Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle suure hävitamisjutu juurde tekkis mul 2 küsimust
1. mis relvasüsteemiga need suured kaotused meile tekitatakse, kui me ei tule lähemale kui 20 km? Ärge huupi nüüd pange, sest ma kontrollisin enne vene pealveelaevade relvastuse üle.
2. mis segab sellise formatsiooni hulka panna 2-3 paljutorulise VSHORAD relvastusega aluseid, kes laevatõrjerakette ei kanna. 15 m RIB kandevõimet mõõdetakse tonnides.

Kui tähele panid, siis tingimuseks seadis Herem 25 km. Muidugi sa räägid kohe 4 miilist, mis tuleb otsapidi sisse kahurite tulealasse.

Kordame veelkorra üle: lainetusega, mis teeb võimatuks 20 m suurusklassi aluse kasutamise, võib tõesti Ropucha promeneerida kesk Soome lahte, kuid siis saab ta dessandi maandada ainult sadamasse, sest meie randadesse ta üldiselt ei pääse (liiga pikalt on madal) ja BTR-il on randa ujumiseks tõsised piirangud laine kõrgusele.

Kui analüüs näitab, Spike põhjustab liiga vähe kahjustusi, siis edasine on suhteliselt lihtne - tuleb lihtsalt kontseptsiooni edasi arendada raskemate rakettidega (nt Penquin).

Kui antud kontseptsioon failib, siis järgmise asja otsimisel soovitaksin järgida assümmeetrilise vastuse põhimõtet - palju suurema vastasega sümmeetriline (mere) konflikt saab lõppeda ainult meie kaotusega.
Sellest saadi suurepäraselt ka aru EW ajal, kui loobuti miiniristlejatest ja analoogseid uusi laevu enam ei ehitatud.

Muide, ka soomlaste Haminate tõenäoline kasutus vene pealveelaevade vastu on asümmeetrilist laadi, mis muudab venelaste suure arvulise ja tuleülekaalu kasutamise keerukaks. Selleks on kõrgemad jõud õnnistanud Soomet küllalt sügavaveelise, aga labürindilaadse rannaga. Seda ma hästi ei usu, et kui vene dessantlaevastik läheneb, siis minnakse uljalt Soome lahele sarvi kokku panema. Meil sellist rannikuala paraku pole. Seetõttu merel ei või me pakkuda vastasele käegakatsutavaid sihtmärke, mille vastu nad oma tule koondavad. Kui merele üldse minna, siis nii, et vastasel on oma (suurte pealveelaevade vastu mõeldud) sõjalaevu raske kasutada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Relva tabamistõenäosus sõltub vastase õhutõrje kihtide tõrjetõenäosustest. Selliselt kauguselt on peamiseks tõrjuvaks relvaks CIWS ning peibutid. Mõned väljalastud rakettidest jõuavad mingisuguse tõenäosusega sihtmärgini.
Veel üks asi.

Oletame, et ründeformatsioon on 25 alust. Koosseisus 2 juhtimisalust (3D radaritega), 3 õhutõrjealust (igaühel 16xSimbad) ja 20 raketialust (igüks 2x Penquin). Oletades, et kõik suudavad lasta, läheb lendu 40 raketti. Raketid on väiksemad, raskemini avastatavad ja tabatavad.

Kui selle asemel on 2 Haminat, siis lendu minevaid rakette läheb vaid 8. Nad lähevad küll tunduvalt kaugemalt, aga iga tiibraketi tõrjeks suudab vastane välja lasta vähemalt 2 õhutõrjeraketti. Raketid on suuremad, kergemini avastatavad (raketi ninas hakkab radar ju tööle) ja kergemini tabatavad.

Simbad - maaväes kasutatava Mistrali mereversioon.
Kui lisada veel KVJ soovitud vastase õhutoetus, algab probleem õhutõrjest, mida nimetatud paatidega pole võimalik lahendada.
Kui palju muude "kihtide" puudumisel lahendaks õhutõrjet paremini need 8xUmkhonto ÕT raketti, mis Hamina pardal leiduvad? Kui vene merelennuvägi sellise väärtusliku sihtmärgi avastab, pannakse sulle 25 tiibraketti tulema, palju tõrjud? 8nda tiibraketi peale on sul raketid otsas, mis ülejäänud 17st saab?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Kapten Trumm kirjutas:Koosseisus 2 juhtimisalust (3D radaritega)
PS. /.../ Päriselt?!
Siis peab paatidele ka mehised põtkurid disainima, et vastu hoida... :D

Nali naljaks. Ma kuulen ja kuulan, mida sa Kapten Trumm räägid ja nõustun probleemi püstituse ja lahenduse suunaga: et saada endast suurusjärgu võrra võimekama vastasega hakkama, tuleb kastist välja mõelda. See, mida ma kritiseerin, on kontekstiga mittehaakuv halvasti informeeritud utoopia – füüsika ja sõjapidamise seaduste/loogika vastu Wikipedia andmetega ei saa.

Lisaks on senises diskussioonis paar olulist aspekti jäänud puudutamata. Esiteks, et jõuda sõjaaja ülesanneteni, nagu eelnev 25 paadi vinjett, tule ’üle elada’ rahu- ja kriisiaeg. Vastasel korral lõpeb sõda meie jaoks enne selle tegelikku algust. Ehk siis kui täna osta poest raketipatarei rekkal ja ports miine, pole sõja korral nendega midagi peale hakata. Kui võrrelda väeliike, siis Eestil on vaja mere- ja õhuväge peamiselt rahu- ja kriisiajaks, maaväge peamiselt sõja puhuks. See tähendab, et lisaks ’lahingupidamisele’, on võimenõuete loetelus ka need ülesanded, mida tuleb täita, et ’lahingupidamiseni’ jõuda või seda heidutada (mis on ju peamine riigikaitse ülesanne).

Teiseks, on ebarealistlik, et Eesti, Läti, Leedu või ka Poola ja Saksa suudaks ise ja üksinda merel tänase vastase vastu midagi korda saata. Kui juba täna lükata kokku NATO vs Vene merejõudude numbrid, ei ole olukord liiga drastiline, kuigi arenguruumi on NATOl palju. Kui iga Läänemere-äärne NATO riik oma väikese kodutöö ära teeb, ei pruugi üksikinvesteering enam nii suur tunduda.

Viimaseks, kuidas jõuda ’asjadeni’? Ülaltoodud taktikalised vinjetid on kindlasti osa mõttetööst, aga mitte peamine. Põhimõtteliselt kirjutatakse esimese asjana võimenõuded – mida me tahame arendatava asjaga tegema hakata ja mis tingimustes. Näiteks tahame Soome lahes väljas olla iga ilmaga: võtame suurima lainekõrguse ja saame platvormi suuruse. Siis tahame, et see platvorm oleks avastamatu ja saame hoopis väiksema kere kui eelmise nõudega. Siis soovime, et sel oleks 3D radar, ühed ja teised relvad ja oleme tagasi suurema kere juures, mis ei ole avastamatu. Ehk siis soovid ja tehnilised lahendused tuleb balansseerida, sest kõike head pole korraga võimalik saada.

Seejärel vaatame rahakotti ja saame aru, et kõike seda ei saa ja hakkame otsast peale. Laevadisaini protsessi spiraali vt siit: https://www.researchgate.net/figure/Shi ... _273026917 Sama põhimõte kehtib põhimõtteliselt ka muude asjade arendamise puhul.
paalberg
Liige
Postitusi: 591
Liitunud: 17 Mai, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas paalberg »

Martin Herem kirjutas:Nüüd tuleme meie 25x 10 meetrise kaatriga, igal Spike 25km laskekaugusega. Ütleme veel, et meie kaatrid on 10km laiuselt.
Mida need kaatrid teevad kui merd katab jää ja navigatsioonihooaega ei ole?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Mida need kaatrid teevad kui merd katab jää ja navigatsioonihooaega ei ole?
Ära näe vaeva. Me oleme Trummile neidsamu küsimusi juba tükk aega siin esitanud ja vastust pole siiani. :roll:
Teiseks, on ebarealistlik, et Eesti, Läti, Leedu või ka Poola ja Saksa suudaks ise ja üksinda merel tänase vastase vastu midagi korda saata. Kui juba täna lükata kokku NATO vs Vene merejõudude numbrid, ei ole olukord liiga drastiline, kuigi arenguruumi on NATOl palju. Kui iga Läänemere-äärne NATO riik oma väikese kodutöö ära teeb, ei pruugi üksikinvesteering enam nii suur tunduda.
Ma olen tegelikult juba mõnda aega uurinud ja võrrelnud Venemaa ja lääneriikide merevägede ülesehitust ja nende laevu ning jõudnud järeldusele, et kui venelased üsna peagi midagi drastilist ei tee, siis suur osa nende mereväest peaks minema utiili. Üks nende hävitajatest on lausa vanim maailmas. Paberil tunduvad jah kõik need kruiiserid, hävitajad ja fregatid üsna hirmuäratavad, kuid vaadates millal nad kõik on ehitatud, mis tehnikaga varustatud ja mis seisukorras neid aluseid hoitud on, siis peamine roll jääb vist lõpuks käputäie moodsamate korvettide kanda. Ma võin eksida, kuid täiesti uusi üle 5000 tonniseid aluseid nad polegi sisuliselt suutnud ehitada. Ja isegi nende suuremate aluste ehitamine võtab neil peaaegu sama palju aega kui USAl lennukikandjate ehitamine.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Laanemets jättis tõesti tähelepanuta distantsi 25km, kuid see pole määrav.

Mina saan aru et:
25km laskeulatusega Spike kasutades, ei tee vastasele suurt kahju, sest enamus rakette ei jõua kohale ja ülejäänud ei tee suurt kahju.
Vastutuli ja õhutoetus hävitaks aga suure osa kummipaatide grupist ... koos relvadega.
Tulemuseks meie poolt kaotatud paadid ja relvad ning vastase poolt 1-2 vigastatud laeva. Ja täna otsime me võimalusi 18 relva asemel 24 osta :(
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas kaur3 »

Mida mõtleks USA allpool oleva värske uudise kontekstis, kui Iraan Spike NLOS võimekusega rakette 25x10 m kaatritele laoks?

https://www.nytimes.com/2019/05/15/worl ... r-usa.html
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Mida mõtleks USA allpool oleva värske uudise kontekstis, kui Iraan Spike NLOS võimekusega rakette 25x10 m kaatritele laoks?
Antud juhul kardab USA rünnakuid kommertslaevadele.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas kaur3 »

nimetu kirjutas:
Mida mõtleks USA allpool oleva värske uudise kontekstis, kui Iraan Spike NLOS võimekusega rakette 25x10 m kaatritele laoks?
Antud juhul kardab USA rünnakuid kommertslaevadele.
Ma sain natuke teisiti sellest lõigust aru. Kommertslaevadele on loetelus 3. kohal.
Combined with other intelligence, the photographs signaled a troubling Iranian mobilization of forces that officials said put American ships, bases and commercial vessels at risk.
Seal kandis on muidugi olud natuke teised.
In the war game, scores of adversary speedboats and larger naval vessels had been shadowing and hectoring the Blue Team fleet for days. The Blue Team defenses also faced cruise missiles fired simultaneously from land and from warplanes, as well as the swarm of speedboats firing heavy machine guns and rockets — and pulling alongside to detonate explosives on board.

When the Red Team sank much of the Blue navy despite the Blue navy’s firing of guns and missiles, it illustrated a cheap way to beat a very expensive fleet. After the Blue force was sunk, the game was ordered to begin again, with the Blue Team eventually declared the victor.
https://www.nytimes.com/2008/01/12/wash ... 2navy.html
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Seal kandis on muidugi olud natuke teised.
Ma tean seda harjutust küll ja see andis küll mõningaid häid õppetunde USAle, kuid selle käsitlus kipub olema liialt lihtsustatud ja järeldused valed.

Kui on aega, siis homme kirjutan sellest rohkem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Laanemets jättis tõesti tähelepanuta distantsi 25km, kuid see pole määrav.
Mina saan aru et:
25km laskeulatusega Spike kasutades, ei tee vastasele suurt kahju, sest enamus rakette ei jõua kohale ja ülejäänud ei tee suurt kahju.
Vastutuli ja õhutoetus hävitaks aga suure osa kummipaatide grupist ... koos relvadega.
Tulemuseks meie poolt kaotatud paadid ja relvad ning vastase poolt 1-2 vigastatud laeva. Ja täna otsime me võimalusi 18 relva asemel 24 osta :(
Laanemets jättis vastamata, mis relvasüsteem neid väikealuseid seal 25 km kaugusel hävitab. Sihtmärk on väike ja ebamugav ning tulistab 5 km kõrgusele vastu kah.
Võtame PBL-i uusima suure sõjalaeva, Neustrashimõi-klassi fregati "Jaroslav Mudrõi".
Relvastus:
Anti-ship missiles: 2 × 4 SS-N-25 (installed only on the Yaroslav Mudry)
SAM: 4 × 8 VLS for SS-N-9
ASW: 1 × 12-tube RBU-6000 launcher
Guns: 1 × 100mm gun
CIWS: 2 × Kashtan
Torpedoes: 6 × 533mm tubes mounted in the superstructure for ASW missiles SS-N-15 or SS-N-16 or Type 53 ASW/ASuW torpedoes.
Torpeedod jäävad välja (allveetõrje omad). Süvavee pommiheitjad samuti. Alles jääb 8 rasket tiibraketti (130 km), AK-100 tüüpi üksainus kahur (60 lasku minutis, 350 lasku mürsuvaru, efektiivne otsetule kaugus max 10 km) ja kaks Kashtan-CIWS-i (8000 m). Seega mitte lähemale kui 20 000 m tulevat vastast jääb üle rünnata nende 8 tiibraketiga või saata välja kopter (1xKa-26). Lisaks õhutoetus.
https://en.wikipedia.org/wiki/Neustrash ... ss_frigate

Kui me räägime alusest, mille kõrgus on ca 2 meetrit perepinnast ja arvestame, et Mudrõi radari peamasti kõrgus on 20 m merepinnast, on lihtne leida, et selline "moskiitolaevastik" ilmub Mudrõi radarile alles siis, kui raketid tema suunas lendavad. Nimelt 2 m kõrguse märgi avastamiskaugus 20 m kõrgusel oleva radariga.....24,3 km ja palja silmaga 21 km.
http://members.home.nl/7seas/radcalc.htm

Seega, kui me olene nagunii sunnitud loobuma Spikest (kahtlustame, et teeb vähe kahju), vaatame ohates rahakotti ja asendame võrrandis selle Penquiniga. Laskekaugus 34 km. Lõhkepea on juba 120 kg.

Minu küsimus herr Laanemetsale jääb, et millega sa neid kummipaate massiliselt hävitad? Arvan, et PVC kangast ja plastikust, oskuslikult valitud kujuga alus (see tuleb meil muide ise luua ju) on suhteliselt halvasti peegeldav sihtmärk kah.

Ja veel üks asi. Tagamine.
Vene laevastiku kaitsesüsteemide ületamine taandab ühel hetkel küsimusele, palju sul rakette on. Falklandi näitel, kus Argentiinal oli tiibrakette alla 10, inglasi siiski peatada ei õnnestunud. Pidanuks 1 null rohkem olema. Seega küsimus kogu võimest taandub sellele, kas me suudame osta piisava koguse rakette (et jätkuks ja me suudaks teele panna massiivne, vastase tõrjet ületava rünnaku). Lisaks eelhoiatuse küsimus. Eelhoiatus pole saavutatav (st kaldapealset info hankimise süsteemi ei asenda) keskmaa radariga sõjalaeva pardal. Vaata kasvõi sama kalkulaatorit. 20 m kõrguse märgi avastamise kaugus 20 m kõrgusel oleva radariga on vaid 36 km. Ei ole mõtet siin MeV rahval fantaseerida, et tõmbame nt Giraffe avastamiskaugust (Wiki) markeeriva 100 km ringi kaardile ja on olemas. Ei ole! Sama küsimus puudutab igat relvasüsteemi, suurt laeva, väikest laeva, kaldapatareid jne. Selleks, et tagada enamvähem õige eelhoiatus radariga, peab see radar eeldatavas dessandialas kohapeal olema. Mitte kuskil eemal.
Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Mai, 2019 8:14, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Niisiis, hästi lühidalt Millennium Challenge 2002 juhtumist. Õppuse läbiviimiseks vajalike piirangute tõttu, mis tulenes lähedal olevast tihedast laeva- ja õhuliiklusest, vajadusest harjutada vägede maabumist ning lühikesest ajast õppuse läbiviimiseks, oli simulatsioon korraldatud nii, et kohe harjutuse alguses teleporditi laevad sisuliselt nägemiskaugusele kaldast. Seetõttu ei olnud neil ka võimalik kasutada oma pikema ulatusega relvasid. BLUFOR sai sellest kõigest teada alles siis kui pool laevastikust oli uputatud. Lisaks sellele olid nad simulaatori iseärasuste ja puuduste tõttu sunnitud välja lülitama oma kaitsesüsteemid, sest nad võtsid sihikule sisuliselt kõik mis liikus - kaas arvatud lähedal asuvad kommertslaevad ja lennukid. Teine aspekt on see, et REDFOR kasutas ebarealistlikult modelleeritud vägesid. Need relvasüsteemid, mis nad kasutasid, ei oleks toiminud nendel platvormidel mis neil olid.

Ei saaks väita, et sellest kõigest midagi ei õpitud, kuid see esimene stsenaarium oli õppuse iseärasuste tõttu tugevalt BLUFOR kahjuks kallutatud ning ebarealistlik. Tegelikkuses ei tegutseks selline lahingugrupp nägemisulatuses kaldast ja vaenlase vägedest ning neil oleksid toimivad kaitsesüsteemid.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

nimetu kirjutas:
Mida need kaatrid teevad kui merd katab jää ja navigatsioonihooaega ei ole?
Ära näe vaeva. Me oleme Trummile neidsamu küsimusi juba tükk aega siin esitanud ja vastust pole siiani. :roll:
Kas on tegemist lugemisvõime nappuse või ignorantsiga. Olen sellele küsimusele vähemalt 2 korda vastanud. Jää teemal pole küsitud, aga laine kohta küll.
Meil on vähe kohti, kus suur dessantlaev vööriga randa pääseb. Kui BTR-id randa ei uju (ilma, jää jne pärast), siis kaugel merel ristlevad venelased meid väga ei ohusta kah. Nüüd ütlete, et Ropucha tuleb otse kai äärde. Võimalik, kuid vastane teab, et sadamad kindlustatakse esimeses järjekorras.

Veel üks asi. Soomlaste Haminad. Kui Soome lahe põhjakallas on jääs, siis nad sõidavad sadamast välja nii, et PV jäälõhkuja (asub samas sadamas) lükkab neile tee lahti. Jääd nad ise ei lõhu. Lisaks sadamas seistes peab laevalt või kailt pidevalt vesi voolikust jooksma ahtri taha, et veepaiskurite väljaulatuv osa ei külmuks jäässe. Vot sellised põhjamaa alused on.

Lisaks - mis me nende väikealustega kesk Soome lahte teeksime? Ikka kalda lähedal (laine väiksem, varje parem), poolsaarte tagant jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas kaur3 »

nimetu kirjutas:Niisiis, hästi lühidalt Millennium Challenge 2002 juhtumist. Õppuse läbiviimiseks vajalike piirangute tõttu, mis tulenes lähedal olevast tihedast laeva- ja õhuliiklusest, vajadusest harjutada vägede maabumist ning lühikesest ajast õppuse läbiviimiseks, oli simulatsioon korraldatud nii, et kohe harjutuse alguses teleporditi laevad sisuliselt nägemiskaugusele kaldast. Seetõttu ei olnud neil ka võimalik kasutada oma pikema ulatusega relvasid. BLUFOR sai sellest kõigest teada alles siis kui pool laevastikust oli uputatud. Lisaks sellele olid nad simulaatori iseärasuste ja puuduste tõttu sunnitud välja lülitama oma kaitsesüsteemid, sest nad võtsid sihikule sisuliselt kõik mis liikus - kaas arvatud lähedal asuvad kommertslaevad ja lennukid. Teine aspekt on see, et REDFOR kasutas ebarealistlikult modelleeritud vägesid. Need relvasüsteemid, mis nad kasutasid, ei oleks toiminud nendel platvormidel mis neil olid.

Ei saaks väita, et sellest kõigest midagi ei õpitud, kuid see esimene stsenaarium oli õppuse iseärasuste tõttu tugevalt BLUFOR kahjuks kallutatud ning ebarealistlik. Tegelikkuses ei tegutseks selline lahingugrupp nägemisulatuses kaldast ja vaenlase vägedest ning neil oleksid toimivad kaitsesüsteemid.
Peaks kuulama ka OPFOR-i arvamust.

https://warontherocks.com/2015/11/mille ... ts-legacy/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väljapakutud väikelaevastiku idee üks põhjuseid on ka Millenium Challenge ja Iraani laevastiku relvastamine. Kuid mõlemad protsessid jällegi tuginevad suurlaevastike fundamentaalsele probleemile - neil on raskusi väga arvuka rünnaku tõrjega. Seepärast tundub mulle kõnealuse MC-i tulemus igati loogiline.
Kui Iraan suudab USA laevastiku meelitada Hormuzi väina, kaovad mitmed USA laevastiku eelised. Ja paljusid asju ei saa siiski India ookeanilt teha.

Siiski ma julgeks seda ideed arendada edasi. Kui asendada RPG ja AT-4 25+ km tegevuskaugusega relvadega ning lahendada sellise moskiitolaevastiku õhutõrje ja olukorrateadlikkuse probleem, siis pole tegemist sugugi suitsiidirünnakuga. Arvan, et Soome lahel trügida nt kahe Haminaga VF laevastiku lahingutuumiku vastu on veel suurem suitsiid (ja seepärast soomlased ka seda ei taha teha).

See suurlaevastike probleem oli vanasti ikka koletult suur kui meenutada USS Cole juhtumit. Peale seda läks lahti kibekiire 050 BMG-de ja asjade paigutamine ning meeskondade õpetamine. Järelikult enam ligidale ei saa, tuleb püsida väljaspool kiirtulesüsteemide tuleulatust. Kui aga teha tiibraketirünnakut, peab see olema piisavalt arvukas, et üle koormata kaitsja tõrjesüsteemid. Õnneks idanaabril pole eriti laevu, mis omavad Aegise- süsteemi võimeid (st on mõeldud massi tõrjumiseks). Idanaabri laevastik meenutab siin mõneti veel aegu, kui USA laevastik Oliver Perry'de ja taoliste alustega sõitis - mitte-Aegis radarisüsteemid, ümberlaadimist vajavad ÕT laskeseadmed jne. Kui me arvestame, et ÕT raketi tabamise tõenäosus lahinguolukorras ei ületa 50% ja sihtmärgil on 16 raketti, siis tuleb temani jõudmiseks lendu lasta vähemalt 30.
Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Mai, 2019 9:13, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist