Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Kriku]

See käib ju otseselt selle kohta, millised oleksid võinud olla nende läbirääkimiste tulemused - kas otsustamise hetkel väga kaheldava tulemusega Talvesõda või mingi hääletu alistumise variant.

Ja kuidas mõjutas meie 80 aastat hiljem olemasolev arvamus, et soomlastel oli valida kaheldava tulemusega Talvesõja ja mingi hääletu alistumise variandi vahel, Soome tollaste riigijuhtide otsuseid?

See läks minu jaoks nüüd liiga keeruliseks. Midagi sellist ma ei ole väitnud.

Kui Stalini kurssi ei vääranud Saksamaa võimalik pahameel ja ta pingutaski lõpuks üle, siis on mul väga raske uskuda, et seda võinuks väärata Eesti delegatsiooni suurem informeeritus "Metallistiga" toimunust.

Stalini kurss oli vääramatu kõigi tema teele ette jäänud riikide osas, ometi osades ta õnnestus ja teistes mitte.

Ja kus ta ebaõnnestus?

Väide, et 1939. aastal läbirääkimiste edukamalt pidamine poleks 1940. aastal Eesti saatuses midagi muutnud, on tõestamatu. Nagu ka vastupidine väide.

Jah, oleksoloogias on kõik tõestamatu - mina ei olnud aga esimene, kes oleksoloogiat arendama hakkas...

[tuna]

Nii-nii. Millest meie mõttevahetus alguse sai?

Tundmatu allveelaev oleks selle ka põhja lasknud. 1940. aasta sündmuste tulemust poleks juuksekarva võrragi mõjutanud ka 10 piirivalvelaeva. Ega ka mitte see, kui Eesti delegatsioonile Moskvas oleks reaalajas Merejõududelt info jooksnud.

[Kriku]

Ei, siit:

Merejõudude või Piirivalve laev silmapiiril oleks võinud teisiti mõjuda.

[tuna]

Ja mis on nende kahe väite vahe?

Heaks näiteks on Metallisti juhtum 1939. aastast. 24. septembril 1939 Moskvasse jõudnud Eesti kaubandusdelegatsioon sai kuulda, et nüüd tuleb kohe sõlmida vastastikuse abistamise pakt ja Nõukoude väed Eestisse lubada, sest eelmisel ööl uputas tundmatu allveelaev, tõenäoliselt Orzel, Narva lahes kaubalaeva Metallist. Ilmselgelt ei suuda Eesti oma territooriumi kontrollida ja vajab selleks abi. Hiljem tuli välja,et Merejõudude kaldavaatluspost jälgis venelaste sehkendamisi, aga seda ei teadnud ei venelased ega Eesti delegatsioon Moskvas ja hiljem polnud see enam oluline. Merejõudude või Piirivalve laev silmapiiril oleks võinud teisiti mõjuda.

Tundmatu allveelaev oleks selle ka põhja lasknud. 1940. aasta sündmuste tulemust poleks juuksekarva võrragi mõjutanud ka 10 piirivalvelaeva. Ega ka mitte see, kui Eesti delegatsioonile Moskvas oleks reaalajas Merejõududelt info jooksnud.

Esimene: kirjeldatud on olukorda üsna lühikese ajavahemiku kestel. Väide käib selle kohta, et ühe teguri lisamine oleks võibolla selle olukorra kujunemist muutnud.
Teine: selle olukorra kujunemise muutmine ei oleks mitte kuidagi (juuksekarva võrragi) muutnud pikemaajalisi protsesse.

Esimene väide on pigem retooriline klišee, muidugi võib mingi teguri lisamine parajasti kujunevas olukorras muutuse kaasa tuua või ka mitte tuua.
Teine väide on aga põhimõtteliselt vaidlustatav. Kui tõenäoline on, et esmapilgul isegi tühine kõrvalekalle ei too pikema aja jooksul kaasa suuremaid muutusi? Variatsioonide arv ju kasvab ajas.

[Kriku]

Iga võimaliku tulemuse kohta võib aga suur hulk variatsioone välja viia samale tulemusele

Sa pole ainuke, kes oskab skolastilisi dispuute pidada. Teen ettepaneku selle optimistliku noodiga lõpetada.

[tuna]

Täpselt seda ma silmas pidasingi. Retooriline klišee on see aga selles tähenduses, et see otsekui võimendab väidetut. Tasub ainult mainida 1939. aasta sündmusi ja lugeja/kuulaja fantaasia läheb momentaalselt lappama. Kitsal teemal peetud vaidluses toodud lokaalne näide võib kasvada momentaalselt riigi saatusega seotud üldpoliitiliste järeldusteni. Nagu me võisime veenduda ka akf Kriku reageeringust. Viimasega seoses on mul hea meel, et ta ei pidanud silmas üsna levinud ideed (Kui ma nüüd õigesti aru sain väitest, et iga võimaliku tulemuse kohta võib suur hulk variatsioone välja viia samale tulemusele. Järelikult võib suur hulk variatsioone välja viia ka erinevale tulemusele.), et 1939. aastal oli tegemist force majeure olukorraga, kus ükstaskõik, mida Eesti oleks teinud või tegemata jätnud, poleks see lõpptulemuses midagi muutnud. Selle seisukohaga on see probleem, et kui me nii arvame, siis ei ole meil võimalik midagi sellest õppida. Pole isegi mõtet nagu eriti analüüsida tollal toimunut, sest kui tuleb vääramatu olukord, siis pole ka tulevikus mõtet midagi üritada. Mis omakorda tõstatab küsimuse, kuidas me vääramatu olukorra ära tunneme, kui me pole eelmist võimalikku juhtumit läbi analüüsinud?

[Kriku]

Küsimus on siin ajahetkes, millest alates Eesti valikud enam tulemust ei muutnud. MRP sõlmiti teatavasti 23.08, sõda algas 1.09. Kas varem 1939. aastal oli Eestil võimalik kuidagi targemalt talitada või oli viimane hetk selleks siiski varem nagu Mart Laar "Sügissõjas" arvab?

[tuna]

Kui rääkida ajavahemikust 23. august kuni 28. september 1939, siis see on vajalikult lühike ja piisavalt sündmusterohke, et teha hoomatav aegrida. Kui panna kõrvuti Eesti ja NSV Liidu tegevus, siis joonistub neist välja paar-kolm-neli sõlmpunkti, kus kumbki tegi oma otsuseid. Eesti otsustas oma tolle hetke olukorrateadlikkuse põhjal ja NSV Liit tegi seda sama. Sellest selgub ka, milline oli Eesti sisend NSV Liidu otsustusprotsessidesse. Pärast seda võib hakata tegelema oleksoloogiaga, milliseid teistsugused otsused oleksid suunanud sündmuste arengu teistsugusele rajale.

[Kriku]

Kui rääkida ajavahemikust 23. august kuni 28. september 1939, siis see on vajalikult lühike ja piisavalt sündmusterohke, et teha hoomatav aegrida. Kui panna kõrvuti Eesti ja NSV Liidu tegevus, siis joonistub neist välja paar-kolm-neli sõlmpunkti, kus kumbki tegi oma otsuseid. Eesti otsustas oma tolle hetke olukorrateadlikkuse põhjal ja NSV Liit tegi seda sama.

Jajah, ma olen seda kunagi teinud nagu paljud teisedki EA üliõppurid. Üles otsida hetkel ei ole aega.

Pärast seda võib hakata tegelema oleksoloogiaga, milliseid teistsugused otsused oleksid suunanud sündmuste arengu teistsugusele rajale.

Kui oleksid. Pärast 23.08 suhtun skeptiliselt.

[tuna]

See on huvitav. Mis ajahetkel Sinu aegreas hakkas Eesti tegutsema lähtudes eeldusest, et Eesti on jäänud Nõukogude huvisfääri?

[URR]

Pakun välja paar hetke ajas.
1. Kui II maailmasõda algas, oleks võinud avalikult liituda Poolat toetavate riikidega, mitte neutraliteeti välja kuulutada.
2. Nõrgema variandina oleks võinud Soome ja Läti koostööplaanid riiulist välja võtta ja ühiselt üle vaadata.
3. Ultimaatumiga oleks võinud mite nõustuda ja mobilisastiooni välja kuulutada.
Ilmselt poleks ükski neist okupatsiooni vältinud, aga alistumine poleks olnud hääletu ja esti staatus pärast sõda oleks võinud olla erinav. Ma ei väida, et poleks sitem saanud.
Ma ei taha tolleaegsetele otsustajatele midagi ette heita, tegutseti heas usus,et valida kahest halvast väiksem.
Varasemale ajaloost õppimise teemale sekundeerides: midagi on ju õpitud, selle nimel, etmitte vaenlae vastu üksi jääda, on päris palju ja edukalt tegutsetud.

[tuna]

1939. aasta suvel võimaluse üle liituda või toetuda lääneliitlastele ehk Suurbritannia-Prantsusmaa-Poolale välisministeeriumis ka arutati. Georg Meri näiteks meenutas, et oleks võinud üritada luua Ida-Euroopa riikide ühisrinnet, mille peamine eesmärk poleks olnud mitte niivõrd lääneliitlastega liitumine, kui sõja puhkemise vältimine. Sõjavägede Staap oli aga üsna ühemõtteliselt Saksamaale toetumise pooldaja, välisministeeriumi seisukoht oli veidi nüansseeritum, kuid ikkagi üsna samasse auku. Kuna lõppkokkuvõttes oli otsustamine ühe inimese ehk presidendi käes, siis mingit tõsist arutelu ei toimunud. Pärast sõja algust oleks lääneliitlastega liitumine olnud ilmselgete puudustega - sõjaliselt oleks Saksamaa vastaste leeri astumine andnud Eesti NSV Liidu armu alla. Berliin oli Eesti juba andnud Moskva huvisfääri, aga nagu sakslased kinnitasid, tähendas see poliitilise huvi puudumist Eestis. Teiste sõnadega, lääneliitlastega liitumise korral oleks Saksamaa kaotanud ka igasuguse muu huvi Eesti vastu, nii et oleks olukorra kaasaegsete vaatenurgast hullemaks teinud. Aga nagu öeldud, põhiküsimus siin on, millal hakkas Eesti tegutsema teadmisega, et on sattunud Nõukogude huvisfääri. Kuna tagantjärele me teame, et kaasaegsete vaatenurgast justkui õige otsus tõi ikkagi kaasa riigikaotuse, siis on lääneliitlaste kaardi suurem mängimine 1939. aasta septembri alguses ilmselt siiski täiesti õigustatult püstitatud küsimus.

[Kriku]

Aga nagu öeldud, põhiküsimus siin on, millal hakkas Eesti tegutsema teadmisega, et on sattunud Nõukogude huvisfääri.

Minu arvates on põhiküsimus ikka see, et millal Eesti oleks saanud oma saatust muuta.

Kuna tagantjärele me teame, et kaasaegsete vaatenurgast justkui õige otsus tõi ikkagi kaasa riigikaotuse, siis on lääneliitlaste kaardi suurem mängimine 1939. aasta septembri alguses ilmselt siiski täiesti õigustatult püstitatud küsimus.

Sellega, et üks otsus tõi kaasa iseseisvuse kaotuse, ei saa argumenteerida alternatiivide paremust. 1939. aasta september on minu arvates igal juhul sellest piirist üle, milles mõni alternatiiv oleks teistest iseseisvuse kaotuse suhtes parem olnud.

[tuna]

1939. aasta september on minu arvates igal juhul sellest piirist üle, milles mõni alternatiiv oleks teistest iseseisvuse kaotuse suhtes parem olnud.

Juhul kui see seni on segaseks jäänud, siis kinnitan üle: sellest seisukohast sain ma aru juba esimesel korral neist viiest või kuuest korrast, kui Sa seda siin viimasel kahel leheküljel kinnitasid. Kas me teised lihtsurelikud, kes nii kategooriliselt ei arva, võime nüüd oma aruteludega edasi minna?

[Kriku]

Kas me teised lihtsurelikud, kes nii kategooriliselt ei arva, võime nüüd oma aruteludega edasi minna?

Palun lahkesti, aga mulle tundub, et Sa räägid iseendast mitmuses.

Lääs ei suutnud hoolimata julgeolekugarantiidest midagi ära teha Poola päästmiseks Nõukogude Liidu käest (ei 1939. aastal ega ka pärast II ms), mis siis veel Baltikumist ja Soomest rääkida, millele keegi polnud mingeid garantiisid andnud.