Raketid Eestile

Kasutaja avatar
BlancoNegro
Liige
Postitusi: 92
Liitunud: 30 Dets, 2014 14:06
Kontakt:

Raketid Eestile

Postitus Postitas BlancoNegro »

Vahur Koorits: Eesti riigikaitse varuplaan
Heidutuseks on vaja osta raketisüsteem, mis suudaks tabada Peterburi linna, ja sõjalaevad, mis suudaksid segada Vene kaubalaevu.
Loe lähemalt: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/autori ... d=85051451

Tundub, et üle pika aja olen Vahur Kooritsaga nõus. Kas keegi saab panna täisteksti?
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Martin Peeter »

Vahur Koorits on kahtlemata patrioot. Aga ma ei ole temaga nõus.

1) Keegi meile selliseid rakette ei müü, ja pealegi on nad jube kallid. Tomahawk, mis on vana rakett juba, maksab 1 250 K tükk ja mingi märkimisväärse kahju tekitamiseks tuleb neid lasta palju. Aga palju maksab lõhkepea?
2) Ega meile keegi tuumarelva ei anna. Isegi, kui mõned raketid tabaks Peterburi, siis ei muudaks see üldist pilti. Sama näiteks, kui rünnata mingit tuumajaama. See ja ka, kui raketid kogemata elurajooni tabaks (või see lavastataks!), oleks see ainult sõjakuritegu. Puhas terrorism, mis paneks liitlased meile selga keerama ja vihastaks vene rahvast. Mäletagem, et teine Tšetšeenia sõda sai vene rahva poolehoiu tänu Moskva elumaju tabanud rünnakutele.
3) Need raketid oleks esimene asi, mis konflitki korral likvideeritakse.
4) Nad võivad olla ajend meie ründamiseks.
5) Nad on kallid, aga ei pikenda aga eriti meie vastupanu lootuses, et saabub liitlaste abi, mis on ikka hetkel ainus tõhus heidutus.

EDIT: Tomahawki hind ikka kusagil 1,25 milj - 1,5 milj.
Viimati muutis Martin Peeter, 18 Jaan, 2019 10:51, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
BlancoNegro
Liige
Postitusi: 92
Liitunud: 30 Dets, 2014 14:06
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas BlancoNegro »

Leidsin selle 99 senti. Lisan artikli mittetäieliku teksti.

Vahur Koorits: Eesti riigikaitse varuplaan

Loe lähemalt: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/autori ... d=85051451
Viimasel ajal on Eestis taaselustunud riigikaitse debatt. Olgu selle põhjuseks Donald Trumpi ebatavaline valitsusaeg USA-s, Euroopa Liidu võimalik lagunemine või täiesti realistlik võimalus, et Suurbritannia järgmiseks peaministriks saab Jeremy Corbyn. Igal juhul tasub tõesti arutada, milline on meie varuplaan, kui praegune julgeolekupoliitiline maailmakorraldus peaks lagunema.

Viimase aja tüüpilised soovitused on osta näiteks pataljoni jagu tanke (ilmselt 34) ning keskmaa õhutõrjerakette – umbes nagu NASAMS-i süsteem, mille soetavad leedukad. Siiski tuleb kriitiliselt küsida, kas need relvasüsteemid tagavad meile sedalaadi heidutuse, mida me Venemaa vastu vajame.</p><p>Heidutus on ründaja hirm, et kallale tulles saab ta ise peksa. Eesti jaoks on praegu suurim turvagarantii NATO liikmesus, mida toetab liikmesus Euroopa Liidus. NATO nõrkus siinkandis on tankide ja keskmaa õhutõrje vähesus võrreldes Vene vägede omadega ning sellest tulevad ka ettepanekud suunata lisainvesteeringud just sinna.

On tõsi, et ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral jäävad need tankid Eesti kaitseväele ja toetavad meie kaitsevõimet. Kas aga ilma NATO toetuseta annavad tankid meile Venemaa vastu parima heidutuse? Ilmselt mitte. Me võime tanke osta kasvõi sada ja keskmaa õhutõrjet sinna otsa, aga Venemaa teab, et suudab oma massiivse tulejõuga selle aja jooksul ikkagi maha suruda. Meie tankid ei hirmutaks Venemaa juhtkonda piisavalt, et Moskva peaks oma plaane muutma. Mis hirmutaks Venemaad piisavalt?

Eesti pole Venemaa jaoks väga tähtis riik, mistõttu sõda Eestiga planeeriks Venemaa kui väikest ja võidukat. Venemaa on ilmselt valmis leppima sõja venimise ja mõõdukate kaotustega, aga ei soovi, et sõda hakkaks liiga palju mõjutama Venemaa elu. Selleks et meile kallaletungimine teha Venemaa jaoks väga kalliks, pakub Eesti geograafiline asukoht meile kaks võimalust: Peterburi linn ja Venemaa merekaubandus. Siin annab meile eeskuju Venemaa enda käitumine.

Venemaa üritab oma mahajäämust NATO-st kompenseerida sellega, et arendab väga pika tegevuskauguse ja hea täpsusega rakette, mis kannavad tavalist, mitte tuumalõhkepead. Eesmärk on väheste, aga väga valusate löökidega hoida NATO-t eemal. Eesti saab sama teha. Selle jaoks on vaja osta raketisüsteem, mis suudaks tabada Peterburi linna. Peterburis on suurel hulgal kallihinnalisi sihtmärke, mille ründamine oleks Venemaale väga valus. Seal on Lääne sõjaväeringkonna ja Vene mereväe staap. Seal on hulk laevatehaseid, kus remonditakse kalleid laevu, ja veel palju häid sihtmärke. Peterburi ründamise mõju oleks esmajoones psühholoogiline. See on Venemaa teine pealinn, kus elab väga palju inimesi, ja kõigest mõned piiratud löögid kesklinnas võivad avaldada Venemaa avalikule arvamusele suurt mõju. Venemaa sõjalist juhtkonda võib omakorda mõjutada ähvardus rünnata kuivdokis remondis või ehitusjärgus olevaid sõjalaevu, sest nende strateegiline tähtsus on Venemaale väga suur. Teine võimalus Venemaad mõjutada on Venemaa tsiviillaevanduse häirimine või eelistatavalt lausa peatamine. Venemaa väliskaubandusest oluline osa käib läbi Läänemere sadamate. Meretee sinna viib pikalt mööda Eesti rannikut. Kõpu poolsaarest Lahemaani läheb meretee paarisaja kilomeetri ulatuses kõigest 30–40 kilomeetri kauguselt Eesti rannikust. Merekaubanduse takistamiseks saab kaubalaevu kaaperdada, rünnata ja põhja lasta. Eesmärk on, et reederid ei julgeks oma laevu Venemaale teele saata. Edu korral avaldaks see Venemaale olulist mõju, sealhulgas takistaks Venemaale elutähtsat naftaeksporti.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Avatar »

Eestil ei ole praeguse seisuga mune, et sellist relvasüsteemi ette pandud moel kasutada. Kulutaks palju raha ja lõppeks kellegi edeva trofeena. Alustaks sellest et hangiks heidutuse, mis Pihkvat ja seal paiknevat vägagi olulist militaarobjekti suudaks ohustada ning töötaks välja reaalse plaani selle heidutuse teostamiseks.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3503
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Chupacabra »

Eesti riigikaitse varuplaan

Viimasel ajal on Eestis taaselustunud riigikaitse debatt. Olgu selle põhjuseks Donald Trumpi ebatavaline valitsusaeg USA-s, Euroopa Liidu võimalik lagunemine või täiesti realistlik võimalus, et Suurbritannia järgmiseks peaministriks saab Jeremy Corbyn. Igal juhul tasub tõesti arutada, milline on meie varuplaan, kui praegune julgeolekupoliitiline maailmakorraldus peaks lagunema.

Viimase aja tüüpilised soovitused on osta näiteks pataljoni jagu tanke (ilmselt 34) ning keskmaa õhutõrjerakette – umbes nagu NASAMS-i süsteem, mille soetavad leedukad. Siiski tuleb kriitiliselt küsida, kas need relvasüsteemid tagavad meile sedalaadi heidutuse, mida me Venemaa vastu vajame.

Ründaja saab ise peksa

Heidutus on ründaja hirm, et kallale tulles saab ta ise peksa. Eesti jaoks on praegu suurim turvagarantii NATO liikmesus, mida toetab liikmesus Euroopa Liidus. NATO nõrkus siinkandis on tankide ja keskmaa õhutõrje vähesus võrreldes Vene vägede omadega ning sellest tulevad ka ettepanekud suunata lisainvesteeringud just sinna.

On tõsi, et ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral jäävad need tankid Eesti kaitseväele ja toetavad meie kaitsevõimet. Kas aga ilma NATO toetuseta annavad tankid meile Venemaa vastu parima heidutuse?

Ilmselt mitte. Me võime tanke osta kasvõi sada ja keskmaa õhutõrjet sinna otsa, aga Venemaa teab, et suudab oma massiivse tulejõuga selle aja jooksul ikkagi maha suruda. Meie tankid ei hirmutaks Venemaa juhtkonda piisavalt, et Moskva peaks oma plaane muutma.

Aga mis hirmutaks Venemaad piisavalt?

Eesti pole Venemaa jaoks väga tähtis riik, mistõttu sõda Eestiga planeeriks Venemaa kui väikest ja võidukat. Venemaa on ilmselt valmis leppima sõja venimise ja mõõdukate kaotustega, aga ei soovi, et sõda hakkaks liiga palju mõjutama Venemaa elu. Selleks et meile kallaletungimine teha Venemaa jaoks väga kalliks, pakub Eesti geograafiline asukoht meile kaks võimalust: Peterburi linn ja Venemaa merekaubandus.

Siin annab meile eeskuju Venemaa enda käitumine. Venemaa üritab oma mahajäämust NATO-st kompenseerida sellega, et arendab väga pika tegevuskauguse ja hea täpsusega rakette, mis kannavad tavalist, mitte tuumalõhkepead. Eesmärk on väheste, aga väga valusate löökidega hoida NATO-t eemal. Eesti saab sama teha.

Peterburis on palju häid sihtmärke

Selle jaoks on vaja osta raketisüsteem, mis suudaks tabada Peterburi linna. Peterburis on suurel hulgal kallihinnalisi sihtmärke, mille ründamine oleks Venemaale väga valus. Seal on Lääne sõjaväeringkonna ja Vene mereväe staap. Seal on hulk laevatehaseid, kus remonditakse kalleid laevu, ja veel palju häid sihtmärke.

Peterburi ründamise mõju oleks esmajoones psühholoogiline. See on Venemaa teine pealinn, kus elab väga palju inimesi, ja kõigest mõned piiratud löögid kesklinnas võivad avaldada Venemaa avalikule arvamusele suurt mõju. Venemaa sõjalist juhtkonda võib omakorda mõjutada ähvardus rünnata kuivdokis remondis või ehitusjärgus olevaid sõjalaevu, sest nende strateegiline tähtsus on Venemaale väga suur.

Teine võimalus Venemaad mõjutada on Venemaa tsiviillaevanduse häirimine või eelistatavalt lausa peatamine. Venemaa väliskaubandusest oluline osa käib läbi Läänemere sadamate. Meretee sinna viib pikalt mööda Eesti rannikut. Kõpu poolsaarest Lahemaani läheb meretee paarisaja kilomeetri ulatuses kõigest 30–40 kilomeetri kauguselt Eesti rannikust. Merekaubanduse takistamiseks saab kaubalaevu kaaperdada, rünnata ja põhja lasta. Eesmärk on, et reederid ei julgeks oma laevu Venemaale teele saata. Edu korral avaldaks see Venemaale olulist mõju, sealhulgas takistaks Venemaale elutähtsat naftaeksporti.

Kuidas rahastada kaitsevõime suurendamist?

Eesti on kõige väiksema rahvaarvuga Läänemere-äärne riik ja see ei muutu. Meie kaitsekulud on juba selgelt üle 2% SKP-st, sellele lisanduvad ajateenistuse ja kaitseliiduga seotud mitterahalised kulud ehk meeste aeg, mis kulub riigikaitsele ja mida ei tasustata.

Võib öelda, et Eesti kaitsekulud on võrreldes NATO soovitud sihi ehk 2% ja enamiku NATO riikide tegelike kaitsekulude tasemega igati heal tasemel. Eesti kui väikese riigi kaitsevägi ei saa kunagi olla üleliia võimas, mistõttu tuleb alati küsida, milleks tasub raha kulutada ja mida see meile annab.

Kaitseministeerium üritab algatada debatti selle üle, et kaitsekulusid tuleks uute võimearenduste jaoks suurendada 2,5%-ni. See pole mõistlik, sest see on vastuolus riigieelarve üldise loogikaga. Paljud valdkonnad tahaksid omale protsenti SKP-st, aga selle on saanud üksnes kaitsevägi ja seegi rahvusvaheliste kohustuste tõttu.

Kindel protsent kaitsekuludeks on teinud kaitseministeeriumi mugavaks ja võõrutanud tavapärasest eelarveprotsessist. Võimalik, et kaitsevõime vajabki rohkem raha kui 2%, aga lahenduseks pole uus protsent. Eeskuju võiks võtta juba olemasolevast lahendusest, kus nii liitlasvägede vastuvõtmise kui ka laskemoona ostmise kulud lahendati ühekordsete programmidega, mis liidetakse 2%-le.


Pärast laskemoonaprogrammi tehkem laevaehitusprogramm

Kõrvalloos selgitasin Eesti mereväe arendamise vajadust. Niikuinii on kümmekonna aasta pärast vaja kaitseväe senised miinijahtijad vahetada välja uute laevade vastu, mis võiksid olla senistest ka võimekamad. See on kallis lõbu. Uue SKP-protsendi kauplemise asemel võiks kaitseministeerium alustada praeguse laskemoonaprogrammi (2019-2022) lõppemise järel laevaehitusprogrammi.

See lisanduks kaitsekulude 2%-le ja jaotuks nii, et meie kaitsekulude üldprotsent ei langeks, vaid oleks stabiilne või lausa tõuseks vaikselt – näiteks tõuseks praeguselt 2,16% protsendi võrra aastas. See võimaldaks loodetavasti kümmekonna aastaga laevaostuprogrammi põhiosa ära katta.

Laevaehitusprogrammile toetuse saamiseks võiks aga lasta riigikogul seda hääletada, et saada sellele laiemat toetust. Eestis pole sellist asja tehtud, aga välismaal on küll parlamentidel lastud suuri relvastushankeid hääletada. Ilmselt ei hääletaks riigikogu vastu.

Samuti väldime sel juhul ebameeldivat olukorda, et meie kaitsekulude protsent SKP-st väheneb. Välispoliitilise kuvandi mõttes on iga sõnum kaitsekulude vähendamisest väga halb. Et järgmise kriisi ajal ei tekiks vajadust kaitsekulusid järsult kärpida, tuleb olla ettevaatlik nende järsu suurendamisega. Stabiilsust vajab nii kaitsevägi kui ka välispoliitika.

Kui rahvusvaheline olukord peaks kunagi halvenema ja tekib vajadus raketiprogrammi järele, saab selle kiirelt lisada uue programmina. Vajalikku laenuvõimet peaks Eestil olema.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kes selle jama autor ka on`? Idee on intellektuaalselt huvitav, kuid takerdub teostuse taha.

Peterburi pihta rakettide tulistamisel tuleb arvestada ka võimaliku eskalatsiooni ja selle tagajärgedega (eriti kui tegemist on sõjaga, kui me omapäi oleme), vene propaganda paneb meid kahtlemata 1991 Iisraeli Scudidega tulistava Saddamiga samale pulgale pluss sõjaline kättemaks saab olema kole.

Ma olen kuskil juba arvutanud, et sama pommide tonnaaž, mis märtsipommitamisel puistati Tallinnale (ja mida loetakse suureks rahvuslikuks õnnetuseks) tuuakse täna kohale umbes ühe raskepommitajate polgu poolt. Lennata pole vaja kaugele ja esimene sobiv lennuväli asub Ostrovis, 50 km Võrust. Tuuakse see 600 tonni pomme tulle Tallinna ära ja mis edasi...? Millega me end kaitseme ja mis kaitset pakuks me tsviilelanikele (kes enim kaotusi kannavad)….?

Ühesõnaga, tsiviilasulate tulistamine meie poolt on küllalt libe jää. Kui me tahaks venelast sõjaliselt heidutada üksi tahaks selle 2,5%ga, tuleks ehk mõelda massilise sissisõja peale, mis kantakse üle ja VF infrastruktuurile (kuid mitte tsiviilasulatele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kriku »

Sellised mõttearendused suubuvad lõpuks ikka sinna, et tuumarelva oleks vaja (keskmisest intelligentsem autor oskab ka lisada, et koos kohale toimetamise tehnoloogiaga). Sooja õhu võngutamine.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Lemet »

Siinkohal meenuvad Iisrael ja surematu Golda Meir oma kaheosalise kinnitusega. Esiteks, et Iisraelil pole tuumarelva ja teiseks ei kõhkle ta seda vajadusel kasutamast...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
ribikardin
Liige
Postitusi: 379
Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas ribikardin »

Kapten Trumm kirjutas:Kes selle jama autor ka on`? Idee on intellektuaalselt huvitav, kuid takerdub teostuse taha.

Peterburi pihta rakettide tulistamisel tuleb arvestada ka võimaliku eskalatsiooni ja selle tagajärgedega (eriti kui tegemist on sõjaga, kui me omapäi oleme), vene propaganda paneb meid kahtlemata 1991 Iisraeli Scudidega tulistava Saddamiga samale pulgale pluss sõjaline kättemaks saab olema kole.

Ma olen kuskil juba arvutanud, et sama pommide tonnaaž, mis märtsipommitamisel puistati Tallinnale (ja mida loetakse suureks rahvuslikuks õnnetuseks) tuuakse täna kohale umbes ühe raskepommitajate polgu poolt. Lennata pole vaja kaugele ja esimene sobiv lennuväli asub Ostrovis, 50 km Võrust. Tuuakse see 600 tonni pomme tulle Tallinna ära ja mis edasi...? Millega me end kaitseme ja mis kaitset pakuks me tsviilelanikele (kes enim kaotusi kannavad)….?

Ühesõnaga, tsiviilasulate tulistamine meie poolt on küllalt libe jää. Kui me tahaks venelast sõjaliselt heidutada üksi tahaks selle 2,5%ga, tuleks ehk mõelda massilise sissisõja peale, mis kantakse üle ja VF infrastruktuurile (kuid mitte tsiviilasulatele).

Minu arust on see artikkel hea väga suunaga. Tsiviilasutuste ründamine on tõesti vale. Aga sellised lääne päritolu pikad käed oleks piisavalt täpsed, et sõjalisi objekte hävitada või tõsiselt häirida. Kasvõi seda 50 km kaugusel paiknevat lennuvälja.
Utoopia pole selline varustus kohe üldse, vaid raha ja riiklikku tahtmist on vaja. Soome hankis omale selliseks pika rusika vahendiks Hornetitele JASSM raketid ja oma MLRSid täiendasid GMLRS ja ATACMSi võimeliseks. ATACMSi rakettide ost lükati minu teada edasi, aga teoreetiline võimekus 300+ km raadiuses täpne pauk panna on olemas ja see on isegi Venemaa vastu väga kõva sõna. JASSMiga veel kaugemale....

Ma arvangi, et meil võikski keskmaa õhutõrje ja laevatõrje kõrval uute relvasüsteemide hankel prioriteediks olla MLRS süsteem GMLRS võimekusega.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas hillart »

Peterburi pihta rakettide tulistamisel tuleb arvestada ka võimaliku eskalatsiooni ja selle tagajärgedega (eriti kui tegemist on sõjaga, kui me omapäi oleme), vene propaganda paneb meid kahtlemata 1991 Iisraeli Scudidega tulistava Saddamiga samale pulgale pluss sõjaline kättemaks saab olema kole.
Sellest lasusest võiks just-kui välja lugeda, et Eestil võiks olla kavatsus kasutada raketilööki PRIMAARSELT, kuid selline tegevusvariant pole mitte kunagi kellelgi peastki mitte läbi käinud. Kui see toimuda saaks, siis seda vaid VASTUSENA juba käimasolevas konfliktis. Kuid kole sõjaline kättemaks juba käigus oleva Venemaa sõjalise operatsiooni käigus? Ei kõla just eriti tõepäraselt.
Aga heidutus ongi ju see, et meil on see VÕIMEKUS, mitte, et me seda ka tegema peaksime. :-)
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kogu see "idee" on lausloll juba algselt - keskmine vene hing nimelt ei kõhkleks hetkekski Peterburi saatusega, et aga neile neetud tsuhnaa vassistidele ära teha.. sest küll see Peterburi jälle ülesse ehitatakse - ja niilihtne see ongi.

Et ei ole vaja oma lääne tsivilisatsioonist pärit valulävesid hakata üksühele üle kandma moskoovia stepimetslasile.. ja kui te mind ei usu, küsige üle oma venelastest tuttavatelt(-kui teil selliseid juhtub olema). Muidugi küsitav on, kas nad teile ka ausalt vastavad :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Noh, Soomel, kel ATACMS jne plaanid on, siis neil on ka 147 asja olemas juba, millest meie alles unistame. Ja noh, Helsinki veebruaripommitamise valmidusest oleme ju tsiviilkaitse teemas pikalt rääkinud, Tallinna märtsipommitamise valmidus on endiselt üsna olematu.

Selles ma olen üsna kindel, et raketilöögile "revolutsiooni hälli" pihta vastavad venelased täie rauaga Tallinna pihta (ka siis kui sõjategevus nt Narva all alles on). See on lihsalt suurvene loogika/hing ja sinna pole parata. Kui sõjategevus vastase territooriumile viia, siis ma mõtleks pigem raudteedest, sildadest, gaasitrassidest jne jne, mille valvamine nõuab päris suurt inimressurssi ja mille vastane surve meie poolt oleks justkui nagu asümmeetriline sõjapidamine (vastane on sunnitud vastama palju suuremate jõudude ja ressurssidega, mida on vaja mujal).

1941 sügisel, kui NSVL saatus rippus juuksekarva otsas, tehti imetrikke, et Berliinile natuke pomme poetada. Palju selle mõnekümne tonni kohale viidud pommide pärast lennukeid ja inimesi kaotati, pole vist siiani päris selge. Ja Soome peale kolme Helsingi veebruaripommitamist siiski Leningradi ei pommitanud, kuigi võime neil vähemalt sümboolselt vastata oli. Venelased oleks seepeale neljandat või kuuendat korda Helsinkit pommitanud ja seda soomlased ei soovinud. Terve sõda järgiti Mannerheimi käsku Leningradi mitte pommitada ja seal mitte lennata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Viiskümmend »

Kui mitte kaua aega tagasi pakuti ministrite tasemel välja hyperloopi ostmise idee siis taskukohase raketitehnoloogiaga on Elon Musk ju veel kaugemale jõudnud ning temaga saaks Eesti oma raketiprojektis koostööd teha ju küll ja kuna meil on juba tudengisatelliidid ja tudengivormelid siis võiks tõesti järgmine projekt olla näiteks tudengirakett?
Poti soldat
Liige
Postitusi: 1716
Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas Poti soldat »

Üldiselt on autoritaarsed reziimid väga oskuslikud nende linnu tabavaid rünnakuid propagandas ära kasutama. Võib juba ette kujutada kuidas sellist aktsiooni nende pool esitletaks: "Fashistid taaskord Peterburi/Leningradi ründamas!", "Vihased vene inimesed nõuavad et valitsus kasutaks kõiki meetmeid fashistlikule kääbusriigile õppetunni andmiseks!" jne.
Peterburini lendav rakett omaks Putini vastu tõsiselt võetavat heidutust ainult juhul, kui meil oleks sellele võimalik ka tuumalõhkepea külge keerata, mis on muidugi fantastika.

Muidu võimekus läbi Soome lahe sõitvaid laevu uputada kuluks ära küll, ka puhtalt rannakaitse vaatenurgast. Seda saaks saavutada näiteks kaldalt lastavate NSM rakettidega.
kuido20
Liige
Postitusi: 3325
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Raketid Eestile

Postitus Postitas kuido20 »

Poti soldat kirjutas:Peterburini lendav rakett omaks Putini vastu tõsiselt võetavat heidutust ainult juhul, kui meil oleks sellele võimalik ka tuumalõhkepea külge keerata, mis on muidugi fantastika.
Enne Peterburi asub Sosnovõi Boris üks venelaste tuumarajatis
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist