Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas blueant »

Martin Peeter kirjutas:Piire pole ei seaduse ega vanemate kurjategijate poolt, nad ei karda suurt midagi, aga neid ei saa reeglina esialgu veel ka pikemaks ajaks trellide taha panna, sest seadus on liberaalne ja pole veel nii tõsiseid tegusid, ehkki need on tulemas.
Seadused ei ole oluliselt liberaalsemad kui näiteks nõuka ajal. Esimesed karistused on pehmemad. Sel lihtsal põhjusel, et ranged karistused toodavad retsidiviste. Keeruline optimeerimisülesanne.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Martin Peeter kirjutas:Siiski on midagi muutunud/muutumas. Kas olukord või selle kirjeldamine/sellele reageerimine?

Ühte asja võin küll oma väikese teadmise pealt kinnitada, et on peale kasvanud noorte kurjategijate põlvkond, mis mõnevõrra erineb eelnevatest. Piire pole ei seaduse ega vanemate kurjategijate poolt, nad ei karda suurt midagi, aga neid ei saa reeglina esialgu veel ka pikemaks ajaks trellide taha panna, sest seadus on liberaalne ja pole veel nii tõsiseid tegusid, ehkki need on tulemas. Kuritegevusega tegelemine neile meeldib, sest nad teevad seda kuidagi mõnusalt. Pole sellist olelusvõitlust ka selles kuritegelikus ilmas nagu kunagi N ajal või 90-datel.
Jup. Ja tänu olematule patrullteenistusele pääsevad vähemalt 20-st röövist, peksmisest enne kui vahele jäävad. Ja selle tulemusel on juba väljakujunenud karistamatuse tunne. Ongi kogu retsept.
Ega asjata ei ole karjuv vajadus just patrullide järgi (jalgsi/rolleriga/rattaga) mitte autoga kursil Viru ring-kino Kosmos, baltijaam-Viru ring
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Patrullid, kohtud, vanglad jm staff on tagajärgedega tegelemine, ning leevendamine.
Kus on põhjused ja kes nendega tegeleb?

Kas keegi teab, kus see uuring on millest ajalehes räägitakse?
Leian ainult 2017 aasta kohta mingi asja.

https://www.kriminaalpoliitika.ee saadab mind http://pub.stat.ee lehele ja see omakorda http://andmebaas.stat.ee kus teatab, et "Soovitud andmestikku ei leitud. Vaata saadaolevat statistikat andmebaasi avalehelt..." jne ringiratast... pole praegu aega lolli mängida, vbl keegi teab algallika viidet?


* varavastased jms rahas mõõdetavad kuriteod "langesid" statistiliselt juba siis, kui tõsteti kahjude piirmäära, millest allapoole on väärtegu ja ülespoole kuritegu.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Patrull tänaval on ikka ennetav aga mitte tagajärgedega tegelemine
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Mind hakkas huvitama, kas on võimalik statistilisi andmeid uurides tuvastada, et kas lapsed ja noored on ajas muutunud vägivaldsemaks, retsidiivsemaks, kuritegelikumaks, pahelisemaks jne või on kõik vastupidi. Et kas saab kuidagi eristada erinevate n.ö. "põlvkondade" pahelisust vms.

Pean tunnistama, et ma lappasin läbi tohutu koguse artikleid, aruandeid, hinnanguid, uuringuid ja statistikat, kuid tulemusteni ei jõudnud.
Kokku ei lähe ei erinevad uuringud omavahel, ega erinevad statistikad omavahel, uuringute ja statistika kokkuminemisest rääkimata :twisted:

Lisaks on enamus statistikast ja uuringutest koostatud selliste asjade kohta, mis haakub minu küsimusega vbl ainult osaliselt.
S.t. alaealiste ja noorte väärtegusid ning kuritegusid kajastatakse väga puudulikult, või ei kajastata üldse (või ka variant, et kajastatakse nii segaselt, et sellest ei saa midagi konkreetset välja lugeda, elik enamuses üks ümmargune jutt.

Mõtlesin siis, et võtan sisse ja uurin ka alaealiste komisjonide (AEK) tööd. Aruanded, statistika jms.
Veel lootusetum.
Kui kuni 2012 aastani midagi veel on leida, siis millalgi 2012 alates, kui AEK statistika anti üle EHIS-ele http://www.ehis.ee/ , kaob avalikust internetist kogu teemakäsitluse statistika. Kui netist ongi veel kusagil leida viited EHIS AEK statistika failidele (või ka vastavatele uuringutele, mis neid andmeid sisaldavad), siis need ei vii enam kusagile, sest kõik on maha võetud ja/või kümne riivi ja luku taha pandud.

Otsimiste ja uurimise käigus süvenes arusaam, et see (laste ja noortekuritegevust puudutavate konkreetseid arvandmeid sisaldavate materjalide likvideerimine interneti avalikust ruumist) on olnud sihipärane tegevus mingist ajast alates.

Kuna algus oli optimistlik ja sai juba mingi kogus materjale välja tuhnitud enne, kui saabus arusaam kogu ürituse mõttetusest, siis on kahju seda prügikasti niisama visata.

Vbl huvitab kedagi tulevikus...
Retsidiivsus vanus.png
Estat kuritegevus.png
AAS komisjonid.png
*

Paar haakuvat linki kah

Alaealise mõjutusvahendite seaduse tekkelugu ja põhimõtted
Jaan Sootak
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor
(p.s. Alaealise mõjutusvahendite seadus muutus kehtetuks koos AEK likvideerimisega alates 01.01.2018)
http://stud.sisekaitse.ee/Vanaisak/Noor ... mtted.html

https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites ... naluus.pdf
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Miks noored ei soovi õpetajaks saada? [Tasuline]
https://meieeesti.postimees.ee/6520855/ ... jaks-saada
Kui õpetajate kiusamist käsitlevale artiklile tuli reaktsioone, et tegu on üksikute õpetajate ebakompetentsusest tingitud probleemi ülevõimendamisega ja 97 protsenti õpetajatest on rahul, siis gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste küsitlus kummutab selle vastuväite täielikult: kiusamine oli keskne põhjus, mille noored tõid esile vastusena küsimusele «Kirjuta palun lühidalt, miks ma tahan/ei taha õpetajaks saada»....
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 799 SE
Etapp: Vastu võetud 13.02.2019 Staatus: Vastu võetud
Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese. Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette õpilasele koolis keelatud esemete ja ainete loetelu ning võimaluse koolil rakendada täiendavalt mõjutusmeedet keelatud esemete äravõtmiseks ja hoiule võtmiseks.
Täiendavate mõjutusmeetme järele on vajadus, et tagada lastele koolis turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Mõjutusmeetmeid peavad saama rakendada need isikud, kes on koolis igapäevaselt kohapeal ja kes vastutavad turvalise koolikeskkonna eest. Seetõttu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses täiendatud mõjutusmeetmete loetelu kahe mõjutusmeetmega ning on kirjeldatud eeldused, mis peavad mõjutusmeetmete rakendamiseks olema täidetud, ning muud tingimused, mida tuleb mõjutusmeetme rakendamise käigus järgida.
Eelnõus ettenähtud muudatuste väljatöötamisel on aluseks olnud teiste Euroopa riikide (Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia) regulatsioonid ja praktika. Samuti on analüüsitud eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Rootsi kooliseaduses (Skollag 2010:800) jõustusid 01.01.2016 muudatused, mis täpsustavad koolikontekstis lubamatute esemete ja ainete mõistet ning koolitöötaja õigusi nende eemaldamisel. Uue korra järgi on kooli töötajal õigus õpetamist häiriv ese või aine ning muude seaduste järgi keelatud ese võtta hoiule. Juhul kui on tõenäoline, et eseme või aine häiriv kasutamine jätkub, ei tagastata seda õpilasele enne koolipäeva lõppu. Samuti täpsustab muudatus keelatud esemete ja ainete hoidmise ja vanematele või politseile üleandmise korda ning koolitöötaja tegevuse dokumenteerimise kohustust olukordades, kus ese või aine on hoiul kauem kui koolitunni lõpuni või on tegu keelatud eseme või ainega. Lisaks eeltoodule on sätestatud koolitöötaja vastutus õpilase turvalisuse tagamisel ning lapse õigus esitada kahjunõue koolitöötaja tegevusetuse, lapsevanema teavitamata jätmise jmt käitumise eest, mis toob kaasa lapse turvalisuse ohtu seadmise.

Saksamaal ei ole koolitöötajal reeglina õigust turvakontrolli teostada – kahtluse tekkimisel tuleb kaasata politsei. Erandiks on Brandenburgi liidumaa haridusregulatsioon, mis võimaldab õpetajal kontrollida õpilase kotti ja riideid, kui on kahtlus, et õpilasel on kaasas relv .

Suurbritannia regulatsioonis (Education and Inspections Act 2006 ) antakse kooli pidajale õigus kehtestada sisekorraeeskirjaga käitumisreeglid koolis ning piisava põhjendatuse ja asjakohasuse ilmnemisel ka koolipäeva väliselt ja väljaspool kooli territooriumi. Seadus annab kooli töötajatele õiguse kasutada sunnimeetmeid olukorras, kus need on vajalikud nt õpilasele ohtliku käitumise takistamiseks, kui õpilase käitumine ohustab teisi inimesi või vara. Sisekorraeeskirjaga võib seaduses toodud volitusega kehtestada reeglid lubamatult kasutatavate esemete või keelatud esemete ja ainete hoiule võtmiseks ja hävitamiseks. Õpilast võib ilma viiteta keelatud või ohtliku eseme omamise kahtlusele ning õpilase eelneva nõusolekuta kohustada läbima metalliotsimisväravad, osalema käsimetalliotsijaga kontrollimises. Kooli töötajad võivad teostada mistahes vallasasja läbivaatust või turvakontrolli, kui nad on selleks saanud õpilaselt loa. Kooli direktor või tema määratud isik võib turvakontrolli või vallasasja läbivaatuse teostada ka õpilase nõusolekuta, kui on piisavalt alust kahtluseks, et õpilasel on keelatud või ohtlike esemeid või aineid. Samas keelab seadus mistahes sunnivahendi kasutamise karistamise eesmärgil.

Soome haridusregulatsiooni on ohustavate olukordade ennetamise huvides täiendatud oluliste uuendustega kahel korral. Traditsioonilise järeltunni kui keskse distsiplinaarkaristuse kõrvale loodi 2003 aastal õpetajale õigus eemaldada häirivalt käituv õpilane klassitunnist ning vajadusel kasutada selleks vähimat vajalikku, hädakaitseliseks loetavat jõudu. 2013. aastal täiendati aga distsipliini ja turvalisuse tagamiseks põhikooliseadust, gümnaasiumiseadust, kutseõppeseadust ning täiskasvanute kutseõppeseadust. 2013. aasta muudatused olid erinevates haridust reguleerivates seadustes põhimõtteliselt sarnased ja erinesid nüanssides. Muudatustega anti kooli direktorile või õpetajale õigus võtta hoiule keelatud või ohtlikud või lubamatult (st kooli sisekorra vastaselt või õppimist või õpetamist häirivalt) kasutatavad esemed ja ained. Samuti anti eelnimetatud esemete või ainete avastamiseks õigus teostada turvakontrolli. Turvakontrolli teostamiseks anti kooli direktorile ja õpetajale õigus kasutada vahetut sundi so füüsilist jõudu määral, mida saab õpilase vanust, olukorra ohtlikkust või vastupanu ohtlikkust koostoimes arvestades lugeda hädakaitseliseks. Väga sekkuva meetme tasakaalustamiseks sätestati olulised täiendavad tingimused. Nt peab turvakontrolli teostaja olema õpilasega samast soost, võimalusel (kui ohuhinnangule toetudes saab tingimuse täitmisest tulenevat ajakulu pidada mõistlikuks) tuleb kaasata turvakontrolli teostamisse õpilase valitud kooli esindaja, õpilasele tuleb tagada tugiteenuse kättesaadavus peale turvakontrolli või sunni kasutamist, meetme kohaldajal lasub dokumenteerimiskohustus ja alati tuleb lapse vanemat või seaduslikku esindajat sellistest tegevustest viivitamata teavitada.

Soome regulatsiooni rakendamise ulatusest ja mõjudest puuduvad piisava katvusega uuringud. Ühe piirkonna põhjal tehtud küsitlused viitavad asjaolule, et esemete hoiule võtmist on kasutatud, selle raames jõu kasutamist on olnud vaja aga väga harva esinenud kordadel. Viidatud küsitlustest nähtub tõdemus, et vaatamata meetme kasutamise vähesusele on sellise võimaluse loomine seadusesse olnud tõhusa ennetusliku mõjuga ja vähendanud vaidlusi ning ebaselgust õpetaja ja õpilase õiguste ning kohustuste osas.
Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet –

1) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõike 11 kohaselt (ehk relv relvaseaduse tähenduses; lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses; aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks; muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele)

2) õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel;

3) õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.
Mõjutusmeetmete loetelusse lisatakse sätted, mis annavad aluse võtta õpilase valdusest ära ja kooli poolt hoiule ese või aine, mille enda juures hoidmine on õpilasele: a) keelatud mõne teise seaduse alusel nt tubakasaadused, alkohol, tuli- või külmrelvana käsitletavad esemed vmt; b) enda või teiste turvalisust ohustavad esemed ja ained – nt söövitava toimega ained, pürotehnilised seadeldised, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas vmt.

Eeltoodud loetelu esimeses rühmas olevad ehk keelatud esemete ja ainete äravõtmiseks on tulnud seni kasutada politsei abi. Täiendusega antakse võimalus koolil see toiming ise ära teha, et katkestada keelatud eseme või aine omamisega kaasnev risk juba enne politsei saabumist. Varasemalt on nende kooli hoiule võtmise eelduseks tuvastatud asjaolu, et õpilane neid esemeid või aineid kooli kodukorda eiravalt kasutab. Uue regulatsiooniga võimaldatakse need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.
Niisiis, tohib nüüd õpilaselt koolis (politseitöötaja asemel ka direktori poolt volitatud koolitöötaja) ära võtta "hoiule" :
Tulirelva, külmrelva, alkoholi, tubakasaadused, enda või teiste turvalisust ohustavad esemed ja ained – nt söövitava toimega ained, pürotehnilised seadeldised, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas vmt....

Selleks on lubatud ka asjade/esemete ülevaatamine (lukustatud kapi sisu, koolikoti sisu, taskute sisu) ehk kontroll.
Põhjendatud juhtudel võib kooli töötaja proportsionaalselt ohuhinnangu ja vastuhaku suurusele kasutada ka jõudu.

TOETAN!
Samas tekib mõte, et kus ma seda kõike juba küll kuulnud olen...?

Hea küll.
Edasi jõuame seadusemuutatuse seletuskirjas sinnamaale, kus saame teada, KES koolitöötajatest tohib õpilast läbi otsida ja temalt neid vingeid asju ära võtta...
Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 58 lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kes on läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes.“;
:shock:
Meetme kohaldajaks võivad olla kooli direktor või muu tema poolt volitatud lastega töötamiseks vajaliku ettevalmistuse saanud isik. Direktori otsus volitada igapäevaselt õppe- ja kasvatustööga tegelevat töötajat meetme kasutamiseks on kaalutlusotsus, mis eeldab töötaja senise töösoorituse põhjal siintoodud oskuste, teadmiste ja isiksuseomaduste hindamist enne volituse andmist. Kontrollija ülesannete täitmine eeldab erialase hariduse omandamist laste õpetamise ja/või kasvatamise valdkonnas, mis sisaldab suhtlemispsühholoogia, lapse ja nooruki arengupsühholoogia tundmist ning väga heade suhtlemisoskuste olemasolu. Lisaks veel mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse läbimist. Meetme kasutamise tingimused on piiritletud nii, et neid ei saaks kasutada võimu või jõu demonstreerimiseks või õpilaste allutamiseks võimule või jõule. Sellise iseloomuga meetme kasutamine eeldab, et meetme kohaldaja oleks teadlik lapse arengudünaamikast, arengulistest ja hariduslikest erivajadustest sh ealistest iseärasustest oma käitumise juhtimisel ning omaks oskusi lapsega koostöise ja usaldusliku kontakti loomiseks. Kuna meetme kohaldamine võib tekitada potentsiaalselt ohtlikke olukordi nt konfliktse suhtlemisolukorra eskaleerumise, eeldab selle kohaldamine, et kohaldaja on saanud vajadusel juhendamise kas oma vahetult juhilt või kooli kriisiplaani kooskõlastanud politseiametnikult või koolituse korrakaitseülesandeid täitvate ametnike koolitajalt. Lisaks eeltoodule on oluline meetme kohaldaja isiksuslik profiil, mis võimaldab emotsionaalselt laetud olukorras jääda ratsionaalseks ning lähtuda lapse parimatest huvidest. Volituse andmisega tehtav otsus peaks tagama olukorra, kus meetme kohaldamiseks volituse saanu oskab juhtida eelkõige enda käitumist nii, et suhtlemine keskenduks pinge maandamisele ja koostöö saavutamisele ning et ohu kõrvaldamisel ei loodaks uut ohuolukorda, oskaks hinnata enda tegevuse tagajärgi, mõju ja piiranguid ning oskaks hinnata teiste kolleegide või politsei kaasamise vajadust.
Lapse parimates huvides tegutsemine on olukord, kus kõik lapse õigused on võimalikult suurel määral tagatud ning need seatakse esikohale. See tähendab, et erinevate huvide kaalumisel, tuleb mõelda, mis oleks lapsele parim lühemas vaates so hetkel olukorda lahendades ja ka pikemas vaates ehk millise mõjuga lapse arengule sh eneseregulatsioonioskusele, empaatiale on meetme kasutamine.
Ma pean selle nüüd võimalikult kompaktselt üle kordama, et kogu asja ilu mulle ilusasti kohale jõuaks.
Keelatud asjade äravõtmine õpilaselt (nt. külmrelvad, tulirelvad, pürotehnika, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas) on meede. Mõjutusmeede.

Selle mõjutusmeetme rakendamiseks (ehk nende vingete asjade õpilaselt äravõtmiseks) peab direktori poolt volitatud kooli töötaja, kes on omandanud erialase hariduse laste õpetamise ja/või kasvatamise valdkonnas (arusaadav - see on siis õpetaja, mitte koolikoristaja või kokatädi), ja on lisaks õppinud suhtlemispsühholoogiat, lapse ja nooruki arengupsühholoogiat, läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks (keelatud asjade äravõtmiseks) vajaliku [ERI?]koolituse ja kes on kohustatud omama väga head suhtlusoskust, enne asjade äravõtmist mõtlema, "mis oleks lapsele parim lühemas vaates so hetkel olukorda lahendades ja ka pikemas vaates ehk millise mõjuga lapse arengule sh eneseregulatsioonioskusele, empaatiale on meetme kasutamine."

Täitsa peppus :shock:

Järgnev on IMHO niivõrd elementaarne, et seda on lausa valus lugeda tõdemaks, et selline asi peab olema seadusesse sisse kirjutatud....
Seaduses endas puudus regulatsioon äravõetud esemete hoiustamise ja tagastamise kohta. Eelnõuga nähakse ette, et need esemed, mis on võetud ära punkti 6 alusel (koolis lubatud esemed, mida õpilane kasutab kooli kodukorda eiraval viisil), tagastatakse hiljemalt õppepäeva lõppedes. Seega on regulatsiooni kohaselt võimalik äravõetud ese tagastada juba ka selle õppetunni lõpus, mille kestel vastav ese hoiule võeti.
Ja varem ei olnudki võimalik, sest puudus seaduslik regulatsioon?
:wall:
Kuna seaduse regulatsioon ei pruugi olla praktika jaoks kõikehõlmav, siis saab kool neid küsimusi, mida seaduses ei reguleerita seoses esemete hoiustamise ja nende tagastamisega ka endiselt reguleerida kooli kodukorras
Ehk samamoodi, kui seni :mrgreen:
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 58 lõigetega 51 – 54 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et:
1) õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest;
2) õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
3) suuline veenmine või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane;
4) kontrollimata jätmise korral ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu vaimsele või füüsilisele turvalisusele ning
5) kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi, mis vastab käesolevas paragrahvis esitatud tingimustele.

(52) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja.

(53) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 61 sätestatud õpilast ja tema riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu kontrolli eesmärgi saavutamise.
OK.
Direktori poolt volitatud väga hea suhtlemisoskusega õpetaja, kes on läbinud suhtlemispsühholoogia- ; lapse ja nooruki arengupsühholoogia- ning mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku [ERI?]koolituse on pärast kiirelt teostatud analüüsi teemal "mis oleks lapsele parim lühemas vaates, mis oleks parim lahendus pikemas vaates ja milline on mõju lapse arengule, eneseregulatsioonioskusele ning empaatiale" on teavitanud õpilast eelnevalt kontrollimise põhjusest, ta on teinud õpilasele ettepaneku loovutada keelatud ese vabatahtlikult, veennud suuliselt, kasutanud muid tugi- ja mõjutusmeetmeid ...eee kuhu see järg nüüd jäigi.. ahah... niisiis, see õpetaja on lõpuks õpilaselt võtnud ära mingi keelatud asja ja lihtsameelsed võivad nüüd arvata, et sellega on teema lõppenud, aga seda kindlasti mitte, sest eseme äravõtmise kohta tuleb koostada PROTOKOLL
(54) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise, äravõtmise põhjuse ja õpilasele tagastamise. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostab kontrollija viivitamata protokolli, kuhu kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;
4) äravõetud esemete või ainete loetelu;
5) märge õpilase, tema esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;
6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;
8) sündmuste käigu kirjeldus;
9) kontrollija allkiri;
10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.“;
:shock: :shock: :shock:
Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ ... 20SE%20II)


Ma ei jõua jätkuvalt ära imestada, millega meil tegeletakse.
Palju meil on veel asju, mis seaduse regulatsiooniga ärareguleeritud ei ole?
Peldikus käimine, söömine ja hingamine?

Kas meil tõesti polnud vaja õpetajatele anda lisaks muid mõjutusvahendeid ja meetmeid, eeskätt koolis elementaarse korra tagamiseks?

Meil oli 28.01.1998 - 31.12.2017 olemas Alaealise mõjutusvahendite seadus. Hea või halb, aga see sisaldas paljut vajalikku.
See muudeti alates 01.01.2018 kehtetuks.
2018 novembriks (seadusemuudatuse eelnõu esimene lugemine) jõudsime 10 kuuga sinna, et oli vaja kiirelt õpetajatele anda lisamõjutusvahendeid ja õiguseid....

Ja nüüd iga aasta leiutame uuesti midagi otsastpeale tükkhaaval juurde, kuniks jõuame 50 aasta pärast uuesti tagasi mõne "Alaealise mõjutusvahendite seaduseni" (sest "koondame erinevates seadusaktides laiali olevad ja ühtselt raskesti järgitavad regulatsioonid ühte seadusesse").
Tükk tüki ja jupp jupi haaval hakkab kohale jõudma arusaam, et asjad (piiritult liberaalne haridussüteem praktikas) ei toimi nii nagu teoorias ette nähtud.
Samas, juba korra suure kisaga maha tehtud ja võidukalt torpedeeritud "aegunud" vanemad praktikad sai ju põhja lastud ja sealt midagi uuesti pinnale kergitada ei saa, sest sellega tunnistataks oma eksimust. Seega plätserdatakse IMHO jälle kokku mingi "ei liha ei kala" ASI

Hea küll, võtame siis ikkagi uuesti õpilastelt keelatud asjad vajadusel ka jõuga ära, aga me teeme seda nüüd 10 korda hellemalt kui vanasti.....
...kui veel 10 kuud tagasi
:|


*************

Riigikogu arutlusi sellel teemal saab lugeda:
Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Meie õpetajad tunnevad, et nad teevad väga olulist tööd, aga ühiskond seda piisavalt ei väärtusta. Veel paari aasta tagune uuring tõi välja, et viie palli skaalal hindasid õpetajad oma ametit 2,2 palliga. Seda seostatakse tihtipeale sellega, et õpetajatel on koolimajas, klassiruumis liiga vähe õigusi. Minu küsimus on: millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi edasised plaanid, suurendamaks õpetajate õigusi?.....
Jürgen Ligi
Aitäh! [...] See detailsuse aste seaduses, mida te kirjeldate, on absurdne. Miks oli vaja veel poolteist aastat jaurata? Üks sõna – "turvakontroll" – oli viimane, mis üles jäi. Aga kirjeldada mingisuguseid kappe ja mingisuguseid aineid, see on ikka ausalt öeldes košmaar. Kui me räägime seadusloomest, siis see on ülereguleerimine. Palun rääkige sellest kapist ja nendest ainetest! Kuidas need seal praegu on kirjeldatud ja mis sellega on paremaks läinud? Mingeid muid kappe ega muid aineid vaidlus ju ei puuduta, ainult neid, mille puhul on kahtlused. Mis aga ainetesse puutub – kuidas üldse saab üht ainet sellises protsessis kindlaks teha?
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-23618
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... ND-3049327
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-24253
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Ida-Viru pataljoni juhtum õigesse teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 23#p574923
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Ühed noored kaabakad saadi kätte:
https://www.postimees.ee/6523927/noorte ... ikus-naist
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=85333657

PM kirjutab, et kaabakad pidas kinni politsei, "Delfi" aga, et G4S :?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Fucs »

Mõtetevahetusi kooli ja kasvatuse teemadel.

Kuidas kaitsta õpilast?
1. veebr. 2019 Aare Külaots Paikuse põhikooli direktor
Pilt
http://opleht.ee/2019/02/kuidas-kaitsta-opilast/

vastulause:

Hernestel põlvitamise aeg on möödas
15. veebr. 2019 Helen Hirsnik sotsiaalpedagoog
Pilt
http://opleht.ee/2019/02/hernestel-polv ... on-moodas/

Veel üks vaatenurk

Häiriva käitumisega lapse puhul lihtsaid retsepte ei ole
15. veebr. 2019 Tõnu Jürjen Tartu ülikooli eripedagoogika assistent
Pilt
http://opleht.ee/2019/02/hairiva-kaitum ... te-ei-ole/

Veel üks arvamus

PSÜHHOLOOG: laste vale vabakasvatus ehk kasvatamatus on andnud meile kibedad viljad
Psühholoog-nõustaja ja koolitaja Toivo Niiberg
Pilt
https://tervist24.ohtuleht.ee/907421/ps ... dad-viljad

Vale vabakasvatuse ohver ehk sotsiaalne beebi
http://opleht.ee/2018/11/vale-vabakasva ... lne-beebi/
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Selles, et lapsel on mõni häire, mis teisi võib segada, ei ole keegi süüdi — ei vanemad, kool, ega ammugi laps ise. Lapsed, kellega koolis ja kodus on raske hakkama saada, ei vaja karistust ega internaatkooli. Vanemad, kes ei tule oma lastega toime, ei vaja internaatkooli ega tembeldamist. Õpetajad, kes ei saa kõigi lastega alati hakkama, ei vaja näpuga näitamist ega ka mitte päästmist. Kui üldine suhtumine teistsugustesse lastesse muutub aktsepteerivamaks, rõhuasetus pöördub süüdistamiselt ja sildistamiselt rohkem laheduste otsimisele, väärtustamisele ja toimetuleku rõhutamisele, siis sujub kindlasti ka koostöö paremini. Nii lapsed, vanemad kui ka õpetajad vajavad eri ametkondade esindajatest koosnevat võrgustikku, koostöö kogemust ja tunnet, et nad pole oma murega üksi. Neuropsühhiaatrilised probleemid ja hariduslikud erivajadused ei ole ajutine nähtus. Need on osa normaalsest ja tavapärasest ühiskonnast ja koolielust ning mida rutem me saavutame valmisoleku ja oskused nendega toime tulla, seda parem meile kõigile.
https://naistekas.delfi.ee/elu/probleem ... d=85477021

Lugupeetud kasvatusteadlane Siiri-Liisi Kraav on ühe vajaduse siiski sõnastamata jätnud. Kriku aitab.

Klassitäis lapsi, kes suudavad 40 minutit järjest töötada, vajavad, et keegi samal ajal samas ruumis kõva häälega ei lobiseks, ringi kargaks ega märatseks.

Kogu artikkel on üles ehitatud nii, nagu oleks kolm huvigruppi: probleemide ja erivajadustega lapsed, nende vanemad ja õpetajad (või laiemalt, haridussüsteem). Aga ei ole. On ka ülejäänud 9/10 (või veel suurem osa?) lastest, kellel on huvid ja vajadused, mida tuleb kaitsta.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Näe, Trumm, ei ole kõik noored midagi siidikäpad, kes ei tea telkidest ega kummikutest midagi: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85512891
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Kõik käib reeglipärast rada: Kogenud kurikael üritas alaealiste jõuku relvastada.
Martin Laine, reporter
Kaks täiskasvanud kurjategijat üritasid veenda alaealisi Lasnamäe noortekamba liikmeid astuma relvade, narkootikumide ja allilma arveteklaarimiste maailma. Asjade aina jõhkrama arengu hoidis ära politseisse pöördunud noormees, kelle seltskond sisuliselt orjastas.

Möödunud aasta augustis jõudsid ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu avalikkuse ette kaadrid Kanuti noortejõuguks ristitud alaealiste arveteklaarimisest: Pirital Kloostrimetsa kõrvalisel alal filmisid noored, kuidas üks neist jõhkralt peksab teiste hõisete ja julgustuste saatel kleenukest kannatanut.

Kuigi sotsiaalmeediakanalisse VKontakte üles riputatud videolõik oli niigi šokeeriv, oli see vaid moment võigastest sündmustest, mis 18-aastase Kaupoga (nimi muudetud – toim) tol kuupäeval aset leidsid.


Koolipingist orjaks

«Ma olin sisuliselt ori,» meenutas Kaupo politseiuurijatele vahetult pärast elu traumeerivaimat ööpäeva.

Noormees kolis Tallinna 2017. aasta septembris, asudes kutsekooli õppima.

Kert Kenzapiga (31) tutvus ta täiesti juhuslikult. Küsis temalt tänaval suitsu, jutt hakkas jooksma ja sõbruneti. Otsustati edaspidigi suhelda. Koos hakati Kenzapi Lasnamäe korteris kanepit suitsetama, jooma ja pidutsema.

Uue tuttava kaudu sattus Kaupo aina kahtlasematesse seltskondadesse. Nii jäi õppimine tagaplaanile. Vahetult enne 2018. aasta suve visati noormees koolist välja ning nii jäi ta ilma kodust ühiselamus.

Kuulnud, et sõber võib jääda lageda taeva alla, pakkus Kenzap lahkesti, et Kaupo võib ajutiselt tema juurde kolida. Kavatsused näisid esialgu heatahtlikud: mees lubas talle isegi töökoha otsida.

Kuid uue sõbra juurde kolinud, muutus Kaupo hoopis justkui Tuhkatriinuks kurjategijast võõrasema käe all – nooruk pidi tegema korteris kodutöid ning temast sai jooksupoiss, kes toimetas klientidele narkootikume.

Samal ajal oli Kenzapi peamine eesmärk Kaupo rikkumata identiteeti ära kasutada. Mees võttis enda kätte näiteks noormehe pangakaardi ning üritas sellega erinevaid skeeme arendada, näiteks mustal turul äritsemiseks krüptovaluutat osta või internetist narkootikume tellida.

Pärast nelja kuud kannatamist sai Kaupol villand: ühel hetkel pani ta pangakonto kinni ja põgenes. Paraku ei teadnud noormees, et tema kontol oli tol hetkel ka raha, mis kuulus Kenzapi kaasosalisele, Sten Klaserile (59).

Klaser oli ohtlik mees, kel oli kontakte allilmas. Hiljuti suures koguses amfetamiiniga kaubitsemise tõttu Soome vanglas istunud, kuid pääsenud sealt enne tähtaega. Ka Kenzap pelgas teda, mistõttu tuli raha Kaupolt kindlasti tagasi saada.

Kenzap lubas Kaupole, et annab talle korterisse jäänud asjad tagasi. Lepiti kokku kohtumine 30. juulil Kanuti aia lähistel.

Kui noormees kohtumispaika jõudis, oli Kenzapiga kaasas viis noormeest, neli neist alaealised. Tegelased nn Lasnamäe noortejõugust, millest ajakirjandus Viru McDonald’sis aset leidnud röövi tõttu tolleks ajaks juba kirjutanud oli. Kaupo teadis, mis juhtuma hakkab.


Relvi täis spordikott

Suvel šokeerisid avalikkust alaealiste kambad, kes süüdimatult panid toime jõhkraid kuritegusid – peksmisi ja röövimisi. Seda kõike vägagi avalikes kohtades Tallinna kesklinnas ja Lasnamäel. Eelkõige olid need probleemse taustaga alaealised noored, kellest enamik pärit lastekodust või erikoolist.

Tänavu veebruaris lõpule viidud kriminaalasjast selgub, et Kenzap tutvus sellesama noortekamba liikmetega 2018. aasta algul ning mees pakkus neile oma korterit pidude korraldamiseks. Pea iga päev joodi ning tarbiti kanepit ja amfetamiini, naabrid kurtsid alatihti.

Kenzap oli noortest märgatavalt vanem ja kogenum. Talle vaadati alt üles ning mehe mõjuvõim noorte üle kasvas iga päevaga.

Ainuke täisealine selles noortekambas oli Aleksei Vassiljev (21), kellega Postimees ka mullu vanglas kohtumas käis (vt PM, 22.11.2018, «Titena vangi, põnnina vargaks, suurena jõuku»).

Vassiljev selgitas politseile, kuidas Kenzap rääkis, et tal on tutvusi allilmas.

Tutvused tagas Kenzapile tegelikult just Klaser. Kenzapil tekkis küll noorte üle aina süvenev sõnaõigus, kuid Klaseril oli omakorda mõjuvõim Kenzapi üle.

Kert Kenzap sõbrunes Lasnamäe noortejõuguga ja tema mõjuvõim nende üle aina kasvas.

59-aastane Klaser käis ka ise alaealiste noortega korteris aeg-ajalt narkootikume tarbimas ja pidutsemas. «Ta tegi nii palju kanepit, et mõni teine oleks selle peale surma saanud,» meenutas Vassiljev.

Kord tõi Klaser korterisse salapärase spordikoti. Noorte tunnistused politseile kinnitavad kui ühest suust, et selles kotis olid relvad: kärbik, püstol, vintpüss, hulgaliselt laskemoona ja kuulivest.

Kurikael lahutas noorte meelt ning tulistas vintpüssiga kortermaja aknast naaberhoone aknasse. Pahaaimamatu naabriproua ärkas järgmisel hommikul üles, aknas ja seinas kahtlane auk. Seda kõike kinnitab juuli keskpaigas alustatud väärteoasi ning memme korterist leitud kuul.

Miks Klaser noortele relvi demonstreeris? Mees teadvat Pärnus narkodiilerit, keda võiks relvadega röövima minna, ning ta pakkus selle idee noortele välja. Sisuliselt tahtis ta endale löögirühma luua.

Noorukid ei võtnud esimese pakkumise peale siiski vedu. Kuid seni pisemate kuritegudega tegelenud alaealised olid põnevil ning sammukese lähedal järgmisele astmele kuritegelikus «karjääris».


Käeraudadega radiaatori külge

Liigume tagasi 30. juulisse Kanuti aias. Kuigi Kaupo jäi Klaserile väidetavalt võlgu 800 eurot, nõudis Kenzap temalt nüüd 2000 eurot. Seltskond liikus kohtumispaigast lähedalasuva rulapargi juurde, kus Kenzap ohvri esimest korda läbi peksis.

«Lööke oli vähemalt 20–30,» kirjeldas Kaupo. «Teised naersid kõrval.»

Kenzap võttis ära ohvri telefoni. Kaupo oli sunnitud kambaga kogu päeva vältel kaasa jooksma. Keegi ei hoidnud noormeest vastu tahtmist kinni, kuid talle öeldi korduvalt, et kui ta minema jookseb, pekstakse ta uuesti ja jõhkramalt läbi.

Noorteseltskond jõudis pärastlõunaks Pirita kloostri lähistele metsarajale, kus Kenzap käskis Kaupol valida, kas kakleb temaga või ühe alaealise noorukiga seltskonnast. Kaupo valis alaealise.

17-aastane poiss peksis Kaupo uuesti läbi. Ohver ei hakanud vastugi. Kogu seltskond hõiskas kaasa, läbi pekstud kannatanu aidati korduvalt püsti, et ta uuesti pikali taguda. Noormees kaotas lõpuks teadvuse.

Ükshaaval tegid peksjad oimetu ohvri kõrval poseerides fotosid. Kenzap poseeris fotol, asetades jala Kaupo pea peale. Kannatanu sõnade järgi jalutasid inimesed seltskonnast mööda ega teinud jõhkrast arveteklaarimisest väljagi.

Seejärel sõitis seltskond koos läbipekstud, verise ja sinikaid täis Kaupoga tagasi Kenzapi korterisse.

Nooruk aheldati käeraudadega radiaatori külge.

«Lõikan su kõrvad maha,» ähvardas Kenzap.

«Mõtlesin, et mind tapetakse sealsamas,» meenutas Kaupo.

Hiljem ilmus korterisse ka Klaser, kes käskis noormehel läbi helistada sõbrad, tuttavad ning perekonnaliikmed ja neilt raha anuda.

Lõpuks pandi Kaupo korteri elutuppa luku taha, kuid käerauad eemaldati. Seltskond läks ise linna peale. Enne ähvardati noormeest, et kui ta põgeneda üritab, läheb tal halvasti.

Mõni minut pärast seltskonna lahkumist hüppas Kaupo korteri teise korruse aknast välja, tellis takso, sõitis sõbra juurde ning kutsus korterirahvale politsei.

Võimud reageerisid suurte jõududega, sest teate kohaselt oli korteris ka vähemalt üks tulirelv. Varahommikul kell 5.30 murdis politsei korteri ukse maha. Tol hetkel oli korteris kümmekond noorukit, vaid Vassiljev ja Kenzap olid täisealised.

Vahistatud noored filmisid end veel hiljem uhkeldavalt politseiauto kongis ning laadisid video sotsiaalmeediasse üles, nagu seda tehti ka peksmisvideoga.

Väidetavalt viis Klaser relvi täis spordikoti vahetult pärast Kaupo põgenemist korterist minema, ja nii politsei relvi ei leidnudki. Klaser eitas nende olemasolu – ainus tõend relvadest on kõrvalmaja korterisse tulistatud kuul.

Kert Kenzapi telefonist leitud foto, millel ta uhkeldab püstoli, kuulivesti ja nugadega.

«Meil oli väga palju veel plaanis,» rääkis Vassiljev Postimehele.

Nii Kenzapile kui ka Klaserile mõistis Harju maakohus väljapressimise, korterist leitud ebaseadusliku laskemoona omamise ja teiste pisemate kuritegude tõttu neli aastat vangistust, millest nad peavad reaalselt ära kandma viis kuud.

Üks alaealine sai neli aastat vangistust, millest ära tuleb kanda kuu, ning teine, kes löömises aktiivselt ei osalenud, pääses kohustusega kirjutada kannatanule vabanduskiri.

Ülejäänud asjaosaliste üle mõistetakse kohut teistes menetlustes, mis on seotud noortejõukude röövide ja peksmistega.


Kurjategijate fännigrupp

Kood: Vali kõik

«Kas sa oled АУЕst?» küsis 14-aastane Joonas (nimi muudetud – toim) Väike-Rannavärava tänaval Kanuti aia lähistel 25. augustil, kui vene keelt kõnelev nooruk temalt suitsu nõudma tuli ja seejärel talle neli korda rusikaga näkku lõi.
Kuigi juhtum leidis aset pea kuu hiljem, oli ründaja seesama, kes sotsiaalmeedias levinud videos 30. juuli pärastlõunal Kaupot nuhtles.
Juhtum näitab, et Tallinna koolinoored on juba kursis Lasnamäe noortejõugu liikmetega, kes kesklinnas endast nõrgemaid peksavad. Hirmutav on, et jõugul leidub sadu fänne sotsiaalmeediakanalis VKontakte, kes tegevusele takka kiidavad.
Sotsiaalmeedialehe kinnises grupis A.Y.E on ligemale 200 jälgijat. Noored on seal uhkusega jaganud kaadreid oma kuritegudest: peksmistest ja vargustest. Põhituumiku moodustavad küll üksikud aktiivsed liikmed, kuid teised kiidavad ja elavad kaasa.
Lühend АУЕ ehk Арестантский уклад един pärineb tegelikult Venemaalt ega ole seostatav selge kuritegeliku ühendusega. Seda võib nimetada pigem subkultuuriks või (ekstreemseks) maailmavaateks. Sotsiaalmeedia grupi loonud Aleksei Vassiljev selgitas, et idee sai ta «Kriminaalse Venemaa» saatest.
AУЕ ühendab eelkõige alaealisi, kes romantiseerivad vangisolemist ja allilmaelu. Lihtsalt öeldes imiteerivad АУЕ noored tihti allilmas toimuvat, mida on näinud näiteks filmides. Noorust kasutavad nad relvana, teades väga hästi, et seadused kohtlevad alaealisi teisiti.
Vanglasse sattumine võib paljudel sellistel noortel olla eesmärk, mitte karistus.
Martin Laine
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nimetu »

Nii Kenzapile kui ka Klaserile mõistis Harju maakohus väljapressimise, korterist leitud ebaseadusliku laskemoona omamise ja teiste pisemate kuritegude tõttu neli aastat vangistust, millest nad peavad reaalselt ära kandma viis kuud.

Üks alaealine sai neli aastat vangistust, millest ära tuleb kanda kuu, ning teine, kes löömises aktiivselt ei osalenud, pääses kohustusega kirjutada kannatanule vabanduskiri.
Oh jummel. Varsti tulevad jälle teated peksmistest ja kurat teab millest veel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist