Riigikaitse eelarve

Vasta
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas aj1972 »

Väga hästi kirjutatud artikkel, kahjuks tasuline.
Võimelünkade näitena oli ära toodud uued sidesüsteemid 80 milj.investeering ja 7 milj.aastas töös hoidmine.
2 brigaadi ühele pataljonile soomukid 150 milj.ja 8 tööshoidmine
18+18 K9 liikursuurtükki 12 asemel maksaks 260 miljonit ja aastakulu oli vist 30 miljonit, artiklist sain aru siin vist enamik laskemoon. Lisaks artikli põhjal ideaalses maailmas vajaks kaitysevägi 1 miljardi eest laskemoona sõjaaja varudeks. Mind huvitab kas selliste summade juures ei tasuks juba oma tehas teha?
keskmaaõhutõrje maksaks minimaalselt 290 miljonit 12 laskeseadmega ning aastakulu oli vist samuti sinna 30 milj. kanti
Viimase võimelünga näitena oli ära toodu tankid 44 tk 760 milj. või 15 tk 230 milj. aastakulu siis pataljoni puhul 50 milj.

Rannakaitse rakette ei olnud näitena toodud.
sang
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 14 Juul, 2015 14:06
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas sang »

Praeguse, 2026. aastani ulatuva riigikaitse arengukava 2030. aastani uuendamise eel, mis toimub sel aastal, on paslik heita pilk möödunud veerandsajandi kogemusele kaitseväe taastamisel ja kirjeldada järgmise veerandsajandi väljakutseid.

Iseseisvuse taastamisel alustati Eesti kaitseväe ülesehitamist isegi mitte nullist, vaid suisa miinusest: koristamist vajas kogu saast, mille okupatsiooniväed Eestist lahkudes maha jätsid. Kui Nõukogude armee käsutuses oli 1991. aastaks 87 000 hektarit, siis Eesti kaitsevägi hõivab sellest praegu kolmandiku, seda koos kõigi harjutusväljadega. Ülejäänu on n-ö tsiviilis: endiste polügoonide ja linnakute aladel paiknevad looduskaitsealad, matkarajad, tööstuskompleksid, elamurajoonid, kultuuriasutused.

Selle ajaga on sõjalises kaitses toimunud märkimisväärne areng ja võime uhkusega öelda, et meil on välja arendatud oma regioonis mitmeski mõistes unikaalne sõjalise kaitse süsteem.

​Peame aga oskama paigutada oma võimalusi laiemasse konteksti. Kui kaitsekulu osakaalult SKTst oleme olnud NATOs aastaid esiviisikus, siis nominaalsuuruses oleme praeguseks 28 liitlase seas kukkunud tagumisse viisikusse, ja sel aastal möödus meist ka Läti.

Samas, vaadates, kui suure väestruktuuri suudame selle kulu eest 2026. aastaks täies mahus mehitada, varustada ja välja õpetada, näitab lihtne võrdlus lõunanaabritega, et oleme suutnud oma suhteliselt väikest kaitsekulu tõhusalt kasutada ning ehitada sama rahaga märksa suurema ja paremini varustatud väestruktuuri. 2026. aastaks on meil relvastatud ligi 25 000-meheline kaitseväe sõjaaja struktuur, mida võimendavad ja toetavad Kaitseliidu vabatahtlikud.
Paberarmeed oleks märksa mugavam pidada

Õigus on neil, kes ütlevad, et maaväekeskne kolme brigaadi ekvivalendi suurune sõjaaja struktuur (kaks brigaadi ja maakaitsepataljonid) ei ole piisav, hoidmaks tagasi täieulatuslikku Eesti-vastast rünnakut. Sõjamängud ja -imiteeringud näitavad, et heidutava jõudude tasakaalu loomiseks läheb vaja märksa rohkem kui kolm brigaadi, isegi kui neist ühe koosseisus on raskerelvastuses liitlaste soomuspataljon, mis 2017. aastast Tapal paikneb.

Meie heidutushoiaku usutavus tugineb lisaks kohapealsetele vägedele ka nendele sõjalistele jõududele, mida liitlased on valmis kriisi algusfaasis kiiresti piirkonda siirma, Eesti ja meie naabrite kaitseks mõeldud sõjalisi jõude vajadusel mitmekordistades.

​Võin kinnitada, et ka selles liinis on eeskätt viimase viie aasta jooksul toimunud vägagi jõuline areng. Seda mitte ainult meie liitlaste hoiakutes ja ohutajus, vaid vägede reaalset siirmist ette nägevate konkreetsete plaanide näol.

Korduvalt on väidetud, et Eesti peaks ehitama ise märksa suurema väe, mis tagaks vajadusel ülekaalukale vastasele vastupanu võime ka iseseisvalt. On leitud, et ajateenistuses väljaõppe saanud enam kui 60 000 naist ja meest kaasates peaks kaitseväe väestruktuur olema vähemalt kaks korda suurem.

Eestil on reservarmee, me palume oma kodanikul veeta osa oma noorest kujunemiseast riigi teenistuses, kohustame teda astuma vaenlasele vastu, relv käes. Annaks jumal, et seda kunagi ei peaks vaja minema, sest kaitsevaldkonna edu kriteeriumiks pole mitte niivõrd sõja võitmine kui selle ärahoidmine. Aga kui peaks tõesti nii juhtuma, siis on aus ja ainuvõimalik, et kodanikku ei saadeta rindele ilma ellujäämiseks vajaliku varustuse ning piisava lahinguvaruta.

​Pelgalt massi, püssi ja vaprusega kaugele ei jõua. Me ei saa paluda riiki kaitsma kutsutud kodanikul saada sõja teisel päeval hakkama ilma laskemoonata või jätta nad varustamata muuga, mis on eduks vajalik. Meil pole vaja ainult rindele minevaid kangelasi, vaid seda, et suudaksime sündmuste arengut otsustavalt mõjutada ja selle käigus ka ise vastu pidada.

Kui tuua välja kõige olulisem asi, mille poolest Eesti silma paistab nii uuemate kui ka vanemate NATO liitlaste seas, siis on see pragmaatilisus ja realism, mis väljendub eelkõige fantoomüksuste puudumises meie sõjalises struktuuris.

​Kõik üksused, mida loome, peavad 2026. aastaks olema täielikult relvastatud ja varustatud. Kui me teame, et meil on täna «ehitusmaterjali» kokku maksimaalselt 25 000-liikmelise struktuuri jaoks, siis on vastutustundetu kulutada ressursse, valamaks vundamenti kaks korda suuremale «ehitisele», mille puhul teame, et raha pole seintegi jaoks, katusest rääkimata.

​Blufile panustav riigikaitse planeerimine on vastutustundetu ja oportunistlik mäng, mille hind on kõige kurvemal juhul riigi ja paljude elude kaotus. Eeldus, et kriisi ja sõja ajal on võimalik ka katuse jaoks raha välja kaubelda, on eos vildakas, sest isegi kui raha leidub, siis kiirkorras kalli tehnika ja keeruka väljaõppe puudumist ei kompenseeri.

​Ka arusaam, et lahingumoona on võimalik sõjaohu kasvades kiiresti juurde hankida, ei pea paika. Sõjaliste pingete paisudes lahingumoona tarnekindlus väheneb, sest sõjaoht suurendab nõudlust relvaturul ja tarneteede takistamiseks on eriti Läänemere piirkonnas võimalikul vastasel kõik võimalused olemas.

Eesti sõjalise kaitse teine unikaalne väärtus, millest tasub kindlasti kinni pidada, on sõjaliste ekspertide roll olulisemate võimearendusvalikute juures. Eestil ei ole poliitiliselt motiveeritud ja sõjaliselt kasutuid trofeevõimeid. Kõigi meie võimearendusotsuste juures on kaalukas sõna inimesel, kes on palgatud sõjalist operatsiooni juhtima – kaitseväe juhatajal.

​See võib tunduda iseenesest mõistetav, aga ei ole seda mitte. Väga paljudes riikides on kaitseväe arendamine ja juhtimine märksa enam politiseeritud ning ka ajas ebastabiilsem, järjepidetum. See ei tähenda, et tsiviiljuhtimisel oleks sõjalise jõu arendamisel ja rakendamisel vähem määrav roll. Relvajõudude tsiviiljuhtimine ei ole nullsummamäng, vaid asjalik koostöö.

Kolmas Eesti sõjalise kaitse positiivne eripära on meie armutu uudishimu, kas ja kuidas meie reservarmee mudel reaalselt toimib. Meie jalaväepataljonides on elukutseliste sõjaväelastega mehitatud vaid üksikud ametikohad. Ka juhtivatest positsioonidest – rühmaülemad ja jaoülemad – on enamik täidetud reservväelastega. Meie sõltuvus toimivast mobilisatsioonisüsteemist on seetõttu totaalne. Reservüksuste välkõppekogunemiste poolest oleme NATOs absoluutne avangard.

Möödunud sügisel välkõppekogunemisel «Okas» käinud vaatlejad mujalt riikidest ei uskunud, et me kutsume päriselt ööpäevase etteteatamisajaga reservpataljoni kokku. Et see polegi lavastatud ja ammu ette kokku lepitud, nagu ka selle üksuse ülem, kelle üksust testitakse. ​Tegelikult aga kuulis pataljoni ülem oma üksuse õppusest esimest korda raadiouudiste vahendusel. Isegi Šveitsi kaitseväe juhataja, kes kindral Riho Terrase kutsel õppust vaatles, pidi tunnistama, et nemad alles hakkavad taastama sellist oskust, ka Soome selline teadmus on kadumas.

​Mõnigi on küsinud, miks kaitsevägi püüab nende õppekogunemistega nii enesetapjalikku tähelepanu. Paberarmee on selles mõttes mugavam: ei tülitata reservväelasi, ei tekitata õppustega müra. Aga ei teki ka kindlust, et see, mida plaanitakse, ka tegelikult toimib.

​Need kaks protsenti SKTst, mille eest kaitsevaldkond on ääretult tänulik, ei ole käsitletavad kindlustusmaksena liitlastele, mis kriisi korral end kuidagi ära tasub. Me ei pea ega arenda kaitseväge ja Kaitseliitu pro forma, kollektiivkaitse lepingust tuleneva kohustuse pärast. Meil on seda päriselt vaja ja välkõppuste karmilt lühikest etteteatamisaega trotsivate reservistide pühendumus ainult kinnitab valitud mudeli elujõulisust.
Uued võimed nõuavad uut rahastuskokkulepet

Viimastel aastatel on palju räägitud hübriidsõjast. Tegelikult võivad küll areneda vahendid ja nende kasutamise viisid, kuid sõdade iseloom pole suures pildis muutunud. Püsiva edu saavutamiseks on konventsionaalsel sõjalisel tegevusel endiselt keskne roll.

​Peatselt Ameerika Ühendriikide kõrgeima sõjaväelase ametisse asuv kindral Mark A. Milley on ennustanud, et tulevikusõjad on viimastel aastakümnetel tavaks saanutega võrreldes pikemad ja nõuavad kaugelt-kõrgelt vastasega sõdimise asemel edu saavutamiseks ebamugavalt palju vahetut maismaasõda.

Selleks et saaksime ka järgmise veerandsaja möödudes sama kindlalt väita, et Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit on päriselt, surmavalt ohtlikud kõigile neile, kes meie iseseisvust ohustavad, peame hoidma ka riigikaitse arengukava 2030 koostamisel jalad kindlalt maas.

​Kaitsevaldkonnas on aastaid süsteemselt tegeletud kõrvaltegevuste kärpimisega, et võimalikult suur osa kaitse-eelarvest läheks vahetult sõjaliste üksuste loomiseks, varustamiseks ja väljaõpetamiseks.

​Ja kuigi igal sõjalisest kaitsest hoolival inimesel oleks kihk tuua uue arengukavaga pildile uusi hädavajalikke võimeid, on praegu selge, et kaitsekulutusi püsivalt suurendamata me uusi võimeid arendada ei suuda. Peame olema enda ja ühiskonna suhtes ausad ja arvestama, et iga uue võimearendusega peab kaasa käimas otsus kas olemasoleva struktuuri kärpimiseks või lisaressursi eraldamiseks.

elvasüsteemide soetuskulu on ainult jäämäe veepealne osa, vee alla jääb tuhanderealine Exceli tabel, mis on koostatud iga kaitseväe sõjaaja üksuse kohta ja sisaldab kõiki varustus- ja relvastuselemente, kasarmu- ja garaažiruutmeetreid, transpordi- ja sidevahendeid, mida ühe üksuse lahinguvõime saavutamiseks, uuendamiseks ning hoidmiseks vaja läheb.

​Väga suure osa kaitsekulust moodustavad näiteks laskemoonahanked, see on kulu, mille viljad on avalikkusele nähtamatud, aga ilma milleta kaitsevalmidusest tõsiselt võetavalt rääkida pole võimalik.

​Isegi olukorras, ku oleme viimaste aastate jooksul kulutanud sadu miljoneid eurosid laskemoona hankimiseks, tuleb nentida, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate varudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile.

Et uus riigikaitse arengukava 2030 ressursilagede saavutamise tõttu kvantiteedile rõhuda ei saa, saab võtmesõnaks kvaliteet: kuidas olemasolevaid ressursse kasutada kiiremalt, nutikamalt, hukukindlamalt? Kuidas kiirendada ja turvata kaitseväe formeerimist? Kas ajateenistuses olevaid võitlejaid saaks kasutada alalises valmiduses oleva väestruktuuri suurendamiseks? Mida teha selleks, et NATO tugevdusüksuste saabumine oleks kiirem ja turvalisem? Kuidas tagada, et igal aktiivsel Kaitseliidu vabatahtlikul oleks konkreetne sõjaaja ülesanne ja vastutusala ning ta oleks pühendumusele vääriliselt varustatud ja relvastatud? Kuidas kõrvaldada liitlastevahelised kunstlikud tõkked Balti sõjatandril ning kuidas tagada Balti riikide õhu- ja meretõrjevõimete sünkroniseeritud areng? Harivateks vaidlusteks on lähiaastal ainest küll ja küll. Küllap on avalikkuski nii mõnegi põneva arutelu tunnistajaks.

Uue planeerimistsükli eelseks vahekokkuvõtteks ja selleks, et uue riigikaitse arengukava koostamise hakul tekiks avalikkusel perspektiivitaju sõjalises kaitses seni saavutatust, olgu ära toodud mõned arvnäitajad, mis peaksid kõnelema iseenda eest (vt täpsemalt graafikult).

​See kõik on meie ühise pühendumuse tulemus. Eesti rahvas on meie riigikaitset usaldanud ja toetanud, oleme väga tänulikud. Selline toetus innustab. Kõik me oleme tänulikud ka suurõppuse Kevadtorm osalejatele, teie seisate meie riigikaitse arendamise eesliinil.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

nimetu kirjutas:
Probleem on selles, et Läti ja Leedu on rahvaarvult ja majanduselt tegelikkuses meist suuremad ja kui nad asja kätte võtavad, lähevad ka suht kiiresti meil eest ära.
See olekski asjade normaalne seis antud juhul ja igati tervitatav. See, et poole väiksema rahvaarvuga riik kulutab kaitsele rohkem kui kaks suuremat riiki kokku ei ole lihtsalt loogiline meie piirkonnas.
Mõni mõte täienduseks.

Kui võrrelda riikide vahel kulutusi riigikaitsele on kolm näidikut mida tähele panna:

1. kõige enam tuntud ja kõige rohkem räägitud on protsent SKPst
2. viimastel aastatel on jõudnud kohale arusaamine, et peaks vaatama ka absoluutsummat
3. peaaegu üldse ei vaadata ega räägita kulutustest ühe inimese kohta

Kõike kolme koos vaadates saab parema arusaamise, kui et ainult ühele numbrile keskendumine.

Summaarselt on Läti ja Leedu riigikaitse-eelarved juba suuremad kui Eestil. Selles kategoorias oleme Balti riikide arvestuse tublisti pingutanud ning asume kolmandal kohal.

Kulutuste osas SKPst 2018. aastal Läti ja Leedu edestasid meid (viimaseid täpseid andmeid pole veel vaadanud, ei teagi, et kuidas neil aasta tegelikult lõppes). Seega selles kategoorias oleme samuti tublisti pingutades kolmanda koha hõivanud.

Seevastu kulutuste osas ühe inimese kohta oleme endiselt esimesel kohal. Iga eestimaalane pani 2018. aastal igast lätlasest riigikaitsesse 79 dollarit aastas rohkem ja leedukatest paneme 59 dollarit iga inimese kohta rohkem. Kui see suhe kaldub Läti ja Leedu kasuks ning meie hakkame sabas lohisema on küll tagumine aeg kurssi muuta, sest muidu saavutame selleski kategoorias tublisti pingutades kolmanda koha. Viimastel aastatel on Läti ja Leedu jõudsalt edenenud ja senisele Balti tiigrile lähenenud.

Mida eelnevast järeldada? Ehk seda, et Balti riikide arvestuses on ilma igasuguse pingutuseta täiesti realistlik võimalus saavutada kolmas koht. Siinkohal on valiku küsimus, kas pidada kolmandat kohta tubliks tulemuseks või hoopistükkis kehvaks saavutuseks.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Mind huvitab kas selliste summade juures ei tasuks juba oma tehas teha?
Tavalised kuulid ei maksa suurt midagi. Kallima moona valmistamiseks puudub meil kogemus ja tehnilised võimalused ning ka vajalikus mahus nõudlus KV-lt endalt.
Mida eelnevast järeldada? Ehk seda, et Balti riikide arvestuses on ilma igasuguse pingutuseta täiesti realistlik võimalus saavutada kolmas koht. Siinkohal on valiku küsimus, kas pidada kolmandat kohta tubliks tulemuseks või hoopistükkis kehvaks saavutuseks.
Pigem tuleks esitada endale küsimus, et kas me teeme kõik, mis meie võimuses, et oma turvalisust tagada?
Mina vastaksin, et peaaegu, kuid saaks veel teha.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

​Isegi olukorras, kus oleme viimaste aastate jooksul kulutanud sadu miljoneid eurosid laskemoona hankimiseks, tuleb nentida, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate varudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile.
Kas see ei võiks olla koht, kus saaks laenuga ja kaitseeelarveväliselt EKV võitlusvõimet ning kogu Eesti julgeolekut tõsta? Tõsta laskemoonavaru hoobilt optimaalsese-rahuldavale-heale-piisavale tasemele, mida saaks siis järgnevatel aastatel hoida. Seda ilma halvavate ja ületamatute elutsükli- ja kaadrikuludeta, mis uute võimeteloomisega kaasas käiksid.
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Kas see ei võiks olla koht, kus saaks laenuga ja kaitseeelarveväliselt EKV võitlusvõimet ning kogu Eesti julgeolekut tõsta?
Mingil määral seda juba on tehtud. Mitmekümnete miljonite jagu anti täiendavat rahastust just moona varude täiendamiseks. Samuti on USA meid selles vallas aidanud, andes Balti riikidele toetusena varustust ja moona (oli vist kolme riigi peale ligikaudu 100 miljonit viimasel paaril aastal).

Loomulikult oleks aga vaja veelgi enam.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

nimetu kirjutas:Loomulikult oleks aga vaja veelgi enam.
Siis oleks huvitav võrrelda, et kui kaua aega ja raha laheks selle 1B-optimaalse varu saavutamine tänases tempos vs. kaitseeelarvevälise laenuga ning selle tagasimaksete ja intresside tasumisega. Kas aastased maksed tuleksid võrreldavad? Sest nii või naa tuleks see 1B ju varem või hiljem lauale käia, lihtsalt 50M kaupa eelarvest punnitades näeks täis ladusi alles meie lapsed-lapselapsed.
My fair lady.
Shackleton
Liige
Postitusi: 145
Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Shackleton »

No neid absoluutarve inimese kohta saab ka teispidi vaadata. Meil on ühe elaniku kohta reaalset raha enam kui kaks korda rohkem ümber jagada kui lätlastel ja leedulastel. Sealt see paarkümmend eurot rohkem on ju kommiraha, protsentuaalselt panustavad nemad (võimalikust) inimese kohta ju palju rohkem.

Ja siin ei tasu nüüd sellele vihjata, et oleme kuidagi paremad maksukogujad.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

aj1972 kirjutas:
Lisaks artikli põhjal ideaalses maailmas vajaks kaitysevägi 1 miljardi eest laskemoona sõjaaja varudeks. Mind huvitab kas selliste summade juures ei tasuks juba oma tehas teha?
Ei, oma tehast teha ei tasu. Miljard sisaldab endas kõike, mis jääb 5,56mm ja 155mm vahele, lisaks tanki- ja õhutõrjeraketid jms. Pole mõistlik.
Eesti siseturu nõudlusel põhinev tehas ei suudaks hinnaga konkureerida. Kui tehaseplaan oleks, tuleks valida kindel segment mida toota ja tehas suudaks konkureerida ainult juhul, kui põhiosa toodangust läheks ekspordiks. Eesti enda nõudlus oleks vaid väikseks boonuseks juurde.

10-15 aastat tagasi katsetatud ja peamiselt vaid siseturu nõudlust rahuldanud "Arsenali" ärimudel ei töötand siis ja sama mudel ei töötaks ka praegu.

Sügavama huvi korral võib uurida Leedu tehast http://www.ggg-ammo.lt/index.php?route=common/home Üle 90% toodangust nad pidavat eksportima.
Leedu tehas vist oleks kõige lähem analoog meile. Soomlaste Nammo põhjal võib samuti võrrelda, et mida nad teevad, mis on mahud ja kuidas neil läheb.

Äkki keegi viitsib leedukate tehase tegevusest ning käekäigust ülevaate teha? Näiteks paar viimast majandusaasta aruannet läbi lapata. Kokkuvõtet loeks isegi.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

London Bridge kirjutas:
nimetu kirjutas:Loomulikult oleks aga vaja veelgi enam.
Siis oleks huvitav võrrelda, et kui kaua aega ja raha laheks selle 1B-optimaalse varu saavutamine tänases tempos vs. kaitseeelarvevälise laenuga ning selle tagasimaksete ja intresside tasumisega. Kas aastased maksed tuleksid võrreldavad? Sest nii või naa tuleks see 1B ju varem või hiljem lauale käia, lihtsalt 50M kaupa eelarvest punnitades näeks täis ladusi alles meie lapsed-lapselapsed.
Arvan, et Sinu esitatud arutluskäik pole korrektne. Kui laskemoona soetamine ja planeering põhineks lineaarsel kasvul ning laskemoon oleks justkui kuld, mida juurde soetades varud aina kasvavad, oleks esitatud väide korrektne. Paraku laskemoon ressursina ei käitu nagu kuld, mida rooste ja rotid ning näljased suud ei suuda hävitada. Kui võrrelda, võiks öelda, et laskemoon käitub nagu pika säilivusajaga leib ja ilmselgelt sahvrisse kogutava leiva puhul pole otstarbekas kasutada ainult lineaarset mõtlemist, et lisame aga päts-pätsi haaval riiulisse, seniks kuni sahver on täis.

Väidan, et kui optimaalse koguse laskemoona maksumus on üks miljard ja iga-aastane kulutus laskemoonale on 50 miljonit, ei saabu soovitud tulemust mitte kunagi. Ei ühe (lapsed) ega kahe (lapselapsed) inimpõlve pärast pole võimalik näha täis ladusid. Ühe inimpõlve pikkuseks võtame 30 aastat, mis on hetkel Eesti keskmise sünnitaja vanus.

Sellel, et miks soovitud tulemus laskemoona osas kirjeldatud tingimustel ei saabu, on neli peamist põhjust:
- osa soetatud laskemoonast lastakse väljaõppe käigus igal aastal ära;
- teine osa laskemoonast aegub ühel hetkel (vahemik 10-40 aastat);
- kolmas osa laskemoonast seoses laskeseadmete põlvkonna või relvaplatvormi enda vahetusega vajab väljavahetamist;
- vanemat tüüpi laskemoon ühel hetkel ei pruugi enam olla uuemate sihtmärkide vastu efektiivne.

Järelikult lihtsustatud lineaarne mõtlemine laskemoona varude puhul, kus esimene aasta ostame 50 miljoni eest, teisel jälle 50 miljoni ulatuses ja nii edasi kuni miljardi täitumiseni, ei päde. Soovitud tulemust pole võimalik etteantud tingimustel saavutada.

Olukorraga toimetulekuks on mitu võimalust:
- kõige ahvatlevamalt lihtsam on valida madalam eesmärk ja öelda, et piisab sellest, kui igal võitlejal on viis padrunit, mütsi märk ning vintpüss;
- teine võimalus on lõpetada väljaõppe käigus laskemoona kulutamine ning võtta kasutusel vanad võtted, lask-lask - valang-valang õppemeetod ehk kasutada oma suuorganit;
- kolmas võimalus on valida odavam laskemoon;
- neljas valik on suurem eelarve laskemoona soetamiseks;
- viies on kunstlikult pikendada laskemoona parim enne tähtaega ja võtta risk ning väita, et asja ajab ära ka näiteks 60 aastat vana moon;
- kuues on minna ja küsida ameeriklastel miljardit;
- viimane võimalus on segu kõigist eelnevatest.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Äkki keegi viitsib leedukate tehase tegevusest ning käekäigust ülevaate teha? Näiteks paar viimast majandusaasta aruannet läbi lapata. Kokkuvõtet loeks isegi.
Tehase enda käekäigu kohta ei oska öelda, kuid paljud välismaalased (sh ameeriklased) ostavad ja kiidavad. Ju siis on kasumlik.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

strateegiline sõdur kirjutas:/.../
Olgu. Aga ma ei saa jätta märkamata, et lahenduste realt puudub minu pakutud kaitseeelarveväline laenuraha, ning puudutamata jääb õhku visatud väide, et moonal puuduvad uute võimetega loomisega kaasnevad suured jooksevkulud, mis võiks muuta laenuraha kasutamise mõistlikumaks ja õigustatumaks. Rõhutame siin just laenuraha kasutamise võimalikkust, mis muudes kontekstides on alati leidnud kaalukaid vastuargumente.

Kas seda peaks tegema? Ei tea, oleneb vast laenuraha hinnast ning sellest, mida tähendab optimaalne siin kontekstis - on see boonus või eeldus EKVle usaldatud ülesannete täitmiseks? Loomulikult võin eksida.
My fair lady.
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

London Bridge kirjutas:
strateegiline sõdur kirjutas:/.../
Olgu. Aga ma ei saa jätta märkamata, et lahenduste realt puudub minu pakutud kaitseeelarveväline laenuraha, ning puudutamata jääb õhku visatud väide, et moonal puuduvad uute võimetega loomisega kaasnevad suured jooksevkulud, mis võiks muuta laenuraha kasutamise mõistlikumaks ja õigustatumaks. Rõhutame siin just laenuraha kasutamise võimalikkust, mis muudes kontekstides on alati leidnud kaalukaid vastuargumente.

Kas seda peaks tegema? Ei tea, oleneb vast laenuraha hinnast ning sellest, mida tähendab optimaalne siin kontekstis - on see boonus või eeldus EKVle usaldatud ülesannete täitmiseks? Loomulikult võin eksida.
Laenuraha teemadel lasen enda eest rääkida Eesti Panga endisel presidendil Ardo Hanssonil.
Eelmise nädala Riigikogu istungi stenogrammi täisversiooni leiad siit http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... ND-3095685
Kopeerin sealt mõned lõigud.

Leo Kunnas
Tänan, lugupeetud juhataja! Tänan ka teid, lugupeetud Eesti Panga president, nii ettekande kui tehtud töö eest! Minu küsimus on väga lühike. Kuidas te suhtute laenu võtmisse riigi kaitsevõime arendamise eesmärgil? Ei ole saladus, et meil on praegu üsna suured võimelüngad, mis praeguses julgeolekuolukorras võivad meile ohtlikuks osutuda.

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et neid teemasid, mille peale raha kulutatakse ja kuidas sedagi valdkonda rahastatakse, tuleks eraldi käsitleda. Üks teema on, mille peale Eesti riik oma raha kulutab: kas me pigem kulutame riigikaitse peale, maanteede peale, hariduse peale või mille peale iganes. Keskpangal selles küsimuses oma seisukohta ei ole. See on väga selgesti poliitiline küsimus ja see tuleb lahendada siin saalis. Teine küsimus on, et kui teatud kulutused on vajalikud, siis kuidas neid katta. See on tehniline küsimus. Ja selle üle mõeldes peab jälle vaatama, kas see on ikka kooskõlas riigi tasakaalus arenguga.

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Hea Eesti Panga president, kõigepealt suur tänu seitsme aasta jooksul tehtud töö eest! See oli väga hea töö, mida te tegite. Aga te ütlesite oma ettekandes, et kui Eesti majanduskasv on umbes 3%, siis riik ei peaks majandust täiendavalt stimuleerima. Kui me liigume 3%-lise majanduskasvuga, siis vaevalt me jõuame ülejäänud arenenud Euroopale järele. Kui me valime sellise tempo, siis meil ilmselt ei tekigi seda võimalust. Millal teie arvates tekib see õige moment, kui Eesti riik võiks laenu võtta? Me teame, et meie riigi laenukoormus on 7–8%, järgmisel Euroopa riigil on see 21–23%, Euroopa Liidu keskmine on 80%, naaberriigil Soomel on see 100%. Ärme räägigi Jaapanist, Kanadast, USA-st. Millal on teie arvates õige moment laenu võtta? Võtta laenu investeeringute tegemiseks on minu meelest ka majanduslikult õige. Kui me oleks eelmise majanduskriisi ajal 2008–2009 võtnud laenu ja näiteks Tallinna–Tartu maantee välja ehitanud, siis tänaseks päevaks oleks see raha nagu tasuta käes, lisaks oleks ka Lõuna-Eesti elanikud rahul. Millal teie laenu võtaksite? Millal te soovitate riigil laenu võtta?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Me kindlasti soovitame seda teha siis, kui pigem on halvad ajad. Ma mäletan aega 12 aastat tagasi, kui oli justkui põhjust laenu võtta, aga kui läksid laenuturule, siis öeldi, et laenu intressimäär on 10%. Ma arvan, et see kohutas mõningaid ära. Sel hetkel, kui usaldus riigi või majanduse vastu on oluliselt kannatada saanud, võivad intressimäärad minna liiga kõrgele. Aga laias laastus ma ütleks, et praegu on pigem aeg puhvreid koguda. See natuke seostub ka sellesama euroala keskpankade varaostuprogrammiga. Mõnikord on räägitud, et kui raha on nii odav, siis võiksid valitsused rohkem laenata. Aga vaatame, mida euroala valitsused on teinud. Samal ajal, kui keskpank on turult väärtpabereid ostnud, on euroala riigid tervikuna oma eelarvepoliitikat karmistanud. Nad ei ole teinud seda, et oleksid kasutanud seda akent stimuleerimiseks, kuna tegelikult seda vajadust nii väga polnud. Neil riikidel, kes olid võimelised seda kasutama, arenes majandus väga hästi, ja need riigid, kes seda stiimulit vajasid, olid ennast lõhki laenanud.
Loomulikult, kui me vaatame ainult seda taset, mis Eestis on 8–9%, Lätis ja Leedus 40%, kusagil mujal 60%, siis me võiksime öelda, et võtaks laenu. Aga teine asi on majanduse absorbeerimisvõime ja see tsükliline positsioon, mida ma varem mainisin. Kui me sellises olukorras, kus ettevõtted tõesti kurdavad väga palju tööjõupuuduse üle ja rakendatus on juba väga suur, proovime hakata näiteks väga suuri projekte ellu viima, siis ma arvan, et varem või hiljem me jõuame sellesama võõrtööjõu teema juurde, sest lihtsalt lühiajaliselt selline vajadus tekib. Hea meel oleks, kui eestlased tuleksid mujalt tagasi, aga ma arvan, et see hakkab kindlasti olema evolutsiooniline protsess. Nii et kui ma sõidaks Tallinna–Tartu maanteel ja mul oleks Ferrari, paak oleks kütust täis, ma saaksin 200-ga sõita, aga teie ütlete, et ma tohin ainult 110 sõita, siis tekiks mul küsimus, et kuidas nii. See "kuidas nii" on selle tõttu, et me tahame vältida õnnetusi ja kui keegi liiga kiiresti sõidab, ükskõik millise võimsusega, on see ohtlik. Võib olla ka nii, et kui liiga palju gaasipedaali vajutada, ükskõik, milline laenukoormus on, siis majandusel võtab aega, et seda absorbeerida.

Peeter Ernits
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, minugi poolt suur aitäh pika töö eest ja hea töö eest! Aga teema jätkuks: me oleme Euroopa Liidus ja ka laiemalt sellise masohhistliku poliitika musterkuju. Meil on seesama 8%-ne kõige väiksem riigilaen. Teie jutt siin oli, et võiks laenata, aga tegelikult ei saaks. Aga kui me võtaksime laenu kolm miljardit, siis oleks me laenukoormus 20% ringis ja oleksime ikkagi Euroopa Liidu supermusterlaps. Praegu oleme punane latern oma kasinuse ja masohhismiga. Mis siis ikkagi juhtuks, kui me selle kolm miljardit võtaks? Kas teie prognoosi järgi see tähendaks, et me avame väravad võõrtööliste suurte hulkade ees? Või kas taevas kukub kokku? Eesti on ainukene, kes sellist masohhistlikku poliitikat on ajanud.

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et tagasi vaadates keegi võib öelda, et me oleks võinud rohkem laenu võtta. Ma tuletaksin meelde, et endine Läti peaminister, praegune Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis käis kunagi siin Tallinnas Lennart Meri konverentsil. Ja tema vaade oli teistsugune: ta ütles, et teil on 10% SKT-st laenu, meil on 40%, aga mina ei näe, mida me selle täiendava 30% eest eriti nagu oleme saanud. Kas me oleme nüüd selle võrra rikkamad? Kindlasti on tegemist tasakaalupunkti leidmisega. Ma arvan, et ei ole mõtet ajada masohhistlikku poliitikat. Aga praegu ma ütleks, et ükskõik, kuidas me selle 10%-ni jõudsime, kui me hakkame katsetama seda jõuliselt kasvatada, siis selle laenu võtmise peegelpilt on eelarve puudujääk. Kui te räägite 3 miljardist, siis te räägite päris suurest osast SKT-st. Jah, see summa võib olla hajutatud, aga meil on ju olukord, kus majandus juba toimetab üle oma võimete, kus meil lihtsalt ei ole piisavalt masinaid ega seadmeid ega töötajaid võtta. Kui sellisel ajal hakata seda laenuraha turule paiskama, siis see minu arvates lihtsalt tekitab tasakaalustamatust. Ma arvan, et kui me räägime maanteedest, siis me ilmselt oleme sunnitud neid välisettevõtete abil ehitama. Võib-olla see on ka lahendus, aga igatahes see tasakaalustamatus saab kindlasti olema suurem. Aitäh!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud Ardo Hansson! Meil on tõepoolest teiega olnud väga konstruktiivne koostöö – nii siis, kui me olime valitsuses, kui ka siis, kui olime opositsioonis. Aitäh selle eest! Ja ma soovin teile edu järgmistele väljakutsetele vastamisel! Aga teie ametiaega jääb selline väga suuremahuline Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programm. Samas ma tean, et te ise olete kogu oma ametiaja olnud Eesti riigi võlakirjade suhtes pigem ettevaatlik ja meil ei olegi riigi võlakirju. Te saite osta riigiettevõtete võlakirju, aga mitte Eesti riigi võlakirju. Ja nüüd ma küsin teie käest: milline on teie kogemus, mida te arvate teistest eurotsooni riikidest, kellel on olnud riigi võlakirju? Kas te näete selles ka midagi positiivset, et riigil on võlakirjad? Millisel juhtumil võiks Eesti seda kaaluda?

Ardo Hansson
Aitäh! On räägitud, et Eesti Pank justkui Eestis ütleb ühte asja ja siis me lähme Frankfurti ja räägime teist asja. Esiteks, rahapoliitika ja eelarvepoliitika on erinevad asjad. Keskpank ei osta raha, ei lähe ka valitsuse juurde ega anna valitsusele otse raha, vaid me läheme turgudele ja ostame võlakirjade omanikelt võlakirju kokku. Ja nagu ma mainisin, sellel perioodil, kui keskpangad on ostnud kokku rohkem kui kahe triljoni eest valitsuste võlakirju, on euroala valitsused oma eelarvepoliitikat pigem karmistanud, mitte lõdvendanud selle tõttu. Mõte ei ole olnud mitte anda valitsustele raha, et nad hakkaksid seda kulutama, vaid just pigem, et see raha jõuaks erasektorisse ja et kusagil mingi ettevõte või kodumajapidamine, kes muidu ei oleks tarbinud või investeerinud, hakkaks tarbima. See vahe on olnud ka, et majanduse tsükliline positsioon on olnud erinev. Me oleme näiteks Eestis soovitanud ühte asja, kuna me olime juba tugevas tsüklifaasis ja meil oli vaja pigem natukene pidurile vajutada. Aga kui me vaatasime euroala majanduse näitajaid tervikuna, siis need näitajad olid nõrgad ja neid oli vaja nagu turgutada. Nii et tuleb vaadata detaile, nendes on teatud konsistentsust.
Igal asjal on omad plussid ja miinused. Ma arvan, et kui on juba võlakirjaturg tekkinud – me rääkisime enne kapitaliturgude tekkest, eks ole –, kui need võlakirjad on olemas ja inimesed saavad nendesse investeerida, siis see on iseenesest positiivne, avardab finantseerimise võimalusi. Nii et kui valitsus lõpuks otsustab, et tal on raha vaja, siis ega võlakirja instrument ei ole sugugi halb asi. Ent praegu ma arvan, et üks võimalus on ka lihtsalt emiteerida neid võlakirju mingis mahus, selleks et seda raha mitte kulutada, vaid panna kuhugi panka. Aga sellel on jälle oma hind. Me saame selle hoiuse pealt vähem raha, me maksame juurde selleks, et neid võlakirju toota. Ent seda on põhimõtteliselt võimalik teha. Nii et igal asjal on omad plussid ja miinused.
Aga ma tulen tagasi selle lühiajalise seedimisvõime juurde olukorras, kus majandus juba töötab täistuuridel. Tõesti, tööpuudus Eestis on 4,4% – väga väike igasuguste ajalooliste näitajate järgi otsustades. Palgakasv on ligi 9%. Kui me vaatame erinevaid näitajaid ja otsime tasakaalustamatuse näitajaid, siis on väga vähe selliseid või õigemini ma arvan, et peaaegu ühtegi ei ole, mis on jõudnud tasemele, kus see oli aastal 2005 või 2006, eelmisel buumiajal. Aga üks näitaja on juba suurem ja see on kaadri voolavus. Eestis vist 8–9% töötajatest per kvartal vahetavad oma töökohta. Ja jälle, sellel on oma plussid ja miinused. Võib-olla töövõtja seisukohast on see väga tore: sa võid julgelt jätta oma töökoha maha, teades, et – mitte küll igaüks, aga paljud – leiad kohe uue ja parema töökoha. Ja võib-olla see viibki meie majandust edasi. Aga teisest küljest, tööandja seisukohast, kui kaadri voolavus on pidev, kui paljud inimesed lähevad ära, siis tegelikult ei ole võimalik projekte enam ellu viia. Kusagilt pole võimalik inimesi pikka perspektiivi silmas pidades palgata ja see tekitab probleeme. Nii et siin on jälle vajalik tasakaalupunkti leidmine. Tööjõu voolavus on üks näitaja, mis on veelgi suurem kui eelmise buumi ajal.

Helle-Moonika Helme
Austatud ettekandja! Austatud koosoleku juhataja, vabandust, et ma nüüd niimoodi hiljaks jäin! Aga mul on selline väga põhimõtteline küsimus. Uue valitsuse koalitsioonilepingus on palju sellist, mis ehk muudab, ütleme, meie teatud fiskaalpoliitilist paradigmat. Ma lihtsalt küsin, kas Eesti Pank on põhimõtteliselt valmis koostööks uue valitsusega.

Eesti Panga president Ardo Hansson
Üks asi, mida ma olen viimastel aastatel rõhutanud, ja ma arvan, et edukalt: me oleme olnud väga apoliitilised oma väljaütlemistes. Kui me räägime, siis me räägime nendel teemadel, kus meil on olemas teatud kompetents. Me räägime üldisest riigieelarve tasakaalust. Me ei võta kunagi sõna spetsiifilistes küsimustes, kas seda maksustada või teist maksustada või kas tulude-kulude poolel selle peale kulutada või muude asjade peale kulutada. Meie mandaat on väga palju seotud just selle stabiilsusega ja meie kommentaarid on sellega piirdunud. Meil on kindlasti tänu oma kogemustele ja analüüsidele kujunenud välja omad seisukohad. Ma arvan, et me oleme olnud väga positiivselt meelestatud riigieelarve praeguse üldraamistiku suhtes. Tegelikult on meil praegu õige ajada seda vastutsüklilist liini, et headel aegadel on pigem mõistlik koguda reserve, halbadel aegadel on õige mitte koguda reserve ja neid pigem kulutada.
Teiseks, me teame, et tulevikus ootavad meid ees suuremad demograafilised väljakutsed. Me teame, et Euroopa Liidu raha enam tulevikus ei tule nii palju, kui seda on seni olnud. Ja siin tuleb ka märkida, et seda raha on netona olnud umbes 3% meie SKT-st. Kui Eesti on Euroopa Liidu eelarvesse sisse maksnud umbes 1% SKT-st ja tagasi saanud umbes 4%, siis neto on umbes 3% aastas. Kui seda raha ei oleks tulnud, siis me oleks saanud selle laenata, aga me saime selle sisuliselt nagu ilma tagasimakse kohustuseta. Nii et mingil määral mõjutab laenuraha meie majandust ja seda laenuraha on tulevikus vähem. On vähem euroraha, halvem demograafiline olukord jne. Aga praeguses olukorras on meil minu arvates väga mõistlik puhvreid koguda. Nii et me toetame seda üldist lähenemist, mis on kirjas praeguses seaduses.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Leo Kunnas
Tänan, lugupeetud juhataja! Tänan ka teid, lugupeetud Eesti Panga president, nii ettekande kui tehtud töö eest! Minu küsimus on väga lühike. Kuidas te suhtute laenu võtmisse riigi kaitsevõime arendamise eesmärgil? Ei ole saladus, et meil on praegu üsna suured võimelüngad, mis praeguses julgeolekuolukorras võivad meile ohtlikuks osutuda.

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et neid teemasid, mille peale raha kulutatakse ja kuidas sedagi valdkonda rahastatakse, tuleks eraldi käsitleda. Üks teema on, mille peale Eesti riik oma raha kulutab: kas me pigem kulutame riigikaitse peale, maanteede peale, hariduse peale või mille peale iganes. Keskpangal selles küsimuses oma seisukohta ei ole. See on väga selgesti poliitiline küsimus ja see tuleb lahendada siin saalis. Teine küsimus on, et kui teatud kulutused on vajalikud, siis kuidas neid katta. See on tehniline küsimus. Ja selle üle mõeldes peab jälle vaatama, kas see on ikka kooskõlas riigi tasakaalus arenguga.
Strateegiline sõdur hiilis vastusest mööda, viidates Ardo Hanssonile, kes aga ei vastanud ka küsimusele.
Mina taolisel positsioonil olevate inimeste (pean silmas EP) taolist selgrootust ei mõista. Ei julgeta seda avaldada? Pole kooskõlas üldise eduraportöörlusega?
See oma arvamuse omamine pidigi eristama haritlast lambast - võime omada elu eri teemadel oma arvamust, mitte joosta teiste määgimise järgi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Strateegiline sõdur hiilis vastusest mööda, viidates Ardo Hanssonile, kes aga ei vastanud ka küsimusele.
Vastas ju küll. Ütles välja, et praeguste majandusnäitajate juures oleks mõistlikum reserve koguda, sest mitmete asjade kokkulangemise tõttu võivad meid ees oodata raskemad ajad. Ta polnud põhimõtteliselt laenu võtmise vastu, kuid viitas sellele, et see peaks toimima õigel hetkel. Tema seisukoht oli, et kui majandus on üldiselt heade näitajatega (täistööhõive) ja kasvamas, siis selle täiendav hoogustamine laenamisega ei ole mõistlik.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist