Kas hädakaitse ?

[Andrus1973]

Aga antud juhtumi tähendus on laiem. Minumeelest EI OLE OKEI, kui mingi töll tuleb ja annab tänaval mulle heast peast molli. Ohver ju ei tea, kas ründaja tahtis ainult ühe "pai" teha või plaanis ta teist vaeseomaks koomasse peksta.

Kui kurikaelteni jõuaks sõnum, et tavakodanik võib ennast sellise rünnaku peale relvaga kaitsta, siis võib-olla mõeldaks kaks korda, enne kui tüli norima minnakse. Aga praegusel juhul võib juhtuda, et suurem süüdlane on üldse rünnatu - miks tal üldse tööpostil (tänaval, öisel ajal!) relv kaasas oli, tulistas liiga palju laske (mitu tohib?) ja valesse kohta (jah, on sul aega sihtida ja valida), ise veel kikkpoksija (miks ta relvakasutamise asemel hoopis vastu ei löönud?) ja kohtumaja koridoris käib ka imelikult agressiivselt, käed puusas

Aga ma ei taha kaitsta ühtegi konkreetset inimest siin, vaid pigem tavakodaniku õigust sihtotstarbeliseks relvakasutuseks, mis relvaloal kirjas ehk "enese ja vara kaitseks".

Minu meelest oleks kah terve mõistuse kohane sellest nii aru saada. Kui siin üldsse midagi arutada siis seda, et miks 6 lasku ja mitu aastat ründaja võiks saada lisaks kuulile ründamise eest. Seda kõike muidugi juhul, kui uurimise käigus ei selgu, et kodanik asfalteerija tüli ei algatanud ründajat nt naljaviluks bituumeniga pritsides.

[vtl]

Ok, Sa räägid, et "ta (laskja) oli ise kõva kikkpoksija". Parafraseerides prokuröri, osapooltel puudus eelnev omavaheline tutvus, ehk kust pidi lööja teadma, kas rünnatav suudab ennast kaitsta või kukub esimese löögi peale maha?

Ma ei saa aru, kuidas see asjasse peaks puutuma, mida lööja teadis. Küsimus on, kas kohtualune oli võimeline ennast adekvaatselt kaitsma tulirelva kasutamata?

No niipalju puutub, et kui prokurör leiab, et ründaja kriminaalne minevik ei mõjuta antud asja, siis ei peaks ka tulistaja kikkpoksioskused mõjutama relva valikut.

Hädakaitse teemalisest konspektist:
"Hädakaitse vahend on sobilik, kui see tõrjub ründe täielikult ja otsekohe. Kaitsja ei pea hädakaitseolukorras võtma ebakindlast kaitsevahendist tingitud riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku peatamist."

Seega, ei pea hea füüsilise ettevalmistusega sportlane lootma ründesituatsioonis ainult oma paljastele kätele, sest see ei ole kindel kaitsevahend. Võib-olla ründaja on veelgi parem kakleja.

[ants431]

Ei, muidugi ei ole okei, kui kellelegi tänaval molli antakse. Aga hädakaitse seisund ja selle piiride ületamine on ju kaks erinevat asja.

On 2 erinevat arusamis õiglusest mis ei taha lkompromissi leida.
Valdavalt Ameerika õiguse ja moraali järgi rünnatav ei pea teadma
ründaja kavatsusi ja eeldama tema soovi ainult nalja teha või
piirduda väikese rusika löögiga.
Ühiskond on rünnatava poolt ja kakelda tahtja vastu .
Vene arusaamise järgi on rusika löögile juba kaikaga
vastamine hädakaitse piiride ületamine. Oma viga kui
kui pole ennast kakluses treeninud. Ühiskond hindab
tugevate rusikatega tegelast rohkem kui mingi tosskest.
Keskajal oli ju õigus sellel kes duellil võitis ja seline
hoiak on mõnel säilinud.
Eesti on mõlema poole mõju all ja siit mõlema pole kaitsjad.

[Kriku]

No niipalju puutub, et kui prokurör leiab, et ründaja kriminaalne minevik ei mõjuta antud asja, siis ei peaks ka tulistaja kikkpoksioskused mõjutama relva valikut.

Sellest seosest ei saa ma jätkuvalt aru Kikkpoksioskused ei ole isikuomadus, vaid üks võimalikest kaitsevahenditest. Küsimus sellest, et mis kaitsevahendid rünnatavale üldse kättesaadavad olid, pole ju ometi asjakohatu.

Hädakaitse teemalisest konspektist:
"Hädakaitse vahend on sobilik, kui see tõrjub ründe täielikult ja otsekohe. Kaitsja ei pea hädakaitseolukorras võtma ebakindlast kaitsevahendist tingitud riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku peatamist."

Seega, ei pea hea füüsilise ettevalmistusega sportlane lootma ründesituatsioonis ainult oma paljastele kätele, sest see ei ole kindel kaitsevahend. Võib-olla ründaja on veelgi parem kakleja.

Tingimata ei pea, oleneb asjaoludest.

Valdavalt Ameerika õiguse ja moraali järgi rünnatav ei pea teadma
ründaja kavatsusi ja eeldama tema soovi ainult nalja teha või
piirduda väikese rusika löögiga.

Eestis ka ei pea.

[ants431]

........................t.

Valdavalt Ameerika õiguse ja moraali järgi rünnatav ei pea teadma
ründaja kavatsusi ja eeldama tema soovi ainult nalja teha või
piirduda väikese rusika löögiga.

Eestis ka ei pea.

Ametlikult loodetavasti ei pea aga juhtumite
kommentare lugedes on tihti väga selge millist
õigust, Ameerika või Vene, kommenterija õigeks peab.
Kõrgema kohtu polt muudetud kohuotsus näitab ka kohtu
hoiakut. Muuseas, kahe mehe vaidluse korral kui
on jutt jutu vastu ja tunnistajaid pole aga üks on kuritegeliku
minevikuga või tuntud kakleja siis enamik inimesi usuks rohkem
laitmata minevikufa mehe juttu.

[vtl]

No niipalju puutub, et kui prokurör leiab, et ründaja kriminaalne minevik ei mõjuta antud asja, siis ei peaks ka tulistaja kikkpoksioskused mõjutama relva valikut.

Sellest seosest ei saa ma jätkuvalt aru Kikkpoksioskused ei ole isikuomadus, vaid üks võimalikest kaitsevahenditest. Küsimus sellest, et mis kaitsevahendid rünnatavale üldse kättesaadavad olid, pole ju ometi asjakohatu.

Vabandage minu järjekindlust, aga mina loen siit ridade vahelt suhtumist, et kui rünnatav on õppinud või harrastanud võitluskunste, siis oleks relva kasutamine enesekaitseolukorras kuidagi rohkem taunitav? Seega: oskad kikkpoksi - miks sa seda ei kasutanud?

[ants431]

No niipalju puutub, et kui prokurör leiab, et ründaja kriminaalne minevik ei mõjuta antud asja, siis ei peaks ka tulistaja kikkpoksioskused mõjutama relva valikut.

Sellest seosest ei saa ma jätkuvalt aru Kikkpoksioskused ei ole isikuomadus, vaid üks võimalikest kaitsevahenditest. Küsimus sellest, et mis kaitsevahendid rünnatavale üldse kättesaadavad olid, pole ju ometi asjakohatu.

Vabandage minu järjekindlust, aga mina loen siit ridade vahelt suhtumist, et kui rünnatav on õppinud või harrastanud võitluskunste, siis oleks relva kasutamine enesekaitseolukorras kuidagi rohkem taunitav? Seega: oskad kikkpoksi - miks sa seda ei kasutanud?

Mida siin imestada? Jah, vene või NSVL kultuuris
oli see just nii õige. kommunistid ju lugesid
kriminaale endale sotsiaalselt lähedaseks, mõttekaslasteks .
Ameerika kultuuris võib selline suhtumine
naerma ajada ja uskumatuna tunduda.
Muidugi on ka seal teisiti arvajaid.
Seadused on inimeste tehtud ja mida kusagil
õigeks peetakse sõltub samuti kohalikest inimestest.
Tulemaal olevat olnud normaalseks kombeks vanad naised ära keeta ja ära süüa. Laiba lihtalt matmine oli väga rumal toidu raiskamine valgete polt.

[trs]

Hädakaitse puhul jääbki vaidlus tavaliselt selle üle, kas mõistlikku piiri on ületatud. Sellisel juhul on hädakaitset teostava isiku omadused ja võimalused sellel hetkel ilmselt teemaks. Aga see ongi alati vaidlemise koht ning loll on see, kes vabandust ei leia. Kohtunik hindab kogu situatsiooni algusest lõpuni ja hädakaitse vahendi valik on ainult üks osa sellest. On suur vahe, kas ründaja haavab ohvri au andes korra vastu hambaid ja taganedes, või tuleb sulle laviinina peale eesmärgiga tõsiseid tervisekahjustusi (või surma) põhjustada.
Jänkistani süsteem võib ju olla ühelt poolt lihtsam, aga see on kaugel ideaalsest. Ideaalset ei olegi olemas, aga kõige lähem sellele on juhtumipõhine lähenemine. Ühelt poolt võtab õigus automaatselt kuuli saada ehk mõnel ründajal hoogu maha, aga teiselt poolt tähendab see jänkistani näitel oluliselt ohtlikumaid ründeid, tõsisemaid tagajärgi ning hädakaitse devalveerumist.

[jannor]

Mul on selline küsimus pädevamatele spetsidele, et kui kodanik A-l on kodus püstol mis on KLi registris ja ta kasutab seda enda kaitsmiseks hädakaitse eesmärgil, kas ta üldse tohib seda teha?
Mõtlesin seda osa - Kaitseliidu või tegevliikme omandis olevate relvade register
Politsei ja KLi registri vahe on see, et seda KLi registris olevat relva vist ei tohi minu mäletamist mööda kaasas kanda igapäevaselt. Parandage mind kui ma eksin selles küsimuses.

[Kriku]

Vabandage minu järjekindlust, aga mina loen siit ridade vahelt suhtumist, et kui rünnatav on õppinud või harrastanud võitluskunste, siis oleks relva kasutamine enesekaitseolukorras kuidagi rohkem taunitav? Seega: oskad kikkpoksi - miks sa seda ei kasutanud?

Mina saan nii aru, et ründe ohtlikkus rünnatava jaoks sõltub nii ründajast kui rünnatavast. Sellest oleneb, milline kaitsevahend on juba rünnakut kindlalt lõpetav ja milline seda veel ei ole. Jällegi äärmuslikku näidet tuues, kui täiskasvanud meest ründab paljakäsi üksik 10-aastane, on rünne oluliselt vähem ohtlik kui juhtumil, mil 10-aastane ründab omavanust või endast nooremat. Muidugi ei ole kahe täiskasvanu omavaheline vahe kunagi nii suur, aga ma ei näe põhjust, miks ei võiks küsimust jõudude vahekorrast põhimõtteliselt tõstatada.

Nii et jah, tema käest võiks seda IMHO küsida küll. Vastust saab muidugi hinnata ainult kõiki juhtunu asjaolusid arvestades. Täpselt sama 10-aastase puhul - kui sa 10-aastase kakleja maha lased, siis küsitakse ka, miks sa ei üritanud teda füüsilise jõuga neutraliseerida.

[Kriku]

Mul on selline küsimus pädevamatele spetsidele, et kui kodanik A-l on kodus püstol mis on KLi registris ja ta kasutab seda enda kaitsmiseks hädakaitse eesmärgil, kas ta üldse tohib seda teha?

Hädakaitse õiguspärasus ei sõltu relva omamise õiguspärasusest. Kui sa tapad kellegi hädakaitse seisundis ebaseadusliku relvaga, siis sind karistatakse ebaseadusliku relva seotamise või omamise vms. eest, mitte tapmise eest.

[vtl]

...On suur vahe, kas ründaja haavab ohvri au andes korra vastu hambaid ja taganedes, või tuleb sulle laviinina peale eesmärgiga tõsiseid tervisekahjustusi (või surma) põhjustada...

Ma ei tea, kuidas Sinul, aga minu jaoks oleks väga tõsine asi, kui keegi tuleb ja "annab korra vastu hambaid".(*)
Võimalik, et see kvalifitseerub mõningates ringkondades tõesti ainult "au haavamiseks", paraku mina pole harjunud sellise "suhtlusstiiliga".

*) Kui just polnud mõeldud olukorda, kus naine annab kõrvakiilu, pöörab seejärel kannapealt ringi ja marsib kontsade klõpsudes minema.

[vtl]

...Jällegi äärmuslikku näidet tuues, kui täiskasvanud meest ründab paljakäsi üksik 10-aastane, on rünne oluliselt vähem ohtlik kui juhtumil, mil 10-aastane ründab omavanust või endast nooremat.
[...]
Vastust saab muidugi hinnata ainult kõiki juhtunu asjaolusid arvestades. Täpselt sama 10-aastase puhul - kui sa 10-aastase kakleja maha lased, siis küsitakse ka, miks sa ei üritanud teda füüsilise jõuga neutraliseerida.

Alati saab mõlemapidiseid näiteid tuua.
Neid lugusid on ajakirjanduses piisavat olnud, kus noored (no nii 12+ a.) alaealised pätid on tänaval inimesi rünnanud nugade, kurikate ja jalalöökidega. Viimane võiks kvalifitseeruda sinna "paljakäsi" kategooriasse. Inimesed on saanud luumurde ja väga tõsiseid sisemisi vigastusi, jäänud teadvusetult ilma abita tänavale vedelema.
Minu arvates täiesti õigustatud olukord hädakaitseks relvaga.

Muidugi ei ole kahe täiskasvanu omavaheline vahe kunagi nii suur, aga ma ei näe põhjust, miks ei võiks küsimust jõudude vahekorrast põhimõtteliselt tõstatada.

Seda (jõudude vahekorda) ei tea mitte kunagi. Üks inimene tegeleb igapäevaselt füüsilise tööga ja harjutab vabal ajal võistluskunste, teine võib-olla istus viimased 5 aastat kinni ja ainus tegevus, mida ta saigi teha, oli kätekõverdused ja võitlus hierarhias oma positsiooni eest, kolmas istub ja teeb kontoritööd ning bussi peale jooksmine tõmbab hinge kinni. Tänavariietes võivad need tüübid täpselt ühtemoodi välja näha.

[vtl]

Mul on selline küsimus pädevamatele spetsidele, et kui kodanik A-l on kodus püstol mis on KLi registris ja ta kasutab seda enda kaitsmiseks hädakaitse eesmärgil, kas ta üldse tohib seda teha?

Hädakaitset tohid teha suvalise kättesattunud esemega (*). On selleks siis lauajupp, toolijalg või KL registris olev püstol. See ongi HÄDA kaitse.

Aga hiljem pead ikkagi vastama küsimustele, kuidas see KL püstol sulle kätte sattus. Kui Sind tuldi kodus röövima ja võtsid kapist relva, siis on ilmselt kõik korrektne. Kui tegu oli aga relvakandmisnõuete rikkumisega, siis vastutad selle eest eraldi.

Kui see hädakaitseolukorras kättesattunud relv kuulus kellelegi teisele, siis vastutab relvaomanik või -kandja relva lohaka hoidmise eest. Näiteks naine on üksinda kodus, keegi tungib sisse, naine võtab mehe relva ja kasutab seda kallaletungija neutraliseerimiseks. Kui hädakaitse oli õigustatud, siis naine mõistetakse õigeks, aga mees jääb suure tõenäosusega oma relvaloast ilma, kuna hoidis relva nii, et see sattus kolmanda isiku (naise) kätte.
Loo moraal - naisel peaks olema oma relv või siis vähemalt paraleelrelvaluba kapis olevale relvale.

*) Ületamata sealjuures hädakaitse piire bla bla nagu ikka.

[Kriku]

Neid lugusid on ajakirjanduses piisavat olnud, kus noored (no nii 12+ a.) alaealised pätid on tänaval inimesi rünnanud nugade, kurikate ja jalalöökidega.

Ma ju kirjutasin, et kümneaastane ja paljakäsi... Miks hakkad sa rääkima külmrelvadega 12-aastaste kambast...?

Tänavariietes võivad need tüübid täpselt ühtemoodi välja näha.

Nagu öeldud - oleneb asjaoludest.