Mets kui kaitseressurss

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Fucs »

Nii.
Kui kellelgi on probleeme, siis tuleks saata kiri kataster@maaamet.ee

* Maa-ameti kohalikus rakukeses olid telefonid punased... rahvas helistab nii mis hirmus...
spetsialist kommenteeris, et kõige hullem pidi olema Saaremaal. Seal on kõik kadapikud, võsad, puisniidud (ka kaitsealused) jne jne METS !


Uute kõlvikute päringut saab teha
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andme ... -p631.html

Vasakus tulbas kuvab maamõõtja poolt kunagi esitatud andmed ja paremal tulbas nüüd selle uue automaagiaga saadud andmed.
Kõlvikutejura.png
Kõlvikutejura.png (14.02 KiB) Vaadatud 3845 korda
EDU ! :mrgreen:
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas ArdiS »

Erilist probleemi poleks, kui põllumaa oleks samasuurelt maksustatud kui metsamaa. Paraku on põllumaa väiksem maksustamine ajast, kui veel eurotoetusi ei makstud. Nüüd on olukord vastupidine, põllumaale on kopsakad toetused ja lisaks erimärgistatud küte, metsamajanduses pole kumbagi. Põllumajanduses on käive külv-saak pool aastat, metsamajanduses üle poole sajandi.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Illike »

Kirjutasin viiskalt antud e-mailile ja üllatus, täna sain viisaka ja illustreeritud vastuse, et on maa kasutusotstarvet muudetud. Tundub, et keegi on käinud kohapeal oludega tutvumas.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Fucs »

Ei käi seal praegu keegi kaebuste lahendamiseks väljas spetsiaalselt situatsiooniga tutvumas.
Ametnik lükkab mingid 3d prillid ninale ja vaatab oma 3d fotogramm-meetria mudeleid, ning kohendab natuke siit ja sealt.

Siseinf rääkis mulle, et kogu Eestit pole üksipulgi läbi kontrollitud ja algandmed on tulnud erinevate teostajate töö läbi riigihangete korras.
Ehk, et Maa-amet on viinud läbi erinevaid riigihankeid ja siis nende hangete võitjad OÜ-d ja AS-id on neid kõlvikute piire ETAK (Eesti topograafia andmekogu) kaardikihiks vormistanud.... kes paremini kes halvemini jne.

Nüüd Maa-ameti spetsid kustutavad tulekahju lihtsalt.

https://www.maaamet.ee/docs/ettekanded/ ... 0302140406
NGolf
Liige
Postitusi: 3035
Liitunud: 16 Juul, 2013 11:48
Asukoht: Sakala
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas NGolf »

Tartu Postimehes ka teema üles võetud:
Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et aasta algusest saadik, mil maa-andmed said uuendatud, on nende poole pöördutud umbes 700 korda. Korrigeerimist on piirid vajanud vaid ligi viiekümnel korral. Ise lasin kõlvikute päringusüsteemist läbi neli endale tuttavat krunti ning leidsin kolmel juhul anomaalia. Ma ei taha kuidagi uskuda, et minu koduküla on Eestis topograafiliste anomaaliate Bermuda kolmnurk, kus enamikul kruntidest on uued maa-andmed vigased.
https://tartu.postimees.ee/6524336/riik ... he-metsast

Oma kogemus oli ka selline, et paljudel kodukandi kinnistutel asi hullemaks läinud, puude varjud = metsamaa, rohumaad = haritavaks maaks jne ehk siis töö oli tehtud automaatselt ja kirvemeetodil. Meili peale korrigeeriti kenasti, mõnel puhul vaadati ka uuemat seisu septembrikuistelt kaldaerofotodelt. Kes ei mõista asja ajada, see maksab enam maamaksu.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Fucs »

Sa võid ju asju ajada, aga seal on veel terve rida "uusi nüansse", mis isegi pärast asjaajamist jääb närvirakke kulutama....

Näiteks kõlvikud nimetusega "haritav maa", mille maksustamishind on midagi muud kui nt. õuemaa.
Nii on läbi kogu eesti kaardistuse ja maarevisjonide ajaloo "haritava maa" alla kuulunud põllumaa, kultuurrohumaa, aiamaa ja puuvilja-marjaaed.
Nüüd selle uue värgenduse järgi aiamaa ja puuvilja- marjaaed nt. pole enam haritav maa, vaid õuemaa.
Maa-amet kirjutas:õunapuuaiad ja peenramaad liidetakse ETAK-s õuega.
Allikas: Fucs`i postkast.

Seni kuni kõlvikute pindalasid mõõtsid ja esitasid maamõõtjad, olenes väiksemate (kuni 0,01ha) kõlvikute arvestamine ning esitamine maamõõtja poolt koostatava katastriüksuse plaani mõõtkavast. Ehk, et kui mõõtkava oli nt. 1:50; kuni 1:2000 ja pinnad esitati ruutmeetrites, siis arvestati eraldi kõlvikute pindalad ka väiksematele kõlvikutele või nähtustele, nagu nt. alla 0,01ha kivihunnikud (neid võib olla palju ja koondpindala suurem), väiksemad teed, väiksemad veekogud jne mis kõik liigitusid "muu maa" alla (muu maa on üldse kõige odavam ja kõige madalamalt maksustatud maa). Elik mida suuremas mõõtkavas kaardistati ja mõõdistati, seda täpsemad olid kaardid, plaanid ja esitatud pindalad ning nende jaotus. Uus värgendus ei lähtu enam mingist mõõtkavast ega mõõtkavalisest kaardistamisest, sest maaomanik ei saa enam üldse mingit katastriüksuse plaani kusagilt (katastriüksuse plaane enam ei tehta). Vajadusel võib maakatastrist saada ainult mingi piiride skeemi mis on kantud Eesti põhikaardile ilma piiripuntide koordinaatide ja kõlvikute pindaladeta. Sinna juurde teeb maamõõtja piirikirjelduse. Piirikirjeldus + piiripunktide skeem (seesama kaardile kantud asi) moodustavad ühe dokumendi nimega "piiriprotokoll" ja kogu lugu.
Uus piiriprotokoll.png
See üks dokument on nüüd kõik mis maaomanik maamõõtjalt saab.
Pole enam ei koordinaate, sisenurkasid, piirijoonte pikkuseid ega kõlvikute pindalasid.
Kataster võtab oma ETAK kihi ja selle järgi määrab kõlvikutele pindalad, saadab selle otsuse maaomanikule allkirjastamiseks ja pärast maaomaniku poolt allkirjastamist registreerib kinnistu andmed ära ja tehtud. Koordinaadid esitab maamõõtja piirifailina katastrile ja need jäävad ainult katastri elektroonilisse andmebaasi.

Mul on juba esimese poole aastaga massiliselt probleeme sellega, et lihtne erihariduseta maaomanik ega piirinaabrid, ei saa enam endiseid kinnistu plaane asendavast piiride skeemist ja piiriprotokollist aru. Maa-ameti seisukoht on (nagu ma olen aru saanud), et sellest skeemist arusaamine ei olegi kriitilise tähtsusega, vaid oluline on, et maaomanik teab looduses kus ta piiripunktid asuvad. See annab maamõõtjatele tulevikus ilmselt tööd ja leiba natukene juurde, sest enam ei saa maaomanik(ud) hävinud piirimärgi asukohta maastikul ise täpselt mõõtude (kasvõi nt 50m mõõdulindiga piiripikkuste järgi) või koordinaatide (GPS) järgi otsida. Siiani on olnud tihti praktikas sellised vajadused nt kusagil põllul, kui piirimärk on minema küntud ja kaks piirinaabrist põllumeest tahavad kohe ja kiiresti (sest kadunud piirimärk avastati vahetult enne kündi-külvi vms) umbestäpselt paika panna omavahelise kündmise-külvamise vms piiri kasvõi ajutiselt (kus cm või 1 meetri täpsus ei ole neile eriti oluline). Samuti pole mõtlevale tavainimesele siiani olnud ülejõu käivaks taastada oma pisikese krundi ühte piiripunkti võttes lindiga mõõdud kahest järgnevast/külgnevast piiripunktist ristlõike meetodil. Jne.

Nüüd hakkavad põhimõtteliselt kõlvikute piirid ja pindalad iga aasta (või mingi X aja tagant) muutuma.
Maa-ameti peadirektori asetäitja selgitas, et aasta algusest saadik, mil maa-andmed said uuendatud, on nende poole pöördutud umbes 700 korda.
Ja need 700 kes pöördusid olid inimesed, kes vähemal või suuremal määral saavad kartograafiast midagi aru + on kodus igasuguste elektrooniliste Maa-ameti keskondadega jne. Valdav osa ei saa asjast midagi aru, ei oska midagi kusagilt vaadata, ega midagi ette võtta. Mingi kogus neist aktiveerub (või juba aktiveerus) pärast uue maamaksu teate saabumist alles. Ja mingi kogus lööb käega, sest kogu teema tundub neile kosmoseteadusena.
NGolf
Liige
Postitusi: 3035
Liitunud: 16 Juul, 2013 11:48
Asukoht: Sakala
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas NGolf »

Imelik on see, et pea igaüks, kes kaarti kontrollib, näeb seal vigasid. Maa-ameti juhi teatel on aga nende vigu tuvastatud vaid 7% juhtumitest...

Omal õnnestus osad vanad õunapuuaiad "muu maa" alla muuta. Eks näis, maamaks oli küll oma 40% kõrgem kui eelmisel aastal. Nüüd läheb vist kuu aega, kuni uued piirid KOVi jõuavad ja siis tuleb parandatud maksuteade...kas automaatselt? Ei tea...

Uued piiriprotokollid on siis küll jama lugu jah. Aga iga kinnistu kohta peaks ju vanad piiriprotokollid arhiivis alles olema, kui endal kaduma on läinud. Seal on hästi kirjeldatud piiripunktide asukohti jne. Ja kui midagi ehitada, tuleb nagunii uus geoalus tellida.
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas diesel »

vabandust, kust te neid piiriprotokolle leiate?
Slash
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 01 Aug, 2007 8:40
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Slash »

väiksemad teed, väiksemad veekogud jne mis kõik liigitusid "muu maa" alla (muu maa on üldse kõige odavam ja kõige madalamalt maksustatud maa)
Täpsustaksin, et muu maa on madalamalt maksustatud juhul, kui kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kui sihtotstarbeks on maatulundusmaa, on muu maa ja mets sarnase maksumääraga (vähemalt minu KOV-i puhul). Vt ka https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... 019-aastal
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Fucs »

NGolf kirjutas:Uued piiriprotokollid on siis küll jama lugu jah. Aga iga kinnistu kohta peaks ju vanad piiriprotokollid arhiivis alles olema, kui endal kaduma on läinud. Seal on hästi kirjeldatud piiripunktide asukohti jne. Ja kui midagi ehitada, tuleb nagunii uus geoalus tellida.
Vanad plaanid ja piiriprotokollid on hetkel siiani piirikirjelduste ja piiriandmete osas kehtivad. See näidis ja näide puudutab neid, kes uue korra järgi nüüd pärast 01.07.2018 midagi toimetavad mille käigus toimub uue kinnistu mõõdistamine ja moodustamine (erastavad, saavad kasutusvaldusesse, jagavad, liidavad, muudavad naabriga piire vms), ehk kui moodustatakse uusi kinnistuid/katastriüksuseid. Geoalus on natuke teisest valdkonnast tegevus (e. ehitusgeodeesia), kui piiride määramine, tähistamine, taastamine ja mõõdistamine (e. maakorralduslik geodeesia). Geoaluse tegija ei koosta katastriüksuse plaane, piiride kulgemise ja piirikirjelduse skeeme ega piiriprotokolle.
diesel kirjutas:vabandust, kust te neid piiriprotokolle leiate?
eee... milliseid ? :scratch:
Piiriprotokollid on igal kinnistul/katastriüksusel, välja arvataud kaardi- ja plaanimaterjali alusel moodustatud katastriüksustel ja osadel munitsipaalomandisse jäetud/taotletud katastriüksustel.
Slash kirjutas:Täpsustaksin, et muu maa on madalamalt maksustatud juhul, kui kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Kui sihtotstarbeks on maatulundusmaa, on muu maa ja mets sarnase maksumääraga (vähemalt minu KOV-i puhul). Vt ka https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... 019-aastal
..eeee... jah, olenevalt omavalitsusest, viljakusetsoonidest, maasihtotstarbest jms on maa maksustamine erinev.
Aga seal on alati kaks põhimõtteliselt erinevat asja.
Viidatud maamaksu määrade tabelis KOV-ide lõikes on kaks jaotust - Ühtse maksumääraga maksustatav osa ja Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumääraga maksustatav osa. Tabeli teise lahtri alla kuulub haritav maa + looduslik rohumaa, aga esimese lahtri alla kõik ülejäänud muud kõlvikud kokku, KUID esimese osa maksustamiseks mingi määraga arvutatakse kõigepealt välja kõikide kõlvikute hinnad eraldi (maa maksumus) ja seal on erinevatel kõlvikutel erinev maksumus/maksustamise hind.
Üks on maksumäär, teine on maksustamise hind ja ma mõtlesin maksustamise hindasid, mille summat hakatakse maksumääraga maksustama. Selles tabeli lahtris olevate kõlvikute (õuemaa, metsamaa, muu maa jne) hinnad summeeritakse ja neile määratakse ühine maksumäär. Aga kõlvikute hinna summa summaarium, mis maksustamisele läheb, või mida maksumääraga maksustama hakatakse, oleneb liidetavate alghinnast.

Minu KOV-is on nt. maatulundusmaal anno 2019 sellised kõlvikute hinnad:
Maa hindamise määrad 2019.png
Maa hindamise määrad 2019.png (21.27 KiB) Vaadatud 3138 korda
ja need hinnad igale kõlvikule eraldi määratakse KOV poolt... mul ei ole praegu paremaid näidiseid võtta:
Maa maksumuse ja maksustamishinna aktid.png
Maa maksustamishinna arvutamise kord
§ 1. Kohalik omavalitsus arvutab maatüki maksustamishinna «Maa hindamise seaduse» § 51 lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal.

§ 2. Maatüki maksustamishinna arvutamiseks:

1) leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub;
2) leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Maatüki maksustamishind arvutatakse järgmisi valemeid kasutades:

1) kui maa väärtuste loetelus ei ole maatüki suurusest tulenevaid erisusi, siis
Hk = Ht × S, kus:
Hk – on maatüki maksustamishind;
Ht – on maakasutuse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav hinnatsooni väärtus eurodes maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või ehitusõiguse ruutmeetri kohta, kusjuures mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel esinemisel samal maatükil arvestatakse nende omavahelist proportsiooni;
S – on maatüki pindala maakatastri andmetel. Kui maakatastris konkreetse maatüki kohta andmeid ei ole, määratakse pindala tegeliku maakasutuse järgi või kolmekordse hoonealuse pinna järgi suurelamurajoonides (vabaplaneeringuga aladel);
*
Lisaks on terve rida muid erisusi, soodustusi ja nt. ka 100% maamaksust vabastusi (nt. korterelamud kuni 2ha kinnistute puhul).
Punkt 6
https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-me ... maamaksust

Maa hindamise seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018024?leiaKehtiv
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas diesel »

Fucs kirjutas:...eee... milliseid ? :scratch:
no minu nimel on mõni pisem maatükike ja muud ma piiridest ei tea, kui et maamõõtja kasseeris kunagi väga ammu palju tuhandeid kroone kui maade tagastamine oli.
ühtegi piirimärki ma leidnud pole, kui neid üldse ongi. või tegelikult puukuuri taga on üks toru püsti, mis ilmselt on maamõõtja löödud.
olen proovinud maaametist tuletada koordinaate ja siis käsigepsuga piire tuvastada, aga see on lootusetu ettevõtmine. metsa näituseks teen nii, et võimalikust piirist jätan vähemalt viiskümmend meetrit puudu.
omandiõigus peaks aga korralikult vormistet olema, kuna maamaksu riik nõuab küll iga aasta.
seepärast uurisngi, et mõne seukse protokolli järgi ehk saaks miskit tuvastada.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Walter2 »

Käsigps on üldiselt suht täpne riist, samuti eksivad telefonide gpsid meeter-paar. Paljud vanad kinnistud tehti plaanide alusel ja on looduses tähistamata, kui tükid on eestiaegsetes piirides siis leiab ehk ka mõne piirikivi mulla alt. Tegelikult on maamõõtjal kohustus piirimärgid looduses kätte näidata aga mugavusest ja ajapuudusest tingituna jätsid ja jätavad paljud selle tegemata ja omanikke ei huvita ka eriti enne kui kinnistuga midagi konkreetselt vaja teha. Katastriüksuse plaan võiks oma kinnistu kohta ikka olemas olla, mille eest neid krooni sai siis makstud. :)
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
diesel
Liige
Postitusi: 630
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas diesel »

mingid plaanid mul on küll. a4 peale prinditud ja tont teab mis mängu mõõtkavas.
mingi kümmekond hektarit on viisitkaardi suurusena keset paberit ja muud asjalikku kirjas pole.
mõõtmine muidu oli küll igati asjalik.
jäin ilma muuhulgas kaevust ja kapsamaast.
ei kurda, aga seukse protokolli järgi võiks küll parema pildi saada.
aga kui pole siis pole, ega see miskit nagunii ei muudaks.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas oliver »

Telefonis maaameti kaardirakendus jooksma ja seal näed oma asukoha 2m täpsusega.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mets kui kaitseressurss

Postitus Postitas Fucs »

See teema siin kaugeneb üha enam teema pealkirjast, aga paremat pole kah võtta preagu.

Erinevate "GPS"-ide täpsusest on siin mitmes teemas saanud väga põhjalikult juba kirjutada.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 41&t=35828
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=37694
no minu nimel on mõni pisem maatükike ja muud ma piiridest ei tea, kui et maamõõtja kasseeris kunagi väga ammu palju tuhandeid kroone kui maade tagastamine oli.
jah, tasuta ei tee keegi midagi, aga iga inimene ikka vaatab ja mõtleb, mille eest konkreetselt ta midagi kellelegi maksab. 1. ringi maa tagasisaajad said maamõõdutööd riigi rahade eest.
ühtegi piirimärki ma leidnud pole, kui neid üldse ongi. või tegelikult puukuuri taga on üks toru püsti, mis ilmselt on maamõõtja löödud.
Piirimärgid kaovad looduses pidevalt. Mida vanemad tööd seda tõenäolisem, et midagi on tänaseks kadunud. Samas, ei kao nad automaagiliselt ja iseenesest kunagi. Ikka inimtegevuse tagajärjel. Küsimus on alati, et kes see inimene, või need inimesed on olnud ja mida teinud.
olen proovinud maaametist tuletada koordinaate ja siis käsigepsuga piire tuvastada, aga see on lootusetu ettevõtmine. metsa näituseks teen nii, et võimalikust piirist jätan vähemalt viiskümmend meetrit puudu.
Maa-ameti avaliku teenuse kaartidelt? Eriti ei soovita. Esiteks on kõik avaliku kaardiserveri info ainult rangelt informatiivne ja teiseks - selleks, et hinnata kas kaardiserverist saadud koordinaatide kasutamisel on üldse mingit jumet, peab teadma alati natuke muud tausta iga konkreetse asukoha ja situatsiooni kohta eraldi.

Ma üritan lühidalt ja arusaadavalt viidata olulisemale:

Läbi aegade on kasutatud mitmeid erineva täpsusega mõõtmismeetodeid.
Ebatäpsemast täpsemani:

* KPM e. kaardi- ja plaanimaterjali alusel (kinnistu kuju ja piiripunktide täpsus varieerub täielikust pornost kuni määramata täpsuseni olenevalt sellest, millist ja kui täpset plaanimaterjali kasutati või kasutada oli võimalik). Valdavas osas sellistel töödel piiripikkuseid, sisenurki, ega koordinaate pole olemas. Üldjuhul valdavalt piirimärke ei paigaldatud ja looduses mitte midagi ei mõõdistatud (puhas paberitöö laua taga).

* AFG (aerofotogeodeetiline) mõõdistamine (kinnistu kuju ja piiripunktide täpsus oleneb sajast pisiasjast, mõõdeti mõõdulindiga, vahel mõõdeti ka mõned nurgad umbestäpselt, piiripunktide asukohad aeti 1:10 000 (maal) või 1:2000 (osad linnad) aerofotol umbestäpselt paika jms). Sellistel töödel on ainult piiripikkused antud, vanematel töödel ümardatult täismeetriteni, hilisematel ümardatult täisdetsimeetriteni. Pindalad täishektarites või ühe komakohaga. Nurki ega koordinaate ei ole. Mõnel juhul on antud ka nurgad ümardatult täiskraadideni. Varasematel töödel piiriprotokolle ei vormistatud ja maaomanik kirjutas oma piiridele alla plaani peal.

* Kombineeritud mõõtmine kuni ~1996-1997. Nurgad mõõdeti teodoliidiga, piiripikkused mõõdulindiga. Täpsuseks on lindiga pikkuste mõõtmise täpsus (olenevalt metall-lindi temperatuurist, reljeefist, piiripikkustest, takistustest jms). Kuna lindiga mõõtmisel tulevad alati sisse erinevad süsteemsed ja juhuslikud vead, siis kasutati piiripikkuste arvutamiseks parandeid ja üldreegliks oli, et üle 600m ei tohiks ühte piiripikkust ilma piirimärkideta olla. Plaanil on esitatud sisenurgad (või direktsiooninurgad), piiripikkus on esitatud meetrites cm täpsuseni (ei taga mõõdistusmeetodist tulenevalt õigsust) ja olemas on ka koordinaadid üldjuhul suvalises süsteemis.

* Tahhümeetermõõdistus suvalises koordinaatide süsteemis (alates 1996-1997 kuni 2000-2003, piirkonniti on viimane aasta erinev). Lindiga mõõtmine kui ebatäpne keelati ära ja asemele tulid elektrooptilised ja/või laserkaugusmõõtjad. See suurendas tunduvalt pikkuste mõõtmise täpsust. Meetod võimaldas iseenesest teha väga täpseid töid, kuid kuna valdavalt iga kinnistu mõõdistati eraldi omas suvalises süteemis (võrgu ja punktide X Y alguskoordinaadid mõeldi iga maatüki juures ise välja), siis piiripunktide koordinaadid ei ole maastikuga kohtkindlalt seotud (kinnistu kuju ja piirid võivad olla täpsed, kuid tema asukoht kaardil nihkes, vahel ikka kohe räigelt nihkes ehk hoopis teises kohas kui looduses).

* Tahhümeetermõõdistus kohalikus süsteemis. Sama mis eelmine, aga siin on kinnistu piiripunktid maastikuga kohtkindlalt seotud. Kuna igal linnal vms suuremal asulal oli oma (ehk kohalik) koordinaatide süsteem, siis selle täpsus piirdus teatud piirkonna ja alaga.

* Tahhümeetermõõdistus ja/või GPS mõõdistus riiklikus süsteemis. See on praeguseks kõige täpsem mõõdistusviis. Kuni 01.07.2018 esitati kinnistu plaanidel sisenurgad kuni minuti täpsuseni, piiripikkused cm täpsuseni ja koordinaadid riiklikus süsteemis (mida on võimalik ümber arvutada ka globaalseteks koordinaatideks). Siin on iga piiripunkt seotud maastikuga üheselt ja täpselt, asukohalised vead (hajaasustuses max kuni 70cm, tiheasustuses max kuni 10cm) võivad tulla ainult mõõdistusvigadest. Alates 01.07.2018 tohib mõõdistusviga hajaasustuses olla max kuni 35cm.

Nüüd saab igaüks aru, et olenevalt siis perioodist ja mõõdistustäpsusest on Maa-ameti kaardiserveris kinnistu piiride asukohad erineva täpsusega. Selleks, et teada kas neid tasub usaldada (ja kui tasub, siis millise määrani) või mitte, peab teadma nüansse. On olnud küll ja veel juhtumeid, kus üüber upperpupper uuel Harvesteril on suht täpne GNSS (GPS) peal ja mees laseb mööda Maa-ameti kaardil olevat piiri, kuid kaardil on piir nt 10 või 20m teises kohas kui looduses :mrgreen:
omandiõigus peaks aga korralikult vormistet olema, kuna maamaksu riik nõuab küll iga aasta.
seepärast uurisngi, et mõne seukse protokolli järgi ehk saaks miskit tuvastada.
Omandiõigus on vormistatud Maa-ameti kaartidel täpselt nii korralikult, kui seda on võimaldanud esitatud mõõtmisandmete ajal kehtinud täpsusnõuded ja mõõdistamisviisid. Maa-ameti kaartidest tähtsamad (ja ka piirivaidluste jms puhul ülimuslikud) on kinnistute plaanid, piiriprotokollid ja piirimärgid looduses.

Piiriprotokollile kirjutab maaomanik alla siis, kui ta saab aru millele ja miks ta alla kirjutab. Sellest hetkest läheb piirimärkide alalhoiukohustus maaomanikule üle.
Tihti on probleemiks ka see, et maa algne omanik sureb ära (või müüakse kinnistu maha) ja uus omanik ei tea piiridest ega piirimärkidest midagi. Siis ei aita muud, kui kutsuda maamõõtja kes piirimärgid üles otsib (ja vajadusel taastab), ning piirid uuesti kätte näitab.

Maareformi alguses (kuni sinna ca 1997) oli maaomanik seadusega kohustatud kaevama piirimärkidele piirikupitsad. See oli väga õige ja hea kohustus! (mis võeti üle EW aegadest). Kupitsate olemasolu aitab ja lihtsustab tunduvalt kadunud piirimärkide otsimist ja taastamist (siiani on looduses kohati alles isegi vanad riigimetsa maade piirikupitsad, mis on kaevatud 1918-1940). Siis aga leiti, et inimeste õiguseid ja vabadust on liialt piiratud, sest ei tohi seadusega kedagi kohustada labidaga kaevama kupitsaid (sunnimeede :mrgreen: ) ja see asi jäi seal 90-ndate keskel kusagil soiku. Hoolsad maaomanikud kaevasid ikkagi ka kupitsad või ehitasid muul moel kupitsalaadseid asjandusi (nt autorehvidest või kividest) edasi, aga neid oli/on vähe.

* P.S. Kadunud piirimärkide taastamine ja piiride uuesti tuvastamine/kindlakstegemine on eraldi keeruline väga aja- ja töömahukas ooper. Keerulisem ja raskem kui oli kunagi tulla/minna reformimata maale nullist kinnistu piire tähistama ja mõõdistama.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist