Kui nägemus riigikaitsest põhineb erareaalsetel eduraportitel ja "teadmisel" et esiteks konflikti ei tule ja kui tulebki, siis kindlasti keegi muu aitab, ehk ise ei peagi midagi pingutama, sest kõik laabub nagu iseenesest, siis võib lõpptulemuseks olla ainult täielik katastroof. Kellel hammas peale hakkab, lugege, mida riigikaitsetahtest ja hakkamasaamisest kirjutad Soome Reserviläinen lehe uus number
http://digilehdet.sanomapaino.fi/f97c50 ... 927d0d3a/4
Avaliku arvamuse küsitlus näitab, et soomlaste riigikaitsetahe, ehk kavatsus relvastatult vastu panna isegi juhul kui lõpptulemus on ebakindel, on aastaga kukkunud 6% võrra 66% peale, olles eriti väike alla 25-aastaste hulgas - 49%, samas 75% oleks nõus riigikaitses osalema vastavalt oma võimetele, mis iganes see peaks tähendama. Kas taustal on see, et osa sellest rühmast ei ole läbinud ajateenistust ja puudub nägemus oma rollist riigikaitses või on tegemist milleniaalide üldise nahahoidmismeeleoluga ja isikliku egoismiga, et las keegi teine tegeleb raskel hetkel raskete asjadega, mina aitan niipalju kui viitsin? 1 aasta tulemuste põhjal muidugi pikaajalisi järeldusi teha ei saa, kuid kui trend jätkub, siis on oluline nendele inimestele selgitustööd teha.
Teine oluline artikkel on intervjuu Soome Huoltovarmuskeskuse (=Varustusekindluskeskus vms) juhatajaga, kes leiab, et soomlaste valmisolek massilise elektrikatkestuse korral iseseisvalt esimesed 72 h hakkama saada on päris hea ja põhiline probleem on, et Soome peab suure osa kasutatud energiast, k.a. elektrienergia ja kütused, sisse tooma.
Üldist meelsust kirjeldab hästi ka see, et täna pakkus 1 Soome majandusprofessor välja, et miks mitte hankida uusi hävituslennukeid vähem, näiteks 47, mitte 64, nagu SKJ soovib ja kasutada ülejääv raha muudesse kohtadesse? Kaitseministri nõunik kostis sellepeale, et sõjalisest vaatevinklist oleks lennukeid vaja 100, kuid 64 on majanduslik reaalsus. Sekundeerisid majanduselu esindajad, kes ütlesid, et ebakindel sõjaline seis on ka majanduslikult suur probleem, sest tõstab Soomesse investeerimise ja Soomes tegutsemise maariski. Ma pigem soomestuksin riigikaitseteemas, soomlased pidevalt muretsevad, et riigikaitse ei ole piisavalt vägev, eestlased tunduvad paljuski ritsikad olevat, või lihtsalt ei saa sõjalistest reaalsustest aru - liitlaste pataljon Eestis ongi pataljon, mis on kindlasti parem kui ilma liitlasteta, kuid kõik lisapanused on ainult lubadused. Samas, kuidas on eriolukorraks valmistumisega, soomlased pakuvad, et suurtes linnades, eriti Helsingis, on kõige raskem, sest inimestel on kõige vähem varusid ja valmisolekut ise hakkama saada ning kõige lihtsam maainimestel, kus aeg-ajalt ikka elektrikatkestusi ette tuleb.