Relvaseadus

[vtl]

Ma väidan, et riik ei tee soetusloa kandidaatidele mitte kuidagi liiga, kui sinna lisatakse kohustuslik visiit vastavalt juhendatud arsti juurde. Pigem see pisike lisakontroll annab julgust loota, et ka tulevikus saame enesekaitseks relva soetada.

Ma ei saa eriti aru, miks see peaks tulemuslikum olema kui praegune psühhiaatril käik.

Testid annavad ehk mingi mõõdetava-võrreldava tulemuse võrreldes psühhiaatri subjektiivse "tundub normaalne" hinnanguga.

Mul tuli tegelikult silme ette stseen algsest Blade Runnerist, kus küsitluse ajal uuriti alateadlikku silma liikumist ja reaktsioone, eristamaks replikante reaalsetest inimestest.

[Andrus1973]

Näen selles ohtu riiklikule julgeolekule, kui mingi seltskond saab täiesti seaduslikult piiramatult relvistuda ja seda kunagi määramata tulevikus riigi või võimuesindaja vastu kasutada. Meil on selline ühiskonnakiht täiesti olemas. Küll ei peaks selle foorumi lugeja ilmtingimata ennast puudutatuna tundma.

Aga seadus on kõigile üks, ole sa võõrkeelne, seletamatu sissetulekuallikaga, kanna uhkelt georgi linti, ole ümbritsetud krimikaristatud või mitte seaduskuulekatest sõpradest, mingil põhjusel taga kiusatud.
Kui leht on puhas, psühholoog märkusi ei tee, perearsti juures näed alt kolmandat rida ja suudad selle relvaseaduse-natukese mõttega läbi lugeda, siis tõenäoliselt ei saa ka 25m laskekatse takistuseks.

Miks Põhjanaabritel enesekaitserelvadega lood sedasi on?

Riigil ees otsas politsei taustakontrolliga peaks olema nii palju mune, et sellele kategooriale lihtsalt ei öelda ja punkt.
Täiendavas meditsiinilises kontrollis oleks kindlasti abi vereproovist. Nt 3x kvartali jooksul. Kui sealt ilmneb mingeid mõnuainete tarvitamise jälgi saab juba lähemalt uurida.

[Kriku]

Testid annavad ehk mingi mõõdetava-võrreldava tulemuse võrreldes psühhiaatri subjektiivse "tundub normaalne" hinnanguga.

Jään eriarvamusele. Testide abil inimese niiöelda objektiivne mõõtmine on suurel määral illusioon, mida testide väljatöötajad agressiivselt levitavad.

Mul tuli tegelikult silme ette stseen algsest Blade Runnerist, kus küsitluse ajal uuriti silma liikumist ja reaktsioone.

See on põhimõtteliselt valedetektori kasutamine ja seda annaks tehniliselt ka praegu teha. Paraku selle efektiivsuse ning sellega seotud põhiõiguste riive üle vaieldakse isegi kriminaalmenetluses, mis siis veel muust rääkida.

Esimene ettejuhtuv viide: https://www.apa.org/research/action/polygraph

[OnuHeino]

Andruse ideena vereproov on minu arvates hea mõte. Tehtaks kasvõi kord 5 aasta jooksul, oleks abiks. Aga ju siis pole oluline, mis ained relvaomaniku verest vabal ajal läbi käivad. Väga pikaajalist pilti ei näita, aga juuksekarva analüüs läheks vist liiga kulukaks ligi 30 000 inimesele iga 5 aasta tagant.

[M.R.]

Eelpool oli juttu sellest, et oma maa peal võib ohutuse tagamise korral lasta. Otsustasin siis oma konstaablilt asja uurida ja kadalipu ette võtta, et asi kindel oleks.
Päris nii ikka (räägin siis oma valla seisukohast) ei ole, et võib vabalt kõmmutada. Selleks tuleb kohalikult ehitiste ametnikult võtta laskmisala taotlus ja kui seal esitatud tingimused on täidetud ning vallaviletsus taotluse kinnitanud võid hullama hakata. Tingimused on täiesti täidetavad ja põhimõtteliselt samad mis igal laskmisalal ja välitiirul, lihtsalt ei tohi hakata seda rahateenimise eesmärgil kasutama, sest siis on hoopis teine jutt!
Lihtsalt infoks ...
M.R.

[OnuHeino]

Kunagi tuttav jageles vallalt laskepaiga kasutamise loa saamisega. Paar aastat paberite määrimist ja lõpuks anti lahkelt ümber nurga mõista, et ilma hinnalise kilekotita ei saa siin midagi tehtud.

Huvi pärast uurisin seadust, mis siis laskepaiga tingimused on. Liiga palju lugemist ei ole:

II. peatükk
NÕUDED LASKEPAIGALE
§ 11. Tehnilised nõuded laskepaigale
Laskepaik peab olema rajatud selliselt, et märkidejoone taga olev pinnas tagaks kõigi kuulide vastuvõtu ning välistaks nende rikošettimise ohu. Laskejoonel võib ohutuse tagada varikatusega (laskekabiiniga). Haavlilaskmiseks rajatavale laskepaigale kehtivad käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuded.

§ 12. Ohutuse tagamine laskepaigas
Laskmise ohutus laskepaigas tuleb tagada ajutise piirde ja hoiatavate siltide paigaldamise ning ajutiste valvepostide paigutamisega.


Sisuliselt pole määratud märkide taga oleva barjääri kõrgust. Laskejoonel VÕIB olla varikatus. Ehk siis laskejoonel EI PEA olema mitte midagi ja seda ei saa nõuda. Tõlgendamise küsimus, kas tagab ohutuse või mitte. Ehk sõltub vallaametniku suvast ja pädevusest.
Teist punkti on päris keeruline täita. Tahad laskepaigas lasta, siis korralda perimeetri servale mehitatud valvepostid. Tehkem!

[Kriku]

Sisuliselt pole määratud märkide taga oleva barjääri kõrgust.

Tasub ka eelnõuga tutvuda: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 60#p575860 ja eelmine postitus.

[Walter2]

Arutleks veidi edasi, teema on intrigeeriv. Unustame selle laskepaiga kui bürokraatia ja oletame, et soovin kasutada relva oma taluhoovis märki laskmiseks märklaua või õllepurkide pihta. RS §10 p.1 ütleb et relva kasutamisest pean teatama politseile, kui selle tulemusena on tekkinud kahju isikule või varale. Kuna seda ei ole tekkinud siis ei pea teatama. Relva võin kanda kaasas ja kasutada ründe tõrjumiseks ju erinevates kohtades, teatud piirangutega muidugi. Mis takistab mul siis nimetet kohas märki laskmast? Kas see vastava liigi relva võin kasutada ainult sihipäraselt - enese ja vara kaitse relva ainult ründe tõrjumiseks, jahirelva ainult jahipidamiseks, sportrelva ainult tiirus/laskepaigas harjutamiseks? Kui klassifitseerin tagahoovis paugutamise ümber igapäevaseks enese ja vara kaitseks kas see oleks OK?

[Kriku]

Kui sa laod oma maja taha õllepurgid ritta, siis kohandad sa selle paiga ajutise laskeharjutuse korraldamiseks RS § 84 lg. 2 mõistes.

[Andrus1973]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

[Walter2]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

Kle neid loomkatseid tehakse pidevalt ja kui kohaliku konstaabliga on norm. suhted ning naabrid ei kaeba siis on jokk.

[Andrus1973]

See on tõesti põnev teema! Keegi loomkatsetamist ei tahaks enda peale võtta?

Kle neid loomkatseid tehakse pidevalt ja kui kohaliku konstaabliga on norm. suhted ning naabrid ei kaeba siis on jokk.

Jok on siis, kui vaatamata naabritele ja konstaablile.

[vtl]

Arutleks veidi edasi, teema on intrigeeriv. Unustame selle laskepaiga kui bürokraatia ja oletame, et soovin kasutada relva oma taluhoovis märki laskmiseks märklaua või õllepurkide pihta. RS §10 p.1 ütleb et relva kasutamisest pean teatama politseile, kui selle tulemusena on tekkinud kahju isikule või varale. Kuna seda ei ole tekkinud siis ei pea teatama.

Tehniliselt võttes kui Sa õllepurgi katki lased, siis oled saanud kahju, kuna seda purki enam kasutada ei saa ning vastu ka ei võeta.
Samuti on märklaud Sinu vara ning pärast auklikuks laskmist väärtusetu.
Jah, tegu on Sinu isikliku varaga ja kahju (õigemini kulu) on marginaalne, aga fakt jääb faktiks ju.

Relva võin kanda kaasas ja kasutada ründe tõrjumiseks ju erinevates kohtades, teatud piirangutega muidugi. Mis takistab mul siis nimetet kohas märki laskmast?

Näiteks võib (aga jällegi ei pruugi) olla tegu avaliku korra rikkumisega, müraga häirimisega, möödakäijate hirmutamisega vms.
Samuti võid seada ohtu ümbruskaudsed või iseenda.

Kui klassifitseerin tagahoovis paugutamise ümber igapäevaseks enese ja vara kaitseks kas see oleks OK?

"Enese ja vara kaitseks" tähendab seda, et relva reaalselt kasutada võid ainult hädakaitseks või hädaolukorras.

Disklaimer. Ma ei ole jurist. Ma esitan oma isiklikku arvamust ning ei anna juriidilist nõu. Samuti ei võta ma mitte mingisugust vastutust võimalike tagajärgede eest.

[vtl]

Kirjutan eraldi posti.

Juhiksin tähelepanu, et lasketiirule ja -paikale kohalduvate ohutusnõuete järgi peab seal alati olema vastutav isik, kes omab laskeinstruktori pabereid ehk Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu poolt välja antud laskeinstruktori litsentsi. Juba see nõue välistaks enamuste eraisikute jaoks isikliku tiiru ehitamise.

Mulle on erinevate infokildude kokkupanemisel jäänud mulje, et kõik need nõuded (nii kooskõlastusele kui vastutavale isikule) kehtivad juhul, kui neis kohtades pakutakse teenust ning oma isiklikuks tarbeks ja harjutamiseks tehtud tiir või laskepaik jääb praeguste seaduste järgi halli alasse. Ehk senikaua ei torgita, kuniks avalikku korda ei rikuta, naabreid ei häirita, ohutus on tagatud ja keegi viga ei ole saanud. Esimese tõsisema juhtumi peale ilmselt lüüakse kõigil näpud sahtli vahele ja tehakse korralikult ata-ata.

Ma tean vähemalt ühte eraomandis olevat tiiru, millel EI ole ametliku staatust, aga kus käiakse regulaarselt harjutamas ning korraldatakse ka võistlusi. Nagu juudist sihvkamüüja panga ees, kelle oma sõnul oli pangaga kokkulepe - pank ei müü sihvkasid ja tema ei vaheta raha.

[oliver]

Hall ala küll aga millise relvaseaduse paragrahvi vastu siis omal maal paari pauku tehes eksitakse, mille alusel täpsemalt kohalekutsutud ametnik väärteomenetlust alustab?