1. Millele tuginedes väidad, et paljude rakettide laskmine ja õhutõrjesüsteemi ülekoormamine (saturation attack) on tõenäoliselt tõhusam kui väiksema arvu radaritele raskesti avastatavate rakettide kasutamine?
OK, küsimusele küsimusega vastamine pole hea toon, aga olukord nõuab - miks sa arvad, et "raske" st -700-1000 kg stardimassiga (st väikealuselt kasutamatu) tiibrakett on kuidagi raskemini avastatav kui 350 kg-ne? Küsin seepärast, et võibolla sa tead midagi, mida ma ei tea.
Lisaks on selle avastamatusega selline probleem, et "rasked" raketid on kõik lennu lõppfaasis autonoomse radariga ja selline asi põhimõtteliselt ei saagi olla raskesti avastatav (rääkimata suurema korpuse suuremast peegelduspinnast). See raketi ninas asuv radar ise kiirgab ja lisaks tema parabool peegeldab väga kenasti laeva enda radarikiirgust tagasi.
Mis puudutab kummipaatide ja täiendavate tsiviilradarite massi võrdlust, siis ei ole need üks ja sama. Minu visioonis tähendab "kummipaadid" koordineeritud parvlemist, kaldal paiknev statsionaarsete radarite mass on lihtsalt mass. Parvlemisel annab efekti just koordineeritud ja erisuunaline tegevus (nagu sipelgad ründavad pessa visatud rästikut) väikeste üksuste/ühikute poolt, kelle vastu suurem vastane ei suuda oma tulejõudu keskendada, arvukus on lihtsalt üks efekti aluseid.
2. Miks on suure hulga aluste kasutamine parem kui väikese hulga aluste/laskeseadmete kasutamine väljaspool vastase relvade ulatust või kohast, kus lask ei ole tuvastatav?
Kuna meil puudub merel sõjaline olukorrateadlikkus, pole suure aluse (ja suurte rakettide) paremust maksma panna võimalik (sa ei tea, kus vastane on), kui sa ta leiad, siis näeb ta juba sind. Võitluses üksikute (suuremate) alustega on tänapäeva sõjalaevad palju tugevamad kui paljude väikeste vastu (kasvõi piiratud relvastuse pärast pardal).
3. Kui õnnestub tõestada, et kirjeldatud swarming/saturation attack on tõhusam, siis kas see kompenseerib suuremaid oma üksuste kaotusi?
Miks sa arvad, et seal on suuremad kaotused? Väikealus on kiirem, manööverdusvõimelisem, väiksema peegelduspinnaga. Tundub, et kui ise peegelduspinnaga mitte üle pingutada, siis väikealusele tiibraketi lukustumine on juba väljakutse omaette. Need on mõeldud üldiselt 100+ m2 peegelduspinnaga märkide vastu. Lisaks meenutan, et plaani osa on ka passiivsed tiibraketid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.