Tundub et Türgile hakkab probleemi tõsidus kohale jõudma jõudma, nimelt otsitakse väljapääsu S-400 probleemist. Pakutakse lahendusena ka "teha Küprost" (v.t allpool), ehk paigutada raketid Aserbaidžaani või Katari (sic!). Kui esimese puhul võib veel midagi rääkida Türgi kaitsest, siis teine on parimal juhul tegu liitlase toetamisega - selge diplomaatiline väljavingerdus.
Sarnasus
Küprose 90ndate lõpu kriisiga on silmnähtav. Nimelt tahtis (Lõuna-)Küpros osta venemaalt õhuruumi kaitseks S-300. Türgi ähvardas, et kui see juhtub, korraldatakse invasioon. Poliitiline kriis lahendati sedaviisi, et Kreeka ostis need raketid ära ja paigutas Kreetale. Seal on need senimaani õhujõudude valduses, ning kasutatakse põhiliselt hävitajapilootide väljaõppeks. Sellega ei ole neid vaja integereerida NATO õhutõrjevõrku ega ka vene mehaanikuid ligi lasta (2 probleemi, mis olid USAle punaseks jooneks).
Ma arvasin juba, et Erdogan on riigipöörde katse järel niivõrd paljust sõjaväelisest kompetentsist lahti saanud et kindralid riburadapidi kiidavadki talle taevani Su-57 ületamatut paremust NATO hävitajate ees. Tundub et nii hull siiski asi veel ei ole.