Punatäpp VS Hologramm sihik
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Sihikujutt väärib omaette teemat. Siia postitused siis 5 eri teemast ühendatud.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
(pigem teemast 1 loll võib rohkem küsida) Palju on reakaitseväelasel vaja punatäpp vms sihikut (lahingolukorras)? Kes tegeleb sisse laskmisega? Kes hoolitseb et relvaga oleks 2032 varupatarei kaasas ja kaitseväelane teab kuidas seda vahetada. Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks? Optika hooldus - jookseb kaitseväelane pakases ringi, hingab korra (kogemata) sihikusse, edasi on vaenlaseks jääkristallid ja lumehelbekesed?Kriku kirjutas:Sihikujutt väärib omaette teemat. Siia postitused siis 5 eri teemast ühendatud.
-
- Liige
- Postitusi: 193
- Liitunud: 13 Nov, 2017 15:02
- Kontakt:
Re: Uued käsirelvad EKV-le
Porter kirjutas: - esimene probleem oli juba relvale peale panekul, kus tuli välja et holosuni picatinny ei ole ikka päris õige picatinny ja vahed ei lähe kohakutti.
Peale mõneajalist viilimist ja vägistamist sai sihiku küll korralikult peale, aga küljest ära küll enam ei plaani võtta.
Oled sa kindel, et siin probleem mütsialuses ei ole?
https://www.google.com/search?q=weaver+ ... KFle8TfLcM
Ma ei kuuluta tõde vaid avaldan arvamust!
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Eks mõelda tasub 45+ inimeste peale, kel lähedalt vaatamise asjad uduseks kipuvad minema, just meile oleks hea mingit sorti optiline abivahend. Laskmisel ei piisa, kui märklehte selgelt näed, aga samas kirp-sälk on udune.Dr.Sci kirjutas:(pigem teemast 1 loll võib rohkem küsida) Palju on reakaitseväelasel vaja punatäpp vms sihikut (lahingolukorras)? Kes tegeleb sisse laskmisega? Kes hoolitseb et relvaga oleks 2032 varupatarei kaasas ja kaitseväelane teab kuidas seda vahetada. Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks? Optika hooldus - jookseb kaitseväelane pakases ringi, hingab korra (kogemata) sihikusse, edasi on vaenlaseks jääkristallid ja lumehelbekesed?Kriku kirjutas:Sihikujutt väärib omaette teemat. Siia postitused siis 5 eri teemast ühendatud.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Re: Uued käsirelvad EKV-le
Mul on Holosun kasutuses. Päris relval, mitte softirelval. Töötab, kannatab lõhkumist-põrkamist ilusti, ei põru paigast ära. Tolmuklapid olid alguses saast tõesti, aga see pigem seotud sellega, et natuke vale rõngas oli teatud mudelitele külge saanud, mis aga seepeale ilusti välja vahetati.Bjorn kirjutas: Olen kasutanud kõiksugu odav hiinaid alates noname kuni UTG jms sihikuteni välja. Nõustun 100% - need ei sobi ühelegi tulirelvale peale hoolimata laskude arvust ja lubadustest.
Holosun minu arvates pädeb. Picatinny jms liiste on ka erinevaid, erinevate standarite järgi tehtud. Kas on võimalik, et punatäpi mudel ja rail ei olnud sama standardi järgi tehtud? Mõlemad võisid mõõdult täpsed olla, aga algandmed erinevad?
Mul on tolmuklapita mudel. Selle kohapealt kaasa ei räägi. Kui ütled, et on saast, siis ilmselt sellel mudelil ongi saast.
Picatinny peale istub, kuigi jah, natuke peab jõuga suruma - samas ei loksu ka tänu sellele.
UTG on samuti olnud, näiteks 12cal pumba peal kannatas ilusti ja ei andnud saba, kuigi kõrvaltvaatajad järjepidevalt seda pakkusid kohe-kohe juhtuvat.. Ikkagi eelistan Holosuni hinna-kvaliteedi suhtelt, sest hammas ei hakka Aimpoindile jms kahjuks peale. Varupataka paneks taskusse ja läheks lahingusse täitsa julgelt.
professional retard
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Kui punatäpp/holo peale panna siis säilib ju ikkagi võimalus ka vana, head raudsihikut kasutada või tõesti mitte?
OT aga ilma optikata oleks antud tegevus aksepteeritav? Kui "sõdur" kasutab oma relva haamrina siis tasukski relva asemel haamer pihku pista ja relv mõnele pädevamale isikule usaldada...Dr.Sci kirjutas:Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks?
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Ilmselt juhtide arvates pole reaväelasel midagi vaja. Eriti lahingolukorras. Kahuriliha pole loetud.Dr.Sci kirjutas:Palju on reakaitseväelasel vaja punatäpp vms sihikut (lahingolukorras)?
Aga kui me räägime sihikupildi leidmise kiirusest, siis võistlusel on küll vahe, kas lahtine raudsihik või punatäpp/hologramm.
Relva kasutaja.Dr.Sci kirjutas:Kes tegeleb sisse laskmisega?
Imelik küsimus. Kes hoolitseb, et relvaga oleks varusalv kaasas ja kaitseväelane teab, kuidas seda vahetada?Dr.Sci kirjutas:Kes hoolitseb et relvaga oleks 2032 varupatarei kaasas ja kaitseväelane teab kuidas seda vahetada.
Googeldame veidi. Esimene netist leitud tabel (Adriku kodulehelt) väidab, et 3.5 kg kaaluv vintpüss 7.62x51 9.7g kuuliga annab tagasilöögi energiat 22J ja tagasilöögi kiirus on 3.5m/sDr.Sci kirjutas:Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks?
Tehnikaülikooli täiendusõppe materjalidest sain ühe näidisülesande koos vastusega. "Haamriga lüüakse naela seina. Iga löögiga liigub nael edasi 5mm võrra. Haamri mass on 200g ja löögi algkiirus 20m/s. Leia jõu keskmine suurus, tehtud töö ja löögi kestus. Vastus: 8kN, 40J ja 0.5ms."
Viimasest järeldub, et tagasilöögi kiirus on 5mm/0.5ms ehk 0.005m/0.0005s ehk 10m/s.
Sellest võiks järeldada, et telgivaia sissepeksmine peksab relva rohkem kui tagasilöök. Mina ei taoks.
Lükkab backup sihiku püsti ja pole probleemi?Dr.Sci kirjutas:Optika hooldus - jookseb kaitseväelane pakases ringi, hingab korra (kogemata) sihikusse, edasi on vaenlaseks jääkristallid ja lumehelbekesed?
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Sõltub ju relvast ja paigutusest. Kas raudsihik on ülestõstetav või fikseeritud asendis ning jääb punatäpi jala tagant nähtavale, kas raudsihik paistab läbi punatäpi akna või on punatäpp pandud hoopis küljele või 45 kraadi nurga alla.Trtmppa kirjutas:Kui punatäpp/holo peale panna siis säilib ju ikkagi võimalus ka vana, head raudsihikut kasutada või tõesti mitte?
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
1) Sihikupildi leiab punatäpiga ehk küll kiiremini (suuna täpp objektile) aga objeki enese lahingolukorras üles leidmiseks on optika segav faktor. Ning automaattule reziimis on pärast esimest lasku punane täpp juba pagan teab kus. Asendage siis punatäpid juba lasersihikutega kui tahate linnasõda mängida.vtl kirjutas:Ilmselt juhtide arvates pole reaväelasel midagi vaja. Eriti lahingolukorras. Kahuriliha pole loetud.Dr.Sci kirjutas:Palju on reakaitseväelasel vaja punatäpp vms sihikut (lahingolukorras)?
Aga kui me räägime sihikupildi leidmise kiirusest, siis võistlusel on küll vahe, kas lahtine raudsihik või punatäpp/hologramm.
Relva kasutaja.Dr.Sci kirjutas:Kes tegeleb sisse laskmisega?
Imelik küsimus. Kes hoolitseb, et relvaga oleks varusalv kaasas ja kaitseväelane teab, kuidas seda vahetada?Dr.Sci kirjutas:Kes hoolitseb et relvaga oleks 2032 varupatarei kaasas ja kaitseväelane teab kuidas seda vahetada.
Googeldame veidi. Esimene netist leitud tabel (Adriku kodulehelt) väidab, et 3.5 kg kaaluv vintpüss 7.62x51 9.7g kuuliga annab tagasilöögi energiat 22J ja tagasilöögi kiirus on 3.5m/sDr.Sci kirjutas:Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks?
Tehnikaülikooli täiendusõppe materjalidest sain ühe näidisülesande koos vastusega. "Haamriga lüüakse naela seina. Iga löögiga liigub nael edasi 5mm võrra. Haamri mass on 200g ja löögi algkiirus 20m/s. Leia jõu keskmine suurus, tehtud töö ja löögi kestus. Vastus: 8kN, 40J ja 0.5ms."
Viimasest järeldub, et tagasilöögi kiirus on 5mm/0.5ms ehk 0.005m/0.0005s ehk 10m/s.
Sellest võiks järeldada, et telgivaia sissepeksmine peksab relva rohkem kui tagasilöök. Mina ei taoks.
Lükkab backup sihiku püsti ja pole probleemi?Dr.Sci kirjutas:Optika hooldus - jookseb kaitseväelane pakases ringi, hingab korra (kogemata) sihikusse, edasi on vaenlaseks jääkristallid ja lumehelbekesed?
2) Väide et juhtide arvates pole reaväelasel midagi vaja - siin ootaks mõne juhi kommentaari. Mul iseenesest pole optika vastu midagi, ja eelistaksin ka sõda stiilis et laman rahulikult ja nopin üksiklaskudega pealetulevaid koerakoonlasi, aga reaalselt käib vist asi selliselt et kuskil on rühmad vastakuti andes katte/tõkketuld ja sihtimine on ellujäänute luksus mida tehakse pärast konflikti baaris nooli loopides.
3) Telgivaiade sissetagumine oli muidugi siinsest foorumist üles korjatud teema - aga vihje oli et optika on nõrk, ja et optika läheb paigast ära. Kui nüüd rääkida sellest kes optika sisse laseb ja panna see kaitseväelase enda ülesandeks - siis vaesed ülemad kes seda kõike kontrollima peavad.
4) Vihje 2032-le oli ka lisatud mõttega. Patareidel on kombeks tühjaks saada. Näiteks siis kui unustad sihiku pärast laskmist sisse, või kui kasvõi ilm külmaks läheb. Niitristriga optika töötab edasi aga patareita punatäpp on lihtne toru kust võid läbi vaadata. Tulevikus peab keegi ära otsustama - mitu patareid, kus seda konkreetselt reamees oma varustuse hulgas peab hoidma, kuidas toimub jaotamine, tühjade patareide utiliseerimine ja lõpuks kui me ostame iga relva jaoks varupatarei siis 11000 patareid tähendaks eraldi riigihanget.
Tulemuseks on ikkagi see et reaalse madina korral kistakse raua küljest kõik tööd takistavad vidinad ära, ja maas vedelevat optikat vaadates ohkab sõdur et siit oleks terve rühm paremad sokid ja kindad saanud.
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Kui hoida teist silma lahti, siis näeb punatäpiga palju suuremat ala, kui raudsihikutega. Toimib nendel, kellel juhtsilm ja käelisus on samal pool ehk siis suurem enamus inimesi. Automaattuli - ma ei tea, miks inimesed ikka arvavad, et sõdurid kogu aeg valanguid lasevad. Automaattule kasutamiseks sobivaid olukordi on ikka väga vähe, üksiklasud on teema.Dr.Sci kirjutas:1) Sihikupildi leiab punatäpiga ehk küll kiiremini (suuna täpp objektile) aga objeki enese lahingolukorras üles leidmiseks on optika segav faktor. Ning automaattule reziimis on pärast esimest lasku punane täpp juba pagan teab kus. Asendage siis punatäpid juba lasersihikutega kui tahate linnasõda mängida.
Lasersihikut ilmselt ei näe kaugemale kui paarkümmend meetrit, nii et pigem ei kasuta seda.
Kui õppustel nõutakse sihitud laske, siis neid tehakse ka lahinguolukordades, sest see on lihasmällu harjutatud.Dr.Sci kirjutas:2) Väide et juhtide arvates pole reaväelasel midagi vaja - siin ootaks mõne juhi kommentaari. Mul iseenesest pole optika vastu midagi, ja eelistaksin ka sõda stiilis et laman rahulikult ja nopin üksiklaskudega pealetulevaid koerakoonlasi, aga reaalselt käib vist asi selliselt et kuskil on rühmad vastakuti andes katte/tõkketuld ja sihtimine on ellujäänute luksus mida tehakse pärast konflikti baaris nooli loopides.
Sisse laskmine on täiesti normaalne tegevus laskeharjutustel ja sõdureid õpetatakse oma sihikuid seadistama.Dr.Sci kirjutas:3) Telgivaiade sissetagumine oli muidugi siinsest foorumist üles korjatud teema - aga vihje oli et optika on nõrk, ja et optika läheb paigast ära. Kui nüüd rääkida sellest kes optika sisse laseb ja panna see kaitseväelase enda ülesandeks - siis vaesed ülemad kes seda kõike kontrollima peavad.
Olen ka kasutanud Holosuni sihikut ja ma küll ei ole aru saanud, et see kergesti paigast läheb. Kunagi sai sisse lastud ja senimaani pole rohkem seadistanud ja taban sinna, kuhu sihin.
Uuemad sihikud töötavad sama patareiga väga pikalt, näiteks Aimpoint oli mälu järgi 50 000 tundi ehk siis ligi 5 aastat. Lisaks on paljudel sihikutel sisse ehitatud süsteem, et täpp lülitatakse välja, kui see ei ole liikunud mingi aeg.Dr.Sci kirjutas:4) Vihje 2032-le oli ka lisatud mõttega. Patareidel on kombeks tühjaks saada. Näiteks siis kui unustad sihiku pärast laskmist sisse, või kui kasvõi ilm külmaks läheb. Niitristriga optika töötab edasi aga patareita punatäpp on lihtne toru kust võid läbi vaadata. Tulevikus peab keegi ära otsustama - mitu patareid, kus seda konkreetselt reamees oma varustuse hulgas peab hoidma, kuidas toimub jaotamine, tühjade patareide utiliseerimine ja lõpuks kui me ostame iga relva jaoks varupatarei siis 11000 patareid tähendaks eraldi riigihanget.
Võibolla paari punatäpiga see juhtub, et patarei saab tühjaks ja varupatareid pole võtta, aga need, kellel punatäpp töötab, ilmselt ei loobu sellest. Mina läheks sõtta pigem punatäpiga kui raudsihikutega.Dr.Sci kirjutas:Tulemuseks on ikkagi see et reaalse madina korral kistakse raua küljest kõik tööd takistavad vidinad ära, ja maas vedelevat optikat vaadates ohkab sõdur et siit oleks terve rühm paremad sokid ja kindad saanud.
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Ma ei tahaks nii küsida, aga... oled Sa punatäpiga relva reaalselt omanud-kasutanud või on see mulje ainult korra käeshoidmise põhjal tekkinud?Dr.Sci kirjutas:1) Sihikupildi leiab punatäpiga ehk küll kiiremini (suuna täpp objektile) aga objeki enese lahingolukorras üles leidmiseks on optika segav faktor. Ning automaattule reziimis on pärast esimest lasku punane täpp juba pagan teab kus.
Punatäpp (ning ka 1x suurenduse peale keeratud optika) on sisuliselt läbipaistev klaas, millel puudub eye relief. See tähendab, et pilt on olemas olenemata vaatenurgast ning -kaugusest. Kuna sihtida saab kahe avatud silmaga, siis on sihikupilt LAIEM ja objekt paremini leitav.
Isegi hiinaka Holosuni patarei kestvus on 50 000 töötundi ja seade lülitab ennast ise välja, kui relva pole mingid tunnid liigutatud.Dr.Sci kirjutas:4) Vihje 2032-le oli ka lisatud mõttega. Patareidel on kombeks tühjaks saada. Näiteks siis kui unustad sihiku pärast laskmist sisse, või kui kasvõi ilm külmaks läheb. Niitristriga optika töötab edasi aga patareita punatäpp on lihtne toru kust võid läbi vaadata. Tulevikus peab keegi ära otsustama - mitu patareid, kus seda konkreetselt reamees oma varustuse hulgas peab hoidma, kuidas toimub jaotamine, tühjade patareide utiliseerimine ja lõpuks kui me ostame iga relva jaoks varupatarei siis 11000 patareid tähendaks eraldi riigihanget.
Ilmselt nii pika tööaja tõttu ei ole sellele punatäpile ka varuspatarei kohta ette nähtud. Optikatel on lisapatarei asukoht tavaliselt sihiku seadekruvi korgi all ja niipalju (-vähe) kui mina olen neid sihikuid käes hoidnud, tuleb optikaga lisapatarei kohe kaasa. Mis muidugi ei välista tulevikus patareide hankeid, aga alustuseks asi seegi.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Palju siis selle patarei üleüldine eluiga on kui juba töötunde 5,5 aastat?
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Patarei eluiga sõltub kolmest asjast:oliver kirjutas:Palju siis selle patarei üleüldine eluiga on kui juba töötunde 5,5 aastat?
1) Mahutavus ehk energiahulk, kui palju on patarei üldse võimeline ideaaltingimustes välja andma. See sõltub see patarei keemilisest ehitusest (tsinksüsinik-. leelis-, liitium-, hõbeoksiid- vms.) ning gabariitidest.
2) Koormamisest ja sisetakistusest. Erineval koormusel on kättesaadav kasulik energiahulk erinev. Siin on üsna suur vahe, kas põletad nt. võimsa taskulambiga patarei poole tunniga tühjaks või tiksub see mitmed aastad kella sees.
3) Patarei säilimiskestusest ehk vananemisest. Patareil on oma isetühjenemine, keemia vananeb ja reageerib ning kaotab aja jooksul oma omadused.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Inimesele kel tekib paljalt mõte relva selleks kasutada ei tohiks ehk "haamertki" anda?Trtmppa kirjutas:OT aga ilma optikata oleks antud tegevus aksepteeritav? Kui "sõdur" kasutab oma relva haamrina siis tasukski relva asemel haamer pihku pista ja relv mõnele pädevamale isikule usaldada...Dr.Sci kirjutas:Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks?
Äkki püüab haamriga aknaid pesta... (kui juba esemete sihtotstarbest rääkida)
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Re: Punatäpp VS Hologramm sihik
Absoluutselt offtopic - aga telgi kohta 1 puit/plasthaamer lõpetaks teema?Mudakoon kirjutas:Inimesele kel tekib paljalt mõte relva selleks kasutada ei tohiks ehk "haamertki" anda?Trtmppa kirjutas:OT aga ilma optikata oleks antud tegevus aksepteeritav? Kui "sõdur" kasutab oma relva haamrina siis tasukski relva asemel haamer pihku pista ja relv mõnele pädevamale isikule usaldada...Dr.Sci kirjutas:Kas optikaga relva saab kasutada telgivaiade maa sisse tagumiseks?
Äkki püüab haamriga aknaid pesta... (kui juba esemete sihtotstarbest rääkida)
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist