Vene luurajad tänapäeva Eestis

Sõjaväeluure. Ja mitte ainult sõjaväe. Aga KaPo foobiad siia teemasse ei sobi.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Kriku »

PM kaevas välja veidra afääri :?

On nad spioonid või poliitilised põgenikud?
Arved Breidaks, reporter
Seljas eraldusmärkideta laigulised militaarrõivad, enesekaitseks taktikalised noad, torkenaasklid ja pipragaas, otsivad kaks Venemaalt Eestisse imbunud meest piiriäärses Sirgova külas lähenevat mootorimürinat kuuldes võsastikus varju. Kui Eesti piirivalve nad leiab, meenutavad piiririkkujad pigem kurikuulsaid Krimmi «rohelisi mehikesi» kui tagakiusatud põgenikke, kellena nad end kohe esitlevad.

Mullu 23. augustil kell 15.37 registreerib Eesti piirivalve seiresüsteem Setomaa vallas piiririkkumise suunaga Venemaalt Eestisse. See ei ole iseenesest väga üllatav, sest idanaabri juures on alles kuu aega tagasi lõppenud jalgpalli MM, mille järellainetuses jõuab Eesti rohelisele piirile kümneid Euroopa poole teel olevaid õnneotsijaid.

Ent sel korral pole piiririkkujateks Aasiast või Aafrikast pärit illegaalid. Kaks vene meest on tulnud üle kontrolljoone kohas, kus lõppeb mullu kevadel valminud uus, topelttaraga piirilõik ja redutavad piiriposti nr 158 lähistel võsas. Siis käib aga kõik väga kähku.

Mootorimüra läheb valjemaks ja kui samas piirilõigus ATV-ga patrullinud piirivalvurid põgenikud võsast leiavad, on tandem jõudnud Eesti pinnal olla kõigest 7 minutit. Mehed tõstavad allaandmise märgiks käed üles ning paluvad Eestilt rahvusvahelist kaitset. Kell on saanud 15.44.

Aktivisti hirm vene vangla ees

Sel kombel Eestisse jõudnud Andrei Kovalevi (22) ja Denis Makartsevi (24) lugu on aga keerulisem kui esmapilgul paistab, sest politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei taha ega taha jääda uskuma, et mehed tõepoolest pagesid Eestisse Putini režiimi repressioonide eest. Vastupidi: meeste varustus, päritolu, kohati vastuolulised ütlused ja teekonna kirjeldused tekitavad kahtlusi, et Eestisse imbunud mehed võivad olla hoopis mingil muul missioonil.

Denis Makartsev tunnistab ülekuulamisel, et põgenes Venemaalt teda väidetavalt ähvardanud vangistuse eest. Doniäärses Rostovis elanud mees nimetab end aktivistiks, kes organiseeris koos kaaslastega kodulinnas meeleavaldust inimeste kaitseks, kelle vara sai 2017. aasta augustis lahvatanud suurpõlengus kannatada (tulekahjus sai kannatada 120 hoonet, enamik neist elumajad).

Võimud olid sel põhjusel läbi otsinud Makartsevi kodu ja teda mitu korda ülekuulamisele kutsunud, kuid alati seejärel vabastanud. Kuna tulevik näis tume, otsis Makartsev pikalt võimalust Venemaalt lahkumiseks ning Eesti valis esimeseks sihtriigiks põhjusel, et siin pidavat kõige lihtsamini varjupaiga saama.

Asjaolud viitavad sõjalisele taustale

Koos Andrei Kovaleviga valmistusid nad rohelise piiri ületamiseks enda sõnul pikalt ja põhjalikult. Piiri lähedusse jõudnuna tõmbasid nad selga eraldusmärkideta militaarriided, varustuseks neli nuga, kaks torkenaasklit, pipragaas ja katelok.

Kuigi nii riietus kui varustus pärinevad väidetavalt Vene jaekaubandusest, andis see PPA-le põhjust arvata, et meeste taust võib olla sõjaväeline ning seda mitte üksnes põhjusel, et mõlemad on läbinud väeteenistuse. Fakt on, et Makartsevi ja Kovalevi koduks olev Rostovi oblast külgneb Venemaa kontrollitavate Ukraina Luganski ja Donetski nn rahvavabariikidega. Märgiline on ka Kovalevi ihul olev tätoveering, mida Eestis seostatakse natsismi ja paremäärmuslusega, kuigi Kovalev ise peab seda vanaslaavi sümboliks.

Infotahvel hoiatab piiritsooni algusest.

Vene piirivalve lasi tulema

Kahtlusi meeste jutu tõsiseltvõetavuses tekitab lisaks fakt, et enne piiritsooni jõudmist peeti nad Kovalevi juhtu järgi Vene piirivalve poolt kinni, kuid vabastati pärast dokumentide kontrolli. Makartsev seevastu väidab, et mingit kohtumist vene ametivõimudega polnudki. Kumb siis valetab?

Juhul kui meeste dokumente kontrolliti, seab see PPA hinnangul kahtluse alla nende väidetava tagaotsimise Venemaal – tagaotsitavad vaevalt edasi oleks pääsenud. Kuid meeste pääsemine võis olla ka Vene piirivalve praak, sest, nagu kirjutab Kovalev oma seletuskirjas, nende andmeid andmebaasist üle ei kontrollitud.

Küsitavusi on veel. Enda jutu järgi viibisid põgenikud piirialal juba pikemat aega, kuid viivitasid mingil põhjusel ületulekuga, kuigi päästva Lääne piiritähised olid juba käeulatuses. Peale selle äratas kahtlust asjaolu, et kui nad juba üle piiri olid jõudnud, ei otsinud mehed Eesti võimudega ise kontakti, vaid, vastupidi, peitsid end piirivalvurite eest põõsastesse.

Oht Eesti julgeolekule

Jõudmaks selgusele, kas Makartsevi ja Kovalevi puhul on tegemist pühakute või kelmidega, et mitte öelda spioonidega, küsib PPA päev pärast meeste tabamist Tartu halduskohtult luba paigutada nad kuni kaheks kuuks oma kinnipidamiskeskusesse. Üheks ajendiks on hinnang, et mehed võivad vabadusse jäädes kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Selle loa kohus ka annab.

Makartsev ja Kovalev pole aga asjade sellise käiguga sugugi rahul. 14. septembril esitavad nad Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles peavad endi kaheks kuuks kinnipidamist põhjendamatuks. Oma seisukoha kaitseks on meestel kaks väidet: esiteks on nende isikud tuvastatud ja teiseks ei kavatse nad Eestist põgeneda.

Samuti eitavad mõlemad mehed oma väidetavat sõjaväelist tausta, kinnitades, et paramilitaarne varustus ega päritolu rahvusvahelise konfliktikolde naabrusest ei anna põhjust teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi.

Väljaehitatud piirilõigust läbi pugeda pole enam sugugi lihtne.

PPA-l puudub usaldus

Politsei- ja piirivalveamet jääb aga ringkonnakohtule esitatud vastuses oma varasemate seisukohtade juurde, et meeste tegelik eesmärk ei pruugi olla saada Eestilt rahvusvahelist kaitset ning vabastamise korral võivad nad põgeneda.

Ringkonnakohus jätab 27. septembril ja 9. oktoobril tehtud kohtumäärustega mõlemad mehed kinnipidamiskeskusse luku taha. «Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et senini ei ole isiku käitumine tekitanud piisavalt usaldust, et kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,» seisab mõlema mehe kohta tehtud kohtumäärustes.

Tagasi Venemaale?

Asjade edasine käik võttis Makartsevi ja Kovalevi suhtes hoopis ebasoodsa suuna, kui nende suhtes algatati kriminaalasi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise pärast. Selle eest näeb karistusseadustik ette rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega, kuid see pole peamine. Süüdimõistmisele ja karistuse kandmisele järgneks nende väljasaatmine Venemaale.

26. novembril saadab Lõuna ringkonnaprokuratuur Võru kohtumajja Kovalevi ja Makartsevi kriminaalasja materjalid. Asi soovitakse lahendada kokkuleppemenetluses, sest piiririkkumise fakt on tõestatud ja küsimus on üksnes karistuse suuruses. Kriminaalasjast päästvat pagulase staatust pole paistmas.

Võru kohtumajas jääb kokkulepe aga kinnitamata, sest tänavu 21. veebruaril otsustab politsei- ja piirivalveamet vastupidiselt oma varasematele kõhklustele anda nii Makartsevile kui Kovalevile Eestis pagulase staatus ja elamisluba rahvusvahelise kaitse andmise seaduse järgi.

Asjaolud jäävad salastatuks

Prokuratuuril ei jää sellises olukorras üle muud, kui saata 15. märtsil kohtule kriminaaltoimiku tagastamise taotlus, sest kui meestele on antud rahvusvaheline kaitse, ei ole nende toime pandud piiriületus enam sugugi õigusvastane ja kohtupidamist ei tule.

Mis aga pani Makartsevisse ja Kovalevi esmalt nii umbusklikult suhtunud PPA-d meelt muutma? Milline oli see kriitiliselt oluline teave, mis laekus kolme kuu jooksul alates mullu novembrist tänavu veebruarini, mis hajutas varasemad kõhklused? See jääb avalikkuse eest varjule, sest PPAs läbi viidavad varjupaiga andmise menetlused on konfidentsiaalsed ning Makartsevi ja Kovalevi puhul erandit ei tehta.

***

Loo kirjutamise aluseks kohtumaterjalid ning politsei- ja piirivalveameti selgitused.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Fucs »

Суд изучит чатную жизнь
Закончено расследование дела о «ростовской Telegram-революции»
Ъ-Юг России-Online от 28.12.2018, 12:40
Стоит отметить, что список фигурантов дела может расшириться. “Ъ-Юг” стало известно, что еще двое участников того чата в Telegram, Андрей Ковалев и Денис Макарцев, которые ранее проходили свидетелями по этому уголовному делу, попали в федеральный розыск. В отношении них возбуждены уголовные дела по ст. 282 УК РФ (возбуждение ненависти по признакам национальности). В копиях обвинительных заключений, которыми располагает “Ъ-Юг”, говорится, что оперативники МВД нашли на страницах молодых людей в социальных сетях националистические аудио- и видеозаписи. Еще до возбуждения уголовных дел Макарцев и Ковалев успели пересечь границу России и сейчас просят политическое убежище в одной из стран Евросоюза. Еще один участник злополучного чата, Дмитрий Чернов, также бежал из России, сейчас он скрывается в одной из стран СНГ.
https://www.kommersant.ru/doc/3845607
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

... kaks torkenaasklit... - see võiks olla заточка, teritatud metallese (viil, nael jne.), vangide relv
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Kriku »

Tänavu mais tabas kaitsepolitsei (Kapo) Venemaa föderatsiooni kodaniku (initsiaalid A A), kellele esitas riigiprokuratuur süüdistuse Eesti vastu suunatud vägivallata tegevuse karistusseadustiku paragrahvi järgi. Suurema kärata mõistis Harju maakohus A A süüdi kolm kuud hiljem, 29. augustil. Luurajale mõisteti viis aastat reaalset vangistust. Juhtumit arutati kokkuleppemenetluses. Süüdistuse esitas kõigi suuremate spioonikaasustega tuntust kogunud riigiprokurör Inna Ombler. Lisaks vanglakaristusele konfiskeeriti isikult 1300 eurot kuritegelikku tulu.

Selle paragrahvi raames pikemat vanglakaristust pole varem Eestis rakendatud. Samasugune vanglakaristus mõisteti 2017. aastal Artjom Zintšenkole, kelle GRU värbas koguma infot Eesti riigikaitseliste objektide kohta. Mullu sai 20-aastane Aleksei Vasilev karistuseks aasta vähem, neli aastat vangistust. IT-taustaga Vasilevi süüdistati toona selles, et ta valmistas ette koodi, mille abil saaks ligipääsu ühe riigiasutuse wifi sisevõrku.

Avalikku tähelepanu uus luuramisjuhtum seni saanud pole, sest prokuratuur ja kaitsepolitsei pole sellest avalikult rääkida saanud. Postimehe päringu peale sõnas Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp, et konkreetse süüdistuse asjaolusid ei saa avada ka nüüd, sest kaitsepolitsei pole sellest juhtumist kerkinud juhtlõngadega veel lõpetanud.

Viimase paari-kolme aasta jooksul on tabatud vähemalt 15 isikut, kelle Venemaa julgeolekuteenistus (FSB) või sõjaväeluure (GRU) on värvanud Eestis tegutsema. Viimase sellise juhtumi leiame kevadest. Tartu maakohus karistas 20. märtsil 31-aastast Eesti-Vene topeltkodakondset Dmitri Kozlovi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Tema ülesanne oli koguda teavet politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvega seotud hoonete, töötajate, sõidukite, tehnika ja töörežiimide kohta ning see info Venemaale edastada. Samal kuul, 26. märtsil vahistati endine kapo teenekas ametnik Vladimir Kulikov kahtlustatuna samuti riigivastases tegevuses. Kuna temal oli varasemalt olemas riigisaladuse luba, võib see süüdistus ümber kvalifitseeruda ka riigireetmiseks.
https://www.postimees.ee/6775162/eestit ... teks-vangi
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Roamless »

Äkki tegu mingi järjekordse salakaubavedajaga, kes kohustuslikus korras pidid andma infot ka meite PPA ametnike ja piirirajatiste kohta. Igasugu õppuste pildistajaid ja sõjaväe objektide lähedal juhuslike droonilennutajaid meil, erinevalt Venemaast endast, kinni ei panda, vaid minuteada saavad trahvi, pildid videod paremal juhul kustutatakse kehvemal juhul salvestustehnikat tagasi ei anta, lisaks sellele, et andmed kirja lähevad.
Unforeseen consequences
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Leo »

Kapo avalike suhete inimene ju selgitab, et osasid selle inimesega seotud asju veel uuritakse, sellepärast ei saa ka veel detailidest rääkida ja nime avaldada. 5 a karistus viitab sellele, et millegi väga ohtlikuga ta ei tegelenud, samas igasugu salakaubavedajate asjad tuleb ka lõpuni selgeks teha, sest salakaubavedajaid saab vajadusel kasutada illegaalide riiki toimetamiseks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Kriku »

Endine kaitsepolitsenik Kulikov sai 5 aastat: https://www.err.ee/988520/kohus-moistis ... eest-vangi
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Health »

Äkki keegi jäksab avada. Teoreetiline mõtteharjutus aga huvitav ilmselt ikkagi.

https://leht.postimees.ee/6796097/luura ... eperioodil
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Millegipärast ei ole teemat?

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..et millegipärast ei leidnudki Eesti julgeoleku paneelist teemat, kuhu selline asine artikkel postitada :roll: :?:
Eestis tegutsevatel spioonidel pole hõlpu

Eestis on viimase kümne aastaga paljastatud rohkem spioone kui üheski teises NATO või EL-i liikmesriigis.

PEETER KORMAŠOV


Täna õhtul ETV-s linastuv sari „Reetur” on saanud ainest taasiseseisvunud Eesti spioonilugudest. 2000. aastate esimene pool, mil sarja sündmustik hargneb, oli ka tegelikult Eesti julgeolekuteenistuste jaoks ärev aeg. NATO ja Euroopa Liiduga liitumine tõstis riigi Vene luure jaoks veelgi suuremasse huviorbiiti. Ka ajalooliselt on Eesti välisluurajatele huvi pakkunud – ja mitte ainult Stirlitzile. Eriti kuumaks läks õhkkond 1930-ndatel, kui Jossif Stalini jaoks oli oluline Tallinna kontrollida, hoidmaks Põhja- ja Lääne-Euroopa silmad NSV Liidu siseasjadest eemal. Külma sõja ajal saatsid agente siia nii inglased, ameeriklased kui ka rootslased.
Välismaalaste ees saab ikka kelkida, et Graham Greene’i „Meie mees Havannas” on inspireeritud tema Tallinnas käikudest (esimene oli 1934. aastal). Inglise kirjaniku Ian Thomsoni sõnul rääkis Greene oma naisele Tallinnast suure vaimustusega. Kõik olevat olnud hirmus odav, eriti viin. Muu hulgas veetis kirjanik lõbusalt aega Briti asekonsuli ja väidetava SIS-i (Briti luure) agendi Peter Edmund James Lesliega. Eesti pealinna asemel sai romaani tegevuspaigaks lõpuks küll Castro-eelne pulbitseva ööeluga Havanna, mis tundus humoorika jutustuse jaoks sobivam kui selleks ajaks Nõukogude võimu alla langenud Tallinn.

On süüdi mõistetud, on välja vahetatud

Tänapäeva Eesti riigi spioonielu katab mõistagi saladuseloor ja me ei kuule just tihti välis- või kodumaal luuretööd tegevatest eestlastest. Julgeolekukaalutlustel ei avaldata, kes võiksid olla praegusajal Richard Maasingu või Alfons Rebase mõõtu tegijad. „Me ei tea neist praktiliselt midagi. On inimesi, kes on Venemaal luuramise eest süüdi mõistetud, ja on inimesi, kes on välja vahetatud. Aga kuna Venemaa pole õigusriik, pole see info ka alati usaldusväärne,” ütleb rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse (RKK) teadur, ajaloolane Ivo Juurvee. Ühed viimased, kes Venemaal Eesti spioonidena süüdi mõisteti, olid Raivo Susi ja Arsen Mardaleišvili 2016. aastal.
Ettevõtja Susi vahetati 2018. aastal Eestis salakuulamise eest viieks aastaks vangi mõistetud Artjom Zintšenko vastu, Mardaleišvili kannab Venemaal spionaaži eest range režiimiga koloonias 11-aastast karistust. Ivo Juurvee kirjutab oma 2018. aastal ilmunud raamatus „100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis”, et hilisema aja puhul on Venemaa meedias Eesti luuretegevuse kohta avaldatule kinnitust leida raskem. Ent varasemgi info pole alati usaldusväärne: näiteks nimetas kapo oma aastaraamatus 2005. aastal Venemaal Eesti heaks luuranud nelja isiku tabamist lavastuseks, milles „peanäitleja rolli täitsid FSB enda agendid”.
See-eest on avalikkusele kättesaadava info järgi teada, et Eesti vastuluure töötab hästi. Eelmise aasta novembris ilmus RKK-lt Ivo Juurvee ja Lavly Perlingu analüüs „Russia’s Espionage In Estonia” („Vene spionaaž Eestis”). Sellest nähtub, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis tabatud rohkem Vene spioone kui üheski teises NATO või Euroopa Liidu liikmesriigis. 2009. aastast on Vene eriteenistuste heaks töötamises süüdi mõistetud 20 isikut.
Juurvee sõnul on sellisel edul mitu põhjust. „Spionaaži või vastase luuretegevuse vastu võitlemine on alati mingil määral poliitiline tegevus. Juhul kui pole poliitilist tahet, sellega ei tegeleta,” ütleb Juurvee. On vaja oskusteavet, vastavaid seadusi ja eri asutuste koostööd, nii rahvusvahelist kui ka riigisisest, kinnitab ta. Viimati nimetatu tähendab Eesti puhul prokuratuuri ja kaitsepolitsei koostööd. Kindlasti on julgeolekuasutuste töötajatel infot, mis tavakodaniku näost kaameks võtaks, samuti jääb vandenõuteoreetikute ja spionaažifännide fantaasiale küllaga ruumi. Siiski saab Eesti avalikkus neist asjust üsna adekvaatset infot.

Süüdimõistmine kui üks võimalus

„Mulle on jäänud mulje, et vähemalt selles vallas, mis puudutab süüdimõistetud spioone, näeme Eestis ikkagi tervikpilti. Ma ei tea ühtegi lugu, mis poleks avalikkusest läbi käinud, ja kahtlen, kas selliseid üldse on,” ütleb Juurvee. „Süüdimõistmine on seejuures ainult üks võimalus, teine variant oleks näiteks võtta viisa ära neilt, kes pole Eesti kodanikud, või lasta töölt lahti need, kellel on saladustele ligipääs. Eesti on aga läinud süüdimõistmise teed.” Eespool nimetatud uuringust nähtub, et selline lähenemine on olnud mõistlik, sest mõjub heidutavalt neile, kes kaaluvad koostööd mõne välisriigi luureteenistusega. „Vahelejäämise tõenäosus on suur ja karistused on suhteliselt karmid,” lisab Juurvee.
Luureajalugu vaatlevas teoses kirjutab ta, et kaugeltki kõik maailma spionaažijuhtumid ei jõua avalikkuse ette. Põhjus võib olla see, et ei soovita avalikku häbi, tahetakse hoida häid suhteid riigiga, kelle heaks salakuulaja töötas, või pole süüdimõistva otsusega kohtuprotsessiks piisavalt tõendeid. Seega oli taasiseseisvunud Eesti esimese riigireeturi Herman Simmi tabamise avalikkuse ette toomine 2008. aastal julge samm. „Mida suurem töövõit, seda mõrum pill alla neelata nii luurekogukonnale kui ka riigile ja ühiskonnale,” sõnastab Juurvee vastuluure paradoksi. Simmi riigireetmise eest vahistamine pidi mõjuma hirmutavalt: kokkuleppemenetluse korras määrati talle 12 aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Kuna toona oli võimalik maksimummäär 15-aastane vangistus ja kokkulepe eeldab selle lühendamist, sai Simm sisuliselt maksimaalse võimaliku karistuse. 2009. aasta oktoobrist on selle kuriteoliigi eest võimalik määrata ka eluaegne vangistus – Eesti õigusruumi kõige karmim karistus.
Tuntud riigireetur on 2012. aastal 16 aastaks vangi mõistetud ja 26. septembril 2015 Piusa jõe sillal Venemaaga kaitsepolitseinik Eston Kohveri vastu vahetatud Aleksei Dressen. Samuti teenisid pika vanglakaristuse 2019. aastal 15 aastaks ja kuueks kuuks trellide taha läinud Deniss Metsavas ning 2013. aastal 15 aastaks vangi mõistetud Vladimir Veitman. Pärast esimeste riigireeturite paljastamist on avalikkuse huvi mõnevõrra lahtunud ja nende tabamisest saanud pigem rutiinne, julgeolekuasutuste head tööd kinnitav tegevus.

LUURETÖÖ TULEVIK
Inimluure (rahvusvahelise lühendiga HUMINT) pole muidugi ainus info kogumise viis, järjest rohkem teeb ära tehnoloogia. „Spioneerimises on juurde tulnud tehnilisi vahendeid ja otsitakse võimalusi, et kontakt poleks füüsiline. Näiteks on USA-s vahele jäänud Vene luurajad kasutanud Bluetoothi. Juba külma sõja ajal kasutati skeemi, et keegi pargib auto kuskile ja talle sõidab kõrvale teine auto, mis tõmbab sealt kähku raadiolainete kaudu infot. Praegu on silmast silma suhtlemine ja reisimine koroona tõttu pärsitud, mis ei tee luurajate tööd lihtsamaks. Internetis info vahetamise puhul jääb ju kõigest jälg, mis muudab selle kasutamise ohtlikuks,” selgitab Ivo Juurvee.
Ühtset portreed ei ole

Vanuselt ja omadustelt on süüdimõistetud väga erinevad. „Ühtset spiooniportreed ei ole,” ütleb Juurvee. „Umbes veerandil neist on olnud juurdepääs riigisaladusele. Ülejäänutel pole seda olnud ja nad on pigem kogunud infot infrastruktuuri, Eesti politsei, piirivalve ja kaitseväe kohta. Nende puhul on peamiseks ametiks salakaubavedaja, nad on tegutsenud Eesti idapiiril.” Ühisjoonena torkab silma, et suurem osa süüdimõistetuid on mehed, nende seas on olnud ainult üks naisterahvas. Peale salakaubavedajate on nende seas olnud ka eraettevõtjaid, sisejulgeoleku töötajaid ning üks võitluskunstide treener ja IT-üliõpilane. „Diplomaatia on olnud spioonide põhiline kattevari aastakümneid ja on seda siiani. Aga näiteks hiinlased kasutavad USA-s ka ärimehi ja ajakirjanikke, samuti tudengeid ja akadeemilist personali,” loetleb Juurvee. Järjest rohkem infot on võimalik kätte saada avalikest allikatest.
Kui palju on Eestis üldse spioone, kes töötavad Venemaa või mõne teise riigi luureteenistuse heaks? „Võime proovida seda küsimust lahendada läbi ajalooprisma,” ütleb Juurvee. 1920-ndatel ja 1930-ndatel sai tema sõnul Eesti riigisaladustele ligi pääsenud inimesi üles lugeda ühe käe sõrmedel. „Ma eeldan, et ka praegu ei saa neid olla väga palju. Tõeliselt heade allikate arv ongi väike, seda näitab ka külma sõja kogemus.” Mõistagi ei tule välisjulgeolekuoht ainult Venemaalt. „Hiina luuretegevuse kasvu eest on hoiatanud nii kaitsepolitseiamet kui ka välisluureamet. See oht on ilmunud kapo aastaraamatule sarnastesse publikatsioonidesse ka meie naaberriikides,” ütleb Juurvee. Avalikke kaasusi pole olnud palju, kuigi 2018. aastal süüdistati näiteks Rootsis üht meest Hiina heaks Tiibeti põgenike järele luuramises.
„Vajadus luureteenistuste järele ei kao, pigem on see järjest suurenenud. Me pole enam 1990-ndate lõpus või 2000-ndate alguses, mil tundus, et kõik ongi partnerid, ajalugu on läbi ja ees ootab suur sõprus. Pigem on luureüksuste isikkooseisud viimastel aastakümnetel suurenenud,” nendib Juurvee. „Ja kui vaadata näiteks mõrvu, mida Vene eriteenistused välismaal korraldavad, siis need on oluliselt jõhkramad kui veel külma sõja lõpuperioodil.” Eestis antakse tema hinnangul endale neist ohtudest hästi aru, mida näitab ka tõsiasi, et avastatud ja süüdi mõistetud on 20 isikut.

KLASSIKALINE LUURESKEEM
Spiooni juhib tavaliselt spetsiaalse ettevalmistuse saanud eriteenistuse töötaja (luureohvitser, luuraja- ehk agendijuht). Tema annab ülesandeid ja võtab kogutud informatsiooni vastu. Teisel pool on võõrriigis tegutsev spioon, kes seda infot kogub. Sageli püütakse salastatuse huvides info saaja ja spiooni kokkupuudet vältida ning kasutatakse nn postkaste. Postkastid jagunevad „elusateks” ja „surnuteks”. Surnud postkast on koht, kuhu info jäetakse. Elus postkast on isik, nt kuller, kelle ülesanne on edastada info ühelt isikult teisele või ühest postkastist teise.
„Info jäetakse näiteks filmirulli või mälupulgaga kuhugi, kust agendijuhist luureohvitser selle üles korjab. Teiselt poolt jäetakse sinna juhised koos rahaga. See on klassika, mida on tõenäoliselt kasutatud sajandeid,” märgib Ivo Juurvee. Oma raamatus kirjutab ta, kuidas Herman Simm näitas uurijatele Tallinna botaanikaaia juures tihnikus kätte koha, kuhu ta jättis 1990. aastatel talveõhtul kokkulepitud kohta kahe puu vahele 200-grammise mahlapaki. Pakis olid fotofilmikassetid pildistatud salamaterjaliga.
Aitäh Borja, allikas jälle ununenud: https://epl.delfi.ee/lp/eestis-on-viima ... d=91068055
E.T.
Manused
AD 2020.jpg
AD 2020.jpg (34.98 KiB) Vaadatud 9495 korda
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
VMO
Liige
Postitusi: 236
Liitunud: 30 Sept, 2016 10:49
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas VMO »

Eilse uudise valguses on justkui alanud sotsialistlik võistlus sõbralike naaberriikide teenistuste vahel.
Kapo pidas kinni eestlanna, keda kahtlustatakse Eesti vastase suhte loomises, vaenuliku luuretegevuse toetamises

Riigiprokuratuur kahtlustab 41aastast eestlannat Eesti Vabariigi vastase suhte loomises ja vaenuliku luuretegevuse toetamises.
Kaitsepolitsei pidas naise hiljuti kinni ja Harju maakohus võttis ta vahi alla.
Eestlanna ei ole riigiametnik, ei kuulu ühtegi erakonda, pole kandideerinud valimistel ega ole avaliku elu tegelane.
Internetist ei leia Tallinnas elava naise kohta peaaegu mitte midagi, ainult viiteid keskmisest eksklusiivsema spordiala harrastamisele.
Talle kuuluv osaühing tegeleb äri- ja juhtimisalase nõustamisega. Ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli umbes 30 000 eurot ja kasum 16 000 eurot. Firma omas 600 000 euro väärtuses mingit vara, mille eest polnud veel tasutud.
Naine õppis 1990ndatel õigusteadust ning osales nullindatel aeg-ajalt kohtus enamasti tsiviilvaidlustes juriidilise esindajana.
Facebooki kontost selgub, et eelmisel aastal külastas naine Hiinat.
Riigiprokuratuur on esitanud naisele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastase suhte loomises või pidamises välisriigi ülesandel tegutseva isikuga.
Tegemist on karistusseadustikku alles eelmisel aastal lisandunud kuriteokoosseisuga. Sellise keelatud suhte eest lubab seadus panna süüdlase kuni kuueks aastaks vangi.

Lisaks on saanud naine kahtlustuse Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse toetamises. Seejuures ei ole tegemist riigireetmise ega salakuulamisega. Antud kuriteo puhul näeb seadus ette 2-15 aastase vanglakaristuse.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja kommenteeris Ekspressile, et see on salajane kriminaalasi ja selle sisust ei saa ta rääkida.
https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=91270413

Mida tähendab Eesti Vabariigi vastase suhte loomises välisriigi ülesandel tegutseva isikuga? Ja luuretegevuse toetamises?
KategorieC
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas KategorieC »

Võibolla mingi teadlik fiktiivabielu, et vastase luurajale mingid paremad tingimused luua?
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Leo »

Artiklis nagu vihjatakse et naine on käinud Hiinas, võibolla sealt oligi probleem? Varemgi on olnud juttu hiina eriteenistuste tegevusest.
HAT
Liige
Postitusi: 965
Liitunud: 25 Dets, 2016 10:18
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas HAT »

KategorieC kirjutas:Võibolla mingi teadlik fiktiivabielu, et vastase luurajale mingid paremad tingimused luua?
Fiktiivne abielu- mitte ainult. Variante on küllaga.
1. Variettevõtte/d mille asutamiseks /toimimiseks kasutatakse vaenuliku luure finantse.
2. xxx...
3. xxx...

Juhtum huvitav - see vaenutegevuse toetamise paljastamine sai ilmselt alguse "tuvastatud luuraja/te " monitooringust. Luuraja/te tegevus oli sedavõrd latentne, et tõkestamiseks tõmmati baas / loe: naine/ alt ära. Pole mõtet resurssi kulutada kui muu kasu välistatud + selge signaal ülejäänud sihtgrupile. .
Teadlik tegevus- kui kõik kohtus peab , siis teadlik kindlasti.
41.a ja jur. teadmisi omav isik pidi aru saama kust ja mis tuul puhub.
Selles maailmas rumalaid ei ole. Küll aga on rumalused .
Trtmppa
Liige
Postitusi: 46
Liitunud: 27 Mär, 2016 18:01
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Trtmppa »

Täisteksti kahjuks pole. Kui mõni teine teema sobib paremini siis palun lahkesti ümber tõsta, ise hetkel ei leidnud.

https://leht.postimees.ee/7124221/vastu ... 1606975129
Maailm meie ümber on pidevas muutumises ning riikidevahelist koostööd, kaupade ja teenuste ning inimeste vaba liikumist ja vabadusi soosiv liberaalne ja demokraatlik maailmavaade on viimastel kümnenditel vorminud Euroopat. Praeguses Euroopa Liidus ei ole riigipiiridel enam selline tähendus kui veel külma sõja päevil.
1990. aastatel tekkis korraks selline tunne, et külma sõja aegne polariseeritud riikide maailmavaateline vastasseis oleks Euroopas justkui hajunud ja vaenulikest riikidest lähtuv oht kadunud. See tunne ei püsinud aga kaua, kuigi mitmel Venemaa Föderatsiooni piiridest kaugemal paikneval riigil võis seda illusiooni jätkuda veidi pikemaks ajaks. Ka sõjaline liit NATO muutus külma sõja järgsete aastakümnete jooksul, ­eelistades sõjalistele koostööformaatidele poliitilist ja teaduskoostööd ning oli kaotamas oma sihti ja identiteeti. See muutus ja mõningane peataolek sai selge lõpu Krimmi okupeerimisega.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Vene luurajad tänapäeva Eestis

Postitus Postitas Leo »

Lisasin siia kapo peadirektori asetäitja Aleksander Tootsi pika ja põhjaliku artikli kogu teksti, sest kindlasti see väärib mõttega lugemist.

Samas on praegu Covid-19 tingimustes elav maailm toonud välja, kui habras on piirideüleselt toimiv
maailm. Informatsioon võib levida hetkega teise maailma otsa, aga piirideta leviva viiruse tõttu
tekkinud hädaolukorras on ikkagi riigid need, kes kaitsevad oma elanikke ja peavad tagama nende
heaolu. Ka piirideta maailmas peavad riigid muutunud oludega kohanema ning õppima ennast ja
oma elanikke kaitsma.

Mustvalged värvid

Olgu maailmakaart aga kui värviline tahes, vastuluure maailm on endiselt mustvalge. Vastuluure- ja
luuremaailma kiputakse ette kujutama põnevuslmidest pärinevate klišeedega ning jamesbondiliku
võitlusega maailmakorda tasakaalust välja lüüa sooviva kurja vastu. Võimalik, et sellise kujutluspildi
tekke põhjus on vastuluure- ja luuremaailmaga kaasas käiv salastatus või sellest vähene kirjutamine
ja rääkimine. Samas on eesti keeles sõnad «spionaaž» ja «spioon», «luure» ja «luuraja»,
«salakuulamine» ja «salakuulaja», mis tavakõnepruugis tähendavad justkui ühte ja sama. Siiski
puudub eesti keeles ühene ja ammendav vaste ingliskeelsele mõistele intelligence, mis laiemalt
tähendab teadmisi, võimet õppida ning ka teadmisi kasutada.
Luure laiemas mõttes tähendabki (riikide) tegevust teiste (riikide) tegevuse mõistmiseks ja
mõjutamiseks. Siinkohal on oluline välja tuua, et riigi luuret ei peaks samastatama totalitaarse
režiimiga, vaid see on riigi olemuslik funktsioon, ilma milleta kaotab ta oma võimalikud eelised
rahvusvahelisel areenil ning halvemal juhul lakkab riigina olemast.

Demokraatlikus riigis annab luurele ja vastuluurele missiooni põhiseadus ja rahvas. Luure ülesanne
on alati anda riigile eelis teiste riikide ees, et tagada riigi kui institutsiooni ning riigile jõudu andvate
majanduse ja teaduse ning teiste valdkondade edukus. Täiesti loogiliselt on see tegevus avalikkuse
eest varjatud, tihti ametlikult salastatud, kuivõrd riigi jaoks on tähtis kaitsta oma teadmisi ja
positsiooni. Seda salastatust ei tule aga näha oma riigi kodanike vastu suunatuna, vaid selle
eesmärk on riigi võimekuste kaitsmine välisriikide ja muude väliste mõjutegurite eest. Samuti tagab
salajasus inimeste ja nende perekondade kaitse, kes selles valdkonnas töötavad, kuivõrd välisriikide
luureteenistuste jaoks on inimesed alati värbamise sihtmärk.

Riigi, elanike ja võimekuste kaitsmine vaenulike luureteenistuste tegevuse eest ongi vastuluure
põhiülesanne. Vastuluure koosneb kõikidest meetmetest, mida riik võtab ette oma elanike, poliitika,
teadmiste, tehnoloogia jt saladuste kaitsmiseks välismaise luure eest. Suures pildis koosneb
igasugune vastuluure ennetusest, tõkestamisest ja lõpuks mitmesugustest
administratiivmeetmetest, millest kriminaalmenetlus on üks võimalik vahend.

Alates 1991. aastast on Eesti Vabariik palunud 15-l diplomaadina esinenud luureohvitseril Eestist
enne tähtaega lahkuda. Lisaks kasutame teisi meetmeid vaenuliku luuretegevuse tõkestamiseks
Eestis. Õnneks ei seisa me Venemaa ja teiste riikide vaenulike luureteenistuste tegevuse vastu
Euroopas üksi.

Venemaa luure tegevuse meetodid, mis just viimaste kümnendite jooksul on taas muutunud
jõulisemaks ja vägivaldsemaks, on välja vihastanud paljud läänemaailma riigid, mh ka need, kes
isegi vähem kui kümme aastat tagasi rääkisid muutuste tuultest ja koostööst Venemaaga. Hiljutine
värvikas näide on paljude riikide ühine reageerimine Venemaa sõjaväeluure poolt Suurbritannias
2018. aasta märtsis korraldatud mõrvakatsele, kui GRU ohvitserid püüdsid kättemaksuks mürgitada
oma endist kolleegi Sergei Skripali ja tema tütart, mille tagajärjel saadeti nii ELi maadest, Ameerika
Ühendriikidest kui ka mujalt riikidest koordineeritult välja üle 150 Venemaa Föderatsiooni
luureohvitseri. Taasiseseisvumisjärgses Eestis on koostöö eest Venemaa luureteenistustega mõistetud süüdi 20
inimest, nendest kuus riigireeturit. Lisaks on kümme inimest saanud karistada riigisaladuse kaitsenõuete rikkumise eest

Iga uue riigivastase kuriteo paljastamisel on avalikkuses ja meedias küsitud, kui efektiivne on Eesti
vastuluure tegelikult. Mida näitavad riigireetmis- ja teised spioonijuhtumid tegelikult, miks just Eestis
on selliseid juhtumeid palju ja mujal on vähe – kas see on Eesti vastuluure edu või on riigi
julgeoleku olukord sedavõrd tõsine?
Eesti on valinud tee mustvalgelt tegeleda välisriikide Eesti julgeolekut kahjustavate rünnetega ega
anna võimalust halli ala tekkeks. Kohtuliku lahenduse saanud riigivastasel kuriteol on vastuluurele
oluline väärtus, sest kriminaalmenetluse käigus saadud andmed annavad võimaluse täpselt teada
saada ja hinnata, kuidas koostöö on alguse saanud, toimunud ja millist infot on vastasele
edastatud. Nii selgub tõde, mis on tagatud faktide ja kohtuotsusega.

Paljastatud juhtum aitab muuta ohupilti adekvaatseks, tuues ühtlasi päevavalgele vastase
tegevusmeetodeid ja luureohvitsere, kes korraldavad luuretegevust nii Eestis kui ka meie liitlaste
vastu. Samuti annab kohtulik lahend vastuse võtmeküsimusele, miks inimene seda tegi. Ühtlasi
saadab kohtuotsus selge signaali nii teisele poole piiri kui ka Eesti elanikele, kes on kaalunud Eesti
vastu suunatud varjatud koostööd teise riigi luurega. Selline koostöö ei tasu ennast kunagi ära ning
avastatakse varem või hiljem.

Kas palju on vähe?

Kui kõrvutada tänapäeva statistikat riigivastastest kuritegudest ja süüdimõistvatest kohtuotsustest
Eestis 1940. aasta Nõukogude okupatsioonile eelnenud statistikaga, mil spionaaži süütegude eest
mõisteti süüdi 315 inimest, võiks ju küsida, kui palju spioone tuleb tabada, et riigi iseseisvus ja
põhiseaduslik kord säiliks ning kas üksnes riigivastaste vandenõude, reeturite ja spioonide
tabamisest piisab, et kindlustada riigi eksistents. Vastust teame: ei piisa. On veel palju teisi olulisi
tegureid, mis mõjutavad riigi püsimist ja iseseisvust, kuid pole kahtlust, et kui riigivõimu kukutamise
taga on teine riik, siis on selle tegevuse eesotsas alati selle riigi luure.

Hübriidsõjas, millest alates Krimmi okupeerimisest 2014. aastal palju räägitakse, on olnud eesliinil
alati luureteenistused koostöös meediaga, kes käivad sammu võrra ees sellest, mis avalikult
juhtuma hakkab. Hübriidsõjas on tähtis teadvustada, et vaenuliku riigi luure tegutseb alati oma
eesmärgi saavutamise nimel, milleks väga tihti on ühiskonna sisemise sidususe lõhkumine.
Valeinfo, meediakampaaniate ja tõe moonutamise kaudu saab põhiseaduslikku korda ohustavaks
relvaks muuta näiteks korruptsioonikaasused, seadustega antud vabadused või piirangud,
haridussüsteemi või vähemusorganisatsiooni nõudmised, liidri isiku või tema lähisugulased,
pagulased ja vihase põlisrahva esindajad, toidukriisi või tööpuuduse, probleemid liitlassuhetes jne.
Vastasele on tähtis killustada ühiskonda, sundida riigile peale vähetähtsate probleemidega
tegelemist ja leida ajendeid kriisi põhjustamiseks. Kui kriis käes, siis pöörata see enda kasuks või
näilise abipakkumisega suruda peale oma soovitud lahendus. Nii võiks toimuda klassikaline
riigipööre. Sellist ohtu Eestis praegu ei ole, kuid sellised stsenaariumid ei ole olnud meist kaugel ei
geograaliselt ega ka ajaliselt. Oluline on hoida Eesti ühiskond sidusana ja suhted liitlastega
tugevana ning mitte anda vastaspoolele ise relvi kätte.

Eesti julgeoleku nurgakivi on riigisiseste haavatavuste vähendamine ja rahvusvaheline koostöö nii
NATO, ELi, lähimate naaberriikide kui Ühendriikidega. Eesti riik teeb välispoliitiliselt ja majanduse
vallas oma julgeoleku ja ühiskonna heaolu kindlustamiseks koostööd teiste riikidega ning panustab
selleks loodud liitudesse. Ka vastuluure teeb samadel eesmärkidel rahvusvahelist koostööd. Täna
toimivad koostööformaadid võimaldavad koordineerida tegevusi, saada ja jagada informatsiooni,
vahetada kogemusi ja hinnanguid ning planeerida efektiivseid meetmeid homsete ohtudega toime
tulemiseks.

Eesti on kahepalgelise maailma piiril, kus ELi ja NATO liikmena seisame demokraatia ja
isikuvabaduste ning majanduslikel vabadustel põhinevate väärtuste eest. Samas on teisel pool ELi
piire riike, kes teevad kõik endast oleneva, kasutamaks neid vabadusi just ELi ja NATO vastu. Minule
on täiesti mõistetav riikide otsustajate ettevaatlikkus julgeolekuasutustele täiendavate õiguste
andmise suhtes isikute vabadusi piirata. Samas on seesama püüd liialt reguleerida ja piirata
julgeolekuasutuste tegevust lühinägelik, kuna paratamatult tekib olukord, kus ELi liikmesriikide
julgeolekuasutused kaitsevad meie õigusi ja vabadusi, alludes ühtedele reeglitele, samas kui teisel
pool piire paiknevate riikide luure ohustab otseselt meie õigusi ja väärtusi.

Eesti valitud tee koondada välisluure ja vastuluure suure kompetentsiga julgeolekuasutuste alla on
osutanud õigeks. Välisluurele ja vastuluurele heade võimaluste tagamine oma igapäevatöö
tegemiseks toob tagasi tulu kogu ühiskonnale ja riigile. Nagu on kinnitanud Ukraina sündmused, siis
vastuluurel peab olema võimalus kõigi seaduslike vahenditega riiki väljast ähvardavate ohtude vastu
kaitsta ja vajadusel ka riigivastaseid kuritegusid menetleda. Kui seda ei tehta või need võimekused
on killustatud eri asutuste vahel, siis ei piisa ka parimast eelhoiatusest, sest vastane on selleks
ajaks riigi kaitsevõimet juba oluliselt kahjustanud.
Me suudame hoida Eesti riigi seesmiselt tugeva ja tervena ning koostöös liitlastega iseseisvana,
samas tagades ise oma julgeoleku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline