Merevägi ja rannakaitse

Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas mart2 »

Poti soldat kirjutas:Juriidikast ma eriti midagi ei tea, aga meenub et Island on oma majandustsooni ikka kuidagi patrullitud saanud kuigi neil mereväge ametlikult ei olegi.
Islandil ei ole traditsioonilist Piirivalvet, vaid on Rannavalve (võiks ka nimetada rannakaitseks?).
The Icelandic Coast Guard (Icelandic: Landhelgisgæsla Íslands, Landhelgisgæslan or simply Gæslan) is the service responsible for Iceland's coastal defence and maritime and aeronautical search and rescue
Ülesanded -
National Defence, Law enforcement, Maritime and Aviation Search and Rescue, Counter Terrorism, Minesweeping, Explosive Ordnance Disposal, Hydrographic Service and other tasks.
Siit ka siis õigus tegutseda majandusvööndis.

PS. https://en.wikipedia.org/wiki/Military_of_Iceland
https://en.wikipedia.org/wiki/Icelandic_Coast_Guard
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

mart2 kirjutas:Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.

Minu mäletamist mööda oli rahvusvaheliselt on seatud nii, et Piirivalve sai opereerida territoriaalvetes, kuid majandusvööndis sai laevu kinni pidada ainult Merevägi.
Kui eksin, siis ehk rahvusvahelise õiguse spetsialistid parandavad.
Eksid. See on siseriiklik küsimus ja Eestis reguleerimata. (Täpsemalt on eri seaduste eri punktid erinevalt tõlgendadavad ja omavahel vastuolus.)
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:PPA-le saab need SA ülesanded lõppude lõpuks anda. ... Meil on ikka praegu jutt "hallist ajast", see "merekomponent" on täna siiski suurem kui MeV ja teeb ka tuvastuslende/laevasõite, kus midagi kahtlast on (transponderita laevad). Minuarust ei sega miski (peale SM ja PPA juhtkonna vastuseisu) panemast neile täiendavaid ülesandeid, panna laevadele relvastust jne.
Kui laev ei näita AISi, võtab PPA laevaga ühendust, küsib, kes nad on ja usub siis öeldut. Kui laevaga ei õnestu ühendust saada, küsitakse teiselt lähedal asuvalt laevalt. Kui ka see ei õnnestu ja vahendid on käepärast, minnakse ise vaatama.
Seda loogikat on juba 20 aastat järgitud: kuna merevägi ei saa praegu oma ülesannetega hakkama, pole mõtet teda arendada. Loogiline? Kui PPA ülesannete laiendamist ja relvastamist edasi arendada, siis miks mitte ka tankid ja kahurid?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Kapten Trumm kirjutas:Kui meil hakkab toimuma midagi imelikku Soome lahel ja Keri saarel algavad meeleavaldused…
Just siin avaldubki rannikuriigi mereväe roll. Kui Keri saarel kulutatakse välja Keri rahvavabariik ja keegi ei sekku, (sest ei pääse saarele), siis ongi Keri Rahvavabariik loodud ja võib hakkama arutleme selle üle, kust peaks jooksma Keri Rahvavabariigi ja Eesti Vabariigi vaheline merepiir. Kui aktsiooni käigus mõni Eesti laev põhja lastakse või Balti laevastiku/FSB laev vigastada saab, on kõike juba märksa keerulisem eitada või siseriiklikuks probleemiks nimetada. Võimalus rahvusvaheline üldsus ja liitlased appi saada muutub kordades suuremaks. See heidutab vastast, mitte meie raketid või kummipaadid. Meenutan veelkord olukord Kertši väinas enne ja pärast Ukraina meremeeste kinnipidamist. Väidan, et suures plaanis muutus Ukraina seisund paremaks.
Mis puutub piraatidesse, siis selle näite tõin ainult vältimaks väiteid „Selliseid asju Läänemerel ei juhtu!” Juhtub küll.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
URR
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Lugesin just läbi Sam J. Tangredi raamatu "Anti-Access Warfare. Countering A2/AD Starategies". Ei olnud küll läbinisti veenev, aga lk 75-85 tundub päris läbinägelik, arvestades, et raamat trükiti 2013. aastal.
Kui vaadata võimalikku konflikti Venemaaga USA positsioonilt, oleme meie Vene A2/AD mulli sees ja see pakub USA/NATO perspektiivist teatud võimalusi selle mulli seestpoolt lammutamiseks. Mis võib ringiga ka Trummi raketipaatide juurde tagasi tuua, aga mitte dessanditõrje, vaid mereala valdamise takistamise (sea denial) kontekstis. Sensors over Shooters põhimõttest lähtudes oleks sihtmärgi tuvastamine ja sihitamine siiski olulisemad kui nende pihta ise laskmine.
Muidugi tuleb arvestada ka Tangredi hoiatusega, et A2/AD süsteemi ohustamine võib tuua kaasa ennetava löögi.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

mart2 kirjutas:Piirivalve vs. Merevägi on juriidiline teema.
Ei ole juriidiline teema, vaid ikka sisuline, kuid juriidika on siiski oluline. Teemat puudutab nii siseriiklik kui rahvusvaheline õigus. Siseriiklik õigus on meie endi korraldada. Kõrgema võimu kandja on rahvas ja rahva esindusel riigikogus on põhimõtteliselt võimalik otsustada, mida tahes (nt Pika Hermanni torni lammutamise, kui peaks soovi olema). Tänasesse riigipiiri seadusse kirjutatud segane olukord, mis puudutab piiri valvamist ja kaitsmist (vt mu varasemaid postitusi), on samuti meite endi tekitatud. Ehk siis siseriiklikult pole õigus mitte eesmärk vaid vahend asjade korraldamiseks.

Küll aga peab meid suunama rahvusvaheline õigus. Öeldakse ju, et väikeriigi tuumarelv on rahvusvaheline õigus. Seda peavad silmas pidama ka nt enesetapurünnakute jms pakkujad – taktikaliselt võib see ju edu tuua, aga strateegiliselt oleks tegemist üsna halva juhtumiga.

Merevägi-piirivalve teemat katab ühelt poolt rahvusvaheline mereõiguse konventsioon e UNCLOS [1], mille kohaselt on meil muu hulgas õigus territoriaalmerele ja majandusvööndile. Territoriaalmeri on osa riigi territooriumist ja seal kehtib rannikuriigi õigus. Ainuke erand on laveade, k.a. sõjalaevade, rahumeelse läbisõidu õigus. Ehk siis kui VF sõjalaev Soome lahes läbib meie territoriaalmere ja täidab UNCLOSi nõudeid, on see õiguspärane. Majandusvöönd ei ole riigi territoorium vaid nn rahvusvahelised veed, kus rannikuriigil on õigus teostada majandustegevusi – uurida, püüda kala, kasutada merepõhja maavarasid jne. See, kuidas riik neid tegevusi tagab, mereväe või rannavalvega, on iga riigi otsustada. Küll aga ütleb UNCLOS selgelt, et vaid sõjalaevadel on avamerel teatud õigused. See pole aga oluline, sest Läänemerel avamerd ei ole.

Teiseks defineerib UNCLOS sõjalaeva, mis on riigi relvajõududele kuuluv laev, millel on selle riigi päritolutunnustega pardamärgistus [see tähendab tegelikkuses sõjalaeva lippu], mida juhib selle riigi valitsuse volitatud ohvitser, kelle nimi on nõuetekohaselt kantud teenistusnimekirja või samaväärsesse dokumenti, ning mille laevapere allub relvajõudude regulaararmee distsipliinile (art 29). Piiri- või rannavalve laev on UNCLOSi järgi muu riigile kuuluv mitteärilistel eesmärkidel kasutatav laev.

Teine antud teemat puudutav õigus on rahvusvaheline humanitaarõigus e Genfi konventsioonid koos lisaprotokollidega. Tegevusi merel puudutab peamiselt II Genfi koventsioon [2]. Üks rahvusvahelise sõjaõiguse printsiipe on kombatantide e võtlejate ja mittekombatantide e mittevõitlejate eristamine. See tähendabki, et merel on kombatandid, mida on OK põhja lasta, UNCLOSi definitsioonile vastavad sõjalaevad. Lisaks on otstarbekas lahus hoida sõjalised ja merepääste ülesanded, sest viimaseid sooritavad laevad on kaitstud samaväärselt punasele ristile.

Eristamise printsiibi järgmimine on üks argumentidest, miks merejulgeoleku uuring [3] soovitas just kahte merelisi ülesandeid täitvat organisatsiooni. See on ka põhjuseks, miks merepolitsei tänasel kujul relvastamise teema ei mahu rahvusvahelise õigus raamidesse (rääkimata sisulistest ja fiskaalsetest küsitavustest). Küll aga võib lahenduseks olla, mida merejulgeolku uuring ka pakkus, luua rannavalve üksus mereväe koosseisus, nagu see on näiteks Lätis ja Norras.

1. https://www.riigiteataja.ee/akt/911675
2. https://www.riigiteataja.ee/akt/79249
3. https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Väga huvitav lugemine on olnud, välja arvatud võibolla see kummipaatide teema. Ootan huviga mõne PPA poolsema isiku kommentaare, et millist rolli näevad nemad enda laevastikul ja mereväel.
My fair lady.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Väga huvitav lugemine on olnud, välja arvatud võibolla see kummipaatide teema. Ootan huviga mõne PPA poolsema isiku kommentaare, et millist rolli näevad nemad enda laevastikul ja mereväel.
Ma pole otseselt PPA-ga seotud, kuid minu arvamus on selline, et PPA-le peaks kindlasti jääma siseveekogude ja ranniku patrullimine, SAR võimekus (kaasaarvatud avamerel), reostustõrje ja võib-olla ka navigatsioonimärkidega tegelemine. Esimese ülesande puhul on selge, et PPA on selleks kõige sobivam asutus. Mereväe jaoks oleks see nii personali kui ka ressursside poolest liialt koormav ning VTA-l ei ole õigust veekogudel korda luua/jõudu kasutada.
SAR ülesande puhul on jällegi küsimus mereväe ressurssides (või õigemini nende piiratuses). Kuna MV peab ka NATO kohustusi täitma, siis kolm laeva võib sisuliselt kohe nimekirjast välja arvata, sest nendega ei ole võimalik 24/7 valmisolekut tagada ja isegi kui MV peaks tulevikus aluseid juurde saama, siis PPA-l oleks de facto rohkem ressursse selle ülesande jaoks. PPA-l oleks lisaks suurematele (selleks ülesandeks paremini kohandatud) alustele võimalik kasutada kaatreid, mootorpaate, seire-lennukit ja SAR ülesanneteks kohandatud helikoptereid. Eesti kaitseväel puuduvad sellised vahendid ja nende hankimine võtaks ära niigi piiratud ressursse. Lisaks oleks jällegi küsimus personalis. Kaitseväel pole lihtsalt inimesi "raisata" selliste ülesannete jaoks ja arvestades demograafiat ei teki neid tõenäoliselt ka tulevikus nii palju juurde. Parimal juhul saab merevägi SAR ülesannete puhul mängida ainult toetavat rolli.
Reostustõrje on tegelikult äärmiselt huvitav teeme meie puhul. Nimelt on see meil suhteliselt piiratud (täidame vist ligikaudu 50% HELCOMi nõudest) ja killustatud. Seda viimast probleemi on välja toonud ka sõltumatud analüütikud ning vajaks pikemas plaanis lahendamist. Miks PPA-d eelistada VTA-le selle ülesande puhul? Jällegi, PPA-l on kokkuvõttes palju komplektsem võimekuste hulk võrreldes VTA-ga. Lisaks reostustõrjele suudab PPA ka sellekohast seiret teostada, mis on ju tegelikult selle ülesande täitmise eelduseks. Justnimelt HELCOM-i järgi on meilt nõutud õhuseire teostamine teatud arvu kordi nädalas. VTA-le ei hakata eales selleks ülesandeks lennukeid andma, sest kogu kompetents on juba koondunud PPA kätte. See ei oleks ka otstarbekas, sest erinevalt VTA-st on PPA-l ka muid ülesandeid seire-lennukile anda ja sellest tulenevalt on nende jaoks lennuki poolt kogutav info palju olulisem.
Navigatsioonimärgistuste puhul võib vaielda kas see sobiks paremini VTA-le või PPA-le. Mõlemad variandid tegelikult toimiksid. Kui reostustõrje läheks täielikult PPA alla, siis oleks loogiline, et selleks kasutatavad suuremad alused sobiksid ka navigatsioonimärgistuste haldamise jaoks. Ja kuna PPA peaks teoreetiliselt ka merepiiri haldama, siis see ülesanne oleks neile üsna sobiv. Osad välisriikide piiri-/rannavalve organisatsioonid tegelevadki sellega. Teisalt, kuna VTA tegeleb ka hüdrograafiaga, siis nende vahendid on hetkel selleks sobivamad.

Üldse oleks tegelikult võimalik VTA ülesanded täielikult laiali jaotada, mis tegelikult aja möödudes ongi juhtunud. Näiteks lootsimine, millega kunagi tegeles VTA, on üle antud Eesti Loots AS-ile. Jäämurdmisega tegeleb muuhulgas näiteks Tallinna Sadam, kusjuures nende Botnica on selleks isegi veidi sobivam, sest suudab murda suurte laevade jaoks laiema kanali. VTA Tarmo on selles suhtes natukene vananenud. Reostustõrje ülesnde oleks võimalik anda PPA-le nagu ma juba ülal kirjeldasin. Hüdrograafiaga võiks tegeleda nii merevägi kui ka ülikoolid. Osades riikides see nii ongi jaotatud. Põhimõtteliselt tegeleks VTA ainult registri pidamise ning väljaõppe ja sellekohase järelvalve teostamisega. Järgi jääks ilma laevastikuta bürokraatlik organisatsioon.

See kõik on muidugi lihtsalt minu arvamus.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Tulevikku vaadates ei saa tänane olukord olla lahenduseks, vaid need ongi probleemid, mida peab lahendama. See, et asutusel X ei ole täna neile loogiliselt kuuluva ülesande täitmiseks vahendeid, ei ole lõpp-eesmärgi seisukohast oluline. Riigi vaates tuleb läheneda süsteemselt, eirates emotsioone ja subjektiivsust (kes kaotab sooja ametiposti, kes midagi muud jms). Meie kahe lennuväe ühendamise-mitteühendamise diskussioonis olen kuulnud argumenti, et ’need kaks organisatsiooni on teineteisest liiga lahku kasvanud’. See paraku ei ole riigi vaatest põhjus, ka 50 aasta pärast peaks Eesti sugune väikeriik kahte lennuväge ülal pidama.

SAR, hüdro- ja kartograafia ning reostustõrje saab outsource’ida, nagu tehakse seda nt kiirabi, lootsimise jms. Kuna oleme rinderiik, peab hüdrograafiat müüma asudes läbi mõtlema riigi julgeolekuhuvid.

Kas pehmete ülesannetega asutus on PPA, VA või nt mõni uus riiklik aktsiaselts on kaalumise koht. Riigi kolmest merendusasutusest on VA täna kõige võimekam ja ainus, kes neile pandud ülesannetega ka tegelikult hakkama saab. PPA ja VA eristab see, et VA on merendusasutus, mida PPA ei ole. Kui VA-s töötavad ja seda juhivad meremehed, kes valdkonda tunnevad, siis PPA laevastikus töötavad küll tsiviilmeremehed, aga PPA juhtkonnas on vaid politseinikud. Nii palju kui mina aru saan, siis struktuuriüksus PPA laevastik on sõjaväelises kõnepruugis force provider, aga mitte operational commander. Seetõttu pole tavatu, kus merendusteemat arutavad laua ümber inimesed, kes on seda küll juriidiliselt pädevad tegema, aga kes pole ise meetritki merd sõitnud, et asja tausta ja tuuma hoomata.

Ka see on minu subjektiivne arvamus. Kogu teema eelduseks on riigi poolne probleemi tunnistamine. Alles seejärel saab seda lahendama hakata.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Meie kahe lennuväe ühendamise-mitteühendamise diskussioonis olen kuulnud argumenti, et ’need kaks organisatsiooni on teineteisest liiga lahku kasvanud’. See paraku ei ole riigi vaatest põhjus, ka 50 aasta pärast peaks Eesti sugune väikeriik kahte lennuväge ülal pidama.
Mitmetel riikidel on see nii. Ka soomlastel on sisuliselt kaks lennuväge. On siis sellest midagi katki? Mina näen asja nii, et meile on see hetkel pigem kasulik kui kahjulik, sest nii saame kaasata Euroopa fonde ja vähendada koormust kaitse-eelarvele, mis on jäänud 2% SKP lõksu. Kui see eelarve küsimus ei oleks meil nii dogmaatiliselt paigas, siis ma isegi nõustuks, et ühtsema juhtimise, kompetentsi koondamise ja mõningase efektiivsuse huvides võiks kogu võimekus õhuväe käes olla, kuid paraku on praegune olukord teine. Mina ei näe seda duubeldamist niivõrd ebaefektiivsuse kui hoopis rohkemate ressurside kaasamise võimalusena. See kõik võtab tegelikult kaitseväelt mõningase koorma maha ja võimaldab keskenduda asjadele, mis on esmatähtsad. Ma olen nõus mõningase killustatuse ja ebaefektiivsusega kui see tähendab, et kaiseväele jääb seetõttu rohkem raha näiteks mürskude, TT rakettide ja miinijahtijate jaoks.
Riigi kolmest merendusasutusest on VA täna kõige võimekam ja ainus, kes neile pandud ülesannetega ka tegelikult hakkama saab.
Sellega ma päris nõus ei saa olla, sest näiteks reostustõrje puhul on nende võimekus puudulik. Jäämurdmise puhul on samuti nende võimekus puudulik, sest nagu ma mainisin, Tarmo ei suuda enam suurte laevade jaoks vajaliku laiusega kanaleid murda. Hüdrograafia, kartograafia ja navigatsioonimärgistuste osas tunduvad tõesti asjad korras olema. Samas pole need võimekused oma olemuselt ka niivõrd nõudlikud ressursside poolest. Neid saab teostada suhteliselt lihtsate ja väikeste alustega.
SAR, hüdro- ja kartograafia ning reostustõrje saab outsource’ida, nagu tehakse seda nt kiirabi, lootsimise jms. Kuna oleme rinderiik, peab hüdrograafiat müüma asudes läbi mõtlema riigi julgeolekuhuvid.
SAR võimekuse privatiseerimist ma mõistlikuks ei pea. Keskne juhtimine mõne riigiasutuse käes, kellel on ka vahendid seireks ja teiste riikidega koordineerimiseks oleks minu arvates parem. Loomulikult on võimalus vahendeid rentida, mida mõnes riigis ka tehakse (kas Iirimaa või UK rentisid vist helikoptereid) ja mida võiks isegi kaaluda. Täielik teenuse tellimine oleks kahtlane. Seda saaks kaaluda ainult piiratud mahus - näiteks kiirabikopteri teenuse näol vms. Samuti poleks mõtet hüdrograafiat teenusena tellida, sest mereväel on selleks sisuliselt alused ja kompetents olemas. Vaja oleks ainult mõnda hüdrograafiadrooni ja sellega oleks küsimus peaaegu lahendatud. Siseveekogudel saavad sellega hakkama ülikoolid.
Kui VA-s töötavad ja seda juhivad meremehed, kes valdkonda tunnevad, siis PPA laevastikus töötavad küll tsiviilmeremehed, aga PPA juhtkonnas on vaid politseinikud.
Aga kuidas see otseselt asjasse puutub? Kaitseväe eesotsas on ka põhimõtteliselt maaväelased, kas nad jäävad siis selletõttu oma ülesannetega hätta? Või võtame näiteks Tarmo Kõutsi, kes oli küll mereväelane, kuid samas seisis algselt eraldiseisva mereväe loomise vastu. Kui juhtkond saab juhtimisega normaalselt hakkama, siis olgu minugi poolest kasvõi reptiilid.
klamber
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 22 Apr, 2009 17:37
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas klamber »

nimetu kirjutas:
Riigi kolmest merendusasutusest on VA täna kõige võimekam ja ainus, kes neile pandud ülesannetega ka tegelikult hakkama saab.
Sellega ma päris nõus ei saa olla, sest näiteks reostustõrje puhul on nende võimekus puudulik. Jäämurdmise puhul on samuti nende võimekus puudulik, sest nagu ma mainisin, Tarmo ei suuda enam suurte laevade jaoks vajaliku laiusega kanaleid murda. Hüdrograafia, kartograafia ja navigatsioonimärgistuste osas tunduvad tõesti asjad korras olema. Samas pole need võimekused oma olemuselt ka niivõrd nõudlikud ressursside poolest. Neid saab teostada suhteliselt lihtsate ja väikeste alustega.
VA võimekuse hindamine teise asutuse (PPA) ülesannete täitmise põhjal on pehmelt öeldes ebaõiglane. Reostustõrje ei ole kuskilt otsast VA ülesanne, see on merel PPA ülesanne. See, et VA katab oma laevadega (EVA 316 ja Sektori) n-ö heast tahtest ja vastutulelikkusest poole Eesti reostustõrjevõimest, on tegelikult soomlaste teene. EVA 316 ümberehitamisel andsid laevale reostustõrjevõime lisamiseks raha soomlased, samuti tuli soomlastelt poilaevaks prahitud Sektoriga boonusena kaasa reostustõrjefunktsioon. Meil lihtsalt vedas, et varasemalt sellel laeval see funktsioon oli, prahiti ikkagi poilaeva, reostustõrjevõime polnud määrav. Ehk kui VA täidaks üksnes oma põhimäärusejärgseid ülesandeid, oleks PPA ja riigi reostustõrjevõime ainult ca 27% Helcomi MIINIMUMIST.

Jäämurdmise osas tuleb vaadata kogu teenust tervikuna. Selle tagamine on VA ülesanne ning see on hetkel keskmise ja raske talve puhul täiesti rahuldav, võiks isegi öelda et hea. See, et kõik jäämurdetöödega tegelevad laevad ei kuulu VAle, ei ole oluline, peamine, et teenus on tagatud. See on ka väga mõistlik, et osa laevu selleks tööks on prahitud - enamik ajast kai ääres seistes on see riigile asjatu kulu. Botnica suvetöö leidmine ja korraldamine on igal juhul läbi ettevõtte lihtsam kui läbi riigiasutuse. Samuti on tavaliselt talveks prahitud varujäämurdja ka Liivi lahele. Tavaliselt on selleks olnud Alfons Hakansi pukser, mis samuti enamik ajast oma põhitööga tegeleb, mitte kai ääres tööd ei oota. Sama ei saa kahjuks PPA kohta öelda, kellel poleks isegi raha, et oma võimelünki erasektori lepinguliste teenustega katta.

Kui heita pilk VA ava- ja rannikumere hüdrograafialaevadele (Jakob Prei, EVA 320, Kaja), siis on näha, et tegu on spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud laevadega, mis on kõik katamaraanid. Mõõdistusseadmed saab küll kruvida iga suvalise laeva külge, aga sel juhul jääb lainetuse tõttu aastas mõõdistuspäevi vähemaks ja madalaveelised alad mõõdistamata (liiga suur süvis).
nimetu kirjutas:
Kui VA-s töötavad ja seda juhivad meremehed, kes valdkonda tunnevad, siis PPA laevastikus töötavad küll tsiviilmeremehed, aga PPA juhtkonnas on vaid politseinikud.
Aga kuidas see otseselt asjasse puutub? Kaitseväe eesotsas on ka põhimõtteliselt maaväelased, kas nad jäävad siis selletõttu oma ülesannetega hätta? Või võtame näiteks Tarmo Kõutsi, kes oli küll mereväelane, kuid samas seisis algselt eraldiseisva mereväe loomise vastu. Kui juhtkond saab juhtimisega normaalselt hakkama, siis olgu minugi poolest kasvõi reptiilid.
Kui tõmmata paralleele, siis VA meremeestega eesotsas suudab endale pandud ülesandeid täita, merekauge juhtkonnaga PPA ja MV mitte. Kui VA peadirektor saab eelarvelisi läbirääkimisi pidada otse valdkonna ministriga, siis nt keegi PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna teenistuja laevastiku juhina vast mitte. Päeva lõpuks on asi suuresti rahas ja asutuse merekauge juhi jaoks ei ole tõenäoliselt prioriteet nr 1 reostuskorjevõime suurendamine 2,4 ruutkilomeetrilt ööpäevas 4,5 ruutkilomeetrile. Tahes tahtmata see soov vahepelses struktuuris lahustub. Väiksemstest asjadest rääkimata - kas nt PPA laeval töötav kokk peab olema ikkagi võimeline igal hetkel patrullpolitseinikuna töötama ja kust sellist inimest leida?
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

See, et VA katab oma laevadega (EVA 316 ja Sektori) n-ö heast tahtest ja vastutulelikkusest poole Eesti reostustõrjevõimest, on tegelikult soomlaste teene.
Aga pole ju mingit reaalset põhjust miks need laevad ja nende jaoks vajaminev eelarve ei võiks PPA-le kuuluda. Ma ei näe vastutulelikkust vaid tõelist killustatust. Kui VTA-le kuuluks PPA ülesanded oleks seis ilmselt sama.
See, et kõik jäämurdetöödega tegelevad laevad ei kuulu VAle, ei ole oluline, peamine, et teenus on tagatud.
No siis võiks ju küsida, et kas VA-le on üldse jäämurdjat vaja? Oleks võimalik ka kõik teenusena tellida või andagi ülesanne riigisadamate kätte.
Kui heita pilk VA ava- ja rannikumere hüdrograafialaevadele (Jakob Prei, EVA 320, Kaja), siis on näha, et tegu on spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud laevadega, mis on kõik katamaraanid. Mõõdistusseadmed saab küll kruvida iga suvalise laeva külge, aga sel juhul jääb lainetuse tõttu aastas mõõdistuspäevi vähemaks ja madalaveelised alad mõõdistamata (liiga suur süvis).
Ma pakun, et mereväe suuremad alused on isegi sobivamad selleks ülesandeks. Näiteks Jakob Prei on iseenesest suhteliselt väike alus. Mingi paar korda pikem ja oluliselt suurema puhasmahutavusega laev peaks igal juhul stabiilsem olema. Siseveekogudes tegelevad ülesandega niikuinii oluliselt väiksemad alused.
Kui tõmmata paralleele, siis VA meremeestega eesotsas suudab endale pandud ülesandeid täita, merekauge juhtkonnaga PPA ja MV mitte.
Oot, oot. Nüüd tahad väita, et mereväe juhtkond on merekauge? :?:
Väiksemstest asjadest rääkimata - kas nt PPA laeval töötav kokk peab olema ikkagi võimeline igal hetkel patrullpolitseinikuna töötama ja kust sellist inimest leida?
Kas PPA sööklates töötavad kokad on ka patrullpolitseinikuks õppinud? Või koristajad? Kaitsevägi ei telli üldse teenuseid väljast?
See on puhtalt sinu poolt leiutatud probleem.
Päeva lõpuks on asi suuresti rahas ja asutuse merekauge juhi jaoks ei ole tõenäoliselt prioriteet nr 1 reostuskorjevõime suurendamine 2,4 ruutkilomeetrilt ööpäevas 4,5 ruutkilomeetrile.
Ongi asi rahas. Kui mitte tingimata selles, et asutuste juhid ei oska seda küsida, vaid et tõeliselt kulukate ülesannete jaoks ei tahagi poliitikud eriti raha eraldada. Kas kaitse-eelarvet tõstetakse, et tagada mereväe areng?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selleks, et lahendada "kahe mereväe probleemi" või "kahe õhuväe probleemi", tuleb esmalt ära lahendada valitsuse töökorralduse probleem. See on tegelikult põhjus, miks meil pole ühte või teist, meile nii loogiliselt tunduvat ametkondadeülest lahendust. Näiteks tsiviilkaitset. Või ühtset merejõudu. Või veel midagi.

Eesti valitsuse töökorralduses on kõik ministrid võrdsed, ka peaminister. Peaminister ei saa öelda siseministrile, et kulla mees, lõpeta jama. Otsused võetakse vastu konsensuslikult. Soomes näiteks on asi veidi teisiti. Kasutusel on nn juhtivministeeriumite süsteem, kus teatud, selle ministeeriumi vastutusalasse kuuluvate küsimuste korral on ministril õigus nõuda teistel ministeeriumitelt asjade tegemist. Näiteks riigikaitse asjades on juhtministeeriumiks kaitseministeerium. Tsiviiljulgeoleku korral SM.

See süsteem on nii kõva, et tsiviilkaitse eest vastutav SM on saavutanud selle, et Soome KV ehitab oma linnakus varjendeid samade reeglite järgi mis tsiviilis. Irooniana - ka meil on "sama joon" - kumbki osapool ei ehita midagi. :D Mereasjades muidugi asjad nii kõvad pole - Soomes toimub justnimelt kahe ametkonna ühispatrullimine merel. Aga nt PV laevad seisavad MeV sadamates ka. Nt PV jäälõhkuja-tüüpi alus (analoog Kurvitsale) seisis Uppiniemis Haminate kõrvalkai ääres.

Meie tänane valitsemise süsteem võimaldab ministritel isetegevust teha ja soleerida - korrale kutsuda saab ainult koalitsiooni poliitilist liini pidi, aga sellisel juhul peab viljeletav tegevus olema koalitsioonile halvas mõttes atraktiivne. Ei pea vist seletama, et sama süsteem võimaldab ka ministeeriumiaparaadil ja ametitel senikaua, kui eelarve piires püsitakse ja midagi ebaseaduslikku ei tee, teha mis pähe tuleb. Sealhulgas pidada üleval paralleelameteid.

Ühesõnaga, ette kui keerata vint "lollid poliitikud ei tee midagi", tasub mõelda ülal kirjutatu peale. Mina väidan, et isegi kui aktiivsem ja ärksam minister tahaks, puuduvad selleks praktilised võimalused. Ja riigikaitseküsimused on koalitsioonilepingutes meil teisejärgulised. Ja loomulikult, "lahku kasvanud" admin/bürokraatiaaparaat teeb kõik selleks, et nende iseolemist keegi ei häiriks. Näiteks mingid liitmised ja sellega kaasnevad kõrgepalgaliste ametikohtade kadumised.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

klamber kirjutas:Kui tõmmata paralleele, siis VA meremeestega eesotsas suudab endale pandud ülesandeid täita, merekauge juhtkonnaga PPA ja MV mitte.
Just nimelt! Kui käes on haamer, muutuvad kõik probleemid siiski naelteks.
nimetu kirjutas:Oot, oot. Nüüd tahad väita, et mereväe juhtkond on merekauge?
MeV ei ole asutus. Asutus, mis täidab merelisi riigikaitseülesandeid on KV. Ja kõik võivad vist nõustuda, et see asutus nende ülesannetega eriti ei tegele (neli miinijahtijat riigi kaitseks merelt!?)
nimetu kirjutas:Ma pakun, et mereväe suuremad alused on isegi sobivamad selleks ülesandeks. Näiteks Jakob Prei on iseenesest suhteliselt väike alus. Mingi paar korda pikem ja oluliselt suurema puhasmahutavusega laev peaks igal juhul stabiilsem olema. Siseveekogudes tegelevad ülesandega niikuinii oluliselt väiksemad alused.
Tsiteeri:
MeV-l ei ole hüdrograafiaks sobivaid aluseid. Nt Taani Flyvefiskeni eeskujul võib kunagi selliseni jõuda, aga probleemiks on ülalviidatud platvormi stabiilsus.
Kapten Trumm kirjutas:Soomes toimub justnimelt kahe ametkonna ühispatrullimine merel.
Soome piirivalve on midagi muud kui meie PPA. Läbi ühise väljaõppesüsteemi, on MeV kui merepiirivalve üsna lähedased organisatsioonid. Ja riikliku MSA-d teevadki kõik, kes merel liiguvad. Nii võiks see ka meil justkui olla.

Seekord saab Trummi väidetega nõustuda.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

MeV ei ole asutus. Asutus, mis täidab merelisi riigikaitseülesandeid on KV. Ja kõik võivad vist nõustuda, et see asutus nende ülesannetega eriti ei tegele (neli miinijahtijat riigi kaitseks merelt!?)
Kolm* miinijahtijat olid omal ajal eranditult suurim kaitsehange Eestis. 800 miljonit krooni, ajal kui kogu kaitse-eelarve maht oli kokku 2,8 miljonit krooni ja augud haigutasid igas valdkonnas. Ja väidetavalt polnud merevägi ise sellel ajal veel lõpuni korralikult mehitatudki. Samuti tabas kõiki valusalt peagi järgnenud majanduskriis ning aeglane taastumine. Minu arust oleks ebaõiglane minevikus tehtud otsuseid tänase olukorra põhjal kritiseerida. KV tegi kõik vajaliku, et oma kohustusi NATO ees täita ning jätkata kompetentsi alalhoidmist, kuid rohkemaks ressursse ei jätkunud. Täna on selgelt rohkem raha ja kompetentsi teistsuguste otsuste tegemiseks. Vaadates uut KaMin arengukava, siis on ka hankeplaanide vallas vastavad muutused toimunud.
MeV-l ei ole hüdrograafiaks sobivaid aluseid. Nt Taani Flyvefiskeni eeskujul võib kunagi selliseni jõuda, aga probleemiks on ülalviidatud platvormi stabiilsus.
Mis mõttes ei ole? Kas siis olemasolevad alused ei suudaks opereerida näiteks REMUS-e sarnaseid droone. Soomlased saavad sellega ju kuidagi hakkama.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist