Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Leo »

ITO 15 ehk Stinger on kompaniidele kohtades, kuhu parem ÕT ei ulatu et kopterid päris pähe ei istuks. ITO 05 juurde kuuluvad ka sama rakett kolmjala peal. Kuidas tagala tagab, et õige rakett oleks sobiva laskeseadeldise juures, mina ei tea, ilmselt tagala teab :wink:
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Viiskümmend »

Selleks, et voogu hallata tuleb vist valida head strateegilised partnerid, Soome teeb näiteks erakordselt vähe avatud hankeid, kui järgida TEDis erinevate Euroopa riikide kaitsehanketeateid siis Soome hanketeateid on Eesti või Lätiga võrreldes kuidagi vähe, kuidas nad oma 9 x suuremat eelarvet kulutavad?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

BV206 on kahtlemata väga hea läbivusega ja kui oleks valida järgmiste variantide vahel, siis missuguse valik tuleks kaitseväe jaoks teha:
1. 100 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
2. 3 tk PASI soomustransportööri
3. 1 tk CV90 ja lisaks 20 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
4. 1 tk BV206
Neid arve vaadates poeb hinge kahtlus, et tegemist on meile nõuka ajast tulnud töömeetodiga "krutim sebestoimost" (eesti k. - "kruvime kulud suuremaks"). See oli rubla ajal ökonoomikaosakondade lemmikvõte ebasoovitavast tööst/tellimusest vabanemiseks - raskesti määratletavaid "üldkulusid" ("nakladnõe") pandi lihtsalt kalkulatsiooni rohkem, et "omahind" tuleks vastuvõetamatult kõrge.

Selline mata on tõenäoline üksnes siis, kui antud perioodi kulude sisse pannakse üks kapitaalne Bv renoveerimine täisteenusena vs Unimog "as it is" või parimal juhul 10-15 000 remondiga Saksamaal.
Viimati muutis Kapten Trumm, 06 Mai, 2019 8:25, muudetud 3 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Borja kirjutas:Minu viis kopikat "pannvaagenist" siis ka.
Nõus, et kaitseväel sellesse sõidukisse (eriti) panustada mõtet pole - meil pole Rootsi talitundra.
Samas on selline "pann" asendamatu meie igasuvistel metsa- ja rabapõlengutel - kus tavatuletõrjeautoga pole suht s_ttagi teha..
Samuti on see "pann" täiesti asendamatu talvistes "padaoruintsidentides" - et kas edaspidi hakkame raffast Padaorust CV90tega välja lootsima vä..
Kokkuvõtvalt oleks nende "pannide" ärakinkimine ehe näide olematust riiklikust mõtlemisest - kui need "pannid" võiksid moodustada näit osa päästeameti kriisireguleerimisreservist (mida igapäev ei kasutata). Päästeamet arvestaks ise välja, palju neil noid masinaid regioonides vaja oleks - noid hoitaks elus ja kõik ülejäänud läheksid doonoriks ja/või vanarauda. Kogu selle ainulaadse sõidukitepargi Lätti ärakinkimine oleks aga lihtsalt nõme.
Kui selle ülalpidamine on 100 korda kallim kui Unimogi oma (selles ma endiselt kahtlen muidu), siis võib loobumise argumente aktsepteerida, kuid natuke täpsustaks - reserve on vaja ka KV-l endal, mitte ainult sisejulgeolekul. Meil lihtsalt ei jagu neid platsil olevaid autosid kõikidele olemasolevatele üksustele anda, samas toimub pidev tehnika mahamüümine.

Teiseks- ei saa siin mööda müütilisest "soomusmanöövervõimest". Meie ametliku arusaama järgi saab seda teha CV90ga ja ehk ka tankiga (kui viimastele raha jätkub peale hetkel kraavist kraavi käiva projekti raskusi vaadates), kuid nt hetkel metsa minnes on sellist maastikku küll, kus venelased sõidavad MTLB-ga läbi, meie sumpame seal jalgsi. Ja noh, CV-ga pole sinna mõtet minnagi. Manööversõda saab pidada ka nii, et liigud seal, kus vastane ei liigu. Ja liigud kiiresti. Pea kogu Emajõe ümbrus on nt selline ala - kus väljaspool teadaolevaid teid ratas- ega raskem roomiktehnika ei liigu. Pannvaagen aga liigub. Laiaroomikuline MTLB kah.

"Manöövervõime" on ka võimalus panna 2 kompaniid mootoripaatidele ja olla 10 min pärast vastase selja taga kaost külvamas. Selleks ei ole alati vajalikud lahingsoomukid ja tankid, vaid soises metsas on ka muud, mis siin aitab.

Päästeamet neid endale ei taha - masinad on vanad ja kulude kärpimise sildi all ostetakse seal juba aastaid kerges lumes hädavaevu liikuvaid Man 4x4 18-tonniseid päästeautosid ja lükatakse vanu metsavõimelisi Gaz-66sid ja Zil-131-sid kaelast ära vabatahtlike kaela. Täna tehakse juba nalja, et metsa- ja soopõlengud ongi vabatahtlike asi, sest "ametlik" PA eriti kuskile ei pääse.

See oli vist 2009. a talv (kuskil veebruaris), oli õppusel Alutagusel, lund oli nii, et lumme kaevatud telgist paistis üksnes katusetipp välja ning väljaspool teed oli suuskadeta (need ebaseksikad ja mitmel pool juba ahjukütteks läinud Rootsi suusad) liikumine võimatu, külma tuli öösel -25 kraadi. Lahtilükkamata metsateel ei liikunud miski, Isegi Unimog jäi kinni. Bv oleks sellist lund pidi pannud niiet paha hakkab. Nüüd ütlete, et kliima soojeneb. Mina ütlen, et kliima muutub ekstreemsemaks. Lumeta talved, kus metsas isegi harvester ei sõida, vahelduvad talvega, kus on tuleb kiiresti rinnuni lumi. Põuased suved vahelduvad suvedega, kus kõik ujub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas nimetu »

Selline mata on tõenäoline üksnes siis, kui antud perioodi kulude sisse pannakse üks kapitaalne Bv renoveerimine täisteenusena vs Unimog "as it is" või parimal juhul 10-15 000 remondiga Saksamaal.
Roomikud on tegelikult üsna kallid asjad kui neid sagedasti peab vahetama.
Ühel lehel on välja toodud sellised hinnad:
Differentials – $28,000
Engines – $30,000
Transfer Case – $22,000
Custom Transmission – Price varies
Track Replacement – $16,000 to $20,000
http://www.recoilweb.com/preview-transp ... 38207.html

See kõlab tegelikult üsna usutavana, sest näiteks tuliuued roomikutepaarid traktoritele võivad maksta $5,000-$9,000 vahemikus. Bv206-el on neli roomikut, seega $20,000 ei tundu väga ulmelisena.
Kõik oleneb muidugi sellest, kuidas KV neid masinaid kasutab. Kui nad lasevad suurtel kiirustel asfaldil või kruusateedel, siis pole ime, et roomikuid läheb nagu sooje saiu. Need masinad polegi ju selleks otstarbeks. Nende tugevused tulevad välja metsavahel, rabas ja eriti just lumes. Tähendab, raskesti läbitavates oludes - seal kuhu Unimog ega CV90 ei lähe.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin foorumis on läbi käinud ka mata, et üks MTLB roomiksoomuk võrdus omal ajal 15 ratasveoautot.
Kuidas see vahe nüüd seitsmekordseks äkki hüppas? Egas need Ida-Euroopa vanad MTLB-d vähem remonti taha.

Selliste masinate kasutus oleks meil ilmselt mingi keskalluvusega transpordipataljoni vormis. Kui ees terendab mingi ekstra lumine/soine tegevus, siis antakse need koos juhtidega üksuse juurde. Üksuse igapäevaseks veokiks, millel on suured läbisõidud, see eriti ei kõlba. Suur kütuse, roomikute jne kulu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Väino »

Lugege nüüd selle valguses akf ASuure viimaseid postitusi ja akf maksipoisi viidet. Milles asi?
Ekspeditsioon Tsheljushkini neemele
Kaal ei saa olla põhjuseks, relvi oli neil küll vähem, aga "dos'e" rohkem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui posti eesmärk oli vihjata, et ratastranspordiga saab küll, siis päris õige see pole. Olen nende 4x4 reiside enamvähem kõik saated ära vaadanud ja need järgiaidatud Toyotad pole siiski no match pannvaagenile. Need kohad, kus neid Toyotasid Kamazi sabas veeti või lihtsalt välja vintsiti, oleks korralik pannvaagen läbinud nagu muuseas. Pannvaageni sõidukitüüp on muide "lumepinnasõiduk".

Bv-206 eriisurve pinnasele on wiki andmetel 13,8 kPa ehk maakeeli 0,138 kg/cm2
Võrdluseks, inimesel kahel jalal on see kuskil 0,25 ja ülespoole. Umbes analoogne on laiaroomikulisel MTLB-V mudelil. Kitsamaga on rohkem.
Inimene rootsi armeesuuskadel (200x10 cm) on 0,025 kg/cm2. Mõlemal juhul kaal 100 kg (sõdur varustusega).
Nende näidete põhjal kujutlege ise edasi - päris lumepinnal see ei hõlju, kuid sõidab läbi sealt, kus inimene enam jalgsi ei lähe.
Ratastehnikaga eriti alla 0,50 ei ole võimalik saada.

Taolistel otsustel on ka muud kaalutlused kui tehnilised näitajad, aga silmaringi arendamiseks oleks hea teada, et nende masinate kadumisel saab Kaitseväe parima läbivusega "sõiduk" olema paar sõduri jalgu. Sealt tükk maad edasi tuleb CV-90 (mis kaotab üldiselt ka MTLB-le, kuna mass on suur) ja meie ratasmasinad hakkavad sealt 1,00 kg/cm2 ja ülespoole peale.
Väike video kah, kes tahab Toyota maasturiga võrrelda: https://www.youtube.com/watch?v=eTG0z7rjY9g
Tegemist ikka "analooge mitte omava" sõidukiga (heas mõttes). Kahju, et nad siis nii amortiseerunud olid, et remontida ei taheta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Väino »

Ei kahtle roomikute võimekuses, aga miks siis akf ASuur & Co ei kasutanud roomiksõidukeid? Viimane tuhat km oleks palju lõbusamalt läinud. Kas võis üks põhjustest olla selles, et tundra ei alga Jüri kandis. Kindlasti peab rasketes teeoludes ratastel olles oskusi olema kõvasti rohkem kui roomikutel olles.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Walter2 »

Väino kirjutas:Ei kahtle roomikute võimekuses, aga miks siis akf ASuur & Co ei kasutanud roomiksõidukeid? Viimane tuhat km oleks palju lõbusamalt läinud. Kas võis üks põhjustest olla selles, et tundra ei alga Jüri kandis. Kindlasti peab rasketes teeoludes ratastel olles oskusi olema kõvasti rohkem kui roomikutel olles.
Kuidas sa ette kujutad sõitu roomikutel Tallinnast sinna Tšeljuskini neemeni - panevad mööda põlde ja metsaaluseid? Ilmselt poleks neid üle piirigi lastud roomikutega apastraatidega, need pole ju maanteekõlbulikud. Või alternatiivina mingid liikurid milledele saab ratastele vajadusel roomikud peale tõmmata? Valdav osa teekonnast oli siiski ratastel läbitav, eriti siinpool Euroopa osas.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seda minagi, nende reisi juurde käib mitu tuhat km ülesõitu mööda täiesti rahuldavaid vene teid, mis oleks pannvaageniga ebapraktilised, aeglane, 100 l/100 km peale bensiinikulu jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Kapten Trumm kirjutas:
BV206 on kahtlemata väga hea läbivusega ja kui oleks valida järgmiste variantide vahel, siis missuguse valik tuleks kaitseväe jaoks teha:
1. 100 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
2. 3 tk PASI soomustransportööri
3. 1 tk CV90 ja lisaks 20 tk kahe tonnise kandejõuga veoautot
4. 1 tk BV206
Neid arve vaadates poeb hinge kahtlus, et tegemist on meile nõuka ajast tulnud töömeetodiga "krutim sebestoimost" (eesti k. - "kruvime kulud suuremaks"). See oli rubla ajal ökonoomikaosakondade lemmikvõte ebasoovitavast tööst/tellimusest vabanemiseks - raskesti määratletavaid "üldkulusid" ("nakladnõe") pandi lihtsalt kalkulatsiooni rohkem, et "omahind" tuleks vastuvõetamatult kõrge.

Selline mata on tõenäoline üksnes siis, kui antud perioodi kulude sisse pannakse üks kapitaalne Bv renoveerimine täisteenusena vs Unimog "as it is" või parimal juhul 10-15 000 remondiga Saksamaal.
Loen ja põlved lähevad naksti nõrgaks, käed vajuvad jõuetusest rippu ning jään mõtlema, et Teie, lugupeetud kapten Trumm, olete üks väga enesekindel inimene. :) Kahtlemata on Teil elu jooksul kogunenud lai kogemuste pagas, mis võimaldab enesekindlalt väita mitmeid asju nii mõneltki elualalt. Minul nõnda laia kogemuste pagasit pole, küll on mul mõned kõhklused ja kahtlused ning seetõttu ma ühes kitsas sektoris siiski testiksin Teie teadmiste pagasit ehk seda osa millele enesekindlus võiks ja peaks põhinema.

Seega mul on Sulle mõned küsimused? Kui teadmised on olemas ja võib arvata, et teadmised on olemas, sest kuidas muidu saaks üldse midagi kindlahäälselt väita BV206 ja Unimogi ülalpidamiskulude kohta, peaks olema järgnevatele küsimustele lihtne vastata.
1. Kui palju maksab Sinu hinnangul üks Unimogi ülalpidamiskulude kilomeeter?
2. Sama küsimus ka BV206 kohta?
Lühidalt võiksid juurde lisada ka loetelu, et mis Sa hinna sisse arvasid.
Lisaküsimused.
3. Kui suur on Sinu Unimogide arv masinapargis? On see suurem kui paarsada?
4. Kui palju Sa aastas nendega kokku läbi sõidad? Kümneid või sadu tuhandeid kilomeetreid?
5. Kuidas oled korraldanud nende sadade masinate remonti viimase kümne aasta jooksul?
6. Palju sul on endal remondimehi palgal, mitu töökoda sul on ja palju ostad teenust sisse?
7. Samad küsimused ka BV206 kohta.
Küsimused pole esitatud Sinu solvamiseks, proovin siin läbi viia kodukootud antropoloogilist uuringut, et kuidas sünnib teadmine.

Seni kuni eelnevad küsimused on vastamata ma pigem usun neid inimesi kaitseväe transpordivaldkonnast, kes suudavad soovitud vastused anda unepealt ja on olnud valdkonnaga seotud aastaid. Mõned neist vastajatest suutsid ennast isegi tehnika doktori kraadini välja vedada. Võimalik, et nad kõik või mingi osa neist on muidugi petised, laiskvorstid ja ei tea kuludest mitte midagi ja üldse on nad üks kamp šarlatane, kes on suutnud aastaid jätta mulje justkui nad teaksid midagi. Ka selline teoreetiline võimalus ühes paralleelreaalsuses võib eksisteerida. Et see sama kahtlus ei tabaks Sind, on lihtne moodus eelnevatele küsimustele vastata. Kuidas tundub, julged vastata? Või lepid kahtlusega šarlataanluses? :D

Kui nüüd kapten Trummi isiku juurest tulla laiemale ja kandvamale üldistuse tasandile, siis BV206 on kuratlikult kallis masin ülalpidada. Masinad, mis kunagi Rootsist tulid, on vanad ja vajaksid põhjalikku uuenduskuuri. Keegi siin eelnevalt juba kirjeldas Päästeameti kogemust selles vallas, nt bensiinimootori asemel diisel, jms. Kunagi oli sama plaan kaitseväes. Projekti kulud ja saadav tulemus polnud tasakaalus, sestap jäi tegemata. Oleks suur summa kulutatud kapitaalremondile ja ülalpidamiskulud jäänuks endiselt sama kõrgeks.

BV206 on rabas suurepärane vahend, kuid kuidagi peab ta sinna rabani saama ja peale raba peaks ta ka sõitma. Üks väike probleem on veel – raba peab olema õiges kohas. Nagu akf nimetu tabavalt kirjutab siis rabavälistel aladel läheb roomikuid ja sellega seonduvat nagu sooje saiu. Sooja saia mõõt on üks roomik 25 km kohta, teab kirjutada akf Martin Herem.

Kas võiks olla kompanii jagu BV206? Eelnevast teame, et ülalpidamine on meeletult kallis. Suur hulk raha läheks selle ühe kompanii alla ja võtaks ära võimaluse teha midagi muud. Hea küll, ütleme, et see üks kompanii on seda väärt. Ja selle koha peal hakkan juba kahtlema, et kas üks rabas manööverdav kompanii on ikka oma kulu väärt. Kogu struktuur on plaanitud meil 25 000, ei ole kokku lugenud palju seal sees neid kompaniisid on. Umbes 150 äkki, kui võtta sellise keskmise kompanii suuruseks 150 võitlejat.

Seega oleks 150 kompanii kohta üks rabakompanii, kes ootab reservis hetke kui saaks sõita omadega sohu sõdima. Kui suureks hinnata tõenäosust, et 150st just see üks on sobival ajal õiges kohas, et teha ära oma tulemus? Äkki hoopis teeks selle rabakompanii arvelt kokkuhoitud rahaga mõne muu asja. Paar muud kompaniid näiteks? Kaalumise koht!

Ühel BV206 kompaniil pole suuremas plaanis kõigi teiste jalaväekompaniide seas erilist mõtet, pataljonil ehk juba oleks, kuid roomikukulu ületaks pataljoni puhul juba igasuguse mõistlikkuse piiri. Rahakott sellele vastu ei peaks. Sellistest argumentidest lähtuvalt tundub mulle arusaadav BV206st loobuda. Kaasnevaks mõjuks on vajadus edaspidi rabas jala käia. Mis teha? Kellele kurdad? Läheks kurdaks riigikaitsekomisjonile, et köhige pappi. Kes läheb kurtma? Kapten Trumm, teed ära? :)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kriku »

Igas rabas peaks oma kompanii olema, mis sealt kunagi ei lahku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui nüüd kapten Trummi isiku juurest tulla laiemale ja kandvamale üldistuse tasandile
Enne kui üldistama ja järgjekordse argumentum ad hominem teemaga tegelema hakata, tahaks ikka vastust, mismoodi Bv-206 sõidukilomeeter on MTLB omast 6-7 korda kallim. Seda oled sa siin ise kirjutanud, et MTLB hinnati tendiveokist 15 korda kallimaks. Lähtekoht on sama - liikumisvõimeliste masinate laoplats. Niipalju ma juba uurisin, et kütusekulu on neil sama (umbes 1 liiter 1 km peale).
Seega oleks 150 kompanii kohta üks rabakompanii, kes ootab reservis hetke kui saaks sõita omadega sohu sõdima. Kui suureks hinnata tõenäosust, et 150st just see üks on sobival ajal õiges kohas, et teha ära oma tulemus? Äkki hoopis teeks selle rabakompanii arvelt kokkuhoitud rahaga mõne muu asja. Paar muud kompaniid näiteks? Kaalumise koht!
Nüüd kaldud sa otsesõnu demagoogia libedale teele. Mingist rabakompaniist pole ma rääkinud. Bv-206 on täna 24 armee relvastuses, sh ka USA armees. Mingi põhjus (peale liigse raha kaitse-eelarves) peab äkki olema? Sakslased pidasid vajalikuks isegi seda soomustada. Neid kohti, kus Eesti jalavägi hakkab kand ja varvas idanaabri MTLB-sid üle manööverdama, meil siiski jätkub. Näiteks Soomaa piirkond täna. Näiteks ala Narva veehoidla ümbruses. Jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sooja saia mõõt on üks roomik 25 km kohta
Mind hakkas see jutt huvitama ja kulutasin natuke aega kontrolliks. Mitut kummiroomikutega ekskavaatorit pidav tuttav ütles, et neid kummiroomikuid (analoogsed Bv omadele) vahetatakse kopal 1-3 korda elu jooksul ja neid ei kuluta mitte niiväga sõitmine asfaldil, vaid just keeramine kõval pinnal - kulub niiet tükid lendavad. Ja maksavad need alates 1000 eurot roomikust (sõltub suurusest). Bv roomik maksab ca 2500 eurot tükist.

Netis sorides tundus, et usutav Bv roomikute eluiga on pehmel pinnal 5-10 tuhat sõidutundi, mis laias laastus vastab autorehvi elueale. Küll aga jäi silma, et igal pool hoiatati masinate hoidmise eest päikese käes, mis omab märkimisväärset roomiku eluiga vähendavat efekti. Niiet see 25 km jutt võib kehtida roomikute kohta, mis esmalt vedelesid Rootsis 20 aastat hoiuplatsil ja seejärel 20 aastat meil lageda taeva all. Uue roomiku kohta kuulub see 25 km jama valdkonda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist