Jalaväetaktika

Vasta
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Chupacabra kirjutas:VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
Ei usu mina, et nad iga motolaskurbrigaadiga VDV-d jõuavad kaasa vedada. Kas neil see PTG-s sees? Ikka hoopis teine väeliik. Pigem tõesti julgestavad nad kopteritelt ja droonidelt. "Krokodill" julgestas II Tšetšeenia sõjas kolonne õhust ikka väga tihti.

Toompealased kirjutavad nii:

https://www.toompeamalevkond.ee/2018/03 ... a-roodust/
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ülesandele vastavate taktikaliste gruppide kokkupanek ja paindlik kasutamine on seal muutunud juba reegliks, kui arenguid vaadata.
Lihtsalt seda lendsalka võib etendada mõni tagapool tulev sama motolaskurpataljoni rood.
Soomlaste tegevuse idee on muuta varitsus nii väikseks ja arv nii suureks, et reageerida poleks võimalik.
Kuna neid varitsusgruppe on palju, siis igaüks nokib natuke ja peagi jääb vastane seisma. Ilma mingi Mannerheimi liinita (kuhu venelane muidu oma ülekaaluka tulejõu ja arvukuse koondaks).

Umbes samal põhimõttel panevad sipelgad nahka nende pessa visatud rästiku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Martin Herem »

VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
Päris huvitav. Ma pole kuulnud, et kuskil VDVd mingi moto üksuse sappa varitsusvastasesse tegevusse pandaks. Või noh tegelikult ei saa ma selle mõttest aru. Et VDV on väledam, agressiivsem .... vms? Ja see kõik peaks üles kaaluma erinevate üksuste (sageduste, kutsungite, protseduuride, vms) solkimise?
Ma ei välista, et nii on kunagi kuskil juhtunud, kuid et seda nüüd taktikaks nimetada ...
Samas tuleb tunnistada, et tegemist on üsna tavapärase "manöövriga".

Kaudtule osas võib siiski jälle kahelda. Jutt on ikka "kaarega" MP, STV tulest? Või on see tankidelt?
Kui kaudtuli, siis:
1km kaugusele - millises suunas? Kui 1km kaugusel katta 1km laiune ala põgenemise takistamiseks, siis jääks ikka veel sadu meetreid vaba põgenemist. Ja noh 1km laiuse ala katmiseks on vaja ... Nii et lasta võib küll, kuid tundub üsna mõtetu ... vähemalt Eesti oludes.
Ja Eesti tingimustes, kus otsenähtavus, eriti varitsuseks sobivas alas on pigem alla 100m, on laskmine 1km kaugusele põhimõtteliselt "kuskile summimine".
Isegi kui tuleüksus on positsioonil valmis ja "jälgib" JV liikumist, kulub esimese mürsu mahakukkumiseni ... pakun 3min.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Herem kirjutas:
VF on varitsuste vastu kasutanud sellist taktikat: Näiteks liigub motoriseeritud kompanii, mis jääb vastase väiksema üksuse varitsusse. Kompanii taga liigub VDV rühm. Kui tuleb kontakt, siis VDV jalastub kiirelt ja püüab varitsejaid küljelt haarata. Samal ajal tellitakse pidev kaugtuli ca 1 km kaugusele kontaktist, eesmärgiga takistada varitsejate põgenemist.
Päris huvitav..
Kaudtule osas võib siiski jälle kahelda. Jutt on ikka "kaarega" MP, STV tulest? Või on see tankidelt? Kui kaudtuli, siis:
1km kaugusele - millises suunas? Kui 1km kaugusel katta 1km laiune ala põgenemise takistamiseks, siis jääks ikka veel sadu meetreid vaba põgenemist. Ja noh 1km laiuse ala katmiseks on vaja ... Nii et lasta võib küll, kuid tundub üsna mõtetu ... vähemalt Eesti oludes..
See esmapilgul arusaamatu "varitsusevastane "kaugtuli"" on venelastel ilmselt Tšetšeeni/Gruusia sõdadest pärit ja sobib eriti hästi just sealsele mägisele maastikule:
-- igasugune üksus(t)e rännak // rännakuga kaasnev lahinguopp saab oma plaani..
-- kus luureohvitser kajastab üksus(t)e liikumistrassi varitsuseohtlikud piirkonnad..
-- millisest piirkonnast lahkumisteed on varitsevale üksusele mägimaastikul üsna piiratud - näit läbi üheainsa mäekuru..
-- kuhu siis tuletoetusohvitser koos luureohvitseriga planeerivadki varakult tõkestavat "kaugtuld"..
-- milline "kaugtuli" võib olla kas liikuritelt üksuse enda koosseisus(-näit NONA), üksuse liikumist katvatelt lahingukopteritelt või ka kusagil häirevalmiduses olnud ründelennukitelt(-Su25 võimissee konn oligi)..

Meie tasasel maastikul, kus varitsejad võivad (laias laastus) laiali joosta kõigi kompassi 360 kraadi suunas, töötab selline "kaugtuli" muidugi vaid kolonni katvate ründekopterite olemasolul.. aga töötab ka :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jama on selles, et meie teedeäärsetest aladest on julgesti 2/3 üks kõva "varitsusohtlik ala". Pigem on mets/võss nii ropp, et peab teele ohtlikult lähedale juba tulema (et jalastuv vastane sulle positsioonile maandub). Tegelt peaks olema min 100 m "turvatsoon", et TT relvad kindlalt töötaks ja et saaks ohutult ära minna. Või panema telekaid sellevõrra tihedamalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas oliver »

Aga miks mitte vaenlasele võimalikult külje alla pugeda ja ta siis kindla peale maha tappa? Lähedal olles nõuab võimalik kaudtuli ka rünnatavate hulgast lõivu ja pole ju kohustust liiga suurt suutäit hammustada, st. kui kolonn liiga pirakas siis nina samblasse ja uut ootama.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas TTA »

Küll üsna OT aga siiski, raske on vaadata ja no lihtsalt ei anna asu.

Korrektne sõna on "kaudtuli" mitte "kaartuli" või "kaugtuli". Kaarega lasevad meil kõik relvad, va. vb laserid, ja selle järgi me relvi ei erista. KUI suur muidu peab see kaar olema, et ta oleks "kaartulerelv"?. Kaugele lasevad meil ka kõik relvad, peale vb. püstoli, niiet mis on see kaugus kustkohast ta on "kaugtulerelv"? Miinipildujad ja suurtükid annavad meil "kaudtuld" kuna nad kasutavad otsesihtimise asemel kaudset meetodit, sihtides sihiku abivahendile nagu näiteks kollimaator, suunavaiad vms orientiirile.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3499
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Chupacabra »

Täpsustan natuke oma väidet. Tegemist oli tõesti Tšetšeenias kasutatud taktikaga väikeste sissisalkade hävitamiseks. VDV asemel oli merejalavägi ja mõtlesin kaudtuld (typo). Ma kahtlen kas iga roodu pärast aetakse Krokodill õhku.

Kompanii varitsus on hoopis muu loom. Kompanii varitsuses on raiskamine ainult miine lasta. Miinide laskmiseks piisab paarist mehest ja samas on nii suure hulga meestega väga raske kiirelt jalga lasta. Kompanii varitsuses peaks ikka Kusti, MPR jt. kah tööd tegema. Samas, kui tihti kompanii varitsust juhtub?

Panen ühe üldistatud skeemi küsimusega: kuhu sa nüüd põgened?
Ringi ümbermõõdu valemit meenutades peaks kaudtuli katma 1500 meetist lõiku. Absoluutselt mitte midagi ületamatut VF kaudtule võimekuse juures. Ainuke lootus pääsemiskes on alast välja joosta. Asfaldi peal ilma varustuseta poleks probleemi aga varustusega metsas (või muul raskel maastikul)....
Manused
varitsus.jpg
varitsus.jpg (20.81 KiB) Vaadatud 3586 korda
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas TTA »

1500m lõigu katmiseks "tulevalliga" läheb VF doktriini järgi vaja ca. kahte suurtükidivisjoni (2x18 suurtükki). Tulekiirusel 2 lasku minutis (maksimaalne pidev tulekiirus ja minimaalne et jalaväevastast tõket hoida) kulub minutis 72 mürsku. Kilomeetri kaugusel jalaväe tõkestamiseks peaks siis laskma vähemalt 15 minutit, enne kui jälitav üksus "tulevallini" jõuab. Arvestades juurde viimase kogupaugu 15 minuti lõpus saame kokku pisut üle 1100 mürsu. See on kuskil 50 tonni 122mm laskemoona puhul ja peaaegu poole rohkem 152mm laskemoona puhul. Staatiliste positsioonide puhul mässutõrje keskkonnas kahtlemata saavutatav, kuid siiski logistiliselt üsna suur koormus, kui iga jao varitsuse peale selline kogus ära lasta.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3499
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Chupacabra »

Info selle kohta puudub aga ma pakun, et pigem piisab 3 mürsku minutis. Pealegi, see on statistika mäng. Iga kord ei õnnestu varitsejaid kätte saada aga piisavalt pika aja jooksul saab enamuse kätte (kindlasti võtab suhteliselt kiiresti varitsuse isu ära).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle kaudtulevärgi suurim miinus on erakordselt suur blue-on-blue risk. Üks väike valearvestus tulejuhtimisel, üks väike eksimine tiibava grupi poolt, mingi raadioside tõrge ja saavad ise pihta. Selliseid trikke võib teha ehk 82 MP-dega, kuid mitte 152ga (millel ohuala on sihtmärgist juba +/- 500 m).

Antud olukorras suurtükituli tähendaks, et suurtükidivisjoni tulejuht lippab seal dessandimeestega koos, divisjoni juhtimispunkt pidevalt raadiosides.
Võimalik (+nimetatud moonakulu), kuid raskesti teostatav.

Võibolla samade ohtude pärast ongi soomlastel tegevus viidud pisikeste kontaktide pidamisele, et venelane lihtsalt ei suuda seda sipelgate rünnakut kuidagi (ei ajaliselt ega ressursside poolest) tümaks tulistada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Martin Peeter »

Kui 1500m , siis peaks tiibama minema 10 m vahedega ahelikus vähemalt 3 rühma, et kinni panna saabumissuunda. Ja kui kiirelt nad liikuma saaksid, arvestades et äärmine mees peaks olema 1000 m kaugusel teest? Ja kui pikalt jälitama mööda metsa? 1,5 km? Ja mis see kõik aega võtab ning kas ei oota tiibama minevat üksust 1 km kaugusel padrikus mõni meie järgmine jagu olukorras, kus nende soomus ja kaudtulevõimekus (lähidistants!) ei maksa midagi? Ja kui tõesti mõned teised meie jaod korraldavad samasugust asja mõni km eespool, nagu märgib akf Trumm? Niimoodi võssa summides võivad nad ju mingeid kaotusi tekitada, aga tõenäoliselt väga pihta ei saa.
Ei nad nii kaugele teest roni, et teelt raskemate relvade otsesihtimisega soomuse tagant mõjutada ei saa, kui pinnas ka paras tüma on, et metsa soomukitel ei liigu. Meie tagalasse viiva metsatee lähistel ilmselt ei tasu varitsust korraldada.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Fucs »

Küsin vahele, et milliseid lisavõimalusi annab VF-ile moodne drooninduse ja igasuguste inrapuna ning soojuskaamerate värk selliste varitsuste vastu?
suurtükimees
Liige
Postitusi: 126
Liitunud: 30 Mär, 2018 15:01
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas suurtükimees »

Kas te tõesti usute, et venelased raiskaksid tundide viisi aega ja sadades tonnides laskemoona ühe jao taga ajamiseks? Kui vastus on jah siis on see erakordselt efektiivne viis vastase sidumiseks. Roodud tiibama, kaks diviisi suurtükke kaudtuld andma? Sedasi suudaks üks jagu vaata et pool brigaadi ära siduda
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Jalaväetaktika

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kiiruse huvides võib nt pataljoni kolonni luureelementi/eesjulgestust asendada lahingukopterite paar. Kontrollivad oma sensoritega ära teeääred pluss visuaalselt, et tee peal pole mingeid tõkkeid või asju. Kui leiavad midagi varitsusele viitavat, siis saab kolonn sellest enne teada, kolonn peatub 500 m varem, seltskond jalastub ja kammib kahtlase ala läbi. Kui varitsus on minema peletatud, siis saab segamatult võtta üles miinid ja likvideerida tõkked.

Külgjulgestust meie maastikul ei pruugigi alati olla - selle võimalikkus sõltub sellest, kas on paralleelseid teid. Jalgsi külgjulgestust aga teel liikuvale kolonnile ei tee. Neid julgestusi võivad juba teha droonid.

A-stanis ja Tsetseenias asendas julgestusi marsruuti kontrollivate maastikupunktide hõivamine nt kopterilt. Kopter tõi meeskonna maha, kolonn möödus, korjati peale (tihti võttis sama kolonn nad peale, sest ega kopter lõputult lenda). Kes on vaadanud filmi "9. rood", siis seal demotakse paari venelaste taktikalisi võtet, mille eesmärk on kolonnide julgestamine duhhide tegevuse eest. Vaatad venelaste dokfilme A-stanist, samad trikid ka seal.

Varitsust ei maksaks plaanida kohas, kus on võimalik kasutada külgjulgestust maa peal. Näiteks selja taga on peateega paralleelne kruusatee. Seal liigub tõenäoliselt peajõududega umbes kohakuti külgjulgestus (nt motolaskurrühm 3 BMP-ga) ja kui te loote kontakti peajõu mingi osaga, siis saavad nad sellest peajõududelt raadio teel teada (julgestuste liikumist koordineeritakse raadio kaudu) ja ilmuvad teile selja taha.

Neid raamatutes olevaid rivistusi tasub uskuda niipalju, kui maastik seda teha võimaldab. Ukraina stepis võib see raamatu järgi õnnestuda, kuid kui maastik on metsavaheline tee, kus kahel pool on 10 km vesist metsa ilma sihtideta, siis pole kiiresti liikuva vastase puhul sinna mingi maajõu ilmumine kuigi võimalik. Kopterid ja droonid aga küll.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist