Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[nimetu]

Seisukoht ja uuring on kaks ise asja. Uuringu tulemuste ümber lükkamiseks tuleks näidata, mille poolest see puudulik on. Väitest, et samast allikast on tulnud jaburaid seisukohti, ei piisa.

Selles statistikaameti väljaandes viidatud L. Bancrofti raamatu puhul pidigi üheks probleemiks olema see, et sealt puuduvad konkreetsed viited uuringutele, mis toetaksid seal esitatud väiteid või arvamusi. Enamus tekstist tuginevat lihtsalt tema kogemusel.

[Kriku]

Jah, nagu öeldud, tuleks faktid ja nende tõlgendused lahus hoida.

Valdav osa sotsioloogilisi uuringuid üle maailma on paraku leidnud, et naised on sagedamini koduvägivalla ohvrid või saavad selle tagajärjel vigastada. Mis on ka intuitiivselt loogiline, sest valdav osa mehi on füüsiliselt tugevamad ja valdav osa indiviididest ei kipu endast tugevamatele kallale minema - seda siis juhul, kui vägivaldne vastus on põhimõtteliselt võimalik. Kõiksugu daamide poolt antud kõrvakiiludest suur osa toimub ikkagi olukorras, milles härra poolne kohene vastus on kultuurilistel põhjustel madala tõenäosusega.

Minu jaoks kvalifitseerub väide, et naised võiksid paarisuhtes faktiliselt olla sama vägivaldsed kui mehed, erakorraliseks väiteks tähenduses, et nõuab erakorraliselt veenvaid tõendeid ( https://en.wikipedia.org/wiki/Sagan_standard ).

Üks täiesti juhuslik tsitaat veel:

Almost all studies have shown more injuries as a result of IPV for female victims (Archer, 2000; Bookwala, Sobin, & Zdaniuk, 2005; Cho & Wilke, 2010; Hamberger, 2005; Krahe´, Bieneck, & Moller, 2005; Morse, 1995; Phelan et al., 2005; Romans, Forte, Cohen, Du Mont, & Hyman, 2007; Walby & Allen, 2004; Whitaker, Haileyesus, Swahn, & Saltzman, 2007), including injuries requiring medical attention (Ehrensaft, Moffitt, & Caspi, 2004; Hamberger, 2005; Morse, 1995). In a national sample of adults from the NVAWS, Arias and Corso (2005) found almost 21% of male and around 39% of female victims had been injured during the latest occurrence of IPV. Most injuries were not severe, but almost all injuries, from nonsevere to severe, occurred in female victims more often than males (Arias & Corso, 2005). However, Fergusson et al. (2005) found no gender difference in injuries for individuals who experienced IPV, using longitudinal data from an unselected sample. The lack of gender differences in injuries in the Fergusson et al. study may be due to floor effects— only 3.9% of women and 3.3% of men in the sample experienced injuries due to IPV. As the authors stated, “the range of domestic violence studied within this cohort was confined to relatively mild or moderate incidents of violence . . . extreme violence involving severe injury or death was not present with sufficient frequency for analysis” (p. 1106).

Caldwell et al. 2012. Gender Differences in Intimate Partner Violence Outcomes, Psychology of Violence 2012, Vol. 2, No. 1, 42–57.

Kui keegi tahab hakata kirjanduse ülevaadet tegema, lasku käia, aga tööd saab palju olema.

[Avatar]

Vägivalla liigid paarisuhteshttps://www.kriminaalpoliitika.ee/et/pe ... aarisuhtes

Hakkasin diagonaalis lugema - Majandusvägivalla liigid:
•Olukorra tekitamine, kus partner peab enda jaoks vajalike kulutuste tegemiseks raha lunima;
Raha või pangakaardi äravõtmine on juba eraldi vägivallapunktidena kirjas. On veel mingi võimalus teine pool rahatuks jätta? Või peab igal hommikul obrokit kuhugi peeglilaua peale "unustama"? Kuidas on defineeritud "enda jaoks vajalikud kulud"? Kõlab nagu oleks ühel osapoolel kohustus teist ülal pidada.
•Majapidamiskulude range ja formaalne kontrollimine (nt ostutšekkide esitamise kohustus ja tasaarveldamine);
Ilmselt ei näita selline käitumine reeglina suhte head tervist, aga seda vägivallaks liigitada? Ja kuhu siis nüüd jääb võrdne panustamine? Rääkimata sellest, et kui paar lahku läheb ja alimentide või vara üle kemplema hakkab, siis on iga selline tšekk kullahinnaga. Ja kui tõestusmaterjali ei ole , siis kaotab majanduslikult rohkem panustanud pool, sest säärasel juhul kiputakse asju pooleks lööma.
Ok ma saan aru kui paar on leppinud kokku, et üks pool on kodune ja teine pool peab peret üleval, ning eraldab raha ka partneri isiklike kulude jaoks, siis võib siin olla nagu mingi mõte. Aga see on ju tänapäeval pigem erandlik, mitte eelduslik. Aga kui üks partner on lohe ja lihtsalt ei oska majandada ennast, siis võib nii ,et ei pea silmist soovi lugema ja finantsdistsipliini tohib jälgida või selle kohta uurida? Või on ikka vägivald oma naturaalses alastuses?

...valdav osa indiviididest ei kipu endast tugevamatele kallale minema - seda siis juhul, kui vägivaldne vastus on põhimõtteliselt võimalik. Kõiksugu daamide poolt antud kõrvakiiludest suur osa toimub ikkagi olukorras, milles härra poolne kohene vastus on kultuurilistel põhjustel madala tõenäosusega.

Väga pagana õige. Näiteks need kombekad kõrvakiilud toimuvad valdavalt avalikus ruumi, mis tõmbab vahetu vägivaldse vastuse tõenäosuse nullilähedaseks.

Minu jaoks kvalifitseerub väide, et naised võiksid paarisuhtes faktiliselt olla sama vägivaldsed kui mehed, erakorraliseks väiteks tähenduses, et nõuab erakorraliselt veenvaid tõendeid .

Kui füüsilisest vägivallast rääkida, siis ma olen ka päris kindel et faktiliselt naised ei ole paarisuhtes sama vägivaldsed, kui mehed. Esiteks kaine kalkulatsioon signaliseerib, et vastane on tavaliselt füüsiliselt üle. Teiseks on meeste hormonaalne reageerimine konfliktis erinev kui naistel. Aga see ei tähenda, et kui naine vahetus konfliktis on sunnitud kõrvad ludusse tõmbama ja viha alla neelama, siis see emotsioon kuidagi väljendamata jääb. Ja siit hakkavad tulema juba muud toredad näägutamise, süüdistamise, "peavalu" jne teemad, mis klassifitseeruvad teiste nimedega vägivallaks. Mis omakorda provotseerib partnerit konfliktselt käituma. Ja ring saab täis. Ma ei poolda vägivalda, aga ma ei ole kunagi mõistnud ja ma ka ei tunnista sellist punast joont füüsilise vägivalla ja muude vägivalla liikide vahel. A'la et kõik muu on justkui paha aga tolereeritav, aga vot füüsiline vägival ei ole. Samuti ma ei tunnista ka suurt vahet tõukamise või löömise vahel. Need kõik on lihtsalt rida eskaleeruva konflikti etappe, ja kõik need eraldusjooned on lihtsalt liiva tõmmatud. Kellegile näkku sülitamine on mitte nii väga füüsiline, aga kui pihta saanu selle peale lõuahaagi annab, siis see on juba väga selgelt füüsiline. Ometigi ei ole esimene teisest vähem agressiivne või vähem solvavam tegevus. Võib-olla isegi vastupidi. Ma tean Kriku, et siin meie vaated lahknevad.

[Svejk]

Tegin kiire googelduse, et mida üle lahe kirjutavad:

Naisen väkivalta – Kun nainen lyö
https://anna.fi/ihmiset-ja-suhteet/ihmi ... nainen-lyo

Havahtuminen raju kokemus

Naisten väkivaltaisuudesta on alettu puhua vasta viime vuosina. Kun aihe on nostettu julkisuuteen, tekoja on tullut ilmi entistä enemmän. Uhrit ovat ilmeisesti saaneet rohkeutta hakea apua, vaikka miehet kaihtavat edelleen tekemästä rikosilmoitusta naisensa väkivaltaisuudesta.

Ensi- ja turvakotien liitossa on huomattu, että valtaosa naisten väkivallasta on aluksi fyysistä, mutta keskustelujen edetessä taustalta paljastuu myös henkisen väkivallan muotoja, kuten yletöntä mustasukkaisuutta, rajoittamista, mitätöintiä, jyräämistä, raivokohtauksia, uhkailua ja pelottelua.

– Havahtuminen omaan väkivaltaan voi olla raju kokemus. Joillekin naisille oman henkisen väkivallan tunnistaminen on tullut yllätyksenä. Naisen on syytä huolestua, jos huomaa voivansa huonosti ja kohdistavansa pahan olonsa läheisiin joko fyysisen tai henkisen väkivallan muodossa. Tai jos lähipiiri huomauttaa väkivaltaisesta käytöksestä.

Fyysistä ja henkistä

Lähes kaikissa kulttuureissa pätee sääntö, että fyysinen aggressio on tyypillisemmin miesten laji.

Miesten väkivalta on siis näkyvämpää ja siksi myös paremmin tilastoitu. Miehet ovat tekijöitä vakavissa lähisuhderikoksissa, mutta silti lähisuhteissa tapahtuneista törkeistä pahoinpitelyistä vajaa puolet on naisten tekemiä. Äidit esimerkiksi pahoinpitelevät lapsia siinä missä isätkin.

Verbaalisessa aggressiossa eli huutamisessa ja uhkaamisessa ei ole sukupuolieroja, mutta epäsuora aggressio on naisten alaa. Esimerkiksi pahan puhuminen takanapäin ja manipulointi ovat naisille ominaisia väkivallan muotoja.

Tasa-arvoa? Miehet ja naiset kokevat parisuhteessa yhtä paljon väkivaltaa
https://suomenkuvalehti.fi/jutut/kotima ... akivaltaa/

Miehet ja naiset kokevat parisuhteessa yhtä paljon väkivaltaa, kertoo tuore tutkimus. Väkivalta tässä yhteydessä tarkoittaa myös lieviä tekoja, kuten läpsäisyjä, sekä uhkailua. Miehistä 16 prosenttia kertoi, että oli kokenut väkivaltaa nykyisessä suhteessaan. Naisilla tulos oli sama.

Naisten harjoittama väkivalta puhututti nettiyleisöä
https://yle.fi/uutiset/3-5486860

Miehet joutuvat perheessä törkeän pahoinpitelyn tai henkirikoksen yrityksen uhriksi jopa useammin kuin naiset. Perheväkivallan miesuhrien näkökulma on suomalaisessa tutkimuksessakin jäänyt syrjään. Nettiyleisö käsitteli perheen sisäistä väkivaltaa laajasti. Aihe koetaan vaikeaksi käsitellä. Miesten koetaan lyövän naisia useammin, mutta naisten harjoittamaa henkistä väkivaltaa puolestaan pidetään hyvinkin yleisenä. Kuka aloitti lyömisen?, tämä on monestikin tulkinnanvaraista.

[nimetu]

Minu jaoks kvalifitseerub väide, et naised võiksid paarisuhtes faktiliselt olla sama vägivaldsed kui mehed, erakorraliseks väiteks tähenduses, et nõuab erakorraliselt veenvaid tõendeid

Kui keegi tahab hakata kirjanduse ülevaadet tegema, lasku käia, aga tööd saab palju olema.

Hea nimekiri on siin:
http://web.csulb.edu/~mfiebert/assault.htm

Muidugi antud arutelus tuleks siis alustada juba sellest, et mida peame vägivallaks ja mil määral peame selle esinemise sagedust samaväärseks.

[Martin Peeter]

Selle Avatud Ühiskonna Instituudi töid ma väga tõsiteaduslikuks ei hindaks. Üsna ideoloogiliselt kallutatud seltskond, mis on esitanud varem üsna jaburaid seisukohti.

Seisukoht ja uuring on kaks ise asja. Uuringu tulemuste ümber lükkamiseks tuleks näidata, mille poolest see puudulik on. Väitest, et samast allikast on tulnud jaburaid seisukohti, ei piisa.

No see oli ikka eelmise "uuringu" tulemus. Ma soovi perevägivalla probleemi kuidagi pisendada, aga antud seltskonna puhul ma ei välistaks andmetega manipuleerimist, kui on võimalik varasemate "uuringutega" sellistele tulemustele jõuda. Ja mul on kahju, et tõsine probleem ei saa väärikat käsitlust. See marssiv seltskond on selle teema kahjuks privatiseerinud: lokku lüüakse kõvasti, aga lahenduseks on välja pakutud peamiselt palju bürokraatiat, mitte toimivaid lahendusi.

[2korda2]

Üks täiesti juhuslik tsitaat veel:

Almost all studies have shown more injuries as a result of IPV for female victims (Archer, 2000; Bookwala, Sobin, & Zdaniuk, 2005; Cho & Wilke, 2010; Hamberger, 2005; Krahe´, Bieneck, & Moller, 2005; Morse, 1995; Phelan et al., 2005; Romans, Forte, Cohen, Du Mont, & Hyman, 2007; Walby & Allen, 2004; Whitaker, Haileyesus, Swahn, & Saltzman, 2007), including injuries requiring medical attention (Ehrensaft, Moffitt, & Caspi, 2004; Hamberger, 2005; Morse, 1995). In a national sample of adults from the NVAWS, Arias and Corso (2005) found almost 21% of male and around 39% of female victims had been injured during the latest occurrence of IPV. Most injuries were not severe, but almost all injuries, from nonsevere to severe, occurred in female victims more often than males (Arias & Corso, 2005). However, Fergusson et al. (2005) found no gender difference in injuries for individuals who experienced IPV, using longitudinal data from an unselected sample. The lack of gender differences in injuries in the Fergusson et al. study may be due to floor effects— only 3.9% of women and 3.3% of men in the sample experienced injuries due to IPV. As the authors stated, “the range of domestic violence studied within this cohort was confined to relatively mild or moderate incidents of violence . . . extreme violence involving severe injury or death was not present with sufficient frequency for analysis” (p. 1106).

Kogu see lõik räägib vigastuste esinemise sagedusest, mitte füüsilise vägivalla esinemise sagedustest. Need on aga 2 täiesti erinevat asja ja just selline tõlgendus loobki müüti, justkui ainult mehed (või valdavalt mehed) on füüsiliselt vägivaldsed. Ma ei viitsi linke otsida aga rohkem kui 1 uurimus on juba tuvastanud, et intsidente ühekaupa lugedes (ja seejuures võrdväärselt hinnates) on naised sagedamini initsiaatorid (kaugelt aktiivsemad vaimse vägivalla ja pisut sagedamini füüsilise vägivalla korral). Tagajärjed on leebemad ja "mees peab mees olema" annavadki ülalnäidatud tulemuse.

[Kriku]

Akf Svejki poolt tsiteeritud uuring demonstreerib ka, et tuleb väga hoolikalt vaadata, mida loendatakse. Kui praeguse elukaaslase poolt on vägivalda kogenud 15,6% meestest ja 17% naistest (tabel 3.3), siis juhtumite arvu poolest on viimase 15 aasta jooksul pilt selline:

Kui siit võtta 2-3 korra puhul juhtumite arvuks 2, 4-10 puhul 4 ja üle 10 puhul 11 (mis kindlasti tegelikkuses nii ei ole), siis saame meessoost ohvritega juhtumite arvuks 212.1, naissoost ohvritega juhtumite arvuks 248.4. Tegelikkus on kindlasti veel ebasümmeetrilisem.

[Fucs]

Vägivalla liigid paarisuhteshttps://www.kriminaalpoliitika.ee/et/pe ... aarisuhtes

Hakkasin diagonaalis lugema - Majandusvägivalla liigid:
.....

Loe ka seda teist uurimust mille lingi ma kohe selle viite alla panin.
Sealt selgub, et kes mida ja kui vägivallaks üldse peab.

Muidugi antud arutelus tuleks siis alustada juba sellest, et mida peame vägivallaks ja mil määral peame selle esinemise sagedust samaväärseks.

Just. Sama üleval viidatud uurimus räägib sellest...http://lft.ee/admin/upload/files/Elanik ... B5plik.pdf

Ma sihin sinna, et vaimne jms vägivald võib olla palju hullem kui füüsiline vägivald.
Aga kõik patravad oma uuringutes peamiselt füüsilisest vägivallast.

Otsisin, et kas on ka mõnda pädevat uuringut just nimelt vaimse vägivalla kohta, aga oma üllatuseks ei leidnud

Leidsin ESTAT poolt 2009 kohta kirjutatud asjas hästi lühikese konstateeringu, et

...aastas kogeb üks paar kümnest vägivalda ja pooled (see on siis 50%) neist puutuvad kokku ainult vaimse vägivallaga...

2009 aastal korraldatud uuringus tunnistas paarisuhte kogemusega 15-74 aasta vanustest isikutest, et 50% on kokku puutunud paarisuhtevägivallaga, 39% on kokku puutunud vaimse vägivallaga, kolmandik (s.o. siis 33%) füüsilise vägivallaga ja 4% seksuaalse vägivallaga....

.... Vaimset vägivalda on viimase aasta jooksul kogenud 8% meestest ja 7% naistest ja seda korduvalt 72% naistest ja pool (ma eeldan siis, et 50%) meestest. Viimase aasta jooksul on paarisuhtes olevatest inimestest füüsilise vägivallaga kokku puutunud 5% meestest ja 4% naistest...

https://tinyurl.com/y8f5co4t

*

Mul on siin oma "kolhoosist" kohe kaks vastandlikku kuid head vaimse terrori näidet võtta elust enesest.

Vene rahvusest keskealine paar.
Absoluutselt iga päev kui mees töölt koju jõudis oli ca tund vaikust ja siis hakkas nagu kellavärk umbes 18:00-19:00 vahel iga jumala päev pihta baaba õiendamine mehe kallal. Kuna paarike elas minu peal korteris ja venttorud on meil kohalikuks "krapiks ja ringhäälinguks", siis seda oli väga hästi kuulda. Ja see õiendamine kestis alati paar tundi pidevalt valjenevas toonis, kuniks käis mingi suurem kolakas ja kolin, ning seejärel hakkas baaba kõva häälega nutma ise samal ajal edasi kobisedes midagi.
See mölisemine üleval korteris ajas mul alati endal juba kopsu üle maksa ja sai korduvalt ülemiste naabrite ukse taga käidud neid korrale kutsumas. Alati tuli uksele vastu baaba ja alati ei katkestanud ta oma mulinat kuni ukse avamiseni

Nüüd elab baaba üksinda, sest mees läks minema.

Ja teine, eestlastest paarike. Samuti keskealised aga pigem nooremapoolsed.
Seal helistas mees alati kui oli alkot tarbinud enne koju jõudmist naisele ette, et kohe tulen ja annan kerepeale. Lihtsalt niisama vist.
Vahel oli kuu aega normaalne, vahel iga nädala lõpp ja mitu päeva järjest joogine. Mina ei tea, kas ta ka tegelikult naisele peksa andis, aga naine oli igatahes pidevalt permanentses paanikaseisundis ja jooksis tihti minu kui "kolhoosiesimehe" ukse taha abi otsima. Mina siis jagasin aga soovitusi politseisse helistada (mida ta teha ei julgenud) ja pidasin vahel valvet, et kas läheb madinaks või ei lähe ja olin valmis sekkuma ning politseid kutsuma. Selleks oli probleemse pere kõrvalkorteris mul olemas hea kuulmisega trepikoja vanem, kes mulle opinfi vajadusel oleks edastanud. Seda ei läinud kordagi vaja, sest kui ta naisele kallale läkski, siis käis see kõik jube vaikselt... ja paaril korral mis mina seda meest nägin joomaselt, siis ta oli ikka nii täis, et vaevu seisis jalul, mistõttu ilmselt polnud ta ka enamus ajast joomasena eriti võimeline midagi tegema. Aga naine oli pidevalt paanilises hirmus. Need kolisid lahku minemata meilt minema juba 15 aastat tagasi ja edasist saatust ei tea.

Eesti POLIITIKA teema all muidugi on kõik see OT ja hea Kriku võiks sellest perevägivallast eraldi teema orgunnida äkki ?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eesti POLIITIKA teema all muidugi on kõik see OT ja hea Kriku võiks sellest perevägivallast eraldi teema orgunnida äkki ?

..sama siin - tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et peale Z03 ei huvita see jura siin kedagi

[Fucs]

Otsustatud: Vasakpartei esitatud kahest valimisnimekirjast jäi kehtima viimane
https://poliitika.postimees.ee/6504405/ ... ma-viimane

FOTOD | Liisuheitmisel sai erakondadest esimese koha Vabaerakond
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... uudised%29

Tarand ootab EKRE juhtidelt vabandamist või läheb kohtusse
https://www.postimees.ee/6504352/tarand ... b-kohtusse

[Z03]

Eesti POLIITIKA teema all muidugi on kõik see OT ja hea Kriku võiks sellest perevägivallast eraldi teema orgunnida äkki ?

..sama siin - tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et peale Z03 ei huvita see jura siin kedagi

Ega eriti ei huvita. Perevägivalla teema algatas siin üldse akf Svejk. Olen huvitavamaid teemaarendusi lugenud. Õnneks oli siin paar tervemõistuslikku postitust ka, aitäh akf Krikule ja akf Martin Peetrile. Aitäh akf Gideonicule, kes Jordan Petersoni mainis. Jordan Petersonilt on päris hea sõnum meestele. Eks ka perevägivalla puhul taandub ju kõik vastutusele oma elu eest. Kui leiad, et keegi teine on sinu vägivaldsuses süüdi, kasvõi "näägutav naine", siis asetad vastutuse oma käitumise eest kellelegi teisele. Petersoni "12 elureeglit" peaks millalgi ka eesti keeles ilmuma. Kindlasti loen ja soovitan ka teistel lugeda.

[Kriku]

Ega eriti ei huvita.

Lõpetame siis selleks korraks perekooliga.

Viivuks mõtlesin, et kraabin NSVL-i nostalgia teemast üles laste füüsilise karistamise arutelu ja ühendan sellega siin koduvägivalla teemaks sisejulgeoleku alla... aga eriti ei viitsi. Kui akf-id peaks tungivalt nõudma, siis teen.

[Kriku]

Siin on kilde õige mitmest teemast, aga kuna intervjuu on ikkagi tema kui RK kandidaadiga, panen siia: Uustulnuk doktor Kuido Nõmm: on inimõigus öelda, et sa ei taha elustamist.

Väga mõistlik jutt ja temasuguseid peaks kindlasti rohkem kuulama, valimised või mitte.

[Troll]

Väga mõistlik jutt ja temasuguseid peaks kindlasti rohkem kuulama, valimised või mitte.

Ongi mõistlik, aga kuna ta kandideerib Vabaerakonnas, siis on tema poolt hääletamine sama mõttetu kui surnule kompresside tegemine. See just ongi minu meelest meie valimissüsteemi üks puudustest, et sa annad oma hääle kandidaadi poolt, kes isiklikult on igati tore ja targa jutuga inimene, aga Riigikogusse tema partei ei pääse või pääsevad parteinimekirja eesotsas olnud poliitbroilerid.