Vene riigiduuma kiitis täna teisel lugemisel 320 poolt- ja 15 vastuhäälega heaks seaduseelnõu, mis kohustab 2021. aastaks riigi- ja omavalitsusasutusi minema üle kodumaisele tarkvarale. Kavandatavad meetmed näevad ette internetimarsruutimist jälgiva tehnoloogia loomise ja Vene interneti eemaldamist välisserveritest. Teisel lugemisel kiitis duuma heaks 27 parandust ettepandud 58-st ja lükkas tagasi 31.
Erakonna Ühtne Venemaa liige ja Riigiduuma teabepoliitika, infotehnoloogia ja kommunikatsiooni komisjoni esimees Leonid Levin: „Kolmas lugemine eelnõu üle korraldatakse 16. aprillil. Eelnõu rahvalikul nimel «Hiina tulemüür» ei ole meie algatusega mingit seost.“
Liberaaldemokraat Sergei Ivanov: „Eelnõu digiorjastab kodanikud ja võtab neilt veebivabaduse.“
https://www.postimees.ee/6567168/vene-r ... se-seaduse
Venemaa puhul on see (oma ametiisikute kaitsmine) kahjuks osa riigi tavapärasest toimimisest ning peame sellega oma riigi korruptsiooni ennetuses ja tõrjes arvestama. Eesmärgiks on meie elektrisüsteemi eraldamine BRELL-i elektrisüsteemist ja sidumine Kesk-Euroopa sagedusalaga. Vastupidi sellele suunale on Eestis avaldatud teaduslikke ja majanduslikke seisukohti, et see ei ole parim lahendus ning tuleks jääda seotuks BRELL-i süsteemiga. Hoopis vähem, kui üldse, mainitakse sellistes arvamustes, et Venemaa ise on võtnud samuti suuna Balti riikide elektrisüsteemid vajadusel BRELL-i süsteemist eraldada ning võiks seda võimalust kasutada.
Venemaalt lähtuv transiit Eestis on olnud langustrendis pikka aega ning seda mitmel põhjusel. Eelkõige on probleemne Venemaa isolatsionistlik, protektsionistlik ning vaba turumajanduse vastane tegevus. Venemaalt lähtuvad katsed ebakohasel viisil – olgu siis altkäemaksude või mõjutustegevuse kaudu – suurendada transiidivooge läbi Eesti kujutavad endast ohtu meie riigi julgeolekule.
2018. aastal sai kohtus lahendi juhtum transiidisektoris. 15. detsembril 2017 pidas kaitsepolitsei kinni AS Eesti Raudtee juhatuse liikme – liiklusdirektori Sergei Fedorenko kahtlustatuna altkäemaksu saamises ASi Vopak E.O.S. tütarettevõtte AS E.R.S. juhatuse liikmelt Sergei Balõbinilt. Ühtlasi vahendas Fedorenko ka kõnealuse altkäemaksu Venemaa Raudtee (edaspidi RŽD) ametnikule Anatoli Krasnotšjokile. Sergei Fedorenko korraldas AS Eesti Raudtee liiklusteenistuse tööd. AS E.R.S. pakub Eesti territooriumil raudteelogistika ja raudteetranspordi teenust ning ühtlasi veab koos ASiga Vopak E.O.S. raudteel kaupu. Selleks, et AS E.R.S. saaks vedada soovitud koguse ASiga Vopak E.O.S. seotud kaupu Venemaalt Eestisse, pidid nad iga kuu Venemaa Raudteele esitama taotlusi, milles oli märgitud, mis kaupa, kui palju ja mis jaamade vahel tahetakse Venemaalt Eestisse vedada. Seejärel esitas RŽD päringu Eesti Raudteele, mis mahus on ettevõte valmis korraldama kaubavedusid Eesti territooriumil. ASis Eesti Raudtee kinnitas Sergei Fedorenko RŽD-le, et läbi Eesti Vabariigi territooriumi saab kaupa vedada, ning määras seejuures liiklusgraafiku. Nimetatud tegevuse eest maksis Balõbin kohtumistel Fedorenkoga talle altkäemaksu kokku summas 171 902 eurot. Oma ametikoha tõttu oli Fedorenkol hea kontakt Anatoli Krasnotšjokiga, kes on Venemaa Raudtee direktori asetäitja juhtimise ja majandustegevuse koordineerimise alal. Talle allus RŽD CFTO osakond, mille ülesanne on rahvusvahelise kaubaveo korral. damine ja selleks vastavate kinnituste andmine ning suhtlemine teiste riikide raudtee ettevõtjatega. Sergei Balõbini palvel käis Fedorenko kohtumas Venemaal Krasnotšjokiga ning tegi talle ettepaneku kinnitada tasu eest ASile E.R.S. lisaplaanid ja ühtlasi leppis Krasnotšjokiga kokku tasu maksmise täpsemad asjaolud. Mõni päev hiljem andis Balõbini usaldusisik Moskvas Krasnotšjokile üle altkäemaksu 72 500 eurot. Kriminaalasjas kirjeldatud ametikohustusi täites oli Fedorenkol riigi osalusega äriühingus ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Harju Maakohus tunnistas 28. märtsil 2018 kokkuleppemenetluse korras Sergei Fedorenko süüdi altkäemaksu võtmises ja vahendamises ning mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud tingimisi vangistust, lisaks pidi Fedorenko maksma riigi tuludesse 117 000 eurot. Sergei Balõbini tunnistas Harju Maakohus 5. juunil
2018 kokkuleppemenetluse korras süüdi eelkirjeldatud kuritegude toimepanemises ning mõistis karistuseks 2 aastat tingimisi vangistust, lisaks pidi Balõbin maksma 113 000 eurot riigi tuludesse.
- 1.jpg (104.98 KiB) Vaadatud 6060 korda
Sergei Fedorenkot ei saanud lugeda juhiks, kes oleks olnud korruptsiooni tõkestamise esirinnas, kuid asjaajamises ja juhtimises oli ta kõrge autoriteet ning tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine oli paljudele halvaks üllatuseks. S. Fedorenko ja S. Balõbin töötasid altkäemaksu kuritegude toimepanemise ajal vastutavatel ametikohtadel, üks avalikus sektoris ja teine erasektoris. Fedorenko oli raudtee taristu ja liikluse juhtiv ametiisik ning Balõbin raudteeveoste ettevõtte juhatuse esimees. Nad väärivad ühesugust hukkamõistu, sest mõlemad olid korruptiivse tegevuse toimepanemisel aktiivsed ning üksteist mõisteti n-ö poole sõna ja mõtte pealt. Fedorenko oli huvitatud korruptiivsest tulust ning Balõbin nägi Fedorenko ametikohas ja tutvustes võimalust korruptiivselt transiidivooge kasvatada. Üpris haruldaseks saab pidada kirjeldatud juhtumi puhul olukorda, kus ametiisik tegutseb korruptiivses skeemis nii altkäemaksu võtja kui ka vahendajana. Peamine põhjus on selles, et transiidikauba liikumine sõltub raudtee administratsioonide bürokraatia rangusest ning Eesti ja Venemaa turumajanduse toimimise veelahkmest. Eestis ei ole raudteeveostele kunstlikke administratiivseid barjääre tekitatud ning Balõbin andis Fedorenkole altkäemaksu peamiselt selle eest, et Fedorenko suudaks transiidikauba Venemaalt liikuma saada tänu oma tutvustele RŽD-s. Transiidiveoste liikuma saamiseks oli omakorda vajalik korruptiivne kokkulepe Krasnotšjokiga, milles Fedorenko koos Balõbiniga osutusid altkäemaksu andjateks. Fedorenko altkäemaksu võtmise juhtumit võib pidada Eesti Raudtee kontekstis erandiks, sest tegemist ei ole otseselt ettevõtte saamatusest lähtuva või seda võimaldava süsteemse korruptsiooniga. Tegemist oli konspireeritud ja oskusliku korruptiivse tegevusega, kus üks juhatuse liige tegi oma pädevusest lähtuvalt eelistusi ettevõtja huvides, ning sellist pädevuse kuritarvitamist ei ole tavapäraste ettevõtte sise- ja audiitorkontrolli meetmetega lihtne tuvastada. Alati on võimalik aga kontrollimeetmeid tugevdada ning seda peab Eesti Raudtee ilmselt veel tegema.
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf