Riigikaitse eelarve

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40122
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga ega need Saksa uued tankidiviisid ei tekkinud tühja koha peale, vaid selleks kasutati nii tehnikat kui ka inimesi olemasolevatest diviisidest – neid sisuliselt uute diviiside vahel laiali jagades.
Meil ju kah oli Scoutspataljon varem juba olemas ja isegi varem soomukite peal olnud ja isegi sõdinud. Sellel taustal tundubki see "võimeloomine", mis oma sisult on ühe soomuki asendamine uuema ja paremaga, mis võtab 10-15 aastat, natuke ülepakutuna. Et mitte öelda analooge mitte omav. Sellisel taustal lihtsalt taoliste ajalooliste võrdlustega me ei konkureeri. Siin pole isegi teemaks vajadus õpetada kompanii kaupa jupphaaval koosseisu nullist välja - scouts on ju kreemide kreem ning igati pädevad sõjamehed ja on raske uskuda, et neil läheb aastaid aega teisele soomukile ringi õppimine. USA armees õpetatakse soomukite isikkoosseis nullist (tänavalt) välja natuke rohkem kui kuue kuuga.

Antud ajakulust võiks aru saada, kui tuleks laevatäis tanke või midagi seni kogematut. Aga üks jalaväesoomuk teise - vastu, no ärge üle pakkuge.
Saksa näide tähendaks seda, et meil moodustatakse näiteks Viru JP-ümberkujundamise ja koosseisu ümberõpetamise järgmisel aastal tankipataljon (seni teevad polükal pannvaagenitega kuiva, silt "tank" küljes (sakslased nii alustasid), ülejärgmisel aastal saavad oma tankid kätte ja aastal 2022 võiks sõtta sõita? On see võimalik?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas A4 »

Kui kõik muu eelnev – ülemad, instruktorid, tehnika, taristu, doktriinid, väljaõppematerjalid, üldine oskusteave ja kogemused on eelnevalt olemas, siis võtabki reakoosseisu väljaõpetamine aega kuus kuud ka Eestis. Aga ennem tuleb see eelnev luua. Sellest, mis vahe on soomustranportööril Sisu ja jalaväe lahingumasinal CV90 (ja millised on seetõttu ka erinevad võimalused, taktika ja väljaõpe), oskavad sulle ilmselt rääkida need kaasfoorumlased, kes on nende masinatega kokku puutunud rohkem kui sina või mina.

Ja mis neid sakslasi puudutab, siis ei hakanud nad ka 1935. aastal esimesi tankidiviise tühja koha peale ehitama, vaid sellele eelnes 10+ aastat varjatud arendustööd jms nii Nõukogude polügoonidel kui ka kodumaal mh papist mulaažidega.

Samamoodi ei loonud soomlased oma tankidiviisi 1942. aastal tühja koha peale, vaid sellele eelnes 20 aastat eelnevaid kogemusi tankide omamises ja kasutamises (tõsi, väga piiratud arvul) ning ressursside mõttes oli sellise diviisi loomiseks vaja sõja-aja ressursse ning isegi siis üsna suurt kogust trofeetehnikat. Muidu võiks ju samamoodi küsida, et miks soomlased oma soomusdiviisi juba 1922. või 1932. aastal ei formeerinud? Lollusest ja saamatusest või?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40122
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sa ei saa ikka poindile veel pihta, A4. Taoliste suurte ajaliste kääride vahe ei tulene mitte mingitest objektiivsetest asjaoludest (kes keelas meil papist IFV-dega sõita, mingi katsekompanii luua jne...), vaid seal (saksas, soomes) oli eesmärk, karjuv vajadus ja sellest tulev keskendunud pingutamine. Seda kahjuks meil ei paista. Oleksin rõõmsam, kui seda oleks tunda ja näha.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36532
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Tõepoolest pingutas ja pingutab Eesti 2000.-2019. aastal vähem kui Soome 1943.-1944. aastal. Mind isiklikult ei pane see imestama.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5562
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas toomas tyrk »

A4 kirjutas: Soome ainsas tankidiviisis oli kaks, peamiselt trofeeks saadud kergetankide T-26 pataljoni (+ üks ründesuurtükkide pataljon), mida pole väga palju rohkem kui enne sõda eksisteerinud üksainus kergetankide pataljon.
T-26 oli see sama Vickers 6-tonnine, millega oli relvastatud soomlaste endi rahuaegne tankipataljon. Talvesõja trofeed võimaldasid lihtsalt olemasolevat väeosa laiendada.

"päris tanke" sommid II m-s ajal ei ostnudki. Nende kõige karmimad masinad olid StuG III. Ja olid nendega väga rahul.
aj1972
Liige
Postitusi: 923
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kaitseväe peadpööritav areng ilmselt jätkub, ning mul pole hetkekski kahtlust, et praeguses julgeolekuolukorras võiks kaitse-eelarve jääda pidama kolme protsendi juures SKTst. Tasub aga arvestada, et laiapindsus riigikaitses tähendab seda, et tooli üks jalg ei saa olla teistest pikem.

https://meieeesti.postimees.ee/6678781/ ... jaoks-osta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40122
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eesti konkureerib hetkel Lätiga austava viimase koha pärast kaitse-eelarve absoluutsummas Läänemeremaade hulgas. 2018 oli asi juba kaunis tasavägine.
Probleem on selles, et Läti ja Leedu on rahvaarvult ja majanduselt tegelikkuses meist suuremad ja kui nad asja kätte võtavad, lähevad ka suht kiiresti meil eest ära.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7580
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Probleem on selles, et Läti ja Leedu on rahvaarvult ja majanduselt tegelikkuses meist suuremad ja kui nad asja kätte võtavad, lähevad ka suht kiiresti meil eest ära.
See olekski asjade normaalne seis antud juhul ja igati tervitatav. See, et poole väiksema rahvaarvuga riik kulutab kaitsele rohkem kui kaks suuremat riiki kokku ei ole lihtsalt loogiline meie piirkonnas.
aj1972
Liige
Postitusi: 923
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Väga hästi kirjutatud artikkel, kahjuks tasuline.
Võimelünkade näitena oli ära toodud uued sidesüsteemid 80 milj.investeering ja 7 milj.aastas töös hoidmine.
2 brigaadi ühele pataljonile soomukid 150 milj.ja 8 tööshoidmine
18+18 K9 liikursuurtükki 12 asemel maksaks 260 miljonit ja aastakulu oli vist 30 miljonit, artiklist sain aru siin vist enamik laskemoon. Lisaks artikli põhjal ideaalses maailmas vajaks kaitysevägi 1 miljardi eest laskemoona sõjaaja varudeks. Mind huvitab kas selliste summade juures ei tasuks juba oma tehas teha?
keskmaaõhutõrje maksaks minimaalselt 290 miljonit 12 laskeseadmega ning aastakulu oli vist samuti sinna 30 milj. kanti
Viimase võimelünga näitena oli ära toodu tankid 44 tk 760 milj. või 15 tk 230 milj. aastakulu siis pataljoni puhul 50 milj.

Rannakaitse rakette ei olnud näitena toodud.
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sang »

Praeguse, 2026. aastani ulatuva riigikaitse arengukava 2030. aastani uuendamise eel, mis toimub sel aastal, on paslik heita pilk möödunud veerandsajandi kogemusele kaitseväe taastamisel ja kirjeldada järgmise veerandsajandi väljakutseid.

Iseseisvuse taastamisel alustati Eesti kaitseväe ülesehitamist isegi mitte nullist, vaid suisa miinusest: koristamist vajas kogu saast, mille okupatsiooniväed Eestist lahkudes maha jätsid. Kui Nõukogude armee käsutuses oli 1991. aastaks 87 000 hektarit, siis Eesti kaitsevägi hõivab sellest praegu kolmandiku, seda koos kõigi harjutusväljadega. Ülejäänu on n-ö tsiviilis: endiste polügoonide ja linnakute aladel paiknevad looduskaitsealad, matkarajad, tööstuskompleksid, elamurajoonid, kultuuriasutused.

Selle ajaga on sõjalises kaitses toimunud märkimisväärne areng ja võime uhkusega öelda, et meil on välja arendatud oma regioonis mitmeski mõistes unikaalne sõjalise kaitse süsteem.

​Peame aga oskama paigutada oma võimalusi laiemasse konteksti. Kui kaitsekulu osakaalult SKTst oleme olnud NATOs aastaid esiviisikus, siis nominaalsuuruses oleme praeguseks 28 liitlase seas kukkunud tagumisse viisikusse, ja sel aastal möödus meist ka Läti.

Samas, vaadates, kui suure väestruktuuri suudame selle kulu eest 2026. aastaks täies mahus mehitada, varustada ja välja õpetada, näitab lihtne võrdlus lõunanaabritega, et oleme suutnud oma suhteliselt väikest kaitsekulu tõhusalt kasutada ning ehitada sama rahaga märksa suurema ja paremini varustatud väestruktuuri. 2026. aastaks on meil relvastatud ligi 25 000-meheline kaitseväe sõjaaja struktuur, mida võimendavad ja toetavad Kaitseliidu vabatahtlikud.
Paberarmeed oleks märksa mugavam pidada

Õigus on neil, kes ütlevad, et maaväekeskne kolme brigaadi ekvivalendi suurune sõjaaja struktuur (kaks brigaadi ja maakaitsepataljonid) ei ole piisav, hoidmaks tagasi täieulatuslikku Eesti-vastast rünnakut. Sõjamängud ja -imiteeringud näitavad, et heidutava jõudude tasakaalu loomiseks läheb vaja märksa rohkem kui kolm brigaadi, isegi kui neist ühe koosseisus on raskerelvastuses liitlaste soomuspataljon, mis 2017. aastast Tapal paikneb.

Meie heidutushoiaku usutavus tugineb lisaks kohapealsetele vägedele ka nendele sõjalistele jõududele, mida liitlased on valmis kriisi algusfaasis kiiresti piirkonda siirma, Eesti ja meie naabrite kaitseks mõeldud sõjalisi jõude vajadusel mitmekordistades.

​Võin kinnitada, et ka selles liinis on eeskätt viimase viie aasta jooksul toimunud vägagi jõuline areng. Seda mitte ainult meie liitlaste hoiakutes ja ohutajus, vaid vägede reaalset siirmist ette nägevate konkreetsete plaanide näol.

Korduvalt on väidetud, et Eesti peaks ehitama ise märksa suurema väe, mis tagaks vajadusel ülekaalukale vastasele vastupanu võime ka iseseisvalt. On leitud, et ajateenistuses väljaõppe saanud enam kui 60 000 naist ja meest kaasates peaks kaitseväe väestruktuur olema vähemalt kaks korda suurem.

Eestil on reservarmee, me palume oma kodanikul veeta osa oma noorest kujunemiseast riigi teenistuses, kohustame teda astuma vaenlasele vastu, relv käes. Annaks jumal, et seda kunagi ei peaks vaja minema, sest kaitsevaldkonna edu kriteeriumiks pole mitte niivõrd sõja võitmine kui selle ärahoidmine. Aga kui peaks tõesti nii juhtuma, siis on aus ja ainuvõimalik, et kodanikku ei saadeta rindele ilma ellujäämiseks vajaliku varustuse ning piisava lahinguvaruta.

​Pelgalt massi, püssi ja vaprusega kaugele ei jõua. Me ei saa paluda riiki kaitsma kutsutud kodanikul saada sõja teisel päeval hakkama ilma laskemoonata või jätta nad varustamata muuga, mis on eduks vajalik. Meil pole vaja ainult rindele minevaid kangelasi, vaid seda, et suudaksime sündmuste arengut otsustavalt mõjutada ja selle käigus ka ise vastu pidada.

Kui tuua välja kõige olulisem asi, mille poolest Eesti silma paistab nii uuemate kui ka vanemate NATO liitlaste seas, siis on see pragmaatilisus ja realism, mis väljendub eelkõige fantoomüksuste puudumises meie sõjalises struktuuris.

​Kõik üksused, mida loome, peavad 2026. aastaks olema täielikult relvastatud ja varustatud. Kui me teame, et meil on täna «ehitusmaterjali» kokku maksimaalselt 25 000-liikmelise struktuuri jaoks, siis on vastutustundetu kulutada ressursse, valamaks vundamenti kaks korda suuremale «ehitisele», mille puhul teame, et raha pole seintegi jaoks, katusest rääkimata.

​Blufile panustav riigikaitse planeerimine on vastutustundetu ja oportunistlik mäng, mille hind on kõige kurvemal juhul riigi ja paljude elude kaotus. Eeldus, et kriisi ja sõja ajal on võimalik ka katuse jaoks raha välja kaubelda, on eos vildakas, sest isegi kui raha leidub, siis kiirkorras kalli tehnika ja keeruka väljaõppe puudumist ei kompenseeri.

​Ka arusaam, et lahingumoona on võimalik sõjaohu kasvades kiiresti juurde hankida, ei pea paika. Sõjaliste pingete paisudes lahingumoona tarnekindlus väheneb, sest sõjaoht suurendab nõudlust relvaturul ja tarneteede takistamiseks on eriti Läänemere piirkonnas võimalikul vastasel kõik võimalused olemas.

Eesti sõjalise kaitse teine unikaalne väärtus, millest tasub kindlasti kinni pidada, on sõjaliste ekspertide roll olulisemate võimearendusvalikute juures. Eestil ei ole poliitiliselt motiveeritud ja sõjaliselt kasutuid trofeevõimeid. Kõigi meie võimearendusotsuste juures on kaalukas sõna inimesel, kes on palgatud sõjalist operatsiooni juhtima – kaitseväe juhatajal.

​See võib tunduda iseenesest mõistetav, aga ei ole seda mitte. Väga paljudes riikides on kaitseväe arendamine ja juhtimine märksa enam politiseeritud ning ka ajas ebastabiilsem, järjepidetum. See ei tähenda, et tsiviiljuhtimisel oleks sõjalise jõu arendamisel ja rakendamisel vähem määrav roll. Relvajõudude tsiviiljuhtimine ei ole nullsummamäng, vaid asjalik koostöö.

Kolmas Eesti sõjalise kaitse positiivne eripära on meie armutu uudishimu, kas ja kuidas meie reservarmee mudel reaalselt toimib. Meie jalaväepataljonides on elukutseliste sõjaväelastega mehitatud vaid üksikud ametikohad. Ka juhtivatest positsioonidest – rühmaülemad ja jaoülemad – on enamik täidetud reservväelastega. Meie sõltuvus toimivast mobilisatsioonisüsteemist on seetõttu totaalne. Reservüksuste välkõppekogunemiste poolest oleme NATOs absoluutne avangard.

Möödunud sügisel välkõppekogunemisel «Okas» käinud vaatlejad mujalt riikidest ei uskunud, et me kutsume päriselt ööpäevase etteteatamisajaga reservpataljoni kokku. Et see polegi lavastatud ja ammu ette kokku lepitud, nagu ka selle üksuse ülem, kelle üksust testitakse. ​Tegelikult aga kuulis pataljoni ülem oma üksuse õppusest esimest korda raadiouudiste vahendusel. Isegi Šveitsi kaitseväe juhataja, kes kindral Riho Terrase kutsel õppust vaatles, pidi tunnistama, et nemad alles hakkavad taastama sellist oskust, ka Soome selline teadmus on kadumas.

​Mõnigi on küsinud, miks kaitsevägi püüab nende õppekogunemistega nii enesetapjalikku tähelepanu. Paberarmee on selles mõttes mugavam: ei tülitata reservväelasi, ei tekitata õppustega müra. Aga ei teki ka kindlust, et see, mida plaanitakse, ka tegelikult toimib.

​Need kaks protsenti SKTst, mille eest kaitsevaldkond on ääretult tänulik, ei ole käsitletavad kindlustusmaksena liitlastele, mis kriisi korral end kuidagi ära tasub. Me ei pea ega arenda kaitseväge ja Kaitseliitu pro forma, kollektiivkaitse lepingust tuleneva kohustuse pärast. Meil on seda päriselt vaja ja välkõppuste karmilt lühikest etteteatamisaega trotsivate reservistide pühendumus ainult kinnitab valitud mudeli elujõulisust.
Uued võimed nõuavad uut rahastuskokkulepet

Viimastel aastatel on palju räägitud hübriidsõjast. Tegelikult võivad küll areneda vahendid ja nende kasutamise viisid, kuid sõdade iseloom pole suures pildis muutunud. Püsiva edu saavutamiseks on konventsionaalsel sõjalisel tegevusel endiselt keskne roll.

​Peatselt Ameerika Ühendriikide kõrgeima sõjaväelase ametisse asuv kindral Mark A. Milley on ennustanud, et tulevikusõjad on viimastel aastakümnetel tavaks saanutega võrreldes pikemad ja nõuavad kaugelt-kõrgelt vastasega sõdimise asemel edu saavutamiseks ebamugavalt palju vahetut maismaasõda.

Selleks et saaksime ka järgmise veerandsaja möödudes sama kindlalt väita, et Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit on päriselt, surmavalt ohtlikud kõigile neile, kes meie iseseisvust ohustavad, peame hoidma ka riigikaitse arengukava 2030 koostamisel jalad kindlalt maas.

​Kaitsevaldkonnas on aastaid süsteemselt tegeletud kõrvaltegevuste kärpimisega, et võimalikult suur osa kaitse-eelarvest läheks vahetult sõjaliste üksuste loomiseks, varustamiseks ja väljaõpetamiseks.

​Ja kuigi igal sõjalisest kaitsest hoolival inimesel oleks kihk tuua uue arengukavaga pildile uusi hädavajalikke võimeid, on praegu selge, et kaitsekulutusi püsivalt suurendamata me uusi võimeid arendada ei suuda. Peame olema enda ja ühiskonna suhtes ausad ja arvestama, et iga uue võimearendusega peab kaasa käimas otsus kas olemasoleva struktuuri kärpimiseks või lisaressursi eraldamiseks.

elvasüsteemide soetuskulu on ainult jäämäe veepealne osa, vee alla jääb tuhanderealine Exceli tabel, mis on koostatud iga kaitseväe sõjaaja üksuse kohta ja sisaldab kõiki varustus- ja relvastuselemente, kasarmu- ja garaažiruutmeetreid, transpordi- ja sidevahendeid, mida ühe üksuse lahinguvõime saavutamiseks, uuendamiseks ning hoidmiseks vaja läheb.

​Väga suure osa kaitsekulust moodustavad näiteks laskemoonahanked, see on kulu, mille viljad on avalikkusele nähtamatud, aga ilma milleta kaitsevalmidusest tõsiselt võetavalt rääkida pole võimalik.

​Isegi olukorras, ku oleme viimaste aastate jooksul kulutanud sadu miljoneid eurosid laskemoona hankimiseks, tuleb nentida, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate varudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile.

Et uus riigikaitse arengukava 2030 ressursilagede saavutamise tõttu kvantiteedile rõhuda ei saa, saab võtmesõnaks kvaliteet: kuidas olemasolevaid ressursse kasutada kiiremalt, nutikamalt, hukukindlamalt? Kuidas kiirendada ja turvata kaitseväe formeerimist? Kas ajateenistuses olevaid võitlejaid saaks kasutada alalises valmiduses oleva väestruktuuri suurendamiseks? Mida teha selleks, et NATO tugevdusüksuste saabumine oleks kiirem ja turvalisem? Kuidas tagada, et igal aktiivsel Kaitseliidu vabatahtlikul oleks konkreetne sõjaaja ülesanne ja vastutusala ning ta oleks pühendumusele vääriliselt varustatud ja relvastatud? Kuidas kõrvaldada liitlastevahelised kunstlikud tõkked Balti sõjatandril ning kuidas tagada Balti riikide õhu- ja meretõrjevõimete sünkroniseeritud areng? Harivateks vaidlusteks on lähiaastal ainest küll ja küll. Küllap on avalikkuski nii mõnegi põneva arutelu tunnistajaks.

Uue planeerimistsükli eelseks vahekokkuvõtteks ja selleks, et uue riigikaitse arengukava koostamise hakul tekiks avalikkusel perspektiivitaju sõjalises kaitses seni saavutatust, olgu ära toodud mõned arvnäitajad, mis peaksid kõnelema iseenda eest (vt täpsemalt graafikult).

​See kõik on meie ühise pühendumuse tulemus. Eesti rahvas on meie riigikaitset usaldanud ja toetanud, oleme väga tänulikud. Selline toetus innustab. Kõik me oleme tänulikud ka suurõppuse Kevadtorm osalejatele, teie seisate meie riigikaitse arendamise eesliinil.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

nimetu kirjutas:
Probleem on selles, et Läti ja Leedu on rahvaarvult ja majanduselt tegelikkuses meist suuremad ja kui nad asja kätte võtavad, lähevad ka suht kiiresti meil eest ära.
See olekski asjade normaalne seis antud juhul ja igati tervitatav. See, et poole väiksema rahvaarvuga riik kulutab kaitsele rohkem kui kaks suuremat riiki kokku ei ole lihtsalt loogiline meie piirkonnas.
Mõni mõte täienduseks.

Kui võrrelda riikide vahel kulutusi riigikaitsele on kolm näidikut mida tähele panna:

1. kõige enam tuntud ja kõige rohkem räägitud on protsent SKPst
2. viimastel aastatel on jõudnud kohale arusaamine, et peaks vaatama ka absoluutsummat
3. peaaegu üldse ei vaadata ega räägita kulutustest ühe inimese kohta

Kõike kolme koos vaadates saab parema arusaamise, kui et ainult ühele numbrile keskendumine.

Summaarselt on Läti ja Leedu riigikaitse-eelarved juba suuremad kui Eestil. Selles kategoorias oleme Balti riikide arvestuse tublisti pingutanud ning asume kolmandal kohal.

Kulutuste osas SKPst 2018. aastal Läti ja Leedu edestasid meid (viimaseid täpseid andmeid pole veel vaadanud, ei teagi, et kuidas neil aasta tegelikult lõppes). Seega selles kategoorias oleme samuti tublisti pingutades kolmanda koha hõivanud.

Seevastu kulutuste osas ühe inimese kohta oleme endiselt esimesel kohal. Iga eestimaalane pani 2018. aastal igast lätlasest riigikaitsesse 79 dollarit aastas rohkem ja leedukatest paneme 59 dollarit iga inimese kohta rohkem. Kui see suhe kaldub Läti ja Leedu kasuks ning meie hakkame sabas lohisema on küll tagumine aeg kurssi muuta, sest muidu saavutame selleski kategoorias tublisti pingutades kolmanda koha. Viimastel aastatel on Läti ja Leedu jõudsalt edenenud ja senisele Balti tiigrile lähenenud.

Mida eelnevast järeldada? Ehk seda, et Balti riikide arvestuses on ilma igasuguse pingutuseta täiesti realistlik võimalus saavutada kolmas koht. Siinkohal on valiku küsimus, kas pidada kolmandat kohta tubliks tulemuseks või hoopistükkis kehvaks saavutuseks.
nimetu
Liige
Postitusi: 7580
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Mind huvitab kas selliste summade juures ei tasuks juba oma tehas teha?
Tavalised kuulid ei maksa suurt midagi. Kallima moona valmistamiseks puudub meil kogemus ja tehnilised võimalused ning ka vajalikus mahus nõudlus KV-lt endalt.
Mida eelnevast järeldada? Ehk seda, et Balti riikide arvestuses on ilma igasuguse pingutuseta täiesti realistlik võimalus saavutada kolmas koht. Siinkohal on valiku küsimus, kas pidada kolmandat kohta tubliks tulemuseks või hoopistükkis kehvaks saavutuseks.
Pigem tuleks esitada endale küsimus, et kas me teeme kõik, mis meie võimuses, et oma turvalisust tagada?
Mina vastaksin, et peaaegu, kuid saaks veel teha.
London Bridge
Liige
Postitusi: 620
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

​Isegi olukorras, kus oleme viimaste aastate jooksul kulutanud sadu miljoneid eurosid laskemoona hankimiseks, tuleb nentida, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate varudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile.
Kas see ei võiks olla koht, kus saaks laenuga ja kaitseeelarveväliselt EKV võitlusvõimet ning kogu Eesti julgeolekut tõsta? Tõsta laskemoonavaru hoobilt optimaalsese-rahuldavale-heale-piisavale tasemele, mida saaks siis järgnevatel aastatel hoida. Seda ilma halvavate ja ületamatute elutsükli- ja kaadrikuludeta, mis uute võimeteloomisega kaasas käiksid.
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7580
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Kas see ei võiks olla koht, kus saaks laenuga ja kaitseeelarveväliselt EKV võitlusvõimet ning kogu Eesti julgeolekut tõsta?
Mingil määral seda juba on tehtud. Mitmekümnete miljonite jagu anti täiendavat rahastust just moona varude täiendamiseks. Samuti on USA meid selles vallas aidanud, andes Balti riikidele toetusena varustust ja moona (oli vist kolme riigi peale ligikaudu 100 miljonit viimasel paaril aastal).

Loomulikult oleks aga vaja veelgi enam.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline