Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
On see ankur laeval olnud veelgi madalamal.Kas kett on klüüsist või üle teki -raske öelda
- Manused
-
- 19656945_1429478083780619_5274135854810917808_n.jpg (20.82 KiB) Vaadatud 6341 korda
Re: Jõelaevad Emajõel
Leedukad on jõudnud "Aiste" eelmise nädala seisuga edukalt vette lasta.
Kodulehe järgi on esimene graafik ka paika pandud, Juunis maksvat täiskasvanu pilet 29 eurot, Juulist kuni hooaja lõpuni 49 eurot. Võimaluse korral proovin sel suvel Kaunasesse sattuda ja sõidu kaasa teha. Ei kujuta ette kaua uute omanike käes see laev sõidab, pessimist minus just pikka iga ei ennusta. Kuna järgmised/viimased kaks sõitvat Raketat on Yakutskis, siis ilmselt paremat võimalust lähitulevikus Raketa pardale sattumiseks ei pruugi enam tulla.
https://www.laivasraketa.lt
Kodulehe järgi on esimene graafik ka paika pandud, Juunis maksvat täiskasvanu pilet 29 eurot, Juulist kuni hooaja lõpuni 49 eurot. Võimaluse korral proovin sel suvel Kaunasesse sattuda ja sõidu kaasa teha. Ei kujuta ette kaua uute omanike käes see laev sõidab, pessimist minus just pikka iga ei ennusta. Kuna järgmised/viimased kaks sõitvat Raketat on Yakutskis, siis ilmselt paremat võimalust lähitulevikus Raketa pardale sattumiseks ei pruugi enam tulla.
https://www.laivasraketa.lt
Mõned fotod mis internetist postituse ilmestamiseks leidsin. Minujaoks huvitav lisand on sõukruvi kohal olev sirm-suunaja. Ei mäleta, et seda detaili oleks ühelgi teisel Raketal kohanud. Täiesti võimalik, et aja jooksul kohalike tekitatud lisand. M tüüpi laeval pole ilmselt võimatu kruvi veest välja saada, ehk aitab ülespiserdavat vett natuke mõistlikumas suunas juhtida.IV Kaunas - Nida 9:00 ; Nida - Kaunas 15:30
V Kaunas - Nida 9:00 ; Nida - Kaunas 15:30
VI Kaunas - Nida 9:00
VII Nida - Kaunas 15:30
Et oleks raskem!
Re: Jõelaevad Emajõel
See peaks aitama vältida kavitatsiooni.M tüüpi laeval pole ilmselt võimatu kruvi veest välja saada, ehk aitab ülespiserdavat vett natuke mõistlikumas suunas juhtida.
Vene ajal polnud kavitatsioonikahjustused laevakruvil eriline mure, sest toorikuid ja töökodasid jätkus laialt ning ladudeski on vanad varustajad öelnud laevakruvisid hulgakaupa riiulitel seisnuvat.
Re: Jõelaevad Emajõel
Hea Zoig, kui Leedus ära oled käinud, jaga siis nostalgialaksust muljeid kah!
Piletihind oli nagu antud edasi-tagasi tiiru eest? Siis see juunikuine sissesöötmishind on ikka väga OK.
Ühest artiklist tuli välja, et uued omanikud ostsid eelmiselt ära kaks laeva. Ilmsesti on teine ikkagi Polesje tüüpi "Kriste", mis ka varem Nidasse sõite tegi. Teise Raketa ostu hästi uskuda ei taha, eelmine omanik kavandas temaga sõite vaid Kura lahel ja Nemunase alamjooksul- asi selles, et jõe keskjooksul olla laevatee garanteeritud sügavus tavalise Raketa jaoks liiga väike. Kui kogu aeg tiibadel udjada, siis saaks hakkama, aga vales kohas veeväljasurveasendisse minnes võivad tiivad põhja kinni jääda.
Tartu Raketade ajaloo täiendusena tuli välja senimainimatuid liinisõitude peatusi. Nimelt on 1971 maikuus hakanud mõlemad tollased Raketad Pihkva vahet regulaarreisidega pihta. Väljumised ainult tööpäevadel (nädalavahetused olid tellitud sõitude jaoks) Esimene startis 8.00, teine 10 min. hiljem. Esimese marsruut Tartu- Samolva- Puudavitsa (Budovitši)- Pihkva. Teise liin Tartu- Piirissaar- Terebištše- Pihkva. See Terebištše oli ikka hirmus haak.
Suve lõpul jäi regulaarliinile vaid üks, kõiki peatusi ei peili vist enam keegi välja, aga Piirissaar ja Samolva olid kindlalt sees.
Järgmisel aastal on jälle alustatud samade väljumisaegadega, aga peatustest(lisaks nagunii seesolevatele Piirissaarele-Samolvale) ei ole enam teateid.
Ihaste laevaliini ajaloo algus sai nüüd lõpuks paika. 1968 maikuu keskelt väljumine kl 9.00 ja 18.00 Aasta hiljem juba mai algusest kl 7.00 ja 19.00 .1970. aastast siis juba tihe graafik.
Millal peatus tuli Porijõe suudme vastast kurvi peale? Üsna pikk randumissild ehitati 1973.a. Millegipärast arvan, et see tehti valmis sügisel ja laevad hakkasid seal silduma siis järgmisest kevadest.
----
Ma ei usu, et keegi on järgmist ajaloofotot kunagi näinud. Tehtud 1941.a. maikuu alguses.
Piletihind oli nagu antud edasi-tagasi tiiru eest? Siis see juunikuine sissesöötmishind on ikka väga OK.
Ühest artiklist tuli välja, et uued omanikud ostsid eelmiselt ära kaks laeva. Ilmsesti on teine ikkagi Polesje tüüpi "Kriste", mis ka varem Nidasse sõite tegi. Teise Raketa ostu hästi uskuda ei taha, eelmine omanik kavandas temaga sõite vaid Kura lahel ja Nemunase alamjooksul- asi selles, et jõe keskjooksul olla laevatee garanteeritud sügavus tavalise Raketa jaoks liiga väike. Kui kogu aeg tiibadel udjada, siis saaks hakkama, aga vales kohas veeväljasurveasendisse minnes võivad tiivad põhja kinni jääda.
Tartu Raketade ajaloo täiendusena tuli välja senimainimatuid liinisõitude peatusi. Nimelt on 1971 maikuus hakanud mõlemad tollased Raketad Pihkva vahet regulaarreisidega pihta. Väljumised ainult tööpäevadel (nädalavahetused olid tellitud sõitude jaoks) Esimene startis 8.00, teine 10 min. hiljem. Esimese marsruut Tartu- Samolva- Puudavitsa (Budovitši)- Pihkva. Teise liin Tartu- Piirissaar- Terebištše- Pihkva. See Terebištše oli ikka hirmus haak.
Suve lõpul jäi regulaarliinile vaid üks, kõiki peatusi ei peili vist enam keegi välja, aga Piirissaar ja Samolva olid kindlalt sees.
Järgmisel aastal on jälle alustatud samade väljumisaegadega, aga peatustest(lisaks nagunii seesolevatele Piirissaarele-Samolvale) ei ole enam teateid.
Ihaste laevaliini ajaloo algus sai nüüd lõpuks paika. 1968 maikuu keskelt väljumine kl 9.00 ja 18.00 Aasta hiljem juba mai algusest kl 7.00 ja 19.00 .1970. aastast siis juba tihe graafik.
Millal peatus tuli Porijõe suudme vastast kurvi peale? Üsna pikk randumissild ehitati 1973.a. Millegipärast arvan, et see tehti valmis sügisel ja laevad hakkasid seal silduma siis järgmisest kevadest.
----
Ma ei usu, et keegi on järgmist ajaloofotot kunagi näinud. Tehtud 1941.a. maikuu alguses.
Re: Jõelaevad Emajõel
Budapestis hukkunud alus oli ka Moskvitš-tüüpi jõetramm:
https://de.wikipedia.org/wiki/Hable%C3%A1ny
On öeldud, et pärast kokkupõrget läks alus sekunditega põhja. Ja ometi olevat ülevaatuse läbinud...Kas meie Pegasusel võib siis samuti mingi sarnane viga olla?
https://de.wikipedia.org/wiki/Hable%C3%A1ny
On öeldud, et pärast kokkupõrget läks alus sekunditega põhja. Ja ometi olevat ülevaatuse läbinud...Kas meie Pegasusel võib siis samuti mingi sarnane viga olla?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Jõelaevad Emajõel
Sellele on ksf Rügaja kindlasti pädevam vastama, aga Peipsi basseinis selliseid jõuvahekordi Pegasuse suhtes ei eksisteeri.Castellum kirjutas:Budapestis hukkunud alus oli ka Moskvitš-tüüpi jõetramm:
https://de.wikipedia.org/wiki/Hable%C3%A1ny
On öeldud, et pärast kokkupõrget läks alus sekunditega põhja. Ja ometi olevat ülevaatuse läbinud...Kas meie Pegasusel võib siis samuti mingi sarnane viga olla?
Teine laev oli 135 m pikk ja tulemus sama, mis oleks siis, kui Pegasus ise sõidaks mõnele tavalisele mootorpaadile otsa. Õnnetu "Hableany" olla Ungarisse saabunud 1992.a. Viidatakse, et üks esimesi Hersonis ehitatud "Moskvitše", kus aga üle 40 aasta aega veetis, pole suudetud kindlaks teha. Üsna selge, et kusagil Ukrainas
Re: Jõelaevad Emajõel
Sellest kokkupõrkest näitas telekas mitmeid videojuppe. Küllap on ka juutuubis, kes viitsib, võib otsida. Igatahes lükkas suurem laev väiksema enda ees lihtsalt külili ja no sellises asendis läheks vist iga laev, veekindlate vaheseinteta jõelaev seda enam, mulksti loetud sekunditega põhja. Kauss ka ujub vee peal kenasti, aga keera serva peale püsti ja upub kivina.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- paadikapten
- Liige
- Postitusi: 305
- Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Jõelaevad Emajõel
Suurem alus oma kõrge ninaga surus pisema väga ruttu külili. Kui pisemal laeval aknad ja salongiuksed lahti olid, pole kiire uppumine ime. Sellisel laeval on parras ülimadal, salongi põrand asub kuskil veeliini kandis. Aknast võib käe vette pista.
Vaatame siis, mis siin toimub...
Re: Jõelaevad Emajõel
Teine Raketa on vanemat tüüpi 340, mitte 340(M)E. Tiibade kõrgus nendel ei erine, kuid kruvi asukoht ja tüürilaba süvis küll. Ilmsesti kui asja tõsiselt kätte võtavad, saavad Aiste eeskujul ka selle laeva M tüübiliseks teha. 340 projekti nõrk koht esimeste tiibade kinnituse juures ei tohiks ka suuremat rolli mängida, vaevalt Kura lahes pidevalt lainet kogeb mis kere lõhkuma hakkab. Puhtalt jõetarbimises kestab kindlasti piisavalt hästi.aurik kirjutas:Teise Raketa ostu hästi uskuda ei taha, eelmine omanik kavandas temaga sõite vaid Kura lahel ja Nemunase alamjooksul- asi selles, et jõe keskjooksul olla laevatee garanteeritud sügavus tavalise Raketa jaoks liiga väike. Kui kogu aeg tiibadel udjada, siis saaks hakkama, aga vales kohas veeväljasurveasendisse minnes võivad tiivad põhja kinni jääda.
Rügaja, täiesti loogiline põhjus miks see kate seal kruvi kohal on. Idee on siis selles, et kruvi kohal oleks alati piisavalt vett ja ei tekiks võimalust kruvi juurde pealtpoolt õhku tõmmata mis kavitatsiooni soodustab?
Et oleks raskem!
Re: Jõelaevad Emajõel
Just, mul mõttelõng vääratas, tahtsin kirjutada sabaots kuid läks kuidagi automaatselt tiibadeks. Venelaste andmebaasides on "Lina" endistviisi ME laevaks märgitud, ehkki mitmelt poolt on moderaatoritele vastavad märkused saadetud.Zoig kirjutas:Teine Raketa on vanemat tüüpi 340, mitte 340(M)E. Tiibade kõrgus nendel ei erine, kuid kruvi asukoht ja tüürilaba süvis küll. Ilmsesti kui asja tõsiselt kätte võtavad, saavad Aiste eeskujul ka selle laeva M tüübiliseks teha.
Hästi ei usu, et leedukad ümberehituse vaevaks võtavad.
----
Tartu "Raketa 2-le" mindi Feodossiasse järgi 1967.a. juuli keskpaiku, st augusti algupoole oleks ta pidanud Tartus olema, Pihkva R143M u. sellel ajal jõudiski. Aga tollases ajakirjanduses pole saabumise kohta ühtegi teadet (või on mul kahe silma vahele jäänud?) Kui tõesti pole, siis on see Tartu reisilaevanduse kohta enneolematu, varem ja hiljem on uus või ümberehitatud reisilaev saanud "Edasis" korraliku tähelepanu osaliseks. Näib, et vigastus Omutis on täiesti tõene ja laiema avalikkuse jaoks vaikiti lihtsalt maha. Aga vaatame, otsin veel.
----
Jätkuks ühele igiteemale, mille viimane kajastus lk 73-74
Üks hea allikas on tollaste "Edasi" lehtede juures lk 4, kus on teadaannete ja kuulutuste osa. Vaatasin järgi, et laev-kohvik "Emajõe" on Mitšurini ja Okt.pst nurga juures tehtud lahti järgmistel aastatel - 1970, 1971, 1972, 1973, 1974.... edasi ei viitsinud otsida. Kõikidel aastatel avamine aprilli viimasel nädalal, lahtiolekuajad reeglina kl 15-22. Kui veel leidub uskmatuid, võin ajalehtede kuupäevad kirja panna, saadakse oma silmaga kontrollida. Ebareaalne, et rahvast allveelaev-kohvikusse kutsuti. Jää kah selleks ajaks läinud.
1969.a. avamisest kuulutust ei leidnud, küll aga otsiti aprillikuu keskpaigas vähemalt kahes kuulutuses avatavale kohvikule puuduolevaid töötajaid
----
EDIT: Et Moskvitšid praegu kõrgendatud tähelepanu all, siis üks foto kah- millise jahi annab Moskvitšist teha Siberis sõidab, Obi-Irtõši jõestikus. Vaatasin vene registrist, et max 15 reisijat võtab
Re: Jõelaevad Emajõel
Nii jah. Pmst on ka Pegasusel kruvi kohal selline kaarjas serv, mis juhib vett hästi kruvile. Kuigi aeglasema käigu juures ei ole õhumullide kaviteeriv toime nii tugev, siis näiteks vale kruvi kasutamisel on kavitatsiooni mõju juba ühe hooajaga näha.Rügaja, täiesti loogiline põhjus miks see kate seal kruvi kohal on. Idee on siis selles, et kruvi kohal oleks alati piisavalt vett ja ei tekiks võimalust kruvi juurde pealtpoolt õhku tõmmata mis kavitatsiooni soodustab?
Kiirlaeval on aga kruvile mõjuvad jõud oluliselt suuremad, seega seal on iga võimalus kavitatsiooni vältimiseks või vähendamiseks oluline.
salongi põrand asub kuskil veeliini kandis. Aknast võib käe vette pista.
Mõlemad väited ei vasta tõele Salongi põranda kõrgusel pole selles juhtumis uppumatusega pistmist. Konkreetset laeva ei tea, aga üldiselt põrand peaks jääma isegi veeliinist allapoole. Mida madalam on põrand, seda stabiilsem on laev, kui rahvas on all salongis.
Aga aknast käe vette panekuks peaks inimene ennast varvastega aknaraami küljes hoidma. Isegi väljas privalnikul ehk laeva laial välisserval olles on käega veeni ulatada raske, kui mitte võimatu. Mulje laeva madalusest tekib tema suure pikkuse tõttu - ligi 28 meetrit.
Doonaul äkilise uppumise põhjus oli muidugi küljelt sissesõit, laeva kaldumine ja äkiline vee sissevool purunevatest akendest. Just tormiga akende purunemise võimalus on põhjuseks, miks me ei tee Peipsil Pegasusega reise. Peipsi äkiline laine võib vöörist või küljelt mõne aknaklaasi puruks lajatada ja püüa siis seda lainetega sisseuhavat vett välja pumbata.
Kui suuremaks kere remondiks läheb, siis vahetame ka aknad välja purunematu mereklaasi vastu. See ei karda lainet ja siis saab ka Peipsile pikemaid otsi plaanida.
Re: Jõelaevad Emajõel
Need hullukesed on laeva kolmekorruseliseks ehitanud. Kusjuures vaid 4.80 on laius, veeliinist vist pool meetrit vähemgi. Kolmekorruselise laeva kõrgus on aga nüüd vähemalt 7 meetrit, kui mitte rohkem. Pole siis ime, et stabiilsust napib ja vaid 15 inimest pardale lubatakse.Siberis sõidab, Obi-Irtõši jõestikus. Vaatasin vene registrist, et max 15 reisijat võtab
Algsele, ümber ehitamata laevale lubati 150 reisijat.
Uuendus näeb muidugi uhke välja, aga vööriteki puudumine võtab palju võlu ära.
- paadikapten
- Liige
- Postitusi: 305
- Liitunud: 06 Juul, 2005 14:34
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Jõelaevad Emajõel
Viimastel aastatel pole nagu tõesti näinud, et keegi seal aknast käega vett patsutaks. Kuid umbes 10-15 aastat tagasi seda harrastati ja proovisin minagi. Täpsel aega ei mäleta, toona tegi laev tunnisõite Atlantise eest. Jah, eks küünitada oli vaja, kuid vett sai katsuda. Tol ajal oli laev veel oma vanas konditsioonis, polnud sellele peale ehitatud praegust atribuutikat. Mürises, kolises ja tühikäigul värises mõnusasti.Rügaja kirjutas: Aga aknast käe vette panekuks peaks inimene ennast varvastega aknaraami küljes hoidma. Isegi väljas privalnikul ehk laeva laial välisserval olles on käega veeni ulatada raske, kui mitte võimatu. Mulje laeva madalusest tekib tema suure pikkuse tõttu - ligi 28 meetrit.
Peale uue mootori panekut pole ma selle laevaga sõitma sattunud. Tuleb ilmselt ära teha, saaks teada, kas võdiseb samamoodi Ja ehk prooviks käe vette kah pista.
Vaatame siis, mis siin toimub...
Re: Jõelaevad Emajõel
Teema kuidagi rahulikuks jäänud, lisan paar ajaloolist pilti kuupäevaga 14.06.2008 - tiibur "Polaris" oma saatust Ropka sadamas ootamas.
Re: Jõelaevad Emajõel
Ahoi, panen siia veidi pikema jutu. Jõudsin üleeile õhtul tagasi Pihkvast rahvusvahelistelt hansapäevadelt. Venepärase vägevusega korraldatud üritus tähendas kolme päeva kontserte kolmeteistkümnel laval, lõputuid lavka- ja telgiridasid kohaliku ja kaugelt toodud nänniga ning arvukalt erinevate linnade delegatsioone, kes üksteise võidu oma kodulinnade hansaväärtusi promosid. Tartut selles lõputus reas esindasid muidugi väljapanek ülikoolist, ERM koos kostüümide ja pillimeestega ning ohtralt allekoki õlut.
Lootsin Tartu esindajana festivali külastades saada selgust Pihkva laevaliikluse võimaluste asjus ja sõlmida suhteid võimalikuks koostööks. Seis pole kiita. Pihkvas on järel kõigest 2 laeva, millest ühte nägin isegi korra sõitmas. Teine laev, mis seisis kai ääres, olevat sakslaste tehtud ja algselt sõjanduslikku funktsiooni täitnud kaater, pärit ilmselt viimase suure sõja lõpuaastatest. Omaaegsed Raketad ja muud rahuotstarbelised nõukatehaste laevad olevat kõik viidud vanametalliks. Ja jõevaksali asemel, kus Tartust tulnud laevad sildusid, on nüüd restoran.
Tegin pildid neist järelejäänud kahest laevast. Räägitud sakste toodangu puhul tahaksingi siinsetelt teadjatelt küsida: ehk keegi oskab öelda, mis tüüpi laevukesega on tegu?
[img]IMG_20190627_213954_resized_20190701_082537722%20(2)[/img]
Lootsin Tartu esindajana festivali külastades saada selgust Pihkva laevaliikluse võimaluste asjus ja sõlmida suhteid võimalikuks koostööks. Seis pole kiita. Pihkvas on järel kõigest 2 laeva, millest ühte nägin isegi korra sõitmas. Teine laev, mis seisis kai ääres, olevat sakslaste tehtud ja algselt sõjanduslikku funktsiooni täitnud kaater, pärit ilmselt viimase suure sõja lõpuaastatest. Omaaegsed Raketad ja muud rahuotstarbelised nõukatehaste laevad olevat kõik viidud vanametalliks. Ja jõevaksali asemel, kus Tartust tulnud laevad sildusid, on nüüd restoran.
Tegin pildid neist järelejäänud kahest laevast. Räägitud sakste toodangu puhul tahaksingi siinsetelt teadjatelt küsida: ehk keegi oskab öelda, mis tüüpi laevukesega on tegu?
[img]IMG_20190627_213954_resized_20190701_082537722%20(2)[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 22 külalist