Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Runkel]

Endiselt seisukohal, et tuumajaam oleks kõige mõistlikum. Co saaste olematu. Ainuke probleem radioaktiivsed jäägid, aga neid peaks võrreldes põlevkivikateldest tuleva tuhaga vähe olema. Pealegi on arendamisel tuumaenergia tootmiseks tehnoloogiad, mis kasutavad ära ka radioaktiivsed jäätmed. Kas meie silmad seda näevad on muidugi iseasi.

Kuhu seniks jääke ladustada, Vähja Tiidu sadamasse või võtame vastu idanaabrite pakkumise, millest ei saa keelduda? Samm tagasi energiajulgeolekus. Ma jagan siin akf Avatari mõttekäiku, energiaportfell olgu mitmekesine ja jõujaamad territooriumil (võimalikult) hajutatult (ka siseriiklik risk). Tuulikud toetavad seda eesmärki.

[Poti soldat]

Igasugused Utah ja Lähis-ida põlevkiviväljad on see, mis mulle äärmiselt lollid ideed tundusid. Aga ma loomulikult ei ole EE masterplaanidesse pühendatud, võib-olla neil on mingi iva kusagil sügaval...

Eks iva oli EE põlevkivialase kogemusega välismaal kasumit teenida. Utah projekt on vist siiani mingis varjusurmas kuhu see nafta hinna languse järel kukkus. Jordaania kohta ma oleks nagu kuskilt lugenud et mingi rahaline kasum sealt ka saadi.

[manjabes]

Tuumajaamad ei ole samuti kiiresti reguleeritavad ning ei suuda katta tarbimise tippe. Viimane sellelaadne katse lõppes Tšernobõli katastroofiga.

See viide Tšernobõlile on nüüd küll vale.

[teeline35]

Tuumajaamad ei ole samuti kiiresti reguleeritavad ning ei suuda katta tarbimise tippe. Viimane sellelaadne katse lõppes Tšernobõli katastroofiga.

Kõige kiirema reguleerimisega on tegelikult gaasijaamad, aga kas praeguses maailma poliitilises olukorras oleks meil mõtet selle peale rõhuda.

See viide Tšernobõlile on nüüd küll vale.

Minugi teada põhjustas Tsernobõli katastroofi katsetamine, kas reaktori avariiväljalülitamisel on võimalik seda väljalülitust toita reaktori enda jääkenergiaga, aga reaktoritüübist tulenevalt (väikestel võimsustel on tõõtamine ebastabiilne) hakkas võimsus järsult üles alla kõikuma ning kuna kaitseautomaatika oli välja lülitatud, siis käsitsi ei suudetud reaktorit piisavalt kiiresti juhtida. Me ei pea ju oma tuumajaama Tsernoboli reaktoritega sama tüübilistega ehitama.
Tuumajäätmete probleem on kõige suurem. Soomlased puurisid enda aluspinnasesse käigud kuhu nad radioaktiivseid jääke ladustavad. Pole nagu kuulda olnud, et nad oma mitme juba pikaaegselt töötava tuumajaama jäätmete äramahutamiseks terve riigi aluse pinnase oleks tühjaks puurinud.
Meie probleem on hoopis selles, et oma vajadustele vastava võimsusega (väikese võimsusega) reaktoreid ei pidavat maailmas just palju ehitatama ja suure võimsusega pole meil mõtet üksi ehitada.

[Dr.Sci]

Tuumajaamad ei ole samuti kiiresti reguleeritavad ning ei suuda katta tarbimise tippe. Viimane sellelaadne katse lõppes Tšernobõli katastroofiga.

Kõige kiirema reguleerimisega on tegelikult gaasijaamad, aga kas praeguses maailma poliitilises olukorras oleks meil mõtet selle peale rõhuda.

Kiisale ehitati 2 sellist lähiminevikus

See viide Tšernobõlile on nüüd küll vale.

Minugi teada põhjustas Tsernobõli katastroofi katsetamine, kas reaktori avariiväljalülitamisel on võimalik seda väljalülitust toita reaktori enda jääkenergiaga, aga reaktoritüübist tulenevalt (väikestel võimsustel on tõõtamine ebastabiilne) hakkas võimsus järsult üles alla kõikuma ning kuna kaitseautomaatika oli välja lülitatud, siis käsitsi ei suudetud reaktorit piisavalt kiiresti juhtida. Me ei pea ju oma tuumajaama Tsernoboli reaktoritega sama tüübilistega ehitama.
Tuumajäätmete probleem on kõige suurem. Soomlased puurisid enda aluspinnasesse käigud kuhu nad radioaktiivseid jääke ladustavad. Pole nagu kuulda olnud, et nad oma mitme juba pikaaegselt töötava tuumajaama jäätmete äramahutamiseks terve riigi aluse pinnase oleks tühjaks puurinud.
Meie probleem on hoopis selles, et oma vajadustele vastava võimsusega (väikese võimsusega) reaktoreid ei pidavat maailmas just palju ehitatama ja suure võimsusega pole meil mõtet üksi ehitada.

Tegelikult kui teha tuumajaam siis väga väikese võimsusega jaamal polekski mõtet - kui sihiks on PÕXIT. Auvere asemel olekski olnud mõtet teha tuumakas, kuid nüüd ajame kivi sinnasamusesse kus eelnevad aastakümned ja vaidleme CO2 jalajälje osas. Ühel hetkel lihtsalt öeldakse et Auvere kinni, või muidu maksate nii et
Väikese võimsusega tuumajaama saaks muidugi idanaabrilt....

[Taaniel Tina]

Kui nüüd mäletan õieti kunagi ühelt seminarilt, siis ka kõige väiksem tuumajaam kataks kogu Eesti põhivajaduse ära, tiputarbimised saaks lahendatakse muude väikeste jaamadega.
Näiteks Candu https://en.wikipedia.org/wiki/CANDU_rea ... We_designs

[Walter2]

Tänapäevane tuumajaamade tehnoloogia on tegelikult ju eilne päev ning hakkavad ka suured lääneriigid sellest aru saama ja oma tuumakaid vaikselt (nagu Saksamaa) sulgema. Uus tehnoloogia (näit. fuusionreaktorite erinevad vormid) pole veel kasutamisküpseks arendatud. Leian et energeetikas tuleks küll esimest sammu käia mitte mitukümmend aastat vanasse tehnoloogiasse investeerida.

[Dr.Sci]

Kui nüüd mäletan õieti kunagi ühelt seminarilt, siis ka kõige väiksem tuumajaam kataks kogu Eesti põhivajaduse ära, tiputarbimised saaks lahendatakse muude väikeste jaamadega.
Näiteks Candu https://en.wikipedia.org/wiki/CANDU_rea ... We_designs

Hetkel toodetakse Eestis 1500 MW ja tarbitakse 1300 MW -live kaart on: https://dashboard.elering.ee/ Lisaks "voolab" sisse üle 600 MW Soomest ja liigub edasi Lätti ja Venemaale.
Seega - 600 MW tuumajaam kipub jääma väheks, eriti, kui ilmad külmemad, elektriküte ja elektriautod järjest enam moodi minemas ning oleks hea kui saaks siia mõne energiamahuka tööstuse ka (serveripargid ntx, mitte tselluloos)

[Kriku]

Tänapäevane tuumajaamade tehnoloogia on tegelikult ju eilne päev ning hakkavad ka suured lääneriigid sellest aru saama ja oma tuumakaid vaikselt (nagu Saksamaa) sulgema.

Ei, see on puhtalt poliitiline kompromiss rohelistega. Kes selle, et tuumaenergia halb on, ka lihtsalt ühel hetkel välja mõtlesid - keskkonna- või looduskaitsega pole sel arusaamal midagi ühist.

https://www.telegraph.co.uk/news/worldn ... power.html
https://www.cleanenergywire.org/factshe ... -phase-out
jne.

[AMvA]

Tänapäevane tuumajaamade tehnoloogia on tegelikult ju eilne päev ning hakkavad ka suured lääneriigid sellest aru saama ja oma tuumakaid vaikselt (nagu Saksamaa) sulgema.

Ei, see on puhtalt poliitiline kompromiss rohelistega. Kes selle, et tuumaenergia halb on, ka lihtsalt ühel hetkel välja mõtlesid - keskkonna- või looduskaitsega pole sel arusaamal midagi ühist.

https://www.telegraph.co.uk/news/worldn ... power.html
https://www.cleanenergywire.org/factshe ... -phase-out
jne.

Selle tulemusena laiendavad ja ehitavad pruunsöe jaamu juurde - mis näitab tegelikult seda, et rohelised ja muud ökosõdalased ei suuda üle ühe sammu rohkem ette mõelda
http://airclim.org/acidnews/germany-sti ... r-stations

[Kriku]

Täiesti juhuslikult hakkab Graanul Invest nüüd oma puidurafineerimistehast ehitama:

Est-Fori tselluloosivabriku teema kõrval on ajakirjanduses vaikselt üleval olnud jutt, et AS Graanul Invest plaanib Imaverre ehitada uut tüüpi tehnoloogiaga katsetehase, kus puitu mitte ei rafineerita, vaid hoopis fraktsioneeritakse. Ja fraktsioneeritakse kaske ja leppa, mitte okaspuud. Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen ütleb, et nende eesmärk on üks pluss ühest kätte saada kolm.

Mida tähendab puidu fraktsioneerimine? Tselluloosist saadakse paberit. Mida teie demotehas tootma hakkab?

Ilmselt tehakse tulevikus ka tselluloosist lisaks paberile veel palju muid asju. Aga seni on tselluloositootmise kõrvalsaadusi nagu ligniini ja hemitselluloosi peetud väheväärtuslikuks jäägiks. Meie uudne tehnoloogia loob lisaväärtuse kogu biomassile. Eesmärk on lahutada puit komponentideks, mille algomadused on säilinud.

Puidu fraktsioneerimine on valdavalt mehhaaniline protsess, kemikaale kasutatakse minimaalselt. Tulemuseks peaksid olema suhteliselt puhtad C5- ja C6-suhkrud ning ligniin. Kõigil nendel komponentidel on oma edasine väärtusahel.

Mida neist komponentidest konkreetselt teha saab?

Kuna seda tehnoloogiat maailmas keegi suures mahus katsetanud veel ei ole, siis võib öelda, et me täpselt veel ei tea.

Muidugi on nende tehas hea tehas, mitte paha tehas. Loomulikult ei ole neil EstFori vastase kampaaniaga mingit seost ning tõik, et intervjuu autor Kaido Kama on varem EstFori tehase vastu olnud, lihtsalt asjaolude kokkusattumus.

[AMvA]

Kirjaneni kõrvad paistsid seal ju kohe välje. Minu mäletamist mööda oli tema ka see, kes RMK-ga sõlmitud raamleppe lekitas

[nimetu]

Tegelikult naljakal kombel võiks vist isegi tõmmata väikesi paralleele tselluloositehase juhtumi ja sakslaste tuumafoobia vahel. Mõlema takistused tulenevad irratsionaalsest hirmust, mida erinevad ettevõtjad ja poliitikud on lühiajalise kasu nimel ära kasutanud. Teine, kurvem paralleel on see, et taoline rahva mentaliteediga mängimine maksab pikemas perspektiivis kätte. Sakslastel kaob energia tootmises iseseisvus ("rohe-energia" puudulikkuse tõttu hakatakse elektrit tarnima prantslastelt) ja ilmselt ka pädevus, mis muudab tulevikus uute jaamade loomise veelgi raskemaks. Meil aga kaob vaikselt perspektiiv omamaise suuremahulise tootmise arendamiseks ja investorite huvi.

Kusagilt lugesin ühte ilusat artiklit sellest kui hea on ikkagi turba ja selle produktide tootmine meie jaoks siin Eestis. Artiklis unustati kahjuks mainida, et see sektor kipub meil tasapisi soomlaste kätte vajuma. Kes kaevandab Pärnu rabades? Eks ikka soomlaste Vapo. Kõik teised seda tegevust toetavad ettevõtted optimeeritakse vaikselt Eestis välja.

[Dr.Sci]

T...Meil aga kaob vaikselt perspektiiv omamaise suuremahulise tootmise arendamiseks

omamaise tähendab et meie maa peal?

ja investorite huvi.

Investorid = Hiina? Või mis saaks kui selgub et venelased hoopis tahavad läbi variinvestorite Eestisse arendada? (lihtlabase rahapesu asemel) Raha ei pidavat haisema.
Ma olen väga hästi teadlik sellest et Eesti on Euroopas elanike arvult ja tiheduselt lähtudes üks tühine ja arendamata nurgake kuid ma ei näe mingit vajadust seepärast mingeid megatehaseid metsa ehitada. Ja suuremahulisi tööstuseid jagub meil Virumaal täiega, keskmiseid on mujalgi.

[nimetu]

omamaise tähendab et meie maa peal?

Meie maal ja meie ettevõtjate kätes. Investoreid on vaja ka eesti ettevõtjatel, et üldse mingit asja püsti panna. Omamaine kapital on tore, kuid suurte projektide jaoks kipub jääma õhukeseks. Aga suured projektid ongi need, mis võimaldavad nii suurt käivet kui ka kasumit. Maht loeb.
Alles ma postitasin siia ühe artikli soome puidusektorist, mis hoolimata hiljutisest suurest langusest on kasumlikum kui näiteks Apple'i äri ja veab suurt osa Soome majandusest. Ja see on võimalik sellepärast, et kogu tootmisahel on otsast lõpuni soomlaste endi käes.