Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK näitel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas vanahalb »

Kolmandik Atria ja HK toodangut läheb ilmselt biojäätmete hoidlasse. Teise kolmandiku söövad ära tööinimesed. Atrial on endal valmistoitude osakond mis salateid, igasuguseid topsiaetud viinerisuppe ja muud sellist mikrolaineahjus soojaksaetavat teeb. Lisaks arvutud kebabiputkad kus tsurkad oma "Fantaasia" pitsades odavaid viinereid kasutavad . Pluss loendamatu hulk kl 11-14 töötavaid söö-palju-tahad salonge. Sealne toit on odav ja seda tehakse palju.

Alles viimase kolmandikuga hakkavad suurtootjad konkureerima nendega, kes viinereid teha oskavad ja seal jäävad nad selgelt alla. Ma kirjutasin kommentaari küll sel põhjusel, et mõningad kaasfoorumlased näisid teadvat nagu ei mõistetaks Soomes üldse viinereid teha.
Eestiski osatakse 14 % lihasisaldusega viinereid pätsida kui otsima hakata. Saaremaa Lihatööstuse "Saare" viiner on selline. 14 % sealiha+ kamar, linnulihamass ehk siis midagi sarnast kui Soome HK 14% liha+ lihalaadsed tooted= 64 % lihasisaldus. Ilmselt ikka tarbitakse seda "Saare" viinerit ka nende poolt, kes mäletavad mis maitse viineril peab olema. Seda põhjusel, et mingis 2011 a Maalehe ja Delfi ühistestis jäi ta tagantpoolt viimaseks kuid tänagi on ikka endiselt tootja hinnakirjas. Kõige viimaseks jäi toona mingine Leedu ilma lihata viiner.

Kurikuulsa Grossi viinerite kohta on mul kahtlusi kuid ma pole suutnud netist ta alumise riiuli kauba koostiseid leida. Üleüldiselt peaks, kui juba nii madalale on laskutud, ümber kolima hoopis Svejki viimsepäevateemasse: Seal jahmatas ta mind ükskord Liivrivorstiga ... ilmselt loetaks unepealt kõik need rupskiviinerid ning nende turuosad üles.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas AMvA »

vanahalb kirjutas:Kolmandik Atria ja HK toodangut läheb ilmselt biojäätmete hoidlasse. Teise kolmandiku söövad ära tööinimesed. Atrial on endal valmistoitude osakond mis salateid, igasuguseid topsiaetud viinerisuppe ja muud sellist mikrolaineahjus soojaksaetavat teeb. Lisaks arvutud kebabiputkad kus tsurkad oma "Fantaasia" pitsades odavaid viinereid kasutavad . Pluss loendamatu hulk kl 11-14 töötavaid söö-palju-tahad salonge. Sealne toit on odav ja seda tehakse palju.
Sul on küll väga lennukad teooriad, mida loodetavasti ka faktid kinnitavad (pole küll veel ühtegi näinud kahjuks), aga käivete erinevused on liig suured, et ükski neist usutav oleks.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas vanahalb »

Käivete hindamiseks tuleb HK ja Atria käivetest eraldada viineritootmise käive. Atria valmistoodete osakond teeb ka niisuguseid asju mis lihaga üldse mingit kokkupuudet ei oma - peedisalatit jms. Samuti teevad mõlemad suured lihast poolfabrikaate nagu Eestiski - grilliribi marinaadis ja taolist.
Seevastu Snellman minumeelest vaid viinerite ja sardellidega möllabki... pole vist isegi nende latiga müüdavat keeduvorsti näinud. Kanasodiga mis HK ja Atria käibest suure osa annab ei tegeleta üldse? Snellman kontserni käibe märkus eestpoolt puudutab ilmselt Kokkikartano kaubamärgi soojendatavaid valmistoite. Täitsa söödavad aga vaid sealiha ja lõhe niipalju kui ma märganud olen.
Ära sunni mind uuesti poodi minema. :)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Fucs »

Seevastu Snellman minumeelest vaid viinerite ja sardellidega möllabki... pole vist isegi nende latiga müüdavat keeduvorsti näinud. Kanasodiga mis HK ja Atria käibest suure osa annab ei tegeleta üldse? Snellman kontserni käibe märkus eestpoolt puudutab ilmselt Kokkikartano kaubamärgi soojendatavaid valmistoite.
Ei mölla ainult viinerite ja sardellidega.
Pildid eelmisel leheküljel toodud allikaviitest
snellman1.png
Snellman2.png
Siin on kõikide allüksuste käibed kirjas
Snellman3.png
https://snellman.fi/fi/tuotteet/

Ja mõlemad käibed olid eelmisel leheküljel ka toodud.
Lihatööstus 219 miljonit EUR, kogu kontsernil 296 miljonit EUR
Snellman lihatoodete kataloog kirjutas: Kunnon jauheliha

Kunnon nau­dan jau­he­li­ha 10 %
Kunnon naudan pihvijauheliha
Kunnon pais­ti­jau­he­li­ha
Kunnon si­ka-nau­ta jau­he­li­ha
Kunnon täyteläinen naudan jauheliha 20 %

Pekoni

Ylikypsä pekoni
Pekoni uunissa
Pekoni-munakupit
Ylikypsä pekoni
Pekoninakit

Leikkeleet

Superior kinkku
Superior savukinkku
Grillattu broilerinfilee
Grillattu kinkku
Tosi murea keittokinkku
Tosi murea korppukalkkuna
Tosi murea korppukinkku
Tosi murea naudanpaisti
Tosi murea palvikinkku
Kalkkunanfilee
Savustettu broilerinfilee
Voileipäkinkku
Ylikypsä kinkku
Savustajan naudanpaisti
Savustajan palvikinkku
Savustajan possunfilee
Savustajan leikkeleet
Herkkusienileikkelemakkara
Kielileikkelemakkara
Kunnon Gouter
Valkosipulileikkelemakkara
Kevyt kalkkunameetvursti
Kevyt kotimainen meetvursti
Kevyt meetvursti
Kotimainen meetvursti
Kotimainen savumeetvursti
Kotimainen valkosipulimeetvursti
Ohuen ohut meetvursti
Pepperoni
Pippurinen meetvursti
Voileipämeetvursti
Meetvurstit
Ohuen ohut Hunajabroilerinfilee
Ohuen ohut Kalkkunanfilee
Ohuen ohut keittokinkku
Ohuen ohut Kevyesti Savustettu kinkku
Ohuen ohut Kinkku
Ohuen ohut Naudanpaisti
Ohuen ohut Pippurinen kinkku
Ohuen ohut Pippurinen naudanpaisti
Ohuen ohut Ylikypsä palvikinkku
Ohuen ohut Savustettu kalkkuna
Ohuen ohuet leikkeleet

Makkarat

All Natural Bratwurst
All Natural
Kunnon nakkimakkara
All Natural Nakki
All Natural Chipotle & Chorizo
All Natural Chorizo
Kunnon juustonakkimakkara
Kunnon kuoreton broilerinakki
Kunnon kuoreton nakki
Kunnon nakkimakkara
Kunnon naudanlihanakki
Grillimakkarat
Chipotle Eetvartti
Eetvartti
Iivari 1
Iivari 2
Juusto Eetvartti
Kuoreton grillimakkara
Merisuola Eetvartti
Nauta Eetvartti
Savupekoni Eetvartti
Valkosipuli-inkivääri Eetvartti
Kunnon lenkkimakkarat

Tuore liha

Maatiaispossun lehtipihvi ulkofileestä 2kpl
Pihvit (20 erinevat toodet)
Maatiaispossun kinkkusuikale
Suikaleet ja kuutiot (8 erinevat toodet)
Maatiaispossun kassler
Fileet ja paistit (12 erinevat toodet)
Härän häntä
Keitto- pata- ja kastikeliha (3 erinevat toodet)
Ribsit ja kylki (7 erinevat toodet)
Maatiaispossun juhlakinkku potkalla
Maatiaispossun juhlakinkku luuton

Maksatuotteet

Herra Snellmanin maksamakkara
Hunajainen maksamakkara
Karpalomaksapasteija
Kevyt maksamakkara
Lakkamaksapasteija
Maalaismaksapasteija
Maksapasteija
Maksapihvitaikina
Perinteinen maksapasteija
Ruohosipulimaksapasteija
Viipaloitu Aurinkokuivattu tomaatti Maksamakkara
Viipaloitu herkkumaksamakkara
Viipaloitu uunipaistettu maksapatee

MUUT

Juhla Braunschweig
Kebablastu
Kinkkusuikaleet
Kotimainen meetvurstisuikale
Kunnon lauantaimakkara tanko
Lihahyytelö
Lihahyytelö, viipaloitu
Naudan maksapala
Savubroilerinfileesuikale
Savukinkkusuikale
Tosi murea palvikinkkupala
pole vist isegi nende latiga müüdavat keeduvorsti näinud.
https://snellman.fi/fi/tuotteet/muut/ku ... tanko-1kg/
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas vanahalb »

Krt, ikka tuli poodi minna.

Fucs on selles plaanis õigel teel, et meid tooteid on Snellmanil palju rohkem kui ma tähele olen pannud. Järgmine üldistus on , et nii Snellmani kui teiste väiksemate tootjate hinnad on üldiselt kallimad kui HK või Atria omad. Kallimad sellepärast, et liha on analoogse asja tegemiseks kasutatud rohkem. Vaatlesin hakatuseks üsna algelisi katseeksemplare - lihapallisid. Kõige suurema lihasisaldusega pallid , mis HK tootemärki kandsid olid 64 %. Teistel , mis seal kõrval seisid - Kivikylän, Wigren (Snellmani ei olnud) algas see number 80-st. Sama oli lativorstidega. Snellmani niisugust vorsti ei leidnudki, võtsin siis lihtsalt proovimiseks Pouttu oma. . Lihasisaldus 80 %. Kohe selle kõrval oli 40 % HK Lauantaimakkara. Snellmani täpselt sama nimega vorst on muide 70 %.
Nende 70-80 % vorstide kilohinnad olid 7-8 EUR ja HK omal vist 5 EUR. Eestis maksab samuti niisugune vorst , mille peale koer ei solvu, vist ikka 7 EUR kanti kg ?
Ja sinkidega samuti millest saab teha teise järelduse: sealt kus HK võhm otsa lõppeb, tõsisemad tegijad alles alustavad.

Ma tuiasin pikalt lettide vahel nagu valmistuks ämma matusteks ja keegi kurat ei läinud kogu selle aja jooksul neile HK viineritele ligigi. Ometi oli reede õhtu ja inimesed ostsid varuga. Siit algteesi juurde, et mitte midagi ei juhtu kui HK oma viineritehase üldse kinni paneb. Mingid turbulentsid võivad tekkida "Söö-palju-jaksad" - kohtades kus lõunale tulnud söödikutele keedetakse suures pajas viinerikastet rammusa jahukördiga. No aga panevad kombiziri rohkem ja küll kõhu täis saab. Toiteväärtus on ju sama. Õhtul kodus tehakse paremat.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Svejk »

vanahalb kirjutas:Krt, ikka tuli poodi minna.

võtsin siis lihtsalt proovimiseks Pouttu oma. . Lihasisaldus 80 %. Kohe selle kõrval oli 40 % HK Lauantaimakkara. Snellmani täpselt sama nimega vorst on muide 70 %.
Nende 70-80 % vorstide kilohinnad olid 7-8 EUR ja HK omal vist 5 EUR. Eestis maksab samuti niisugune vorst , mille peale koer ei solvu, vist ikka 7 EUR kanti kg ?
.
Ma spetsiaalselt käisin täna sellise pilguga poodides ringi, et koera mittesolvava vorstisegmendiga tutvuda... 8) (täpsemalt "muudes toitumisteemades" http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 06#p571206 )
Muideks mis lihapallidesse puutub, siis silma jäi 80% lihasisaldusega RLK oma kilohinnaga 5 eurot:
20190112_101436[1].jpg
Eraldi kontrollisin - isegi ei sisaldanudki mehaaniliselt eraldatud linnulihamassi :)

Muidugi miks peaks üks terve mõistusega inimene ostma ostma viieeurose kilohindega poolfabrikaati, kui kõrval on liha 2,99 - sellest ma aru ei saa... 8)

P.S.
Kui ma veel Soomes elasin, siis Pouttu oli mu kindel eelistus....
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kriku »

Poolteist lehekülge teemavälist läks viimsepäevavarudesse.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Martin Peeter »

Anne Mere arvates tuleks hoopis odavtööjõudu välismaalt sisse vedada! Vot nii!

https://epl.delfi.ee/news/arvamus/anne- ... d=85440443
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Toiduainetööstus ongi selline asi, kus käsitööle pole efektiivset asendust masintööga suudetud leida ja päris käsitööviinereid ei tehta isegi meil enam.
Soome emafirmad on mehhaniseeritud umbes analoogsel tasemel. Nii on liikunud sealt omal ajal vähem rentaablid artiklid meile (kuna tööjõud on Soomes 2-3 korda kallim sama asja tehes) ja praegu on tekkimas seis, kus nad peaksid edasi liikuma kuskile veel odavamasse kohta.

Annemered pole siin selgelt süüdi, palga kergitamine 10% piires tööjõupuudust ei lahenda ja töölisi Soomest poole suurema palga pealt koju ei too.
Kahekordset palgatõusu ei kanna Eestis praegu välja enam ükski ettevõte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Fucs »

FinSwed tütarettevõtete tööjõuprobleemid ei tule sellest, et Eestis poleks enam üldse tööjõudu vaid sellest, et Eestis jääb üha vähemaks tööjõudu, kes poolniisama on nõus tööd tegema.
Ei saa salata, et selle probleemi lahandaks jah poolniisama töötava tööjõu rekkadega kohalekärutamine arenguriikidest.

Annemered võiks oma soomerootsi bossidelt küsida, et mida nemad ka arvavad sellest, et miks meil siin neid uusi väikseid vorstivabrikuid aina juurde tuleb, kes-mis vastava spetsiifikaga erialase kohaliku tööjõu omale vaikselt tsehhidesse lohistavad. Ja miks nende tooteid üha vähem ja vähem ostetakse.

Siis kui soomlased 1998 juulis RLK omale said, siis see oli ainus arvestatav piirkonnas (ohh, mis piirkonnas, terves Eestis) tegutsev lihatööstus.
Läheduses, Tapal, oli ka väike Peetermark lihatööstus, aga see suurenes juba hiljem, kusagil seal 2000-2002
Paar "põlveotsas" nikerdajat oli toona veel, aga nende turuosa (nii tööjõu kui toodete mõttes) oli olematu.

Gross asutas oma OG Elektra tootmise 1999 ja see hakkas arvestatavalt tööle 2000 ning esimene suurem laienemine oli 2002 (esimene suurem tööjõu liikumine ja senini mastaapseim kohalik konkurent HKScan-ile tööjõuturul)
Kulina lihatööstus (Kulina Mõis OÜ) alustas tegevust 2000 lõpp 2001 alguses. Edasi on pidevalt laienetud. Küllap ka tööjõudu üle löödud.
2004 taasalustas Vajangu Lihatööstus, 2005 põles maha ja alustas uuesti, kuid 2010 siiski suleti.
AS Rannarootsi Lihatööstus rekonstrueeris 2006 oma Rakvere tootmise ja haaras oma turuosa (ja ka tööjõu osa).
Matsimoka lihatööstus võttis suuremad tuurid üles ja laienes 2016 suvel.

Veel on piirkonnas keskmisi või väiksemaid lihatööstusi ja talusid, kus midagi lihast toodetakse.
Näiteks OÜ Elmi Roela lihatööstus/vorstivabrik, Rainer Grupp OÜ lihatööstus, OÜ Pandivere L.T. lihatööstus, OÜ Kõldu Lihakarn... viimased kaks vist enam poolfabrikaate ei tooda :roll:
Talusid ei jõua ilmselt üles lugeda. Vähemalt 6-7 tean lambist ilma uuringuid korraldamata.
Kõik need kohalikud konkurendid on RLK-st raadiuses ~10-40km

Need konkurentlihatööstused ei teki niisama juhuse tahtel tühjale kohale, vaid olema peab teatud toodete nõudlus ja ka väljaõppinud tööjõud kohapeal võtta.
RLK tootmismahud ja võimsused on olnud sellised, et ei saa rääkida konkurentsi tekkest lihtsalt seepärast, et ei suudetaks kõikidele toota ja oleks lihatoodete või sortimendi defitsiit. Defitsiidis on mõistliku hinnaga kvaliteetsed tooted.

Ja need kohalikud konkurendid ei võta ära mitte ainult osa väljaõppinud tööjõust, vaid ka osa kohalikust tooteturust.
Nii jõuavad varem või hiljem HKScan laadsed FinSwed ettevõtted olukorda, kus kanalihamassi-sojatooteid ostetakse üha vähem ja spetsialistid hüppavad konkurentide juurde suurema töötasu peale ja/või inimlikumasse töökeskkonda üle.

Samas on igas lihatööstuses mingi osa (ütleme ca 20-30% aga see oleneb lihatööstuse suurusest, tooteportfellist ja spetsiifikast) kõrgema kvalifikatsiooniga töölisi ja mingi osa madalama kvalifikatsiooniga töölisi. Spetsialiste hoitakse kinni kümne küünega olles nõus neile maksma ka rohkem töötasu. HKScan sugustes suurtööstustes on eripuudus (kaadrivoolavus) aga just madalama kvalifikatsiooniga töölistest ja seepärast ka see Anne Mere jutt nendest kvootidest ning odavtööjõu sisseveost...
...aga viimasel ajal on VIST? ka spetsialistid hakanud jalga laskma, kusjuures nt sellised spetsid nagu automaatikud või spetspinkide seadistajad võivad ära joosta ka muudesse tööstusvaldkondadesse (üks selliste spetside äraminemine HKScan RLK-st toimus nt siis, kui avati Kundas Estonian Cell tehas).

Kui RLK tahab säilitada oma tööjõu ja turuosa, siis ta peab enamuses tootma vähemalt sama kvaliteetset toodangut nagu konkurendid, looma sama hea töökeskkonna nagu konkurentidel ja maksma töötajatele vähemalt sama palju töötasu kui konkurendid... kuid siis peab paratamatult leppima ka sama suurte kasumitega kui on konkurentidel ja omanikud leppima samas suurusjärgus dividendidega, nagu on konkurentidel. Samade liidetavate puhul peab kusagilt midagi järgi andma, et teises kohas lisada.

Alternatiiv on alati muidugi leida 10 bussitäit odavtööjõudu Ukrainast või Kongost, vedada sisse eriodavat tooret, toota kanalihamassi-sojatooteid edasi, üritada müüa seda jama turul kus on jõukamad kliendid ja teenida jätkuvalt perfektseid (hiigel)kasumeid. Seda nad nimetavad tootmise optimeerimiseks.

Eriteema on soomlaste viimastel aastatel RLK-s juurutatud "uus juhtimisstiil" ja emakontserni megaraskused (kahjumid) Soomes, mis võivad viia muidu stabiilselt kasumliku RLK (ja teised Baltikumi üksused) koos endaga põhja.

06.02.2019, 10:40
Rakvere lihatööstuse emafirma kahjum vaid süveneb. „Olukorra parandamiseks peame jõulisemaid samme astuma.”
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ra ... d=85244999

21.02.2019, 00:05
Rakvere Lihakombinaat ütleb Eesti seakasvatajatele lepinguid üles
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=85372029

„Enne 2012. aastat, kui tuli juhiks Hannu Kottonen, oli kogu kontserni juhtimispõhimõtted täiesti erinevad sellest, mis tulid pärast seda,” märkis täna Harju maakohtus toimunud kohtuistungil Mati Tuvi poolt tunnistajana ütlusi andma kutsutud Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht Siim Kallast, kes asus ettevõttes tööle 2001. aastal ja lahkus 2014. aasta sügisel.

Tema sõnul muutus kontserni juhtimine pärast seda väga tsentraliseerituks. Palju otsuseid, milles seni olnud kohalike üksuste juhtidel palju sõnaõigust, hakati langetama Soome grupi poolt. Selle põhjuseks oli senise üksustepõhise juhtimismudeli väljavahetamine maatriksmudeli vastu.

„Siis ei vaadatud Baltikumi enam kui ühte tervikut, vaid vaadati eraldi funktsioone. Need funktsioonid liideti teiste kontserni maatriksi struktuuridega. Minul tekkis üleöö kaks juhti. Minu üks juht oli Teet Soorm – kui Baltikumi juht – ja teine oli Soome finantsdirektor Tuomo Valkonen,” rääkis ligi 14 aastat Rakvere lihakombinaadis töötanud Kallast.

Eesti tulemused olid mäekõrguselt teistest üle

Enne 2012. aastat valitses tema sõnul HKScani Eesti üksustes väga hea organisatsioonikultuur. Kallasti sõnul oli iseäranis põnev aeg ajavahemik 2009-2012. „Organisatsioonikultuur oli selline, mis tekitas positiivse arengukeskkonna. Selles mõttes see mudel töötas väga hästi. Ju seal taga oli ka see, et lepiti kokku Olli, Teedu ja Mati vahel ka boonustingimusi” tõdes Kallast.

Nimelt ei jäänud toonasele HKScani Balti äride juhile Olli Antniemile ega ka Soome kontserni juhtidele märkamata Rakvere lihakombinaadi ja selle tütarfirmade oluliselt paremad tulemused teistes HKScani üksuste tulemustest.

„Baltikumi äriplaan on teiste allüksuste omadest erinev. See töötas imehästi sellepärast, et tootmisahela pikkus oli pretsedenditult suur. Soomel, Rootsil ei olnud sellist pikka tootmisahelat. Seetõttu ei ole ebaharilik, et Soome nõukogu suhtus Baltikumi ärisse hästi,” märkis Kallast. Rakvere tulemusi toodi ka Soome grupi nõupidamistel positiivselt välja.

„Alati oli see hästi tunnustav. Puhtalt finantsnumbrid, rahavoog. Kui vaatate Rakvere grupi rahavoogu, omakapitali osakaalu, siis aastatel 2001-2011 olid need numbrid noolega üles. See oli tõestus selle kohta, et äriplaan töötas. Kui äriplaan töötas, olid soomlased rahul. Ja siis oli ka usaldus,” lausus Kallast.

Kui Soomes ja Rootsis oli HKScani ettevõtete kasumirentaablus 1%, siis Eestis jäi see toona 5% kuni 7% vahele aastas. „See 5% oli nende jaoks täiesti ulme......
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fo ... d=85058699
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei saa salata, et selle probleemi lahandaks jah poolniisama töötava tööjõu rekkadega kohalekärutamine arenguriikidest.
No tegelikult Euroopas nii ongi seda probleemi lahendatud - näiteks türklased Saksamaal.
Ja probleem pole ju ainult türklastes, vaid selles, et sakslased tahavad olla kõik puhta töö tegijad ja saada kõva palka, aga keegi peab selle odava töö ka ära tegema. Meie ühiskond pole täna päris kindlasti valmis maksma vorstikangi eest 5 eurot tänase 2 asemel selle nimel, et HKS liinitöölised saaks Soome tasemel palka. Mida ütleb seepeale õpetaja? Päästja? Meditsiiniõde?

See on nats keerukam küsimus kui ühe sektori palkade tõstmine ja annemerede tõrvamine on ka natuke liiga lihtne "lahendus".

Seda Kallasti juttu ma väga ei usu. Kõik endised juhtivtöötajad räägivad tagantjärele, et nende ajal oli asi kõige parem. Vahepeal võib olla palju muutunud - näiteks turuolukord. Miks siis see Eesti lihatööstuse au ja uhkus soomlaste juures lõpuks maandus? Miks siis need võimekad eestlastest juhid pole sellest Nokiat teinud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Fucs »

Kõigepealt peaks mõtisklema selle üle, et mis asi on "odavtöö" ja miks ta odav on (ning kellele, või kelle vaatenurgast odav).

"Odavtööks" võib muutuda iga töö kohe, kui leitakse nt Mongooliast inimesed, kes seda seni mitte nii "odavtööd" on nõus pooltasuta tegema. Edasi ongi see juba "odavtöö".... "mille keegi peab ju ära tegema" :D
Miks siis see Eesti lihatööstuse au ja uhkus soomlaste juures lõpuks maandus? Miks siis need võimekad eestlastest juhid pole sellest Nokiat teinud?

See on juba pikem teema.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK nä

Postitus Postitas Fucs »

Mul on hetkeks aega seda "pikemat teemat" veelkord puudutada...

Helsingin Kauppiaat Oy (HK OY; hiljem HK Ruokatalo; veel hiljem HKScan) olid RLK-s n.ö. "sees" kohe algusest peale, juba selle ehitamise ajal.
Valdava enamuse tööjõu ja spetsialistide väljaõpe toimus enne RLK avamist HK Soome vabrikutes. Soome spetsialistid oli alguses siin kohapeal abiks kõike juhtimas ja suunamas.
Juhtkondade ja omanike tasemel käis tihe läbikäimine ja kõik olid omavahel suured sõbrad ning tuttavad.
Seda n.ö. taustainfoks.

RLK erastamisest ja soomlaste kätte jõudmise ajaloost ning põhjustest ma siin juba ühes oma mammutpostituses kirjutasin
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 05#p530105

Mida sinna on veel lisada?
IMHO oldi meil põhjendamatult sinisilmsed ja arvati, et soomlaste osalusel pääseb toodetega Soome turule
Rakvere lihakombinaadi juhtkond loodab kolmveerandi ettevõtte aktsiapakist omandanud Soome firmalt HK Ruokatalo kõigepealt abi Läti lihakombinaadi Rigas Miesneksi jaluleaitamisel. “Neil on Euroopa kogemus, meie jälle tunneme paremini idaturgu,” hindas aset leidnud ostu-müügitehingu mõlemale poolele kasulikuks Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov, kes viibis eile koos Soome lihatootja esindajatega Riias.
Küll aga on nüüd lootust hakata tulevikus mõnd vorstisorti Soomes turustama. Rakvere populaarseim toode – Rakvere viinerid – lähevad praegu hästi Ukrainas, Lätis ja Leedus.
Esimese asjana ütlesid soomlased, et nad ei ole tulnud kui finantsinvestorid vaid kui oma grupi laiendajad. Aktsiatehing sõlmiti kaks nädalat peale rubla kukkumist, läbirääkimised olid selleks ajaks käinud umbes aasta
https://www.aripaev.ee/uudised/2003/07/ ... kombinaadi
Epeksi juhatuse esimees Toomas Kõuhkna põhjendas lihakombinaadi müüki raha hankimise vajadusega Epeksi investeeringuteks teistesse toiduainetööstuse ettevõtetesse. Kõuhkna keeldus täpsustamast, milliseid investeeringuid Epeks kavatseb Rakvere lihakombinaadi eest saadava rahaga teha.

Roosipuu ütles, et Talinvest müüs aktsiad, sest lihakombinaat on viidud tasemeni, kust ainult Talinvesti vahenditega oleks olnud raske tagada arengu jätkumist. “HK sissevõtmisega on lihakombinaadi väärtus 3–5 aasta pärast suurem kui ilma selleta,” selgitas ta.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/so ... d=50758100
Lihakombinaadi omanikud põhjendavad sügiseks kavandatud müüki kultussõnaks saanud likviidsuskriisiga ning ettevõtte edukuse tagamisega Soome investeeringute ja oskusteabe abil.
Võistlusvõime parandamisel on Eesti jaoks oma hind: riik hakkab saama senisest vähem makse omanikutulu pealt, samuti väheneb eestlaste osa tehase tuleviku kavandamisel oluliselt.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/soomes ... d=50758096

Tegelikult ostsid soomlased RLK selleks, et kaitsta oma siseturgu (et RLK ei pääseks konkureerima Soome turul oma kvaliteetsete ja odavate toodetega) ja sellest johtuvalt toimusid ka kõik edasised tegevused.
Soomlased ostsid Rakvere Lihakombinaadi ennekõike «enesekaitseks», kuna sooviti takistada Eesti lihatööstuse sattumist suurte rahvusvaheliste omanikke valdusesse.
https://www.postimees.ee/1520757/hk-ruo ... -rakendust


Haakuvalt sellest, kuivõrd läbipõimunud ja seotud olid 80-ndate lõpus ja 90-ndate alguses meie ja soomlastest ettevõtjad :
Rakvere lihakombinaadi ehitusplatsilt said alguse tänased suured ehitusgigandid ja tegijad
https://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus ... d=78267838
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist