Türmirežiim on umbes nagu tsaariaegne kindlusvanglas olemine. Mitte tsoonis (laagris), vaid türmis. Kuidas täpselt nägi välja, ei tea, ENSV-s sellist ei olnud. Aga Venemaal oli paraku vähesedki kirjeldused ainult rahvapärimus.Kapten Trumm kirjutas:Türmireziimi all pead ilmselt silmas kambrireziimi?
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.
Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.
Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.
Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.
See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.
1980-tel olid ikkagi mõned üsnagi olulised erinevused EV 3. perioodi aegsetest 1990-test:
*Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator - see oli ikka üldrežiimiga laager (5. tsoon)
*Harku (naistevangla) - 1. tsoon. Nagu öeldud, mina ei tea, kus naistel oli tugevdatud, range jne edasi režiimid. Võimalik, et Venemaal - kuna naiste kuritegevus oli väike. Nt 1958-1970, kui surmaga nuheldi taas ja veel Eestis, hukati kokku kolm naist (vähetõenäoline, et sellest perioodist on mul mõni nimi puudu - aga küsitavusi muidugi on)
*Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas - vanglat polnud, oli LTP
*noorte eeluurimisisolaator - see oli samuti Patareis, üldiselt "sidehoones" (2. korpuses) ehk siis ühes kahest EW-aegses osast
*Rummus keemiat polnud
*Ämari - 4. tsoon, üks rangetest
*Pärnu - vanglat polnud, oli LTP
*Eeluuritavatel töösundust polnud - 1980-tel oli eeluuritavatel töö tegemine keelatud. Patareis tegi tööd majandussalk, eeluuritavad üldiselt magasid
Selgelt on näha, et peale 1991. a šokki on EV vanglasüsteem läinud hajutamise ja piirkondlike vanglate rajamise ideed pidi.