Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Ülla-ülla jah, et kuidas me küll sinnamaani oleme jõudnud :mrgreen:
Edit: Siinkohal meenub kohe Kreisraadio klassika 8)
Kriku kirjutas:* Kõik vägivalljuhtumid õpetaja vastu peavad lõppema politseis. Eranditult.
* Elektroonilisi seadmeid õpilased koolipäeva ajal ei kasuta. Pannakse koolipäeva alguses kappi ära ja lõpus saadakse tagasi.
* Lapsevanemad esitavad oma pretensioonid kirjalikult. Õpetajal on keelatud neid suuliselt vastu võtta. Kõik pretensioonid peavad jõudma kooli juhtkonnani.
* Määrustikuvälised suhted õpilaste vahel dokumenteeritakse.
Just. Kõik on õige. Minu küsimus seaduseandjale on, et miks küll kõik juba ammu nii ei ole?
Samas tundub minule kogu see sahmimine tagajärgedega võitlemisena, või lõppfaasi jõudnud ERROR-ite pehmendamisena ja üritusega essast saia teha kuidagigi.
Mis ja kus on põhjused, millega peaksime tegelikult tegelema?

*

Vaatame nt. õppenõukogu tegevust ja sellega seonduvat seadusandlust.

2000 aastal vastu võetud seadus (nüüd kehtetu)
Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord
Vastu võetud 29.05.2000 nr 14
§ 6. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üleviimisega

Õppenõukogu:
.../...
(3) otsustab õpilase käitumise hindamise aastahindega «mitterahuldav»;
(4) otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;
(5) otsustab õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise ja koolist väljaheitmise;

§ 10. Õpilase mitterahuldava käitumise arutamine ja otsuse tegemine

(1) Õppenõukogu koosolekul õpilase mitterahuldava käitumise arutamisel seoses tema edasi kooli jätmise otsustamisega on nõutav õpilase ja lapsevanema (eestkostja) kohalolek. Nende teistkordselt koosolekule mõjuva põhjuseta tulemata jätmisel teeb õppenõukogu otsuse asjaosaliste juuresolekuta.
2013 ja 2016 muudeti seda ja tsiteeritud punkte kehtivas seaduses enam ei ole.

Pisiasjad, aga kogu jama koosnebki hunnikust pisiasjadest.

Õppenõukogust veel rääkides...

Põhimõtteliselt kehtestab (eee... "arutab läbi ja annab arvamuse kooli ja õpilaskodu kodukorra ning nende muudatuste kohta", 2000a algtekstis oli "arutab läbi ja kinnitab kooli kodukorra ja päevakava") õppenõukogu kooli kodukorra. (§2 lg4)
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus §68 õnneks ütleb, et "Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik." Miks seda õppenõukogu ei kehtesta? Õppenõukogu ja direktori nägemus ja/või kogemus asjadest võib olla täiesti erinev. Aga OK.

Asi peaks olema siis IMHO selle kodukorraga nii, et igal koolil on see olemas, selle kehtestab õppenõukogu (see võiks olla ka kõikidel normaalsetel tavakoolidel ühesugune), seda tutvustatakse lapsevanemale enne lapse kooli võtmist ja lapsevanem annab sellele oma allkirja, et on nõus kõigega mis seal kirjas. Kui nõus ei ole, siis otsi kool kus on "sinu erilisele lapsele" sobilik kodukord. Ja sinna kodukorda tulekski panna kirja kõik see mis vaja, et kool saaks normaalselt toimida. Ja seadusandja peaks andma välja õigusakti, mis teeks sellest kodukorrast üheselt kohustusliku käitumisnormi koos mittetäitmisest tulenevate sanktsioonidega ja andma õppenõukogule rohkem õiguseid. Nt koolist väljaviskamise tingimused oleks kodukorras väga teretulnud, kuid.....

....Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on huvitavalt sõnastatud regulatsioonid:
§ 28. Õpilase koolist väljaarvamine

(1) Õpilane arvatakse koolist välja:
1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
....
4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;
8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
....

(2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.
...
(4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
ja
§ 9. Koolikohustus
....
(2) Koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Niisiis, mitte kedagi tegelikult §28 lg 4;5;6;8 juhtudel koolist välja visata... (sorry, välja arvata" - Välja visata - sellist terminit enam ei eksisteeri...) ei saa, sest kõik 7-17 aastased on "koolikohustuslikud isikud" ja JOKKMOTT.

Mis edasi siis?

Kuni 2017 oli selliste tegelaste erikooli suunamise õigus "Alaealiste komisjonidel". Ja mitte ainult suunamise vaid ka erikooli suunamise taotlemise õigus oli antud neile. Taotlus esitati kohtule ja see otsustas. IMHO oleks võinud taotluse tegemise õigus olla ka koolidel (nt õppenõukogudel) ehk, et taotluse oleks võinud teha ka kool ja suunamise otsustada siis juba komisjon või erijuhtudel kohus.

Mida teha alaealiste õigusrikkujatega?
21. sept. 2018
Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri kauaaegne noorsoopolitseinik ja politseiametnik, politseikapten Marina Paddar on üle 30 aasta töötanud süütegusid toime pannud alaealiste ja nende peredega......

Kas alaealiste komisjonide kaotamine oli viga?

Minu hinnangul oli see ennatlik otsus olukorras, kus lastekaitsetöötajaid ja teisi lastega tegelejaid on liiga vähe. Ka alaealiste komisjon ei karistanud last, vaid otsis mõjutusvahendeid, mis võiksid last aidata. Küllap on Eestis kogukondi, kus komisjoni kadumine pole probleem ja „küla kasvatabki last“. Siiski on palju neid piirkondi, kus nii lastekaitsetöötajad kui ka lapsevanemad tunnevad end abitult. Kannatajateks on lapsed. Sellega ei saa ega tohi rahul olla.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et nii mõnigi laps, kes koolikohustust ei täitnud, hakkas pärast teadasaamist, et kool esitas tema kohta taotluse alaealiste komisjoni, koolis käima. Tahame või ei, aga vahel on vaja edasiviivat hirmu. Alaealiste komisjon seisis hea selle eest, et tekitatud kahju saaks heastatud, tülli läinud pooled lepitatud, alaealisele alkoholi pakkunu või ostnu isik välja selgitatud. Eesti oli juba paarkümmend aastat tagasi olukorras, kus alaealiste asjade komisjonid likvideeriti ja noortega töötavate alaealiste asjade inspektorite ametikohad kaotati. Paraku moodustati need kiiresti uuesti, kuna saadi aru, et otsus oli vale. Juba kuulemegi arutelusid alaealiste komisjonide taasloomise vajalikkusest. Nimi ei oma tähtsust, peaasi et komisjon last toetab. Lihtsalt jututoast ei ole kasu.....
http://opleht.ee/2018/09/mida-teha-alae ... kkujatega/
5. veebruar 2017 kirjutas:Riigi plaan kaotada koos alaealiste mõjutusvahendite seadusega ka alaealiste komisjonid, teeb komisjoniga seotud inimesed murelikuks. Ennekõike seetõttu, et arusaamatuks jääb, mis see uus ja parem lahendus siis on.
https://www.postimees.ee/3999921/miks-k ... samal-ajal
11. veebruar 2017 kirjutas:Saare maakonna alaealiste komisjoni sekretäri Meelis Kaubi sõnul on komisjonid tegutsenud 1999. aastast ja tema on kohaliku komisjoniga seotud olnud 2005. aastast. Ühtekokku on komisjon tegelenud umbes 500 probleemse alaealisega ning nn distsiplineerivaid mõjutusvahendeid on komisjon aastate jooksul määranud 733 korral.

Komisjonis on seitse liiget, kes kõik on oma ala spetsialistid: kriminaalhooldusametnik, lastekaitsespetsialist, psühholoog, psühhiaater, politsei-, haridus- ja sotsiaalametnikud.

Kaubi sõnul on sellest, et alaealiste komisjonid on vaja kaotada, ministeeriumi tasemel räägitud tema mäletamist mööda juba 2013. aastast. Siis kukkus haridus- ja teadusministeeriumi algatatud eelnõu läbi, sest vastuhakk oli suur, ning seejärel anti valdkond sotsiaalministeeriumi haldusalasse. “Nüüd on asi väga lihtne, sest nn riigireformi käigus kaovad 1. jaanuarist peale komisjonide ka maavalitsused, mille juures alaealiste komisjonid tegutsesid,” nentis ta.

Kaubi ei ole oma kinnitusel vanas kinni, aga tema meelest ei ole mõistlik lõhkuda seda, mis toimib, enne kui pole uut süsteemi....
https://www.saartehaal.ee/2017/02/11/pr ... se-mureks/

Selliseid SPETSIALISTIDE arvamusi võik tuua lademetes, aga mida teeb seadusandja?
Just. Teeb ikka kõik risti vastupidi. Sest kõik ju läheb aina paremaks ja paremaks nüüd....
22. november 2017 kirjutas:Riigikogu on vastu võtnud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis jõustuvad 2018.a alguses ning millega luuakse kinnise lasteasutuse teenus, laiendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma, ligipääsu lepitusteenusele ja tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega paralleelselt on alates 2018. a ees seismas muutusi ka süüteo toime pannud alaealiste kohtlemisel kriminaal- ja väärteomenetluses.

Seadusandlikud muutused süüteo toime pannud laste abistamisel ja neile mõjutusvahendite määramisel on lastekaitsetöötajate jaoks tekitanud küsimusi, kas ja missugused saavad olema nende kohustused peale alaealiste komisjonide tegevuse lõppemist.
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/ ... 18-aastal/

Siit kohe järgmine tegevus - "Alaealise mõjutusvahendite seaduse" kehtetuks tunnistamine, sest see sätestas mõjutustegevuse läbi Alaealiste komisjoni, mis likvideeriti.

JNE
JNE

Enne läheb issanda päike looja, kui ma jõuaks siin võrrelda ja lahata meie riigi seadusandlust lastekasvatuse teemal veel enne seda... 1991-2000 :evil:

:wall: :wall: :wall:

Kas me oleme õigel teel härrased ?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Fucs kirjutas:Minu küsimus seaduseandjale on, et miks küll kõik juba ammu nii ei ole?
Mina väidan, et kõik see on ka praeguste seaduste järgi võimalik.

Jah, aja jooksul on PGS-i muudetud nii, et allumatuid koolikohustuslikke õpilasi enam välja heita ei saa ning tähtajaline eemaldamine on ka piirangutega. Aga see ei tähenda, et direktor ei peaks tegema kõike endast olenevat, et korda tagada. Suure osa puhul loetletud juhtumeist kumab läbi, et õpetaja ei saa juhtkonnalt piisavat tuge.

Näiteks:
Iga kord nii hästi ei lähe: «Laps pigistas oma käsivart, et näidata punaseid laike, väitis mu kolleegile, et mina pigistasin tema kätt. Selline süüdistus mõjub halvavalt edasisele koostööle. Kooli juhtkond jättis asja lahtiseks ja ka kahtles minus. Seda oli raske taluda. Või teine juhtum: 7. klassi poiss, keda ma isiklikult ei õpeta, kõõlus vahetunni ajal teise korruse akna peal. Palusin tal sealt alla tulla, mille peale poiss saatis mu v.... Ütlesin, et ei lähe ilma temata, tulgu kaasa ja astume tee peal ka direktori juurest läbi. Ta ei tulnud, aga vahepeal kolleeg tõi direktori kohale. Selle peale hakkas noormees nutma. Tund algas ja hiljem tuli direktor ja küsis, kas ma olin poissi küünistanud – noorhärra oli nutnud ja käe peal punast kriipsu näidanud.»
Kõigi sundi rakendavate ametkondade prioriteet peab olema oma töötajate kaitsmine pahatahtlike rünnakute eest. Vahet pole, kas nad on vangivalvurid, kooliõpetajad või piletikontrollid.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Pärnu maakohus mõistis eilsel istungil süüdi 40-aastase naise, kes oli oma kahte last löönud ja tutistanud.
Prokuratuur heitis 40-aastasele naisele ette tema kahe lapse korduvat kehalist väärkohtlemist. Süüdistuse järgi on naine oma 14-aastast last aastate jooksul korduvalt löönud nii rusika, jala kui rihmaga, samuti on ta juustest sikutanud ning löönud oma 10-aastast last.
https://www.postimees.ee/6505361/kohus- ... misi-vangi

*

Seisukoht | Kas me oleme unustanud koduse kasvatuse?
https://www.ohtuleht.ee/935257/seisukoh ... -kasvatuse
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Lugesin, ei ole seal midagi huvitavat.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nimetu »

Rääkisingi paar päeva tagasi ühe pedagoogist lähisugulasega ja ta kurtis ka, et võrreldes varasemaga on distsipliin märkimisväärselt alla käinud. Eriti olevat seda näha madalamates klassides. Tema tavaline lahendus on probleemitekitajad tunnist eemaldada. Aga üldiselt kuluvat nende ohjeldamisele rohkem aega kui normaalsemate õpilaste õpetamisele, mis on äärmiselt kurb. Kõik kannatavad.
LupusII
Liige
Postitusi: 512
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas LupusII »

Hakkab tunda andma , et kõik "lillekesed" suunatakse tavakoolidesse.
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

Madalamates klassides ei panda enam hindeid (näiteks meile lähimas koolis kuni 5. klassini), see tekitab lastes arusaamatuse, milleks üldse õpitakse. Istuma ka ei jäeta. Algklassides on õpetajate puudus ja vanadel saab mõõt täis ning uued võetakse kiirkorras ümber õpetatud kõrgharidusega inimeste hulgast. Hakkavad õpetama igasuguse staaži ja isegi pedagoogilist haridust alles omandavad. Siiski need noored on päris tublid.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Mahukas intervjuu: politsei tunnistab, et ei saa siinse pidevalt kurja tegeva lastekamba talitsemisega hakkama.
Meil on alaealisi, kelle puhul tunneme, et me ei saa nendega hakkama. Terve riik ei saa. Nad on õnnetud lapsed. Paljud on neist ise ohvrid: pärit katkistest peredest, kannatanud koduvägivalla all. Või ei saa vanemad nende kasvatamisega hakkama.

Neist osaga kohtume aastas koguni 100 korda. Fikseerime, millega nad on hakkama saanud, ja edastame info kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele. Nemad proovivad rakendada ­lastele eri sotsiaalprogramme ja mõjutusvahendeid. Neil lastel puudub aga igasugune huvi nendes programmides osaleda: nad ei lähe kohale. Koolis nad ei käi. Üksjagu on neid, kes ei käinud eelmisel aastal üldse koolis. See on surnud ring. Uued teod tulevad aina peale. Paljud neist pole veel 14aastased ehk vastutusealised. Nad teavad väga hästi, et neid ei saa karistada. Nad lähevad järjest jõhkramaks, nende kuriteod aina raskemaks.

Ainus kool, kus lapsi saab jõuga kinni hoida, asub Tapal. Seal peaks olema praegu neli Pärnumaa last. Selles pundis, millest meie räägime, on kümmekond aktiivset liiget. Osalised pidevalt vahetuvad: kord on kaasas ühed, kord teised.

Mõni elab turvakodus. Neil on väga head tingimused: ilus maja, soe söök. Ometi ei taha nad seal püsida. Neil on huvitavam minna õhtul linna peale. Siis ­tulevadki lood, kus ostukärusid visatakse parkimismaja katuselt alla, poodides lõhutakse lifte, turvameestega mängitakse kassi ja hiirt. Süüdimatult hakatakse korralekutsujatele vastu. Ütlevad: “Mis te meile teha saate?” Üsna suur on tõenäosus, et mõne aja pärast panevad need lapsed toime väga raskeid kuritegusid.
Nad on veel pisikesed ja panevad vägivallakuritegusid toime endavanuste või nooremate peal. Aga nad ju kasvavad. Nelja-viie aasta pärast on nad suure inimese jõuga. Selle võrra lähevad nende kuriteod jõhkramaks. Risk ­aina suureneb. Kui nad saavad juba nii noorelt jõhkrutsemis­kogemuse, on neid järjest keerulisem sellest ringist välja saada.
Näiteks turvakodus ei ähvarda last miski: tal on turvaline, temaga tegeldakse. Sageli on nii, et turvakodusse tuuakse lapsed maakonna eri paigust. Seal saavad nad omavahel tuttavaks, tekib kamp. Ega neid jõuga kinni hoita. Välisukse võib ju ööseks lukku keerata, aga siis minnakse akna kaudu. Turvakodus proovitakse midagi teha, seal on lastel ideaalsed tingimused, ent kambavaim ja halvad eeskujud kaaluvad selle väga kergesti üles.

Loomulikult on turvakodus ­väga palju lapsi, kellega on kõik korras. Kamba liikmeks sattumise tõenäosus on seal aga suur: tahetakse samuti tunnustust.
Ilmselgelt on neil liidriomadustega inimesi. Et on pealik ja on musta töö tegijad – päris nii pole. Küll on seal mõjutajad, keda kuulatakse teistest rohkem. Oleme tuvastanud olukordi, kus üks laps annab teisele nõu, kuidas vanemate vastu kaebust teha. Kui vanem tuleb last koju tooma, võtab käest ja natuke sikutab, on kohe­ nõuandja olemas: “Mine politseisse ja ütle, et tundsid valu!”
See muidugi nii lihtne ei ole, kui tatikad ette kujutavad, aga pedagoogiliselt ja muidu ka vähevõimekatele vanematele võib mõjuda küll.

Intervjuus leidub kelbast ka:
Vanemad kalduvad alkoholi tarvitades vägivaldsusele. Nad karistavad füüsiliselt lapsigi. Leidub selliseidki peresid, kus lapsel on üks vanem, kes käib tööl ega suuda lapsele küllalt pühenduda. Kindlasti pole päris kõik alkoholiprobleemiga. Isikliku elu probleemid on aga enamasti kõigil.

Irooniline. Kui ühismeedias mõne pahateoga seotut arutatakse, põrutavad paljud, et laps pole õigel ajal vanemate käest peksa saanud.

See võibki nii olla, et laps on väiksena palju peksa saanud ja seepärast ongi olukord selline.
See oli nüüd nii loll jutt, et teeb ajule väga haiget. Mitte keegi ei ole kuskil "põrutanud", et mida rohkem last peksta, seda parema lapse saad. Karistamise puhul on ikka kõige olulisem, et mille eest karistatakse ja mismoodi... Kui kuskil antakse lapsele kodus selle eest vastu lõugu, et ta pohmas papale poest õlut ei too, on see hoopis miski muu asi :wall:
mäger
Liige
Postitusi: 353
Liitunud: 11 Dets, 2009 22:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas mäger »

Kommenteerin mingil hetkel ka vägivalda õpetajate vastu, aga esmalt kallaksin bensiini lõkkesse sedapidi, et ma oma töös olen aastate jooksul kogunud nimekirja tegevustest, kuidas õpetajad on tunnis lapsi väärkohelnud. Muuhulgas nimetatud klassikaaslaste ees kõige ropumate nimedega, käega vastu nägu pekstud ning lastud kõigil kaasõpilastel tüübi kohta klassi ees seisvale vanaemale midagi paha öelda. Olen ise sattunud peale sellele, kui lasteaiaõpetaja sakutas, tõukas ja sõimas lasteaialast ja kui käitumisele tähelepanu pöörasin, siis ütles, et laps on selline. Ka minu last on uude lasteaeda minnes korralikult sõimama hakatud, kui ta ei teadnud veel mänguala piire ja teise rühma "alale" sattus.

Emad on rääkinud, et õpetajale oli probleem ka see, kui õpetaja käskis ülesande lahendamisel "mõistust kasutada" ja õpilane küsis, et mida teha siis, kui "mõistust ei ole". Kui verbaalselt saamatu peab olema, et selles olukorras nö kinni joosta ja sellest probleem tekitada? Nii et lugu ei ole alati ühepoolne.

Õpetaja päeva rikub ära, kui 4. klassi peale on ühes korralikult ropp kõurik ja sh paar kaasajooksikut. Mina ei näe aga mingit süsteemset õpetajate ja noorte vahelist tüli ja viha. Kriku poolt pakutud lahendused on laias laastus ok. Kõik füüsilise vägivalla episoodid peaks minema politseisse (sellise loogikaga küll ka toolile knopka panemised), samuti korduvad ja süsteemsed sõnalised ähvardamised ja mõnitamised. Aga - õpetajad peavad õppima vastama noorte provotseerimisele mitte ründavalt, aga samas nii, et võtab õiendamise isu ära. Nutiseadmete tunnist eemal olemine - elementaarne. Kui kotis ei püsi, siis tuleb hommikul ära anda... Koolist välja viskamine ei ole üldiselt mingi lahendus. Ausalt. Kui probleem on süsteemne ja raske, siis on ühel hetkel kinnise lasteasutuse teenus, kuhu need noored jõuavad. Neid teenuseid planeeritakse veidi ka laiendada. Ring jõuab tagasi, loodetavasti varasemast kõrgemal tasemel. Enamus suudab aru saada mõningase töötluse järel, et selliselt käitumine pole aktsepteeritav. Kui on probleem vanemaga, näiteks vanem tuiskab tundi ja hakkab oma õigust taga ajama, siis selle lahenduseks on turvatöötajate sekkumine läbi direktori kabineti. Üks tund on rikutud, aga teist korda see vanem enam tundi rikkuma ei torma.
otsin puude taga metsa
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Jah.
Ilmselgelt on ka ebaadekvaatselt käituvaid õpetajaid ning kasvatajaid, nagu ka lapsevanemaid.
Nüüd oleks huvitav lugeda mõnda pädevat uuringut selle kohta, millistes oludes ja tingimustel kasvavad lõppkokkuvõttes ühe- või teistsugused kodanikud ja millised on seejuures need mõjutajad ning erinevate mõjutajate osakaal.

Ehk, et siis erinevused:

1. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja (lasteaed) ja õpetaja (kool) > tulemus (milline isiksus/inimene kasvatatakse kooli lõpuks)
2. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > ebapädev vägivaldne kasvataja ja õpetaja > tulemus
3. Korralik lastetuba ja kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja ja õpetaja > tulemus
4. Vilets lastetuba ja halb kodune kasvatus > pädev ja hea kasvataja õpetaja > tulemus

või siis

1. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
2. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > ebapädev vägivaldne kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
3. Vägivaldne, kasvatamatu ja sõnakuulmatu laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus
4. Leebe, hästi kasvatatud ja sõnakuulelik laps > pädev ja hea kasvataja/õpetaja > kasvatustulemus

jne

Uuring võiks eraldi kajastada ka n.ö. leebeid ("liberaalseid") õpetajaid ning meetodeid VS rangeid ("konservatiivseid") õpetajaid ja õpetusmeetodeid ja nende mõju.

Ehk, et oleks huvitav teada, kes või mis "rikub" last täiskasvanuks kasvatades n.ö. "keskmiselt" rohkem, kas kodu, lasteaed või kool, ning milline on seal oma osa liberaalsusel või konservatiivsusel
:scratch:


* Tundub, et ebapädevatest jõhkrutsevatest õpetajatest ja kasvatajatest saab meil haridussüsteem (tavakoolid ja tavalasteaiad) lihtsamini lahti, kui sama käitumismalliga probleemsetest lastest.

Õpetaja-kasvataja puhul piisab töölt vallandamisest (ja saab ka vastutusele võtta ning väärteo- või kriminaalkorras karistada), aga käitumisnormidele mittevastavaid lapsi "vallandada" ("jalust ära lükata") ei saa ja neid tuleb paratamatult ümber kasvatada ja/või eraldi kasvatada. Kus ja kuidas on võtmeküsimus. Ehk, et see sama erikoolide, eripedagoogide, noorsoopolitseinike, alaealistekomisjonide, noortevanglate, lapsevanemate vastutuselevõtmise jms ühtse väljaarendatud toimiva süsteemi küsimus.

Ja mina ei ole aru saanud, kas n.ö. "toimiva süsteemi" arendajatel-väljatöötajatel-spetsialistidel (ütleme siis "riigil") puudub võimalus, vahendid, tahe, oskus või arusaam.
Seisukoht, et probleemsed lapsed jäetakse tavakooli edasi või, et probleemseid lapsi ei eristatata tegude olemuse ja retsidiivsuse põhjal (a`la kõik on "erivajadustega lapsed") ning pannakse kokku samadesse eriõppeasutustesse (+ see, et samal ajal kaotatakse ilma asendusainet leidmata lisaks ära institutsioonid, mis on kunagi loodud probleemsete laste kasvatamiseks ja õpetamiseks) ei ole IMHO kuskilt otsast pädev probleemikäsitlus.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Kaasav haridus on praegu üle Euroopa suur hitt ning seega tuleb sellele kaasa kaagutada.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Martin Peeter »

Alles sügisel vaidlesime siin, kas karistuspoliitika liberaliseerimine on toimunud ja kas kuritegevusega asjad pahaks minemas.


https://www.postimees.ee/6516906/graafi ... se-tousule


Nüüd on saabunud ka statistiline tõestus.
Dona nobis pacem!
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Martin Peeter kirjutas:Alles sügisel vaidlesime siin, kas karistuspoliitika liberaliseerimine on toimunud ja kas kuritegevusega asjad pahaks minemas.


https://www.postimees.ee/6516906/graafi ... se-tousule


Nüüd on saabunud ka statistiline tõestus.
Karistuste karmus ei ole kuskil midagi vähendanud. Lihtsalt politseiametit on kohitsetud ja tervakik mujal ja seega patrulle tänavatel ei ole. Ning just patrullid tänavatel on need, mis hoiavad selliseid kuritegusid nagu röövimine, avaliku korra raske rikkumine natukenegi tagasi. Nii kui tänavalt patrullid kaovad ilmuvad sinna teised tegelased. Nii on see alati ja kõikjal olnud.
Kuid politsei juhid eelistavad saata 4 meest Hendriksoni küüru juurde öösel kell 23 kiirust mõõtma selle asemel, et nad linna patrullima saata
"Perevägivald moodustas 44 protsenti vägivallakuritegudest" siin patrullid ei aita.
" Enamik alaealiste vägivallakuritegusid pandi toime koolis või muus lasteasutuses" Esiteks-õpetajad ei sekku, teiseks-registreerikase iga tõukamine ka juba vägivallana. Miks? Sest kui õpetaja karistaks samamoodi nagu 90-l siis pannakse ta ise kohtupinki. Seega on lihtsam iga verise nina, tõukamise jms peale kutsuda kohe politsei ja oma käed puhtaks pesta.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Martin Peeter »

Siiski on midagi muutunud/muutumas. Kas olukord või selle kirjeldamine/sellele reageerimine?

Ühte asja võin küll oma väikese teadmise pealt kinnitada, et on peale kasvanud noorte kurjategijate põlvkond, mis mõnevõrra erineb eelnevatest. Piire pole ei seaduse ega vanemate kurjategijate poolt, nad ei karda suurt midagi, aga neid ei saa reeglina esialgu veel ka pikemaks ajaks trellide taha panna, sest seadus on liberaalne ja pole veel nii tõsiseid tegusid, ehkki need on tulemas. Kuritegevusega tegelemine neile meeldib, sest nad teevad seda kuidagi mõnusalt. Pole sellist olelusvõitlust ka selles kuritegelikus ilmas nagu kunagi N ajal või 90-datel.
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist