Demograafia

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Huvitav graafik PM-ist:
Pilt
https://meieeesti.postimees.ee/6694274/ ... 1530278500

Tervena elatud aastate arv võib maakonniti erineda üle 13 aasta... Ma ei teadnud, et see vahe nii suur on.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Kolmandate laste sündimise rekord 2018. aastal:

Pilt
https://meieeesti.postimees.ee/6698858/ ... 1530278500
Statistikaamet avaldas eelmisel nädalal 2018. aasta lõplikud laste sünnijärjekorra andmed. Kinnitust leidis info, et kolmandate laste sündide arv kasvas mullu pea veerandi võrra – kasv oli rekordilised 23 protsenti.

Kolmandad sünnid olid ühtlasi ainsad, mis kasvasid nii varasema aasta kui ka viimase kümne aasta lõikes, ületades mõlemat märgatavalt. Teised, neljandad ja järgnevad sünnid kasvasid küll eelneva aastaga võrreldes veidi, kuid jäid alla kümne viimase aasta parimatele tulemustele. Esimesed sünnid vähenesid nii eelneva aastaga võrreldes kui ka kümne aasta lõikes. Sündide arv kasvas mullu 583 lapse võrra, summaarne sündimuskordaja tõusis 2017. aasta 1,59-lt 1,67 lapsele naise kohta.

Statistikaameti andmetel sündis mullu 2818 kolmandat last, mis on 529 lapse võrra enam kui aasta varem, 808 võrra enam kui viimase kümne aasta kõige tagasihoidlikuma tulemusega 2014. aastal. Mullusega ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi – 3043 – sündis viimati 1990. aastal. Kolmandate laste lisandumine oli ühtlasi peamiseks sündide koguarvu, aga ka sündimuse taset väljendava summaarse sündimuskordaja suurenemise põhjuseks 2018. aastal.
Ajastusefekt või mitte...?
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Lemet »

Näikse, et riik saab siiski sünde ja sündivust oma poliitikaga päris kenasti mõjutada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Ajastuse mõjutamise võimaluse vastu pole keegi vaielnud.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Lemet »

Ei ole see ainult ajastamine, tegu on ju perioodiga kümne aasta lõikes.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Graafik käib aastate 2014-2018 kohta. Ajastamise küsimus tähendab siin seda, kas need naised, kes said vaadeldaval perioodil 3. lapse, oleks saanud viljaka eluperioodi lõpuks sama palju lapsi või mitte. Selle üle hetkel ei saa otsustada.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Lemet »

Kolmandad sünnid olid ühtlasi ainsad, mis kasvasid nii varasema aasta kui ka viimase kümne aasta lõikes,
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Jah, aga kui palju? Ja põhiküsimus on ikka selles, et kas need naised oleksid oma viljaka eluperioodi lõpuks saanud sama palju lapsi või ei. 10 aastat on liiga lähedane minevik, et selle kohta saaks midagi öelda. Ehk siis kus siin postituses http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p583611 sisalduvad poolikud kõverad (ja neile järgnevad, mis on alles lühikesed ja mida graafikul pole) lõpetavad?
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas teeline35 »

Läheb otsapidi ka demograafia alla;
https://novaator.err.ee/949119/raport-e ... m-sundivus
Tänu parematele elutingimustele ning tervishoiule elanikkond vananeb ja miski ei suutvat seda väärata. Ülalpeetavate arv suureneb ja töötegijate arv väheneb. Võluvitsa nähakse traditsiooniliselt rohkemate naiste tööle suunamises ja kõrgema eani töötamises. Samuti kõrgemas hariduses, mis tõstvat mitmeid kordi tööviljakust. Seda tahaks küll näha kuidas ainuüksi kõrgharidusdiplom paneb inimese tööd mitu korda kiiremini ja paremini tegema kui sama tööd tegeva põhiharidusega töötaja! :lol:
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Madis22 »

Teoreetiliselt võib selle osa rahvastikust, keda seni on koolitatud müüjateks ja autojuhtideks, harida seljaajusiirdajateks vms, sest iseteeninduskassad meil juba on ning isesõitvad autodki pole enam kaugel.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Ei, ka teoreetiliselt ei saa igast kassiirist kirurgi või inseneri teha.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Statistikaamet on uue, optimistlikuma prognoosi valmis saanud:
Rahvaarv väheneb järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Varasem prognoos, mis tehti 2014. aasta andmete järgi, ennustas 2040. aastaks 8 protsenti väiksemat rahvaarvu kui nüüd.

"Muutuse põhjus on rändetrendide muutus – eelmine prognoos koostati ajal, mil Eesti kaotas elanikke välisrändes, kuid nüüd on see trend muutunud," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. Seega eeldab statistikaamet rahvastikuprognoosi uue põhistsenaariumi järgi, et rände tõttu kasvab rahvaarv igal aastal umbes 1500 inimese võrra.

Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu. "Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldame, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele, kus ta on praegu lõpetatud sündimuskordajana – keskmiselt 1,86 last naise kohta," selgitas Tammur.

Oodatav eluiga tõuseb nii meestel kui ka naistel

Oodatav eluiga on praegu meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis jätkuvalt kasvama – 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89 eluaastat. Meestel toimub kasv natuke kiiremini kui naistel, mille tulemusel väheneb Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes erakordselt suur sooline lõhe oodatavas elueas 5,5 aastani.

Prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub Eesti elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv.

65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20 protsendilt 30 protsendile aastaks 2060. 20 aastaga langeb laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus 16 protsendilt 14 protsendile ja edasi toimub väike tõus. Et sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks.


Pilt
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=86587259

Eks näis, vaatame, mis järgmine prognoos ütleb 8)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Prof. Ene-Margit Tiit:
Eesti parim meede oli vanemahüvitis, mis peatas selle sajandi esimesel kümnendil sündimuse pikka aega kestnud järsu languse. Aga nagu iga meede, on ka see aja jooksul olulise osa oma mõjust kaotanud. Nähtavasti on ka äsja kehtestatud kolmandate laste toetus andnud oma panuse nimelt suuremate perede tekkeks, mis olid Eestis juba üsna haruldaseks jäänud. Selle meetme peamine puudus on see, et kolmas laps saab perre sündida vaid eeldusel, et peres on juba kaks last.

Üks rahvaarvu vähenemise põhjusi on tänapäeva arenenud riikides suhteliselt hiline sünnitamine (niihästi esmasünnitaja kui ka keskmise sünnitaja vanus on Eestis iseseisvuse taastamisest saadik suurenenud üle viie aasta võrra). Eeldus, et esimene laps sünnib niikuinii, ei pea tänapäeval paika: põhjuseks on noorte seas levinud hoiak – enne pereloomise algust on tarvis ise elada – ja loomulikult ka kättesaadavad ja tõhusad rasestumisvastased vahendid. Paistab, et just esimese lapse sünnitamine, sisuliselt perekonnaelu alustamine, põhjustab tänapäeva noortes kõige enam peamurdmist ja (kujuteldavate) barjääride ületamist. Võimalik, et see on samuti üks raskusi pelgavate eluhoiakute avaldusi.
https://arvamus.postimees.ee/6715184/en ... 1530278500
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kriku »

Poola eeskujul kaalub Eestigi maksusoodustust kuni 24-a. noortele & väikelaste vanematele: https://majandus24.postimees.ee/6747166 ... 1530278500
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Demograafia

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eesti parim meede oli vanemahüvitis, mis peatas selle sajandi esimesel kümnendil sündimuse pikka aega kestnud järsu languse. Aga nagu iga meede, on ka see aja jooksul olulise osa oma mõjust kaotanud. Nähtavasti on ka äsja kehtestatud kolmandate laste toetus andnud oma panuse nimelt suuremate perede tekkeks, mis olid Eestis juba üsna haruldaseks jäänud. Selle meetme peamine puudus on see, et kolmas laps saab perre sündida vaid eeldusel, et peres on juba kaks last.

Üks rahvaarvu vähenemise põhjusi on tänapäeva arenenud riikides suhteliselt hiline sünnitamine (niihästi esmasünnitaja kui ka keskmise sünnitaja vanus on Eestis iseseisvuse taastamisest saadik suurenenud üle viie aasta võrra). Eeldus, et esimene laps sünnib niikuinii, ei pea tänapäeval paika: põhjuseks on noorte seas levinud hoiak – enne pereloomise algust on tarvis ise elada – ja loomulikult ka kättesaadavad ja tõhusad rasestumisvastased vahendid. Paistab, et just esimese lapse sünnitamine, sisuliselt perekonnaelu alustamine, põhjustab tänapäeva noortes kõige enam peamurdmist ja (kujuteldavate) barjääride ületamist. Võimalik, et see on samuti üks raskusi pelgavate eluhoiakute avaldusi.
Tavaliselt need, kes pole seda ise oma nahal tunda saanud, ei oska tegelikult ka õigesti hinnata suure(ma) pere rahaasjade sisu. Näiteks selline väike asi nagu poes käimine. Meil on perega toidupoes käik 1 kord nädalas. Ostame suhteliselt basic toiduaineid, aktsendiga "pigem liha kui jahu", 2 sellist üsna suurt mitmekordset poekotitäit. Võimalusel panemegi korvi kokku sooduspakkumiste toodetest. Nädalane ostukorv keskmiselt 80 eurot Rimist. Lisaks nädala sees tuleb veel osta nipet näpet - küll lõppes või, küll jõid lapsed piima ära. Sealt tuleb mingi 30 eurot veel. Kokku ca 100 nädal, kuus on 4,5 nädalat, 450-500 eurot ainuüksi toidule kuus. Sestap see 500 eurone lastetoetus kulub ära suurele perele ja tuleb samapalju puudugi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], mongol, TALUPOEG TALUJA ja 23 külalist