Fucs kirjutas:Ma ei tea, miks siin midagi just televiisorites mõõtma hakati, aga .....
* ca 700 maksis värvi tv 70-ndate alguses ja keskel. Suurema ekraaniga maksid rohkem, väiksemad vähem. Oli ka veel kallimaid.
* 1980 olümpiaks ostis ka meie pere esimese värvi tv. Tavamõõdus, mitte kõige suurema ekraaniga. Maksis poes ametlikult 320 rubla. Oli olemas ka mingi 280 rublane, aga neid ei saanud isegi leti alt ja tutvusega. Olid ka suure ekraaniga värvi telekad ca 450-500 rbl eest
* Mustvalged telerid maksid 70-ndatel ca 300 rbl. 80-ndatel 150-200 rbl. Oli ka odavamaid.
Tegelesin ise tol ajal "telekandusega" ja tahan siia tuua täpsustuse. NSVL-s toodeti 61seeria värvikaid (st toodeti kineskoope), ekspordiks toodeti ka 67cm diagonaali, kuigi neist vist enamus kasutasid importkineskoope. 61seeria nii lamp- kui pooljuhttelekad maksid 720-780 rutsi. Need 67d ja ka mõned üksikud "eliit-eksport"61-sed olid siis üle tonni rutsa, ja olid nad ainult "Radio" ajakirjas näha. 45 rutsa olid teinekord hinnad väiksemad-suuremad detsiselektori olemasolu või puudumise pärast. Need asjad olid sõltuvuses NSVL-i suutlikusest toota kineskoope, ja need oli siis 61triaadkoobid. Ka 67 olid triaadid. Väikeseeriatootmises olid saadaval ka väiksemad 25cm, 32-37cm "Elektroonikad" ja "Šileelised" ja siis veel üksikseeriatena mingeid "Rubiine" vmt. Nende hinda ei mäleta kahjuks, sest neid polnud suurt saadagi kuskil poodides, need olid tavaliselt monitoridena TV-s ja mujal. Need võisidki tõesti kuni 300 maksta, rohkem kindlasti mitte. Kõik jahtisid suuri, seda lukuauku eriti ei soovitud, kui just mingi pidev suvilasse kolija polnud. 61ne oli "au ja uhkus", neid nikatseid "eriti ei hinnatud", vähemalt spetsialistide ringis ei soovitatud küll kellelegi. Eriline perse oli selle "moodsa kirsipunase kaasaskantava" 25cm-se Elektroonikaga. Kui selle toiteplokk (220 ja ka 12 volti) persse läks, siis selle käimasaamine oli paras õudus. Oli ka suisa teleka äraviskamisi. See oli üks esimesi venelaste laiatarbeteleka impulsstoiteplokke, kari versioone ja kari täiendusi, aga ikkagi sama ebastabiilne, alles 2-380seeria sisu ja just eriti toiteploki skeemil ja juppidel saadi töökindlaks (alates ca87 ja siis läks korpus beežkollaseks.
Sul oli valida kas tavaline teler 61cm või mingi väike kohatäide. 80ndail Moskva-olümpiajal olid müügis ainult 61sed esimese seeria lampvärvikad hinnaga 700-780(D), või siis kuni 14-15 tolli Šileelised. Vahepealseid mõõte vabamüügis ei olnud, sest kineskoope ei toodetud. Uue seeria pilukineskoobiga 61sed(280seeria) ja siis ka 51-sed(380seeria) tulid ca 85 aastal laiatarbesse müüki olles hulluks defkaks võrreldes vanemat pildikvaliteedi (kokkujooks), energiatarbe ja kaalu aspektist. Sellel põlvkonnal kadusid ära karjakaupa potekad tagaküljel reguleerimiseks, selleks polnud enam igas kodus vajadust. See oli esimene põlvkond värviTV-s kui VMNimaad võtsid kasutusele "roiskunud lääne kapitalistide" Phillipsi telekatehnoloogia koos mikroskeemidega. Nii tšehhid kui idasakslased kui ungarlased hakkasid ise tootma neid. Ja siis venelased võtsid kasutusele vastavalt sakslaste ja tšehhide tehnoloogia. Alguses olid plokkides isegi tšehhi MDA ja ka sakslase A seeria kivid, alles aastake hiljem tuli kodumaine 174seeria. Aga prestiižsematel ja kvaliteetsematel kvaliteedimärgiga markidel jäid tihti need "lähislääne" kivid heledus- ja värvisignaali töötluses eelistusse. Need hakkasid maksma ka vastavalt suurem üle 700 ja väiksem 645. 300-ga ei olnud võimalik osta mingisugust normaalsuurusega värvitelekat, sest ka need uued 61sed 51sed olid kohe defka ja nende eest tuli kohe hakata ka poes "peale maksma". Kes teadis otsis uut pilukat 2-380-t ja oli valmis ka mustalt lisaks maksma, aga kes ei teadnud midagi, see võttis letist tuimalt vana tehnoloogia polüesterkummuti sama hinnaga. Ka 202-208 seeria oli veel vana koobiga. Kõik need telekad olid veel kumerate nurkadega ja "punnsilm-kineskoobid". Eriline teema oli veel nende pilukineskoopide 51ste versioonidega. Neid oli ka importkineskoopidega(lisatähis I), teinekord samahind, teinekord paarkend rutsat kallimana, aga pildil oli vahe kohe näha. Nimelt olid nad normaalse tänapäevase punasega, venelaste punane kahur oli pea alati selline määrdunud punane. Need I-d olid veel eriti soovitud, nende eest küsiti tagantuksest või käest ostes 50-150 peale juba alguses, pärast poole müüdi 89-90 51seid telekaid 1000dega, I eest veel lisaraha. Alates ca87 ilmusid juba ka esimesed (tol hetkel ikka super)lamedad 54sed täisnurkadega pildiga 380seeria telkud. Need olid ainult lääne pilukoobiga. Aga see oli juba hüperdefka ja kuna rubla enam ei maksnud eriti siis toodi tavaliselt neid venest ja siis müüdi siin megahinnaga.
Mustvalgeid võis osta küll sõltuvalt suurusest mingi kuni 300-ni.
Paluks täpsust detailidega.