnud. Aitäh!
Trtmppa
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 27 Mär, 2016 18:01
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Trtmppa »

Olen küll läbinud ajateenistuse ja tegev ka KL-s aga kogu SN (tegelt isegi TP, sest tihti jäetakse nende reaalne potentsiaal kasutamata) teema on minu jaoks ausalt öeldes väga tundmatu maa ja akf Leo postitusi antud valdkonnas on alati väga huvitav lugeda, sest teema on tegelikult ju tähtis aga samas ka keeruline.
Seega loodan, et leiate siiski jaksu monoloogidega jätkata ja ehk ütleb mõni pädevam kaasfoorumlane aegajalt ikka sõna sekka ka.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Leo »

Väga muki, et vähemalt 2 inimest suudavad läbi lugeda, ilma et pea jõuetult klaviatuurile langeks :)

Tegelikult on teemaks snaipritaktika, mis on väga lai teema sellest, kuidas erinevaid ülesandeid lahendada, mis varustust selleks vaja on jne. Nii et kaasamõtlemiseks ei pea kindlasti SEBKi priimus olema, põhimõtteliselt on igale reamehele kasulik teada, kuidas täpsuslaskurid tegutsevad, sest eriti madala intensiivsusega konfliktis on täpsuslaskuritel palju tööd. Eriti tasub tähele panna, mis tänapäeval Süürias ja Ukrainas toimub. Neid teemasid võikski siia tuua ja arutada, sest tavaliselt ei ole 1 lahendust, vaid on mitu erinevat võimalust mingi teema lahendamiseks. Näiteks toon siia 1 Ukraina video, kus suur hulk juttu käib vene keeles, sama video on foorumis snaipri vahendite teemas üleval https://www.youtube.com/watch?v=l3bwj85 ... Fd6fN8No08

Panen siia akf Larry kokkuvõtte videost nendele, kellel vene keel lonkab: Telesaates räägib ukraina blogija ja volontöör Serg Marco, kes tegeleb snaipingu teemaga, aidates Ukraina armeed selles vallas.

Räägitakse pea tund aega olukorrast rindel snaipritegevuse seisukohast (peam. Mariupoli kandis, kus asub merejalaväe brigaad, keda antud volontöör abistab), räägitakse kaotustest nii omal poolel (kuu ajaga 11 langenut, neist 7 snaipritule tõttu) kui ka vaenlase poolel (Mariupoli kandis hävitas UKR merejalaväe brigaadi SN-rühm oma rotatsiooni ajaga rühmajagu seppareid. Rotatsiooni pikkust paraku ei mainitud. Täpselt ei saanud aru (saatejuht rääkis ukraina keeles), aga räägiti veel 15 langenud sepparist ainult Mariupoli kandis vist siis sama kuu jooksul, kui UKR kaotas snaipritules 7 sõdurit), relvadest, taktikast, väljaõppest, snaiprivastastest tehnilistest vahenditest ja natuke ka vastastest, mh. nn. "serblasest snaiprist", keda Donbasi meediakanalid promovad. Väga huvitav kuulamine, vastav saateosa algab u. 42:35. Ülalpool oli Ukraina väga kirju riistvara osas küsimus, et kuidas nad tagavad hoolduse ja moona sellises olukorras. Saates räägiti, et praegu käibki kõik nö. käsitööna, sest iga relv on erinev. Tuleb hankida erinevat moona ja komponente (laetakse ise ärakasutatud moona hülsse ümber), kuna igas konkreetses relvas jookseb hästi mingite konkreetsete parameetritega moon. Seetõttu pole võimalik ka osta suuremat kogust üht tüüpi komponente/ moona. Riigi toe kohta öeldi, et see on tekkinud, kuid on alles väga ebapiisav. On hangitud mingisugust .308 ja .338 LM moona ebapiisavas koguses, mis on siiski juba hea, sest aitab volontööridel raha muu kraami jaoks säästa. Soomustläbistavat moona volontööri sõnul Ukrainale ei pidavat müüdama (jutt käis soomlaste Lapua moonast), samas olevat volframsüdamikuga kuule kougitud välja haavatud ukraina võitlejate kehadest. See lubab üheselt aimata, et vastaspoolel tegutsevad hästivarustatud vene professionaalid. Ilmselt on kõik Ukraina sõja teema jälgijad kursis, et sepparid kasutavad ukrainlaste vastu mingit laserrelva, mis silma sattudes põhjustab nägemise kaotust. See tuli saates jutuks seoses snaiprivastaste tehniliste vahendite kasutamisega. Ukrainlastel neid rindel ei ole (on väga kallid), aga sepparitel pidid need olemas olema (jälle vihje vene regulaarvägede kohalolekule). Toimima pidi see nii, et seadme poolt avastatud optilise seadme läätse suunas saadetakse tugev laserkiir, mis siis kahjustabki näit. binokliga vaatleja/ snaipri silmnägemist. Selline asi on küll rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud, aga noh, ega see vante ei häiri.

Larry kokkuvõttele lisaksin veel rääkijate väga tugeva kriitika SVD ehk Dragunovi püssi kohta, mida peetakse puhtalt täpsuslaskuri, mitte snaipri relvaks, sest relvad on vanad ja kulunud, osad nii kulunud vindiga, et on üldse raske aru saada, kuidas sellisega on võimalik lasta? Snaipri miinimum on 308 poltlukk, veel parem magnum. Teiseks, sama positsiooni kasutades on mitu Ukraina snaiprit surma saanud, mis on tõsine probleem, sest rindejooned on väljakujunenud ja võimalikud peidukohad teada. Kõige tähtsam oli see, et snaipriks sobib ainult selline võitleja, kes aktiivselt vastaseid otsib ja jahib. Palju olevat selliseid, kes on väljaõppes ja laskeharjutustel väga head, kuid siis lihtsalt istuvad kalli relva ja varustusega positsioonidel ja ootavad, et keegi laskesektorisse tuleks ning kui lasevad, siis mööda, sest vaimselt lihtsalt ei suuda inimest sihtida ja tulistada. Samas teised, kelle väljaõpe on keskpärane ja ei ole suurepärased märkilaskurid, tabavad vastaseid regulaarselt, sest jahivad aktiivselt. Snaiprite vaheliste duellide kohta öeldi, et need on peamiselt müüt, sest hea snaiper on nii hästi peitu pugenud, et seda ei ole lihtsalt võimalik leida. Muidugi on võimalik, et kellegi positsioon avastatakse juhuslikult. Laseriga silmadege põletamine on tõsine probleem, selliseid juhtumeid on mitu ja erinevates piirkondades, natuke aitab peegeldumisevastane kaitse (meekärje kujuline ilmselt), mis muudab selle sektori, millest optika on vastasele nähtav ja saab laseriga kõrvetada, väga kitsaks. Üldiselt ukrainlased tegelevad täpsuslaskmisega aktiivselt nii vabatahtlike kui riigi poolt, näiteks Zbroyar pidi tegema korralikke relvi, on kahjuks nii väike ettevõte, et ei suuda palju toota.
Viimati muutis Leo, 23 Nov, 2018 1:36, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19206
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas ruger »

Väga huvitav lugeda on. Veidi proovin ka endal olevatest raamatutest ja ajakirjadest kokku mõelda teemasid ning arutelu veidi püsti hoida.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas London Bridge »

Lisan ka omalt poolt, akf Leo postitused on alati huvitavad ning sisukad. Seda nii soome kui snaipriteemas ja mujalgi. Eestlaslikule tagasihoidlikusele ja minimaalsele positiivsele tagasisidele vaatamata hindame akf kõrgelt. :)
My fair lady.
Aspelund
Liige
Postitusi: 1139
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Aspelund »

Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Snaipritaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Larry kokkuvõttele lisaksin veel rääkijate väga tugeva kriitika SVD ehk Dragunovi püssi kohta, mida peetakse puhtalt täpsuslaskuri, mitte snaipri relvaks, sest relvad on vanad ja kulunud, osad nii kulunud vindiga, et on üldse raske aru saada, kuidas sellisega on võimalik lasta? Snaipri miinimum on 308 poltlukk, veel parem magnum. Teiseks, sama positsiooni kasutades on mitu Ukraina snaiprit surma saanud, mis on tõsine probleem, sest rindejooned on väljakujunenud ja võimalikud peidukohad teada. Kõige tähtsam oli see, et snaipriks sobib ainult selline võitleja, kes aktiivselt vastaseid otsib ja jahib. Palju olevat selliseid, kes on väljaõppes ja laskeharjutustel väga head, kuid siis lihtsalt istuvad kalli relva ja varustusega positsioonidel ja ootavad, et keegi laskesektorisse tuleks ning kui lasevad, siis mööda, sest vaimselt lihtsalt ei suuda inimest sihtida ja tulistada. Samas teised, kelle väljaõpe on keskpärane ja ei ole suurepärased märkilaskurid, tabavad vastaseid regulaarselt, sest jahivad aktiivselt. Snaiprite vaheliste duellide kohta öeldi, et need on peamiselt müüt, sest hea snaiper on nii hästi peitu pugenud, et seda ei ole lihtsalt võimalik leida. Muidugi on võimalik, et kellegi positsioon avastatakse juhuslikult. Laseriga silmadege põletamine on tõsine probleem, selliseid juhtumeid on mitu ja erinevates piirkondades, natuke aitab peegeldumisevastane kaitse (meekärje kujuline ilmselt), mis muudab selle sektori, millest optika on vastasele nähtav ja saab laseriga kõrvetada, väga kitsaks. Üldiselt ukrainlased tegelevad täpsuslaskmisega aktiivselt nii vabatahtlike kui riigi poolt, näiteks Zbroyar pidi tegema korralikke relvi, on kahjuks nii väike ettevõte, et ei suuda palju toota.
Siia tasuks ehk lisada, et snaipritegevus (aga miks mitte ka TL tegevus kui maastik kannatab) on väga efektiivne just taoliste kehva moraali ja väljaõppega kaltsakate vastu, kes põhimassi separatistide relvajõust moodustavad. Raskuspunkt on just vastase moraali allalaskmine, vastane lihtsalt ei tulegi enam lahingusse, kuna ta teab, et on lihtne sihtmärk ja ise midagi teha ei saa. Väljaõpetatud ja taktikas pädeva üksuse ehk regulaararmee vastu on efekt palju väiksem, kuna õpetatud sõdur teab, kuidas sihtmärgiks olekut vältida.

Dragunov (aga ka Galil SN) pärinevad ajastust, kus sõjaline mõtlemine nägi ette SN ja TL positsiooni ühendamise. Selleks anti allüksustele relvad, mis (vähemalt teoorias) peaks küündima tolleaegsete (siis 7,62x51/54 poltlukuga) snaiperrelvade tasemele, kuid oleks poolautomaadid. See oli moejoon kuskil 1970ndate paiku. Hiljem sellest vigasest kontseptsioonist loobuti, TL ja SN olid jällegi eraldi. Põhimõtteliselt tänapäeva relva-asjandus ja optika on tõesti tasemel, mis võimaldab juba poolautomaadiga tabada sihtmärke, mis vanasti 7,62x51/54 poltluku teema oli. Tegelikult oli ju Eesti M14TP projekt ju antud mõtteviisi jätk. Tänapäeval tähendab TL nii 4x30 piires suurendusega optikat, võibolla tugijalgu ja efektiivset laskekaugust mitte üle 500 m. "Poolsnaipri" relv (nt Galil 6x40) võimaldab piisavalt hea laskuriga venitada sellele 200 m veel otsa ja siis on kogu lugu. Räägitakse mingist SIG-i poolautomaadist, millega olla 1000 m rinnakujusse tabatud, võibolla ongi tõsi, Galili kohta liigub ka 800 m legende Eestis. Meil toitis see "poolsnaipri" kontseptsioon seepärast nii kaua, et meil polnud pikka aega ju snaiprivõimet üldse. Ja eks seal 400-500-st edasi tekib juba probleem ka kauguse täpse määramisega, vale määramine aga on möödalask.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline