Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[vanahalb]

Ainult vene keele baasil on Tallinnas lihtsam alustada kui Soomes. Olgugi, et kõik Soome laevatehased on ukraina ja poola keevitajaid umbe täis pole see päris see eriala, mis energeetikutele sobiks.

No aga vene odav energia on suures osas tuumaenergia ja sellel pole nagunii mingeid CO-kvoote (niipalju kui mina tean). Samuti pole kvoote Norra ja Rootsi hüdroenergial ning Soome tuumajaamadel. Ma imestan pigem selle üle, et nahh oli vaja sinna Põhjamaade energiabörsile end pressida kui oli ammu teada, et põlevkivienergia pole selle seltskonnas konkurentsivõimeline.
Üks variant oligi hoida isoleeritud süsteemi , enda põlevikiveenergeetikat, ning leppida sellega, et elekter on Eestis kallis.
Teine ja sandim variant oli hakata börsihinnaga ostma ja seejuures ei pidanud eriline majandusgeenius olema nentimaks, et põlevkivielektrijaamadega on siis keskpikas perspektiivis lõpp.
Kolmas variant oli omalegi tuumajaam ehitada kuid seda hoolijate seakisa poleks keegi suutnud ära kuulata. Parem tulgu siis juba venelased Tallinna.

[Kriku]

No aga vene odav energia on suures osas tuumaenergia

Electricity production was 1091 TWh in 2016, of which 522 TWh (48%) was from gas, with 197 TWh (18%) from nuclear, 187 TWh (17%) from hydro and 171 TWh (16%) from coal. Net exports were 14.5 TWh and final consumption was 745 TWh (after transmission losses of 107 TWh and own use/energy sector use of 225 TWh). Rosenergoatom reported 204 TWh from nuclear plants in 2018.

Rosatom's current long-term strategy up to 2050 involves moving to inherently safe nuclear plants using fast reactors with a closed fuel cycle, especially under the Proryv (Breakthrough) project. It envisages nuclear providing 45-50% of electricity at that time, with the share rising to 70-80% by the end of the century.

http://www.world-nuclear.org/informatio ... power.aspx

[vanahalb]

Siin peab natuke mõtisklema, et mismoodi venelased määravad, et milline elekter mingis liinis jookseb. Isegi Soome puhul pole ma sellest veel päris täpselt aru saanud. Mõni energiafirma müüb kodutarbijatele väidetavalt hüdroenergiat ja hind on odavam kuid kuidas see jagamine käib pole suutnud välja mõelda.
Venelaste tegijad hüdroelektrijaamad on nagunii Bratski ja Sajaani-Šušenskoje sarnased kust Eestisse küll midagi tulla ei tohiks. Kivisöejaamad tunduvad samuti pigem Kuzbassile lähemal olema. Loode-Venemaal on kindlasti gaasijaamad ja vähemalt Sosnovõi Bor, Smolensk ja Kalinin siinpool Moskvat.

[Walter2]

Siin peab natuke mõtisklema, et mismoodi venelased määravad, et milline elekter mingis liinis jookseb. Isegi Soome puhul pole ma sellest veel päris täpselt aru saanud. Mõni energiafirma müüb kodutarbijatele väidetavalt hüdroenergiat ja hind on odavam kuid kuidas see jagamine käib pole suutnud välja mõelda.
Venelaste tegijad hüdroelektrijaamad on nagunii Bratski ja Sajaani-Šušenskoje sarnased kust Eestisse küll midagi tulla ei tohiks. Kivisöejaamad tunduvad samuti pigem Kuzbassile lähemal olema. Loode-Venemaal on kindlasti gaasijaamad ja vähemalt Sosnovõi Bor, Smolensk ja Kalinin siinpool Moskvat.

Kõik on ühtne süsteem - ühest otsast tulevad erinevalt toodetud energia võrku ja teisest otsast võetakse välja, pole isegi võimalik et hüdroenergiale tuleb üks liin linna ja kivisöeenergiale teine. Bilansiliselt peavad kw-id kokku jooksma e. odavamat energiat ei saa rohkem odavamalt müüa kui seda on toodetud. See on sama huvitav nagu Eestis taastuvenergiamajandus kus el. autosid tohib laadida ainult taastuvatest allikatest saadud energiaga - sisuliselt on see ju üks suur häma. Kui nüüd teoreetiliselt paar kuud on kaamost ja tuult ei puhu e. taastuvenergia marginaali pole ollagi kas siis keelatakse riiklikult el. autode kasutamine (niipaljukest kui neid siin ongi) ja nt. muud rohelised tarbimised ära ja laadimisjaamadele pannakse taba ette? Natuke nagu kahtlen selles...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hea artikkel..
Aga ma (millegipärast) jätkuvalt ei kuule midagi valitsuse tegusast sibelemisest selles ülimalt akuutses teemas

https://epl.delfi.ee/uudised/polevkivit ... d=86441883

[Lemet]

Valitsus on hõivatud rahapuu istutamisega, et teadusrahastus tõsta protsendini SKPst...

[Manurhin]

Midagi valitsus näikse siiski tegevat: https://majandus24.postimees.ee/6701151 ... d-tegemata

Aga ei maksaks kõiki viimase 20 aasta jooksul kokku keeratud käkke praeguse koalitsiooni kaela nuhelda. See, et selle põlevkivimajandusega (ja sellega seonduvate inimestega) asi ühel hetkel hapuks kipub, oli teada tegelikult juba aastaid tagasi, aga siis, nagu ikka, lasti asjadel lihtsalt isevooluteed minna.

[Gideonic]

Aga ei maksaks kõiki viimase 20 aasta jooksul kokku keeratud käkke praeguse koalitsiooni kaela nuhelda.

Ei ole keegi ju seda siin ka teinud. Kuigi vähemalt koalitsiooni juhterakonnal on olnud rohkem aega asjaga tegeleda

[Puurija]

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Möödunud neljapäeval istusin kell 16.45 Mustakivi peatuses 45. liini bussile, mis suundus Lasnamäelt kesklinna. Viimase istme olid hõivanud kaks neljakümnendates eluaastates meest. Tunkedes ja viinapudeliga mehed vahetasid informatsiooni selle kohta, kes, kus, millal ja kuidas on seksinud naisega või lausa kahe naisega korraga. Suhtlemine käis vene keeles ja täiel häälel. Muidugi, see oli omamoodi vene keel – toosama, mida tuntakse juba Vana-Vene aegadest saadik, mil seda tarvitati slaavi maagilistes vormelites, mille pruukimise tsaari ukaasid 18. sajandil ära keelasid ja mida nüüd nimetatakse «ebatsensuurseks sõnavaraks» või lihtsalt «matiks». Ent nende välimus osutas heale toitumusele ja rahulolule eluga. Neile oli ropendamine enesekindluse kergitamise vahend, viis näidata enda üleolekut võõras keskkonnas. Aga mis peamine: otse minu ees istus nii kuueaastane linalakk plikatirts, vasakut kätt noormees, kes hoidis süles paariaastast poissi, taga saksa tüdruk ja poiss. Tüdrukuke igatahes sai kõigest aru: ta tõmbas end alatasa kössi, surus pea õlgade vahele ja proovis olla võimalikult liikumatu. Ma ei pidanud enam vastu … Ma saan muidugi aru, et Eestis pole kombeks nii talitada, aga ikkagi tõusin püsti, astusin meeste juurde ja ütlesin range häälega: «Kohe pange suu kinni, näete ise, siin on ju lapsed ümberringi!» Mehed vaatasid mulle tühja pilguga otsa – mis nüüd meie, meie pole ju midagi teinud … Läksin oma kohale tagasi. Aga kannatust suu kinni hoida jagus meestel vaid minutiks. Jälle täitis kogu bussi vänge sõimulaine. Nüüd hüüdsin juba koha pealt: «Jääge ometi vait, elajad sellised! Ma ju ütlesin: häbenege vähemalt lapsi!» Nüüd aga vastas üks neist: «A mis sulle vene keel ei meeldi vä?» Mina vastu: «Jah, mul on tõesti praegu häbi, et kõnelen sinuga sama keelt!» Astusime uksest välja, rääkisin meestega, ütlesin otse välja, mida ma neist arvan, ilma vägisõnadeta, aga siiski selgelt ja ühemõtteliselt. Õnneks ei läinud löömaks … Kirjutasin juhtunust ühes Facebooki grupis. Selle peale tuli nii metsik hulk kommentaare, kolme tunniga üle kolmesaja, et administraator pidi kommenteerimisvõimaluse sulgema, pärast aga eemaldas mu postituse üldse. Kommentaarid jagunesid kahte ebavõrdsesse jakku. Esimesed, keda oli enamuses, süüdistasid mind russofoobias ja selles, et minu kriitika venelaste aadressil tuleb kasuks ainult Eesti natsionalistidele. Teine, palju väiksem rühm, toetas mind. Aga oli nende seas siiski ka selliseid, kes väitsid, et lojustel ei ole rahvust. See on selline vaieldav küsimus. Veel mais, samuti ühistranspordis ja Lasnamäel, tormas naisterahvas juhikabiini juurde ja hüüdis: «Teil lebab seal otse ukse ees maas üks mees, ei pääse temast mööda.» Juht pidas bussi kinni ja kutsus kohale politsei. Kõik tulid bussist välja ja ma vaatasin: tõepoolest, mees, täis kui tina, pomiseb midagi vene keeles, lebab põrandal ja kuseb. Ta tariti tänavale, tema paneb vastu, sõimab kuis jõuab. Mais sõitsid külla sõbrad Moskvast, jalutasin nendega vanalinnas, läksime dominiiklaste kloostri hoovi, räägin neile selle ajaloost. Keegi venelane läheb mööda, loomulikult purjus, ja hakkab aga iba suust välja ajama: «Mida sa siin mingit tšuhnaade ajalugu tagant kiidad? Sellest tuleb rääkida, kuidas me neile raiskadele kõigile taha keerasime, kui meie armee Tallinna jõudis!» Ma oleks häbi pärast tahtnud maa alla vajuda! Minu Moskva sõbrad, kes elavad putinlikul Venemaal ja sõitsid siia veendumuses, et venelasi diskrimineeritakse Eestis igal sammul, küsisid Tallinna-reisi lõpetuse eel minu käest: «Kuule, Andrei, aga kuidas eestlased suudavad üldse neid kohalikke venelasi välja kannatada?»“
https://arvamus.postimees.ee/6705578/an ... a-venelane

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu Moskva sõbrad, kes elavad putinlikul Venemaal ja sõitsid siia veendumuses, et venelasi diskrimineeritakse Eestis igal sammul, küsisid Tallinna-reisi lõpetuse eel minu käest: «Kuule, Andrei, aga kuidas eestlased suudavad üldse neid kohalikke venelasi välja kannatada?»“

..tõsiselt hea, rsk

[nimetu]

Evelyn Kaldojalt üsna hea artikkel keele ja integratsiooni teemal.
https://arvamus.postimees.ee/6708847/ev ... st-vordsem
Kui võtame nõuks venekeelsetelt nõuda eesti keele oskamist, siis miks peaks erandeid tegema teiste muulaste suhtes? See on ka ju nende venelaste suhtes ebaaus, kes on võtnud vaevaks eesti keele ära õppida.

Kolmandaks pani mind väga mõtlema ühe eestivenelase lugu, kuidas ta sattus kord õhtul Lasnamäel kodukioskis silmitsi teenindajaga, kes rääkis vaid inglise keelt, mida tema ei valda. Tolle nüüd ladusalt eesti keelt valdava eestivenelase tee Eesti kodakondsuseni ei olnud pilvitu. Napi riigikeeleoskuse tõttu on ta korra töökoha kaotanud. Miks peaks tunduma aus, kui tema omandab pingutustega eesti keele ning näeb siis, et tegelikult Eestis sellest ei piisa ja nigeerlased on võrdsemad kui venelased?

See on üks koht, kus EKRE võiks vabalt lärmi teha.

[Dr.Sci]

Evelyn Kaldojalt üsna hea artikkel keele ja integratsiooni teemal.
https://arvamus.postimees.ee/6708847/ev ... st-vordsem
Kui võtame nõuks venekeelsetelt nõuda eesti keele oskamist, siis miks peaks erandeid tegema teiste muulaste suhtes? See on ka ju nende venelaste suhtes ebaaus, kes on võtnud vaevaks eesti keele ära õppida.

Kolmandaks pani mind väga mõtlema ühe eestivenelase lugu, kuidas ta sattus kord õhtul Lasnamäel kodukioskis silmitsi teenindajaga, kes rääkis vaid inglise keelt, mida tema ei valda. Tolle nüüd ladusalt eesti keelt valdava eestivenelase tee Eesti kodakondsuseni ei olnud pilvitu. Napi riigikeeleoskuse tõttu on ta korra töökoha kaotanud. Miks peaks tunduma aus, kui tema omandab pingutustega eesti keele ning näeb siis, et tegelikult Eestis sellest ei piisa ja nigeerlased on võrdsemad kui venelased?

See on üks koht, kus EKRE võiks vabalt lärmi teha.

Võiks, tegelikult peaks, ma arvan et teeb varsti ka. Teema on ka mõnes jutusaates läbi käinud.
Ja kust üldse too nigeerlane siia TÖÖLE ilmus? Elamisloaga pagulane ei tohiks ta olla, taotlejad ei tohi töötada, üliõpilased kes oma sissetulekuallikad siin õppimiseks on tõestanud ka ei tohi. Sama käib ka vanalinnas ja mujal olevate inglisekeelsete teenindajate kohta - olen minagi nende otsa sattunud.
Aga Bolt ja teised sarnased rakendused võiks takso/pitsa/vms tellimisel anda võimaluse enne tellimuse kinnitamist veenduda teenindamise keeles (või siis on kuskil kasutaja sätetes kirjas miskeelset teenindust klient ootab ja saadetakse talle selline) Ja kuigi Nigeeria juhiluba kehtib Eestis, kas selle alusel ka taksoteenust tohib osutada?
Mis aga puutub vene, mitte muukeelsetesse, siis pilt on minu silmis oluliselt paranenud. Eriti need, kes viimastel aastatel on suutnud TTÜ-s end minu kursusteni vedada - kohati on vaid lauseehitus natuke võõrastav. Kuid ilmselt tuleb mul järgmine nädal tegeleda ühe korteriühistu juhatusega mis pidi koosnema 100% umbkeelsetest, nagu ette hoiatati.

[Roamless]

Tegelikult on see nn ingliskeelne teenindus mitte ainult nigeerlaste, vaid laiem probleem. Sai paar nädalat tagasi käidud peenes kokteilikohvikus, kus üks teenindaja oli eestlane, ülejäänud ingliskeelsed ehk kohalikust dialektis valelt ettekandjalt küsides, ei saadud aru ööd ega mütsi. Olgu öeldud, et kui omanikud olid vist nö India või Pakistani karva, siis mõned ainult inglise keelt oskavad teenindajad olid nii valged, kui veel olla said ning ka levinumast idanaabri dialektist nad aru ei saanud.
Samasugune lugu on, kui külastada uut ja uhket T1 kaubanduskeskuse restoranikorrust. Päris mitmes söögikohas olid ettekandjad vist otse Lätist, Eesti keelt ei vallanud keegi ja sooviti teenindada, kas vene või inglise keeles. Osaliselt on see arusaadav, kuna teeninduses valitseb karjuv tööjõupuudus ja on isegi putkadel nähtud silte, et tööjõu puuduse tõttu toidukoht ei tööta. Kuid teisalt pole normaalne, et kohalikelt venkudelt nõuame karmilt keeleoskust, samas, kui igasugused inglise keeles plätravatele pudrulõugadele naeratame lahkelt ja lähme üle nende keelele. Keeleoskuse nõue peab kehtima ikka kõikidele.
Ka Myfitness harrastab vaikimisi seda, et vähemalt üks nende eratreener ei räägi riigi keeles, sest ei valda lihtsalt seda ja kõik treenitavad naised ainult naeratavad malbelt ja siis kuuled kõrvalt, kuidas kusagil ala MacDonaldsis mingisugune nokastanud jõmm räuskab püüdlikult arusaadavas eesti keeles aktsendiga rääkivale noorele vene neiule, et saa lehm räägi ometi normaalses eesti keeles, ma ei saa su plärast s...tagi aru.

[AMvA]

Kuid teisalt pole normaalne, et kohalikelt venkudelt nõuame karmilt keeleoskust, samas, kui igasugused inglise keeles plätravatele pudrulõugadele naeratame lahkelt ja lähme üle nende keelele. Keeleoskuse nõue peab kehtima ikka kõikidele.

Mitte keegi ei peedista venealsi rohkem, kui mingeid nigeerlasi või muid mitteslaavi päritolu sisserändajaid. Need välismaalased erinevalt siin pea terve elu elanud venelastest õpivad aasta-paariga eesti keele piisavalt selgeks. Venelased pigem võtavad endastmõistetvusena, et eesti keelt ei peagi üldse oskama (eriti osades regioonides).

[Kapten Trumm]

Evelyn Kaldojalt üsna hea artikkel keele ja integratsiooni teemal.
https://arvamus.postimees.ee/6708847/ev ... st-vordsem
Kui võtame nõuks venekeelsetelt nõuda eesti keele oskamist, siis miks peaks erandeid tegema teiste muulaste suhtes? See on ka ju nende venelaste suhtes ebaaus, kes on võtnud vaevaks eesti keele ära õppida.

Evelyn Kaldoja paneb kahjuks asju liigselt ühte patta. Venelaste eesti keele oskus on meil üldiselt olnud teemaks 2-l juhul
1. kodakondsuse saamine
2. töö riigiametites (seal toimub ka enim kottimist keeleinspektsiooni poolt)
Hädapärase eesti keele oskusega muulasi töötab meil küll ja veel.

Samasse patta (ajutisi) töötegijad paraku panna ei anna. Kui nigeerlane või lätlane tahab saada Eesti kodakondsust, siis erinevalt venelasest talle küll mingeid hinnaalandusi ei tehta.

Lisaks veel: erinevalt siia viimastel aastatel tekkinud lätlastest, ukrainlastest jne on paraku Eestis elavad venelased elanud siin ikka väga kaua. Kas siin sündinud või olid nad siin juba 1991. Venemaalt mingit massilist rännet meile pole olnud. Seepärast on ka asi vähe erinev: 30 aastat siin elanud venelane, kes pole tahtnud/viitsinud/suutnud eesti keelt õppida ja 2-3 aastat siin töötanud ukrainlane (kes pole veel jõudnud).