Riigikaitse eelarve

Vasta
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas blueant »

Otsisin suvaliselt valitud aastanumbrit ja leidsin siitsamast foorumist:
1999. aastal oli kaitse-eelarve 60 miljonit eurot ( 2002. aastaks oli see tõusnud 75 miljoni peale, tänavu 384 miljonit)
1999. aasta 60 miljonist eelarvest oli investeeringute rida 6,9 miljonit eurot, sellest omakorda 4 miljonit igasugustest remontideks (kasarmud, ühiselamud jne).
Soome täpseid numbreid ei leidnud, aga tundub, et kaitseelarve oli 1500 miljonit, millest hanked äkki ~500 miljonit ja sinna otsa sel aastal ~600 miljonit lennukite eest.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Herem »

Meil on olukord kus iga 4 sõjardi kohta on 1 ametnik, millega nad seal kõik tegelevad?
Kas sa oled kunagi arvutanud mõne ülikooli akadeemilise ja toetava koosseisu? Mida nad kõik seal teevad?
Ametnikud täidavad neid ametikohti, mis:
1) Ei vaja sõjalist ettevalmistust
2) Ei pea olema valmis tegutsema 24/7 (õppuste või kriisi korral)
3) Ei ole tingimata vajalikud sõjaajal
4) On vajalikud rahuaja tegevuse tagamiseks

See omakorda teeb nad veidi odavamaks tööjõuks. Mitte halvemaks, kuid organisatsioonile odavamaks.
Näiteks ei ole neile ettenähtud med.toetust. Näiteks ei saa nad eripensioni. Nende väljaõpe ei maksa nii palju kui kaitseväelaste väljaõpe (kaitseväele). Viimane võimaldab neid nö vastavalt vajadusele tsiviilist sisse osta.

Kes nad on?
Esimene grupp on kokad. Rahuajal on neid ju vaja. Ajateenijad ei oska esimesest päevast süüa teha. Hiljem on väliköögimeeskondadel muudki teha kui ainult sööki. Palju neid on, ma täpselt peast ei tea. Minu teada on meil 6 toitlustuskompleksi - seal kus ajateenijad. Nad peavad toitlustama hommikust õhtuni ja nädalavahetustel, nii et ühe vahetusega hakkama ei saa.
Teine grupp on meedikud. Mitte kõik ei pea olema vormis. Sõjaajal tulevad nad reservist
Kolmandana, kuigi just täna tuleks nimetada esimesena, peab nimetama referente (täna on sekretäride päev). Tihti loetakse neid otstarbetuteks, kuid kui ükskord paberimäärimist oled teinud, siis saad aru, et selle jaoks ei pea mitu aastat sõjakoolis õppima. Nad annavad väga palju aega juurde.
Siit edasi laopidajad, juristid, õppejõud, tehnikud, IT tugi, oskustöölised, spetsilistid, spordiinstruktorid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ... viimast kolme on üsna vähe. Äkki unustasin veel kellegi ära.
Kaitseväes neid minu teada 1300 ei ole. Ma ei tea keda sa sinna kokku arvutasid.
Kas oli piisav vastus, või pean andma detailsema ülevaate?
Ahjaa, 1:4 suhtest. Nii on see ainult rahuajal. Kõik need ametnikud toetavad 21 000 struktuuri ettevalmistust, mis nõuab umbes poole suurema hulga inimeste ja tervete üksuste üsna intensiivset haldamist. Ja plaanis on seda arvu ju tõsta 25 000ni.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Martin Herem kirjutas:
Meil on olukord kus iga 4 sõjardi kohta on 1 ametnik, millega nad seal kõik tegelevad?
Kas sa oled kunagi arvutanud mõne ülikooli akadeemilise ja toetava koosseisu? Mida nad kõik seal teevad?
Ametnikud täidavad neid ametikohti, mis:
1) Ei vaja sõjalist ettevalmistust
2) Ei pea olema valmis tegutsema 24/7 (õppuste või kriisi korral)
3) Ei ole tingimata vajalikud sõjaajal
4) On vajalikud rahuaja tegevuse tagamiseks

See omakorda teeb nad veidi odavamaks tööjõuks. Mitte halvemaks, kuid organisatsioonile odavamaks.
Näiteks ei ole neile ettenähtud med.toetust. Näiteks ei saa nad eripensioni. Nende väljaõpe ei maksa nii palju kui kaitseväelaste väljaõpe (kaitseväele). Viimane võimaldab neid nö vastavalt vajadusele tsiviilist sisse osta.

Kes nad on?
Esimene grupp on kokad. Rahuajal on neid ju vaja. Ajateenijad ei oska esimesest päevast süüa teha. Hiljem on väliköögimeeskondadel muudki teha kui ainult sööki. Palju neid on, ma täpselt peast ei tea. Minu teada on meil 6 toitlustuskompleksi - seal kus ajateenijad. Nad peavad toitlustama hommikust õhtuni ja nädalavahetustel, nii et ühe vahetusega hakkama ei saa.
Teine grupp on meedikud. Mitte kõik ei pea olema vormis. Sõjaajal tulevad nad reservist
Kolmandana, kuigi just täna tuleks nimetada esimesena, peab nimetama referente (täna on sekretäride päev). Tihti loetakse neid otstarbetuteks, kuid kui ükskord paberimäärimist oled teinud, siis saad aru, et selle jaoks ei pea mitu aastat sõjakoolis õppima. Nad annavad väga palju aega juurde.
Siit edasi laopidajad, juristid, õppejõud, tehnikud, IT tugi, oskustöölised, spetsilistid, spordiinstruktorid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad ... viimast kolme on üsna vähe. Äkki unustasin veel kellegi ära.
Kaitseväes neid minu teada 1300 ei ole. Ma ei tea keda sa sinna kokku arvutasid.
Kas oli piisav vastus, või pean andma detailsema ülevaate?
Ahjaa, 1:4 suhtest. Nii on see ainult rahuajal. Kõik need ametnikud toetavad 21 000 struktuuri ettevalmistust, mis nõuab umbes poole suurema hulga inimeste ja tervete üksuste üsna intensiivset haldamist. Ja plaanis on seda arvu ju tõsta 25 000ni.
Tänan kõrgeimalt tasemelt tulnud vastuse eest kuid...
Alustaks sellest et mina kui TTÜ akadeemiline töötaja (ja mitte ainult mina) leian et ülikooli tugistruktuuridega on räigelt üle pingutatud ja toimub raha raiskamine... aga see selleks.
1300 tuli lihtsalt Wikist: Eesti kaitseväes teenivad tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja ametnikud. Tegevteenistuses olevad kaitseväelased jaotatakse töölepinguga seotud kaadrikaitseväelasteks, ajateenijateks ja õppekogunemisel osalevateks reservväelasteks. Rahuaegsesse kaitseväkke kuulub kokku u 7100 inimest, neist kuni 3000 ajateenijat ning u 1300 töölist ja ametnikku.
Eelpool nimetatud on kindlasti kõik vajalikud ametid (vaimulikud jäid esmapilgul välja kuid need kvalifitseeruksid ka psühholoogide kategooriase - hingeabi on hingeabi) kuid ma ei tahaks päris nõustuda sellega et me hoiame pidevas ametis ametnikkonda 25k armee haldamiseks igaks juhuks - kui sellesama 25k saadame lahingusse ilma toetuseta merelt ja õhust. Aga see on mu isiklik arvamus, ma loodan lihtsalt et keegi teeb kuskil plaane ja kalkulatsioone KV tehnilise võimekuse tõstmiseks ka muude asjade arvelt kui läpakad ning patsiga poisid.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Dr.Sci kirjutas:Ma ei küsinud seda miks meil ei ole - selge see et raha oli vähe ja väga palju läks ja läheb edasi infra ülesehituse peale. Ma küsin seda et miks me ei plaani. Meil on olukord kus iga 4 sõjardi kohta on 1 ametnik, millega nad seal kõik tegelevad?
Oi jah. Nüüd on küll asi pisut liiga rappa kiskunud.

Suhe „sõjardite“ ja „ametnike“ vahel rahuajala ei ole 1:4, umbkaudne suhe 2018. aastal oli 1:9.

Alustuseks googeldame kõigile kättesaadavaid allikaid.
2018. aastal oli tegevväelasi 3422.
Ajateenistusse võeti 3403 ajateenijat.
Liitlasi oli Tapal umbes 1000, lisaks õhuturve Ämaris ja väiksemas koguses – mis polegi nii väike – mujal.
Reserväelasi käis aasta jooksul läbi umbes 6000. Nemad olid lühikese perioodi.
Aasta jooksul õppustelt läbikäivat muud liitlaste kontingenti ei oska täpselt öelda. Neid oli samuti tuhandetes.

Kogu ülal loetletud seltskonna kohta on kaitseväes suurusjärk 1000 tsiviilteenistujat. Seega enne põhjapanevate järelduste tegemist ja väitmist, et iga nelja sõjardi kohta on üks tsiviiltöötaja, võib alati teha natuke elementaarset arvutustööd. Nii et kui kõik ülal loetletud kategooriad taandada täistööajale tuleks rahuaegne „sõjardite“ ja tsiviilteenistujate suhe umbes 1:9.

Üks suur veel mittenimetatud grupp tsiviilteenistujaid on raamatupidamine ja finants. Ma pakuks, et kokkade ja köögipersonali järel suuruselt teine homogeenne grupp.

PS. Mõiste ametnik on väga kitsas termin ja tähendab isikut, kes teostab avalikku võimu. Nt raamatupidajad, kokad, jms ei ole ametnikud. Nagu eelnevalt mainitud siis tsiviilteenistujaid kaitseväes on suurusjärk tuhat, neist ametnikke on üpris vähe. See selleks, ebaoluline kõrvalteema, sain Dr.Sci küsimuse mõttest aru ja kontekstist lähtuvalt vastasin.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Kui kellelgi oleks viimased avaldatud KaMin majandusaasta aruanded (ca 2015 vist oli), siis sealt saaks väga täpse ülevaate personali kooseisust.

EDIT: Pisikeste raskustega leidsin ikkagi üles.
majandusaasta_aruanne_2014.png
majandusaasta_aruanne_2014.png (29.58 KiB) Vaadatud 2744 korda
http://www.kaitseministeerium.eu/sites/ ... e_2014.pdf
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Veiko Palm »

Soome kaitse-eelarve puhul peab veel lisama, et nö operatsioonide eelarve istub neil välisministeeriumi ja kaitseväelaste pensionirahad sotsiaalministeeriumi eelarves. Meil need mõlemad on kaitseministeeriumi all.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

kaitseväelaste pensionirahad sotsiaalministeeriumi eelarves.
See on üks asi, mis meil võiks tõesti teistmoodi olla.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Veiko Palm kirjutas:Soome kaitse-eelarve puhul peab veel lisama, et nö operatsioonide eelarve istub neil välisministeeriumi ja kaitseväelaste pensionirahad sotsiaalministeeriumi eelarves. Meil need mõlemad on kaitseministeeriumi all.
See on teine asjalik vastus siin teemas selle kohta, miks on meil Soomega (vähemalt) võrreldavate kaitseeelarvete juures täiesti sürrealistlikult mittevõrreldavad sõjalised võimekused.

Esimene asjalik point selle "sürreaalsuse" seletamiseks oli (vist) ksf nimetu postis, kui ta siin kuskil kirjutas, et suuri relvahankeid tehaksegi Soomes kaitseeelarveväliselt.

Mis tegelt kokku tähendabki vaid seda, et meie siin Eestis oma senise kaitseettevalmistuste finantseerimiskorraga ei jõuagi mitte kunagi mitte kuskile - mida oligi tarvis tõestada.
Et kõik need "merevaielused", õhu- ja keskmaa jm fantaasiad(-tankid k.a) võibki ära unustada - kolmanda brigaadi juurdetegemine ongi lagi praeguse finantseerimiskorraga ja olemasoleva ressursi raames.

Sitt lugu - kellele kurdad :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Viiskümmend »

2016/17 toimus ka kaitseväe vabastamine mittesõjalistest ülesannetest, mis oli suur ja oluline KV personali ja eelarvet hõlmanud struktuurne reform ja patsient jäi ju elama ning on täna taas täie tervise juures!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Kolmas asjalik vastus oli ka akf nimetu poolt: kui viimase 19 aasta eelarved kokku liita, on vahe 9x.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Veiko Palm »

Otseselt sõjalise riigikaitsega mitteseotud tegevuste kaitseväest välja viimine on olnud viimaste aastate läbiv teema. Ja palju on juba tehtud, samas tegevus veel jätkub ... Mõned inimesed on seda tõlgendanud ka Kaitseväe juhataja võimu vähenemisena, kuid pigem annab see võimu juurde (kaitsevägi on kliendi rollis) ja annab juhatajale võimaluse keskenduda eelkõige sõjalisele kaitsele.

Kaitse-eelarvele sellel, tõsi küll, otsest mõju pole - kõiki tegevusi rahastatakse ikkagi kaitse-eelarve seest.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kriku kirjutas:Kolmas asjalik vastus oli ka akf nimetu poolt: kui viimase 19 aasta eelarved kokku liita, on vahe 9x.
Tegelikult võiks kokku liita eelarved alates sellest kui me saime euro või kui tagasime NATO 2%...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Kui asetada küsimus nii, et miks on kõnealuste armeede võitlusvõime nii erinev, siis tuleks vaadelda kummagi võrreldava riigi kaitsekulutusi kogu aja jooksul, mil need armee praegust võitlusvõimet mõjutavad. Ma kahtlustan, et see aeg võib olla pikemgi kui 19 aastat.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Ma kahtlustan, et see aeg võib olla pikemgi kui 19 aastat.
On, kuid ma ei suutnud nii pika aja kohta võrreldavaid andmeid leida. Sellepärast tegin graafiku ainult 19 aasta kohta. Ja nagu juba siin mitu korda mainitud, siis mitmed suuremad hanked on soomlastel eelarvevälised.

Vaata kuidas tahad, põhiliseks probleemiks on ikkagi see, et meie kaitsekulud ei ole piisavalt suured, et saaks vennasrahvaga võrrelda.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kriku kirjutas:Kui asetada küsimus nii, et miks on kõnealuste armeede võitlusvõime nii erinev, siis tuleks vaadelda kummagi võrreldava riigi kaitsekulutusi kogu aja jooksul, mil need armee praegust võitlusvõimet mõjutavad. Ma kahtlustan, et see aeg võib olla pikemgi kui 19 aastat.
Ma endiselt kordan, et ma ei räägi olevikust ega minevikust (kunagi oli meil nii allveelaevad kui lennukid) vaid sellest et tulevikuplaneerimist ei saa jätta vaid jalaväe ja suurtükkide peale. Ning kuigi saasta, sh ka miinide korjamine on vajalik, ei saa me seda pidada mereväe põhiülesandeks, samamoodi, nagu me ei tohiks delegeerida õhus lendava võõrkeha tuvastamise võimekust roteeruvale NATO patrullile vaid peaksime vajadusel saatma välje enda oma... Seepärast ma räägingi ajavahemikust mil meie kaitsekulutused on põhjanaabrite omast mitte 9 vaid ainult 4-5x väiksemad.


Postskriptum liigutatud sinna: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 27#p582927

Kriku
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist