Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Runkel »

tuna kirjutas:Kui nüüd õigesti mäletan, siis tehti viimaseid samasuguseid katseid mingeidki suhtluskanaleid sisse seada ka enne Krimmi. Jüri Luik oli siis suursaadikuks Moskvas. Krimm muidugi arusaadavatel põhjustel lõpetas selle nagu noaga lõigatult. Praegu on jälle asjaolude kokkusattumisel selline võimalus.
DT ja Balti presidentide ning Putini ja Põhjamaade peaministrite (+KK saatkonna remondijärgne avamine) kohtumisi võrrelda on huvitav, ja annab minu kujutlusvõimele vunki juurde (paraku ei kannata kõike siia kirja panna). Tsitaadi juurde minnes, arusaadavatel põhjustel kontaktiotsingud lõppesid ja arusaadavatel põhjustel, vaat et rutiinsetel põhjustel, püütakse neid taastada. Mis tolle ajaga muutunud on, Krimm on vististi ikka venelaste käes.
Viimati muutis Runkel, 08 Apr, 2019 19:43, muudetud 1 kord kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Lemet »

Hm, Putin on 2018 aastal (mis on +4 peale Krimmi) kohtunud Trumpi, Merkeli, Macroniga. Ma ei hakka siinkohal veel lisama kõiki neid naaberriike (alates Soomest ja lõpetades Türgiga), kellede riigipeadega Putin veel kohtunud on
Ja need kõik on Putinilt kohtumist palunud? Kasutades selleks ettekäändena saatkonna torutööde lõpetamist..
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Fucs »

:D

VIP VP KK VS VFP VVP arutasid EU EÜ ELN EBRD ECOSANC ja USA OFAC SDN REST. JOKK


Seksikate lühendite vahepalaks aga hakkas huvitama, et mida siis venekeelne meedia ka kirjutab.
Ja ega ta palju ei kirjutagi. :shock:

Edgar kosus veits ja annab juba nõu
https://baltnews.ee/tallinn_news/201904 ... nkciy.html
Peskov paneb Lavrovi ja teab rääkida...
https://iz.ru/864985/2019-04-06/peskov- ... om-estonii
Peterburis sündinud Läti EU saadik Андрей Мамыкин (Andrejs Mamikins; ajakirjanik ja poliitik; erakond Saskaņa e. "koosmeel") kiidab takka
https://rueconomics.ru/386436-putin-s-k ... -v-rossiyu

Põhimõtteliselt VSJO

Aga lüke ise on omapärane, ootamatu ning isegi teatud vaatevinklist huvitav.
Jälgin-ootan huviga arenguid, tulemust ja tagajärgi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Kapten Trumm »

toomas tyrk kirjutas:Teadmatus, mõistmatus ja kahtlused ei peaks siiski viima kohe süüdistusteni.
Kui inimene hakkab kohe kedagi süüdistama, siis minu esimene küsimus on - qui bono?
Presidendi kantselei personalieelarve on täiesti piisav selleks, et mitte ajada varrukaotsast pintsakut selga - enne viskame välja läbimõtlemata jutu Moskvas Putiniga kohtumisest ja siis 1-2 nädalat, peale avalikkuse väga kriitilisi küsimusi (nt Astrid Kannel pressikal, mitmed kriitilised artiklid meedias) suudetakse alles põhjendada (visiit sisustada), et milleks ja mida tegema. Seejuures on ka kogenud välispoliitikud (nt Luik) kahevahel.

Selline asjade järjekord jätab mulje kui KK soleerimisest ja koordineeritud välispoliitika nappusest. Arvestades VF aktiivset tegevust Skandinaavia suunal (nn Arktika foorum) tundub, et Kreml üritab järjekordse spinniga end välja vingerdada probleemidest, kuhu ta UKR agressiooniga ise sattus, tehes panuse vastaspoole lõhkiajamisele Skandinaavia suunal. Samasugust "tehnikat" on nad edukalt rakendanud ka Kaug-Ida suunal juba aastaid. Noh Peskovi jutt "Putin üritab Eestilt maha võtta pingeid" kõlab kasvõi teemat "VF armeereformid" OSINTi põhjal kui "Moskva pisaraid ei usu".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Lemet »

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Lemet »

Mis aga puutub teemasse Merkeli, Macroni jt kohtumisest Putiniga, siis pole ükski neist teinud seda saatkonna torutööde lõpetamise varjus kohtumist paludes. Nagu seda meil tehti.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas tuna »

Lemet kirjutas:Ja need kõik on Putinilt kohtumist palunud? Kasutades selleks ettekäändena saatkonna torutööde lõpetamist..
Huvitav, kuidas nad siis kokku said? Ootasid Kremli müüri ääres, kuni Putin tuli välja värsket õhku hingama? Kõik kohtumised toimuvad ühe või teise poole ettepanekul. Kuskilt jäi kõrva, et Norra ja Rootsi juhtide kokkusaamine Putiniga toimub sama moodi, s.o norralaste ja rootslaste ettepanekul. Muide, ametlik vormel, mida nii Eesti kui Vene pool kasutasid ei ole mitte "palve", vaid "küsimus", vene keeles "запрос" (vt. https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6285898 ja https://tass.ru/politika/6290399). Kui väga tahta, siis võib seda tõlkida ka kui "nõudmine" või "arupärimine".

Mis puutub saatkonna remonti, siis on tegemist Tartu rahulepingu põhjal sisse seatud diplomaatiliste suhete teostamiseks kasutatud saatkonnahoonega. Selle taasavamisele pärast põhjalikku remonti võimalikult suure kõlapinna andmine (riigipea kohalolekust suuremat žesti teha ei ole võimalik) on samal ajal ka meeldetuletus Moskvale, et Eesti Vabariik ei saanud alguse mitte 1991, vaid 1918.

Seega, tõlgendamisruum ulatub ka teisele poole. Sama edukalt võiks kirjutada, et Kaljulaid nõudis kohtumist Putiniga, et tuletada talle meelde Tartu rahulepingut. Nii et kogu see jutt palumisest ja torutöödest meenutab kahtlaselt seda laialt levivat solvumiskultuuri. Ega seda keelata ei saa, kui inimesed ikka tahavad solvatud olla, siis nad leiavad ka selleks võimaluse.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://ekspress.delfi.ee/kuum/presiden ... d=85857095

Kas kellelgi on täistekst?
Ilmselt antud soolo Moskvas on samast žanrist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas bodom »

Pikk artikkel, aga võtke heaks:
"Kogu saal plaksutab, pikalt. Ent Mart ja Moonika Helme istuvad, käed laua all peidus. Selline nägi välja pilt Riigikogu saalis 4. aprillil, kui president Kersti Kaljulaid lõpetas oma kõne uue riigikogu avaistungil.

See oli signaal, suhtumise väljendus. EKRE juhtkond on presidendi suhtes olnud varjamatult kriitiline. „Kogu Teie ametiaega iseloomustab varjamatu traditsioonide lammutamise vaim ja vaen Eesti kui rahvusriigi vastu,“ kõlab üks leebemaid lajatusi peatse siseministri Mart Helme sulest. Leiab ka palju räigemas vormis ja isiklikumat kriitikat.

Täna saab president Kersti Kaljulaidil täis täpselt pool viieaastasest ametiajast. Uus poliitiline olukord ei jäta kahtlust, et teine pool saabub presidendile hoopis teisiti.

---

Seda tajub ka president ise ning tema meeskond. Äsjane kõne Riigikogus oligi harjumuspärasest poliitilisem ja võitluslikum.

„Ausalt öeldes olen ma parema meelega laua taga kui menüüs.“
Kõne võtmehetkena luges president ette terve põhiseaduse paragrahvi 12, mis räägib, kuidas kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida ning samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist.

President ei öelnud otse välja, aga kõik saalis said aru, et pikad lõigud tema kõnest tegelesid EKRE poliitilise stiiliga, millele Jüri Ratase juhtimisel on antud ametlik heakskiit vaatamata tema rohketele avalikele vabandustele.

Võib eeldada, et presidendi sisepoliitiline roll muutub senisest märksa tähtsamaks.

„Tagavarapresident“
Seda sõna kasutas ootamatult presidendikandidaadiks tõusnud Kersti Kaljulaid oma esimeses kirjas kõigile Eestimaa inimestele. „Nii öeldi veel enne, kui Riigikogu oli jõudnud kandidaati otsimagi hakata. Suur osa pahameelt (nurjunud valimiskogu pärast – EE) kandub paratamatult üle uuele kandidaadile. Saan sellest aru,“ kirjutas ta.

„Presidendi roll Eestis on väga oluline. Kui minust saab esmaspäeval president, siis asun peagi kõrvaldama oma suurimat puudust – seda, et Eesti inimesed ei tunne mind. Teen seda nii palju kui võimalik ning nii kiiresti kui võimalik.“

Tegelikult tuttavaks, päris „omaks“ ei ole president kahe ja poole aastaga saanud. Sellel on kaks põhjust.

---

Esiteks, president Kaljulaid on rõhutatult lahku löönud oma era- ja ametielu. Esimesest ei soovi ta kõneleda. Sellepärast pole Eesti avalikkus kuulnud tema kohta midagi „pehmet“ ega isiklikku.

Kui laupäevaleht LP kirjutas suure loo, kuidas president ja tema praegune abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kokku said, ei tulnud Kadrioru poolt loo jaoks piiksugi.

President on väga agar tervisesportlane. Samal ajal ei näe me kümneid fotoreportaaže ja videolugusid tema jooksutrennidest, mida mäletame eelmise presidendi abikaasa Evelin Ilvese päevist. Kui üks järjekordne kodumaine ajakiri soovis teha lugu presidendi sportimisharrastusest kui suurepärasest eeskujust ühiskonnale ja sai kindla äraütlemise, siis toimetus lausa solvus. Sporditegemisest piisab, sellest rääkimine on üleliigne, võiks kokku võtta Kadrioru seisukoha.

Naisteajakirjad on jahtinud presidenti pidevalt. Esikaasi on pakutud kümneid kordi: küll emadepäevaks, küll vanavanemate päevaks, küll naistepäevaks, küll vabariigi aastapäevaks, küll jõuluks ja lihtsalt niisama. Vastused presidendi kantseleilt on nagu Brexiti-teemalised hääletustulemused Briti parlamendis: „Ei. Ei. Ei. Ei. Ei. Ja ei!“

Rojalistlik esimese perekonna idee ei sobi Kaljulaidile. „Põhiseadus ütleb, et Eestil on president. Ja punkt,“ jääb Kaljulaid endale kindlaks.

---

Teiseks, presidendil pole seni olnud väga jõulist sisepoliitilist sõnumit. Ta on saanud valitsusele üldistel teemadel tuge pakkuda, juhtides võimalusel tähelepanu üksikutele probleemsetele valdkondadele nagu perevägivald, omastehooldus või sotsiaalkaitse korraldamine.

Kaljulaidi tegevuse pearaskus on läinud Eesti säravale esindamisele välissuhtluses, kus ta on asjatundjate ootusi ületanud ning ennast kehtestanud. Kuid sisepoliitilised seisukohad on tavainimestele nähtavamad ja arusaadavamad.

---

Kolmapäeval, 3. aprillil, päev enne uue Riigikogu avaistungit, on president Kaljulaid tööl juba kell kaheksa hommikul. Mõnikord on tal selleks kellaajaks juba mitu tundi tööd selja taga. „Ärkan tihtipeale üles hommikupoole ööd, siis kirjutan, tulen tööle,“ ütleb ta.

Presidendi meeskond ja teda välisvisiitidel saatvad ametnikud imestavad tema töövõime üle. „Ta ei kannata, kui päevas on auke,“ ütleb üks kaastöötaja. „Kui tekib tund või kaks, on ta lausa pettunud.“ Presidendi pikaajaline sõbranna, kommunikatsioonibüroo PR Partner juht ja omanik Ilona Leib ütleb Ekspressile: „Ta on näide sellest, kuidas elus saab kaugele jõuda tänu pingutusele, reaalsele töö tegemisele, mitte tänu kombineerimisele.“

President on nõudlik mitte ainult enda suhtes. Töötajatega suheldes olevat president teinekord nii järsk ja otsene, et õrnahingelisemal võib pisar silmanurka tulla. „Ta ei ole meeskonnamängija, ta võtab inimeste arvamusi kuulda peamiselt siis, kui need ühtivad tema omaga,“ ütleb Ekspressile üks ametnik. „Mõni ministeeriumiametnik, kellega ta on kohtunud, on pärast hirmunult helistanud ja küsinud, et kas nii käibki nüüd suhtlemine?“

President Kaljulaid ise ütleb selle kohta: „Meil ei ole siin aega öelda ümber nurga asju. Kui on kokku lepitud tähtaeg, millest pole kinni peetud või kui pole suudetud hoida sellist taset, nagu ma oleksin eeldanud, siis ma olen jah üsna kujundlik oma väljaütlemistes. Kui midagi on untsu läinud, siis tuleb öelda, et läks untsu, teeme uuesti.“

Presidendi järsemat poolt on näinud ka mitmed ajakirjanikud ja eriti fotograafid. Teda ärritab ajakirjanike ettevalmistamatus ja pealiskaudsus.

Kanada-eesti päritolu diplomaat Daniel Schaer, kes on Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania raames korraldanud presidendi kontakte Aafrikas, rõhutab samuti presidendi põhjalikkust: „Ta teeb teemad peensusteni selgeks, tahab väga palju infot. Mõnikord mõtled, kas nii palju ikka on vaja, aga ta tõesti süveneb kõigesse.“

See tähendab, et neljasilmakohtumistel teiste riigipeadega ei räägi Kaljulaid iialgi üldisi ametlikke jutupunkte, vaid on valmis teemasid detailselt arutama.

Riigijuhtide seas torkab Kaljulaid silma ning teda kutsutakse sageli esinema kaalukatele rahvusvahelistele konverentsidele. „Ta suudab säravalt ja kaasahaaravalt esitada Eesti ja enda ideid. Just suure auditooriumi ees on ta eriti tugev,“ tunnustab presidenti lahkuv välisminister Sven Mikser.

Kaljulaidi välispoliitilised vaated äratasid näiteks mullu suvel Eestit külastanud Hollandi kuninga Willem-Alexanderi tähelepanu. „Ta saab Euroopast ja Venemaast väga hästi aru,“ mainis kuningas mõned kuud pärast visiiti vestluses Ekspressi ajakirjanikuga.

Dialoogiks alati valmis
„President on ainuke tipptasemel Eesti poliitik, kes räägib vabalt prantsuse keelt,“ ütleb Schaer. See on Aafrikas oluline. „Olgu see Komooride välisminister või Nigeri president või Kanada frankofooniaminister, kellel ma nööbist kinni sain, ta oli kohe valmis kohtuma,“ meenutab Schaer Aafrika Liidu tippkohtumist.

Päeval, kui Kaljulaid võtab Ekspressi juuresolekul vastu kolme uue suursaadiku volikirja, annab üle noorteadlaste auhinnad, teeb ettekande konverentsil ja lihvib Riigikogu avaistungi kõnet, peab ta ka ajakirjandusele selgitama, mida kavatseb kohtumisel Vladimir Putiniga rääkida.

„Eelkõige soovingi ma temaga rääkida,“ ütleb Kaljulaid, „ausalt öeldes olen ma parema meelega laua taga kui menüüs.“

Mehed tegid suitsu, Kaljulaid toitis last

Luksemburgis Euroopa Kontrollikojas töötamise ajal sündisid tal kolmas ja neljas laps. Tavalistele euroametnikele on pärast lapse sündi ette nähtud neli kuud emapuhkust, aga Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Komisjoni liikmetele seda võimalust jäetud pole. „Kontrollikojas või Komisjonis on varasematel aegadel alati olnud vanemad mehed, ja kellelgi ei tulnud (reegleid välja töötades – EE) pähegi olukorda, et kellelgi sünnib laps,“ meenutab Kaljulaid.

Mida see tema jaoks tähendas?

Seda, et ta pidi juba kolmenädalase lapse kõrvalt tööle tagasi minema. „Kontrollikoja istungit ei saa kodus pidada, seal tuleb veeta päevi, ja aeg-ajalt sa lihtsalt tõused püsti, ütled, et ma lähen nüüd rinnaga toitma. Nii nagu mõni mees läks suitsetama,“ räägib Kaljulaid. Ta üüris korterit üsna töökoha lähedal, ning abikaasa või ema tõi lapse imetamiseks kohale. „Aga imikud on üldiselt väga kohanemisvõimelised – kui nad avastavad, et ema päeval kodus ei ole, siis nad öösel ei maga,“ lisab Kaljulaid. „Imiku seisukohast on see ratsionaalne otsus, aga emale on need olnud magamata aastad.“

Nüüd, kui Kersti Kaljulaid on president, on tema päevakava sageli paigas minuti täpsusega.

Eestis on palju naissuursaadikuid
Esimene kohtumine on päevakavas kell 10.01. Siis saabub presidendile volikirju üle andma uus Jaapani suursaadik Kuniko Ozaki.

Mõni minut enne kümmet on suursaadik Ozaki jaoks suures kabinetis laud valmis pandud: kohvitassid, käsitöötrühvlid, mustikad, vaarikad. Lossi ees ootab punane vaip ja vahipataljoni aukompanii, kokku 60 meest. Protokoll näeb ette, et kui tulemas on suursaadik või minister, võtab president ta vastu lossi sees, aga kui tulemas on kuningas või mõni teine riigipea, ootab president teda väljas.

Kui Ozaki suurde kabinetti juhatatakse, lööb presidendi käsundusohvitser uksed kinni. Ees seisab kahekümneminutiline vestlus, milles tohib osaleda lisaks presidendile ja saadikule veel vaid välisministeeriumi Aasia büroo nõunik Mart Tarmak ning suursaadik Ozaki nõunik.

„Oluline on süveneda tema riigi küsimustesse, näidata, et oled teemad endast läbi lasknud, et saaks riikidevahelisi suhteid mänguväljal paar-kolm kohta edasi liigutada,“ ütleb Kaljulaid selle kohta.

Järgmine suursaadik saabub kell 10.50. Selleks on Slovakkia suursaadik Slavomíra Mašurová, blondid juuksed lokkidesse sätitud ja seljas must kostüüm. Kell 11.40 saabub aga Kuveidi uus suursaadik Najeeb Al-Baderi, peas punane kufiia.

Sel hommikul presidendi juurde saabunud kolmest suursaadikust kaks olid naised. See kinnitab üldist statistikat – Eestisse saadetakse keskmisest sagedamini suursaadikuteks naisi. Eestit peetakse naisdiplomaatide jaoks turvaliseks paigaks.

---

„Minu sõna on määrav“
Kaljulaidile on raske nõu anda, kuna ta usaldavat ennekõike vaid iseennast.
Ehkki kantseleis on tööl kümneid inimesi, lugevat Kaljulaidile päriselt vaid kolme inimese arvamus. Lähima ringi moodustavad kantselei direktor Tiit Riisalo ja avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe. Majandusküsimustes leiab riigipea tänuliku kaasamõtleja nõunik Heido Vitsuris.


PRESIDENDI PAREM KÄSI: Kantselei juhataja Tiit Riisalo kontrollib idapiiri pidamist.
Foto: Erik Moora
„See võib-olla tundub meedia poolt nii,“ ütleb Kaljulaid ise. „Mina ei saa öelda, et mul on kaks või kolm inimest, keda alati kuulan. Kriitilistes asjades on minu sõna see, mis on alati otsustav ja määrav. Jah, ma kuulan ka kõik teised inimesed ära, aga siis me teeme nii, nagu mulle tundub, et on hetkel õige, see tähendab, et ka vastutus on minu.“
Poliitilistes ringkondades on presidendi sisepoliitilist meeskonda peetud varasematest nõrgemaks. Sealsed inimesed on maailmavaatelelt väga sarnased ja Kadrioru tunnetus Eesti poliitilisest olukorrast jätvat soovida.

Linnamäe ja Riisalo sattusid Kersti Kaljulaidi meeskonda otse Allar Jõksi presidendikampaaniast, mida nad vedasid. Tiit Riisalo on olnud IRLi peasekretär. Heido Vitsuri viis Kersti Kaljulaidiga kokku Päevalehe kunagine arvamustoimetaja Kaarel Tarand. Vitsur oli omal ajal Edgar Savisaare majandusnõunik, Kaljulaid aga Mart Laari majandusnõunik ning Kaarel Tarand kutsus nad mõlemad 2004. aastal Päevalehe toimetusse haldusreformi teemal väitlema. „Selgus, et me rääkisime täpselt ühel häälel, mõtlesime ühte moodi!“ jäi Vitsurile meelde.


PRESIDENDI VASAK KÄSI: Avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe kontrollib kaadri ilu.
Foto: Priit Simson
Enne presidendi majandusnõunikuks saamist töötas Vitsur LHV pangas: „Ühel päeval uuris üks noorem kolleeg minult, et Heido, kui president kutsuks sind oma nõunikuks, kas sa läheksid. Olin just lugenud mitmeid Ameerika presidentide biograafiaid, ja teadsin, et presidendi ettepanekust ei keelduta! Oma riiki peab teenima! Päev pärast seda küsimust tuligi mulle ettepanek presidendi juurest.“
---

Lahkunud nõunikud
Ehkki põhiseadus paneb presidendile ülesande teha Riigikogus vastu võetud seaduste põhiseaduslikkuse kontrolli – president võib jätta seaduse välja kuulutamata – pole tema juures ametis isegi õigusnõunikku. Seni on Kaljulaid jätnud välja kuulutamata vaid kaks seadust – suhkrumaksu ja kaitseväe luurele lisaõiguste andmise.

President Ilvese kunagisest õigusnõunikust Ülle Madisest on saanud õiguskantsler. Kaljulaid palkas oma õigusnõunikuks Paloma Krõõt Tupay, kes aga möödunud suvel asus tööle hoopis Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõuna. Kaljulaidi juurest on lahkunud teisigi, näiteks hariduse ja infoühiskonna nõunik Liia Hänni. Mullu augustis digiühiskonna nõunikuna tööle võetud Margus Mägi pidas vastu vaid pool aastat.

---

Omapärased ülesanded
Kohe pärast Kuveidi suursaadiku lahkumist seisab Kaljulaidil ees järgmine ülesanne: kell 12.20 saabub riigisekretär koos riigipitsatiga. Kaljulaid peab allkirja andma kahele tähtsale paberile: ta kirjutab alla Andres Unga lähetamisele Samoa suursaadikuks („Soovides süvendada sõprust, mis seob Eestit ja Samoad“, seisab Samoa riigipeale Tuimalealiifano Vaaletoa Sualauvi II-le adresseeritud kirjas) ning seejärel laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooni ühinemiskirjale.

Kaljulaid, seljas punane kleit ja jalas kõrged kingad, istub kabinetilaua taga ja toriseb allkirja andes: „Eesti inimene ei oska ju allkirja anda! Tahaks kohe PIN-koodi toksida...“

----

Oma kõned kirjutab Kaljulaid ise
Kell 12.50 istub Kaljulaid autosse, et sõita kinno Kosmos avama ekspordikonverentsi Made in Estonia. Päevaplaani järgi peab saabumine olema kell 12.58, aga ta jõuab kohale kell 12.57. President astub pulti ja räägib, kuidas Eesti sobib siin toodetud kõlaritega Aasia luksuskaupade turule ning kuidas saarlased teevad Hiinas puitmaju.

Kaljulaidile meeldib peast rääkida. Nõunikud teevad küll mustandid valmis, kuid talle meeldib improviseerida.

Aga kõige tähtsamad kõned kirjutab ta ise. „Ma olen ju peaminister Laarile kolm aastat kõnesid kirjutanud, olin tema majandusnõunik.“

Kirjutasite nõunikuna kõnesid?

„Aga kes siis? Nõunikud kirjutavad kõnesid. Kontrollikojas kirjutasin nii endale kui ka teistele, kui kolleegid palusid. Oleks imelik, kui iseenda jätaksin nüüd hätta või usaldaksin selle kõige põnevama osa oma tööst teistele.“

Kaljulaidi kõned üllatavad mõnikord poeesia poolest. Talle meeldib rääkida „nohisevatest imikutest“ ja Arvo Pärdi keskuse avamisel rääkis ta, kuidas „sügisene päike lööb enne liiga madalale vajumist koduste mändide punetavad tüved korraks niimoodi helendama, et vaikus muutub lauluks“. Talle meeldib tsiteerida luulet: Friedebert Tuglast, Ernst Ennot, Hando Runnelit, Henrik Visnapuud.

---

„Laari inglid“
Kaljulaid on kultuurihuviline, kes käib tihti sõpradega teatris ja kinos. Isegi valimispäeva õhtul (küll enne jaoskondade sulgemist) oli ta kinos „Rohelist raamatut“ vaatamas, et ei peaks närviliselt tulemusi ootama. Seltskond, kellega ta koos kinos-teatris käib, on ikka üks ja sama – sõbrannade viisikusse kuuluvad lisaks Kaljulaidile suhtekorraldajad Ilona Leib ja Kirsti Ruul, tõlkija-toimetaja Hille Saluäär ja Eesti Filmi Instituudi tootmisassistent Kristina Märtin. Ühel pildil , kus nad on koos Mart Laariga, nimetab Märtin neid Laari ingliteks.

Kuna president eelistab lihtsat riietumisstiili, ei tunta teda sageli kinos äragi, räägib Märtin. Põhiliselt kohtub sõbrannade viisik kellegi kodus.

Nad kõik tunnevad üksteist juba aastatuhandevahetusest alates. Aeg-ajalt käiakse koos väljas istumas: Frankis, Hellas Hundis... Ja päeval, kui Kaljulaid presidendiks valiti, istusid Märtin, Leib, Ruul ja Saluäär Riigikogu rõdul, käes lillekimp („Me olime Kerstile aastaid rääkinud, et ta sobiks presidendiks või peaministriks,“ meenutab Leib).

„Kersti on väga hea sõprade hoidja,“ ütleb Märtin. „Ka Luksemburgis elades püüdis ta alati Eestis käies meiega kokku saada.“

Ilona Leib meenutab, kuidas ta pärast väiksema poja sündi pidi ligi nädal aega haiglas olema. Kaljulaid oli siis juba president, kuid helistas iga jumala päev Ilonale haiglasse, et küsida, kuidas tal läheb.

„Kersti on president, aga ta sõbrad on jäänud ikka samaks,“ ütleb Leib. „Ta ei ole end kunagi tahtnud klakööridega ümbritseda.“

Kaljulaidis polevat grammigi elitismi: näiteks eelmisel suvel Saaremaal, kui mehed haugi grillimisega hätta jäid, võttis president kalarookimise isiklikult enda ülesandeks. Või kui teatrijärjekorras keegi president Kaljulaidi ette tahab lasta, eelistab too sabas seista – nii nagu kõik teised.

---

„Me oleme jõukad!“
Kell pool kaks astub president Kosmose kinost välja. Tagasi presidendilossi.

Aega on kiireks lõunaks (kantselei sööklas on täna menüüs kannellonid hakklihaga ning veiseaba pastinaagi ja porgandiga, hommikul serveeriti kilu- ja röstpeedivõileibu).

„Kogu meie digijutt on mõttetu, kui see planeet siin saja aastaga elamiskõlbmatuks muutub. Meile tundub, et see on mingi jõukate teema, aga me oleme maailmas jõukuselt 36. riik!“
Kell 15 saabuvad presidendi juurde tänavused noore teadlase preemia laureaadid. Üks preemia saajatest on ajuteadlane Jaan Aru, kes on uurinud, miks targad inimesed teevad rumalaid otsuseid („Ka väga tark inimene võib autoroolis mobiiltelefoniga rääkida või naist petta,“ kirjeldab Aru rumalaid otsuseid) ja miks lapsed jonnivad („Oma laste põhjal tean, et sageli on põhjuseks igavus“). Teine preemia läheb tehnikaülikooli professorile Juri Belikovile, kes uurib väikeste taastuvenergiaallikate mõju elektrivõrkudele.

Kliima ja energeetikaküsimused on need, millega president Kaljulaid oma ametiaja teises pooles enam tegeleda tahab. Ta võttis 1. aprillist tööle isegi kliimanõuniku, polaarrändaja ja -uurija Timo Palo.

„Kogu meie digijutt on mõttetu, kui see planeet siin saja aastaga elamiskõlbmatuks muutub,“ ütleb Kaljulaid. „Meile tundub, et see on mingi jõukate teema, aga me oleme maailmas jõukuselt 36. riik! Meil ei ole ühtegi õigustust mitte tegeleda kriitiliste küsimusega.“

Teine teema, mida Kaljulaid järjekindlalt edendab ja jutlustab, on sotsiaalvaldkond. „Meil on selles vallas hilistunud areng,“ ütleb president ja loetleb probleeme: koduvägivald, erivajadusega lapsed, olematu geriaatriline meditsiin, ja see, et toetusi ei sihita paremini, nii et näiteks tasuta koolilõunad oleksid mõeldud nendele, kes seda päriselt vajavad. Kaljulaid räägib sotsiaalteemadest kohtumistel kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingutega.

Kell kolmveerand neli on noore teadlase preemia laureaadid majast lahkunud.

Jäänud on veel ettevalmistus järgmise päeva esinemiseks Riigikogus.

Kaljulaid soovib seal uuele parlamendile „austust üksteise ja kogu me rahva vastu“.

Ta räägib Ekspressile, kuidas mõistab inimesi, kes väljendavad oma pettumust majas, mille Eesti on 30 aastaga ehitanud. „Neil on õigus seda teha. Kust tuleb EKRE valija? See on see valija, kes on kõige vähem osa saanud meie 30 aasta edust.“

Kaljulaid ütleb veel, et teda häirib ebaõiglus – miks kulutab Eesti suure osa eurorahast Tallinnas? Ja veel – Euroopa Kontrollikoja praegusele liikmele Juhan Partsile soovib ta jõudu, et teha suurem üleeuroopaline audit juhtumite kohta, kus euroraha eest on ehitatud näiteks majutusasutus, aga tegelikult „pannakse hinnad, mille puhul on selge, et keegi ei tule“.

---

Uus valitsus, uus president?
Kui analüüsida presidendi ametiajal peetud kõnesid, siis korduvad seal kindlad motiivid: enesekindlate kodanikega väärikas riik, eesti keele ja komberuumi hoidmine, julgeolek, perevägivald, sotsiaalkaitse tõhustamine ja kodanikuühiskonnale andmine, eestikeelsete lasteaedade loomine, hariduse tähtsus, innovatsioon, digitaalühiskonna uued horisondid.

Kõik need sõltuvad aga presidendi jaoks ühest suurest eeldusest – demokraatlike väärtuste, vabaduse, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete, kõigi inimeste väärikuse jäägitust toetamisest.

„Väikeriigina ei tohi me nendest põhimõtetest hälbida, isegi mitte ühel korral,“ ütles Kaljulaid mullu võidupühal. Nii on tema kõnedesse sugenenud üha rohkem ka muret ja kriitikat Eesti poliitilise kultuuri, oponentide halvustamise, isikliku ründamise, hirmutamise ja tõenduspõhise poliitika eitamise pärast.

Võibki arvata, et uue koalitsiooni ajal on oodata presidendi senisest jõulisemat sisepoliitilist tegutsemist.

Perekond Helme vaevalt sellegi peale plaksutab."
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

tuna kirjutas:Muide, ametlik vormel, mida nii Eesti kui Vene pool kasutasid ei ole mitte "palve", vaid "küsimus", vene keeles "запрос" (vt. https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6285898 ja https://tass.ru/politika/6290399). Kui väga tahta, siis võib seda tõlkida ka kui "nõudmine" või "arupärimine".
Tuna vene keel ei tundu kõige parem.
Päris kindlasti ei ole "küsimus" vene k "zapros" - küsimus on "vopros".
"Zapros" aga võibki olla nii palve kui järelepärimine.
"Nõudmine" ja "arupärimine" ei tundu ka õiged selles kontekstis.


"Presidendiartiklist" ka.
Et lahe president meil ikka - saab kõigest aru ja ei ole millegagi nõus :mrgreen:
Õnneks ei ole meil presidentaalne vabariik - viimati, kui nii oli, lõppes see hääletu alistumisega.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Kriku »

Jah, tsaariaja lugude eestikeelsetes tõlgetes kohtab liigutava järjekindlusega sõna "palvekiri", mis oli ka dokumendi nimetuse ametlik eestikeelne vaste. Selle tuules kirjutati ka terve Eesti Wabariigi aja igasuguseid "palveid" ametiasutustele. Tegelik tänapäevane tõlge oleks "avaldus".
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kriku kirjutas:Tegelik tänapäevane tõlge oleks "avaldus".
Jälle vale :|
TEA taskusõnastik annab:
"zapros" - järelepärimine, päring; vajadused
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Runkel
Liige
Postitusi: 2816
Liitunud: 07 Sept, 2017 22:39
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Runkel »

Vahelepõikena reportaaž Putini, Soome ja Islandi presidendi ning Norra ja Rootsi peaministrite plenaaristungist Arktika foorumi raames. Riigipeade vestlusest artiklis alates peale Gazpromi pealiku Milleri pilti. KK visiidi fooniks.
https://www.kommersant.ru/doc/3938839?from=main_4
tuna
Liige
Postitusi: 600
Liitunud: 20 Juul, 2005 13:35
Asukoht: Kärdla
Kontakt:

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas tuna »

Nii-nii. Kõigepealt:
Borja kirjutas:Tuna vene keel ei tundu kõige parem.
Päris kindlasti ei ole "küsimus" vene k "zapros" - küsimus on "vopros".
"Zapros" aga võibki olla nii palve kui järelepärimine.
"Nõudmine" ja "arupärimine" ei tundu ka õiged selles kontekstis.
Ja järgmises postituses:
Borja kirjutas:TEA taskusõnastik annab:
"zapros" - järelepärimine, päring; vajadused
Seega: "zapros" ei ole "küsimus", sest "küsimus" on "vopros". "Zapros" on hoopis "päring". Järelikult "päring" ei ole "küsimus". Oh ma vaene eesti keel...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Presidendi roll riigikaitses ja välissuhtluses

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..täpsus eelkõige :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist