Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga ma proovin siiski selgitada.
Mul ei ole vähimatki soovi siin kellelegi midagi tõestada, lihtsalt ei meeldi see loll mõnitav lahmimine juhul kui ei ole metsamajandajaga ühte meelt. Automaatselt pitser külge „Auto aken...“ Olen ka piisavalt looduses liikunud ja märganud mis toimub. Lugesin ja vastasin mida arvan sellest kopsuravi artiklist. Sügavalt järgi mõelda olen jõudnud juba varem. Ju ma olen valinud oma elus endale teised autoriteedid näiteks häbenemata julgen nimetada Fred Jüssit.
Kvalitatiivne vahe on selles, et metsamajandaja teab ikka metsa-asjanduse aluseid (miks ja milleks mingi asi).
Seltskond stiilis "Eesti metsa abiks" (kari kontoritöötajatest metsahuvilisi) võiks sissejuhatuseks iseend aidata teadmiste omandamisega ning vähem lahmida Facebookis stiilis "mulle tundub". Ongi kogu tarkus :rip:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas ArdiS »

metsapoole kirjutas:
Kriku kirjutas:Mis seal selgitada, kui see ütleb niigi kõik:
metsapoole kirjutas:Ainult kitsa silmaringiga inimene võtab õiguse ennast teadjaks nimetada.
Aga ma proovin siiski selgitada.
Mul ei ole vähimatki soovi siin kellelegi midagi tõestada, lihtsalt ei meeldi see loll mõnitav lahmimine juhul kui ei ole metsamajandajaga ühte meelt. Automaatselt pitser külge „Auto aken...“ Olen ka piisavalt looduses liikunud ja märganud mis toimub. Lugesin ja vastasin mida arvan sellest kopsuravi artiklist. Sügavalt järgi mõelda olen jõudnud juba varem. Ju ma olen valinud oma elus endale teised autoriteedid näiteks häbenemata julgen nimetada Fred Jüssit.
Fred Jüssi pole metsamajandamise kohalt mitte mingi autoriteet. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks on olemas erineva kaitseastmetega kaitsemetsad. Kui neid on vähe, siis tuleb juurde luua, mitte panna majandusmetsadele ebamõistlike piiranguid. Ja kaitsemetsade eest tuleb maksta metsaomanikkele saamata jäänud tulu eest ka piisavat kompensatsiooni.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas allatah »

Peale kaitsealade, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, on meil ka majandusmetsades töid tehes nõuded, mis peaksid aitama bioloogilist mitmekesisust säilitada.
Näiteks tuleb hoida sõltuvalt langi suurusest langil teatav hulk säilikpuid, mis oleksid eelistatult kõvalehtpuud või okaspuud. Neid ei maksa ajada segi seemnepuudega ja need ei kuulu langilt koristamisele. Nende eesmärk on see, et vähemalt mingile hulgale liikidele jääks peale lageraiet samale alale siiski samasugune elukeskkond.
Piirang on ka langi suurus. Osadel mullastikutüüpidel ei tohi mullastiku vaesumise vältimiseks näiteks oksi kokku koguda ja hakkida.

Kui Maaülikooli teadlased ütleksid, et me peame jätma rohkem või teistusuguseid säilikpuid, siis oleks see suurepärane teadmine, mis tuleks seadusesse kirjutada.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas Dr.Sci »

allatah kirjutas:Peale kaitsealade, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, on meil ka majandusmetsades töid tehes nõuded, mis peaksid aitama bioloogilist mitmekesisust säilitada.
Näiteks tuleb hoida sõltuvalt langi suurusest langil teatav hulk säilikpuid, mis oleksid eelistatult kõvalehtpuud või okaspuud. Neid ei maksa ajada segi seemnepuudega ja need ei kuulu langilt koristamisele. Nende eesmärk on see, et vähemalt mingile hulgale liikidele jääks peale lageraiet samale alale siiski samasugune elukeskkond.
Piirang on ka langi suurus. Osadel mullastikutüüpidel ei tohi mullastiku vaesumise vältimiseks näiteks oksi kokku koguda ja hakkida.

Kui Maaülikooli teadlased ütleksid, et me peame jätma rohkem või teistusuguseid säilikpuid, siis oleks see suurepärane teadmine, mis tuleks seadusesse kirjutada.
Jajah, sellised langid on jahimeeste ja orienteerujate "rõõm". Säilikpuud on ka mõne aasta mööduses rohkem pikali kui püsti, eile just vaatasin üht sellist lanki ja lihtsalt vangutasin pead....
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas ArdiS »

allatah kirjutas:Peale kaitsealade, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, on meil ka majandusmetsades töid tehes nõuded, mis peaksid aitama bioloogilist mitmekesisust säilitada.
Näiteks tuleb hoida sõltuvalt langi suurusest langil teatav hulk säilikpuid, mis oleksid eelistatult kõvalehtpuud või okaspuud. Neid ei maksa ajada segi seemnepuudega ja need ei kuulu langilt koristamisele. Nende eesmärk on see, et vähemalt mingile hulgale liikidele jääks peale lageraiet samale alale siiski samasugune elukeskkond.
Piirang on ka langi suurus. Osadel mullastikutüüpidel ei tohi mullastiku vaesumise vältimiseks näiteks oksi kokku koguda ja hakkida.

Kui Maaülikooli teadlased ütleksid, et me peame jätma rohkem või teistusuguseid säilikpuid, siis oleks see suurepärane teadmine, mis tuleks seadusesse kirjutada.
Okaspuust jäetakse vaid mändi ja ka seemnepuudeks. Kuuske ei saa jätta, kuna kuuse juured on nii maapinna peal, et üksikuks jäänud kuused lükkab puud pikali.
Isiklikult leian, et seemnepuude jätmine on mõtetu, kui plaanitakse istutada uued taimed. Sest peale uuendamist seemnepuude kättesaamine ilma kultuuri rikkumata on pea võimatu ja tegu on loodusressursiga, mis jääb kasutamata.
Ka okste(raidmete) osas pole kuulnud mingistki piirangut, paluks viidet. Võib-olla kehtib piirang kändude väljajuurimise kohta.
Langi suurusele on piirangud küll, 2-7ha olenevalt kasvukohatüübist. See nõue ei kehti, kui metsapatoloog ekspertiisi käigus leiab, et on vaja maha võtta suuremas ulatuses.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas Dr.Sci »

Haakub nurkapidi ka siia teemasse: https://www.ohtuleht.ee/938287/oh-ei-pu ... -susinikku
Ilmselgelt mets peale lageraiet seob süsinikku vähem, samas kui raide produkt ka enamuses ahju aetakse läheb tasakaal per lank räigelt paigast.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas mart2 »

Dr.Sci kirjutas:Haakub nurkapidi ka siia teemasse: https://www.ohtuleht.ee/938287/oh-ei-pu ... -susinikku
Ilmselgelt mets peale lageraiet seob süsinikku vähem, samas kui raide produkt ka enamuses ahju aetakse läheb tasakaal per lank räigelt paigast.
See matemaatika on õige ainult siis, kui vaatad ainult "per lank". Kui vaadata üldist ökosüsteemi, siis varem lõigatud metsa uuendused 10-20-30 aastat vanad, seovad oluliselt rohkem süsinikku kui ennem raiet. Vaata tervikut.
ArdiS kirjutas:… Isiklikult leian, et seemnepuude jätmine on mõtetu, kui plaanitakse istutada uued taimed. Sest peale uuendamist seemnepuude kättesaamine ilma kultuuri rikkumata on pea võimatu ja tegu on loodusressursiga, mis jääb kasutamata...
Antud juhul on tegemist meie oma inimeste mõttestambiga. Seemnepuud on alati abiks, sest mitte kõik istikud ei jää elama. Seemnepouude osas on parem lahendus soomlastel, kes jätavad küll hektarile sama arvu puid, kuid need on salkadena, mitte üksikult hajutatud. Peavad tormile paremini vastu ja kui 5-10 aasta pärast vaja maha võtta, siis ühes kohas oleva kümnekonna palgi järele tasub juba harvester saata. see rada, mille ta sisse tallab, on nagunii tulevikus "ise tekkiv", kui tuleb aeg harvenduseks. Olen selliseid gruppe näinud ise ja vastavat praktikat kinnitas Soomes üle 20 aasta metsurina töötav sõber, kes on lõpetanud Luua kooli ning vastava kooli hiljem ka Soomes. Teda ma usaldan rohkem kui oma nõukaaegset metsamajandusinseneri diplomit.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas allatah »

ArdiS kirjutas: Okaspuust jäetakse vaid mändi ja ka seemnepuudeks. Kuuske ei saa jätta, kuna kuuse juured on nii maapinna peal, et üksikuks jäänud kuused lükkab puud pikali.
Isiklikult leian, et seemnepuude jätmine on mõtetu, kui plaanitakse istutada uued taimed. Sest peale uuendamist seemnepuude kättesaamine ilma kultuuri rikkumata on pea võimatu ja tegu on loodusressursiga, mis jääb kasutamata.
Ka okste(raidmete) osas pole kuulnud mingistki piirangut, paluks viidet. Võib-olla kehtib piirang kändude väljajuurimise kohta.
Langi suurusele on piirangud küll, 2-7ha olenevalt kasvukohatüübist. See nõue ei kehti, kui metsapatoloog ekspertiisi käigus leiab, et on vaja maha võtta suuremas ulatuses.
Seemnepuude puhul jutt õige, kuid ma pidasin silmas bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks mõeldud säilkpuid. Ka need kukuvad ajaga ümber ja võimalusel peaks seal olema tõesti teised puud, kui kuused, aga kuhugi gruppi mõne kuuse jätmine ei ole IMHO probleem.

Mina olen mitmetel lankidel planeerinud asju nii, et jääksid püsti seemne ja säilkpuude grupid, osaliselt nendel samadel põhjustel, et üksinda kukuvad seemnepuud ümber, seemnepuid on hiljem niimoodi kergem koristada ja säilikpuude gruppides säilivad siis väiksemad häirimata elupaigad.

Raidmete piirangu kohta on viiteks MME paragrahv 9 lõige 4
Dr.Sci kirjutas:Jajah, sellised langid on jahimeeste ja orienteerujate "rõõm". Säilikpuud on ka mõne aasta mööduses rohkem pikali kui püsti, eile just vaatasin üht sellist lanki ja lihtsalt vangutasin pead....
Olen ka ise orienteerumas käinud, jahindusega küll ei tegele, aga olen natuke kokku puutunud. Metsas ringi kapates olen kusjuures alati lagendikel väga ettevaatlik, et ma mõnel värskelt istutatud langil puid ei tallaks.

Säilikpuid ei jäeta mitte inimeste rõõmustamiseks vaid selleks, et lankidel säiliks sobiv elukeskkond väga paljudele liikidele. Jah, säilikpuud kukuvad ümber. Nad peavadki ümber kukkuma, see ongi nende eesmärk. Ideealis kukuvad nad ümber ühekaupa paarikümne aasta jooksul. Ümberkukkunud ja surnud puud ja tüveosad on elupaikadeks sellistele liikidele, kes ei saaks elada sellises paigas, kus on ainult noorendik.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas Dr.Sci »

Selge see et miski aja pärast kukuvad puud ümber... aga kui ma täna sõitsin ühest jahimaadel asetsevast aasta vanusest langist mööda siis 2/3 sisemistest puudest oli ümber ja langi servad ka murdu täis (ilmselt tänavused sügistuuled). Kui võtaks sae ja viiks kasutatava materjali ära, ei saaks sealt mitte küttepuid vaid materjali 2k villa jaoks. Kahjuks ei olnud täna aega, aga uue nädala sees võiks teile fotogalerii teha...
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas Puurija »

Narva lähistel Laagnas toimus 15. veebruaril koosolek Laagna paekivikarjääri teemal.
Arumäe külavanem Urmas Rätsep: „Kui arendajal on suured rahad mängu panna, et seda asja uurida, ju siis on asjal põhjust ja kindlasti siis lõpuks ongi, et karjäär on meie õues ja me ei saa enam midagi teha. Inimesed kardavad, et nende kaevud jäävad tühjaks, selle vastu lihtsalt peab olema.“
OÜ KBR-Nord juhatuse liige Vladimir Kovalenko: „Mulle oli see esimene kogemus maarahvale karjääri vajalikkust tõestada ja nii tulist vastuseisu ma ei oodanud. Ehk möödub mõni aeg ja inimesed vaatavad sellele küsimusele veidi teisiti. Muidugi on vaja metsi hoida ja nii edasi, kuid Eestisse on vaja panustada investeeringutega, et arendada seda toredat riiki.“
Narva-Jõesuu keskkonnakaitse inspektor Jaan Metsis: „Ma loodan, et volikogu teeb õiged otsused ja järeldused sellest ja siis seda ei tule. Volikogu võib keelduda selle loa andmisest.“
https://www.err.ee/910907/kohalikud-on- ... mise-vastu
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

Postitus Postitas ArdiS »

Kas siit grupis peale minu veel kedagi loositi/valiti loodavasse metsakogusse. https://www.envir.ee/et/uudised/metsand ... tsakogusse
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Sinine planeet ...

Postitus Postitas kalleb »

Mul ühel tuttaval on 50 tonni igasugu kaltsumajandut , osa sellist mis kuhugi ei kõlba , osaliselt isegi enam-vähem riidetükke , selline 3 meetrit kõrge hunnik , laius umbes 6-7 meetrit , pikkus umbes 30m

Mida sellise saastaga saaks teha , mul lihtsalt kahju tast , 10 tonni kaltsu prügimäele ära anda on selline tonnine lugu

Kas kusagil pole mingit tehast mis kaltsust toodasks midagi vajalikku

Seal peaks ju olema plastikut , puuvilla jne

Sellest kõigest saaks ju tegelikult miskit valmistada

Momendil läheb see kõik suht kalli raha eest prügimäele ja saastab seal ikkagi sest ilmselt kaevatakse maa sisse

Ühesõnaga kõik head mõtted on oodatud

Ja e-afroliidus pidi aastast 2025 seadus välja tulema et riiete viskamine prügimäele on keelatud


Inglismaal arvatakse, et ka vanadel sokkidel on rahaline väärtus ja need saab viia kokkuostu. Ka Eestis peaks hakkama nuputama, kuidas vanu riideid või riidetööstuse jääke paremini koguda, sest euroliidus keelatakse alates 2025. aastast nende sattumine olmeprügisse. "

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/kulunu ... te-n223668
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Sinine planeet ...

Postitus Postitas kalleb »

Saatsin agendi ka Leedus paiknevasse jäätmetöötluse tehasesse aga seal ütlesid et töötlevad ära täiesti uusi riideesemeid - no see on ju mingi eriline raiskamine

Kasutatud riided pidavat haisema ja toodang ka koos sellega

Siin ka huvitav link

https://www.humanae.ee/projektid/teosta ... nu-pakend/

Siin tädi näitab huvitavat videot kuidas teksapükse jahvatatakse

https://www.youtube.com/watch?v=AjHVMhAOZa4

Ma arvan et sünteetikast tehakse mingeid plastgraanuleid äkki

Siin india tegelased arvavad et need inimsesed kes neile riideid saadavad ei pese riideid ja kannavad neid ainult 2-3 korda ning siis kui määrduvad viskavad ära , nad neid pesta ei oska

https://www.youtube.com/watch?v=bOOI5LbQ9B8
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Sinine planeet ...

Postitus Postitas kalleb »

Tundub et ikkagi muud selle sogaga pole teha ...

https://sakala.postimees.ee/3598939/kol ... prugimaele
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Sinine planeet ...

Postitus Postitas vanahalb »

Mnjaa.... 50 tonni.... pole paha.

Ei ma ei oska muud midagi soovitada kui telli kaks merekonteinerit ja kui nuiaga takka annad mahub millimeetri pealt ära. Saada täiesti suvalisele aadressile, kasvõi Pihkva oblastisse mõnele kutsekoolile, humanitaarabiks. Ära jumala eest saatja aadressiks enda oma pane või muidu võib bumerangina tagasi tulla. Kui neile seal selline kraam peale ei lähe, eks nad siis katsuvad kuhugi edasi sokutada. Võib-olla jäävadki need konteinerid mööda maailma rändama nagu Lendavad Hollandlased. Aga võib-olla jäävad juba piiril tolli kinni ja aina parem. Seisku seal - ikka odavam kui Prügimäe Krahvile maksta.

Alternatiividest - minumeelest selliseid segajäätmeid ei taaskasuta mitte keegi. Eraldivõttes jah teist saaks üht-teist kuid igasuguses ümbertöötlemises kehtib üldreegel, et tilk tõrva rikub potitäie mee. Ning Euroopas on sorteerijate inimtöö nii kallis, et need riided pole seda hinda väärt. Maa sisse ka ei kaevata vaid ahju läheb ja toasooja saab. Soomes, meie naaberkrundile ehitas Fortum niisuguste olmejäätmete ümbertöötlemiseks tehase kust lõpp-produktina tuleb gaas. Gaasist saab aga teatavasti uuesti nailonsokke teha jms.

Öirudirektiiv lõhnab kangesti selle järgi, et hakkab olema sama mis vanade rehvide või kodumasinatega. Kui ostad uue riidetüki, on sellel lisatasu, mille eest võid vanad asjad müüja konteinerisse visata ja eks ta vaatab siis ise, et kuidas käitleb.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: heino ja 9 külalist