Kordan igaks juhuks originaalset artiklit:
2018. aasta juuli. 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni metsalaager. Punapõskne reamees Airapetjan rühib täisvarustuses – rakmed, seljakott, relv, kiiver, kuulivest – mäkke. Noormehel on diagnoositud seljahäda – L4/5 lülivaheketta tsentraalne protrusioon ilma spinaalstenoosi ja närvijuurte kompressioonita. Rahvakeeli ei kannata ta alaselg koormust. Aasta tagasi poleks teda kaitseväkke vahest võetudki. Siis aga muudeti norme. Kaitsevägi sai muu hulgas kohustuslikuks skleroosi, kroonilise bronhiidi, astma, migreenihoogude ja ka Rubeni probleemi all kannatajatele.
Poolel teel mäkke käib Rubeni seljas mingi klõks. Noormees vajub esmalt põlvedele, siis kukub pikali. Püsti ta enam tõusta ei suuda, valu on nii tugev.
Ohvitser teda ronimisest aga ei vabasta. („Sa oled ju mees. Pinguta!“) Reamees Airapetjan on sunnitud tõusu lõpuni roomama.
Algab üheksa kuud piinlemist, mille käigus demonstreerivad kaitseväe arstid korduvalt lihtlabast laiskust ja oskamatust diagnoose lugeda. Ohvitserid suhtuvad igasse terviserikkesse aga selle eitamisega. („Lõpeta see teesklemine, simulant! Ole mees ja teeni oma riiki!“)
Et nagu tõsiselt mehed, paindlikkus ja olukorra efektiivne lahendamine.....?
Kas Sa tahad väita, et kaitseväe arstidel ja arstlikel komisjonidel EI OLE suveräänset otsustusõigust?
10 sek otsingut:
https://www.kliinik.ee/neuroloogia/id-6 ... tion=70119
Arsti kommentaar analoogsele, kõnealusest sügavamale jamale:
Tegemist on iseparaneva haigusega eeldusel, et ei teostata liigutusi - tõstmisi, mis võivad väljasopistumist süvendada. Tuleks vältida kõiki asendeid ja liigutusi mis põhjustavad valu jalas. Paranemine võta aega kuni 9 kuud aga seisund võib korduda. Lihaste tugevdamiseks võib teha puusaringe ja ülakeha pöördeid sirges asendis.
Kui seda oleks ilmutatud, siis seda teemat polekski siin, mida arendada. Taolise probleemiga isiku hoidmine kuskil voodireziimil või veel hullem, kasarmureziimil ei too kaasa probleemi lahenemist. Pikema jututa reservi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.