Merevägi ja rannakaitse

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tasuks ehk enne vaadata, milliseid laevu kasutasid nimetatud mereväed ENNE nende minikorvettide peale minekut ja mis juhtus nende riikide eelarvetega umbes sel perioodil. Siis ei tuleks rumalusi. Rootsi laevastikus eksisteerisid veel 1960ndatel ristlejad ja 1980ndatel veel hävitajad. Hävitaja oli siis fregati eelkäija. Raketikaatrid muidugi ka, aga asi pole päris nii 1:1. Kumb siis juhtus, kas soomuslaev-ristleja-hävitaja-fregatt-korvett või raketikaater-korvett?

Tasub uurida, üllatute isegi https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_d ... nnish_Navy

Mis imevägi tingib Rauma-raketikaatri "kasvu" Laivue 2020 korvetiks, olen vist 2 korda juba seletanud. Aga ega usu ja veel enam odava siltide loopimise vastu ei saa. Kordan igaks juhuks üle - soetatavad neli laeva asendavad nii Rauma-klassi raketikaatrid (4 tk) kui ka olemasolevad, 80-90ndatel soetatud miiniveeskajad, mis on ka täna umbes 80 meetri pikkused ja 1500 tonnised, kuna alusele peab mahtuma 100-200 meremiini. Üks neist alustest, mida asendatakse, on ka siin mujal räägitud Pohjanmaa https://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_m ... _Pohjanmaa . Vaadake andmeid ja mõelge, kas suureneb või väheneb.
Kogu selle "kummimadratsi" teemaga jahmerdab peamiselt Iraan ja mitte niivõrd sealne merevägi, vaid Islamirevolutsiooni Valvurite Korpuse
mereharu.
Pooltõde ehk hapukurk. Iraan "jahmerdab" täiesti kõvakereliste alustega. RIB-id on ikka minu idee :D
enesetapurünnakute..
Tommy'le omase sildistamise ja demagoogia tipptase....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
andrus
Liige
Postitusi: 4353
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:Tasuks ehk enne vaadata, milliseid laevu kasutasid nimetatud mereväed ENNE nende minikorvettide peale minekut ja mis juhtus nende riikide eelarvetega umbes sel perioodil. Siis ei tuleks rumalusi. Rootsi laevastikus eksisteerisid veel 1960ndatel ristlejad ja 1980ndatel veel hävitajad. Hävitaja oli siis fregati eelkäija. Raketikaatrid muidugi ka, aga asi pole päris nii 1:1. Kumb siis juhtus, kas soomuslaev-ristleja-hävitaja-fregatt-korvett või raketikaater-korvett?

Tasub uurida, üllatute isegi https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_d ... nnish_Navy
Ma ei suutnud seda "soomuslaev-ristleja-hävitaja-fregatt-korvett" ahelat sinu antud viitest leida. Aitad otsida?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See ahel käis Rootsi kohta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5564
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:
Ei mingeid Penguine ega teisi juba tänaseks hetkeks aegunud relva(ja muid)süsteeme
Hetkel on maailmas kasutusel üsna aegunud õhk-õhk raketisüsteem AIM-9 Sidewinder, mis loodi 1950ndatel. Isegi USA kasutab. Iroonia lõpp.
Kisub vähe off-topics, aga "õhuväe spetsialisti" kirjutatud raketianalüüsi ei suutnud ignoreerida.

Esitaks lihtsalt paar küsimust.

1. kui palju on sellest 1956. aasta Sidewinderist veel alles ja kasutuses, ja mis kõik nende aastate jooksul on juba välja vahetatud?
2. kui palju versioone on tehtud Sidewinderist, ja kui palju Penguine'ist?
3. kumb neist on endiselt seeriatootmises, ja kumb ei ole?

Penguine oli vaieldamatult oma aja kohta väga tasemel toode, aga tänaseks siiski tootmises juba asendatud oma järglasega (ca 10 aastat tagasi). 20 aasta pärast selle raketi ostmisel saab olema esimene küsimus, et kui kauaks?
andrus
Liige
Postitusi: 4353
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:See ahel käis Rootsi kohta.
Väike vahekokkuvõtte siis ka "diskussioonist": Läänemere-äärsetest riikidest on äkki saanud ainult Rootsi, mille kohta väidetakse, et laevad on vähenenud stiilis "soomuslaev-ristleja-hävitaja-fregatt-korvett".
Selle vähenemise tõestamiseks toodi mingisugune nimekiri wikipediast Soome laevadest, mis on teenistusest maha võetud ja räägiti külaskäigust muuseumi, kus oldi mingisuguseid mudeleid vaadatud.
London Bridge
Liige
Postitusi: 621
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas London Bridge »

Veel üks kokkuvõte:
Selle asemel, et öelda rahulikult ja konstruktiivselt, et võib olla tuleks kaaluda merekaitse kontseptsiooni asümmeetrilisuse ning merejõudude maaväe toetamisvõime tõstmise võimalikkust ja efektiivsust, põrutatakse meil aksioomselt, et parved on AINUS võimalus ja kõik, kes teisiti arvavad on lollid ja saamatud või lähtuvad ainult oma kitsast ametkondlikust huvist ning suurte paatide ihalusest või pole kordagi metsas põrganud. Ning järgneb väga huvitav mentaalne slaalom, kus mängeldes liigutakse väidetest ja küsimustest mööda küll ühelt poolt ja siis teiselt poolt, samal ajal järgest madalamale laskudes.
My fair lady.
URR
Liige
Postitusi: 708
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

URR kirjutas:Pärast rakettrelvade kasutsele võtmist ja lahingulaevade kadumist on kõik väiksemad laevatüübid järjest suuremaks muutunud.
Mis ei tähenda, et väiksemaid aluseid enam ei ehitata. Põhjuseid on mitu: suuremate laevade suurem merekindlus, suurem tegevusraadius, materjali odavus, mitmefunktsionaalsus (üks mitmeotstarbeline laev võib olla odavam kui kaks monofunktsionaalset), inimlikumad elutingimused meeskonnale jne. Soome uuemad laevad on suuremad muuhulgas ka selle pärast, et Soome ambitsioon on teha rohkem rahvusvahelist koostööd ja oma mereväe operatsioonipiirkonda laiendada.

FIAC steroididel on fast attack craft – FAC, mis on fast patrol boati (FPB, ka PBF, eesti keeles (raketi-)kaater) ebakonventsionaalne nimetus.
Sellel lingil https://www.navyrecognition.com/index.p ... forms.html viidatud aparaat on üldse mehitamata pealveesõiduk. Nii see kui järgmisena viidatud artikkel tutvustavad uusi disaine parverünnaku tõrjumiseks. Ameeriklased nikerdavad samal eesmärgil näiteks laserrelva kallal (https://news.yahoo.com/navys-laser-weap ... qXXmKkil1N). Ainus, mis neist viidetest kokkuvõttes välja lugeda saab on tõik, et parvetaktika vastaste meetmetega tegeletakse ja varsti on need olemas.
Pigem leiab ülaltoodud artiklist argumendi raketiRIBide vastu (rõhutus on minu oma) :
A missile expert (who wished to remain unnamed) informed us that a LRASM missile alone weighs about 1,150 Kg (this seems to be corroborated by a Breaking Defense article mentioning a weight of 2,500 lbs or 1,133 Kg). The same missile expert explained that a "ready to fire" LRASM is probably closer to 2,000 Kg taking into account the large booster (similar to the one used for the RUM-139 VL-ASROC) and the launching system. Fitting four of those missiles at the stern of a Mark VI patrol boat seems like an impossible task (even with the pilothouse and crew accommodation removed which would likely be the case for a USV-configured Mark VI).
Platvormina kasutatav Mark VI patrol boat on, muide, pea 26 meetrit pikk.

London Bridge’i kriitika on selles mõttes õige. Iraanil on terviklik strateegia. Üks osa sellest on vajaduse korral Hormuzi väina sulgemine ja maailmamajanduse uppi keeramine. FIACide parved on üks vahend selle saavutamiseks, aga need ei tegutse üksi, vaid koos diversantide, miinide, lennuväe, kaldalt lastavate rakettide, lennukite ja „päris“ mereväega. Nagu tommy mainis, tegeleb FIACidega revolutsioonikaardiväe merekomponent. Iraani mereväel vikipeedia andmetel 28 allveelaeva (osa neist küll miniallveelaevad), 6 fregatti, 3 korvetti, ports raketikaatreid ja merelennuvägi. Nüüd on sellest strateegiast võetud üks element, kontekstist välja rebitud (suhteliselt soe Hormuzi väin, mida läbib päevas 60 tankerit ja jäiga ROEga lääneriikidest vastased vs veidi jahedam, tormisem ja vähemate tankeritega Soome laht ning sõjaõigusesse loominguliselt suhtuvad venelased) ning seda esitletakse tervikliku strateegiana, sisuliselt hõbekuulina.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
nimetu
Liige
Postitusi: 7583
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Miks mitte nõukogude G-5? Samuti hüdroplaaniv alus (S-boot on süvisalus, isegi mitte poolglisseeriv)? Miks mitte MAS-500? Mõlemad alla 20 m alused.
MAS puhul leiti, et hoolimata kiirusest ei olnud nende merepüsivus piisav. Näiteks Wiki kohaselt:
The obsolescence of small MAS became apparent during the conflict [mõeldakse Teist Maailmasõda], and they were increasingly replaced by larger Yugoslavian E-boats built in Germany and by new improved versions, classified "MS" (Moto Siluranti) by the Regia Marina.
Wartime experience quickly showed MAS usage was heavily affected by sea conditions; the Regia Marina began searching for a more seaworthy alternative. The solution came with the acquisition of six captured Yugoslavian motor torpedo boats, built by Lürssen of Germany in the 1930s after the early Kriegsmarine Schnellboote design; the boats were re-designated MAS 3 D to MAS 8 D and pressed into Navy service.[2] Though these early examples were slower than their Italian counterparts, the S-Boote were able to operate in rough seas, thanks to their rounded hulls.
Seetõttu asendati MAS-id oluliselt suuremate S-Bootidega. Kusjuures see toimus paralleelselt nii sakslaste kui ka itaallaste merevägedes. S-Bootid vahetati hiljem omakorda välja Jaguar/Seeadler-klassi ning Zobel-klassi FAC-ide poolt, millede üheks ülesandeks oligi mõeldud maabumisoperatsioonide tõkestamine Läänemeres. Need alused vahetati välja Gepard-klass FAC-ide poolt, mille praeguseks asendajaks on Braunschweig-klass korvettid.

Evolutsioon on iseenesest selge. Kõigepealt kasutati torpeedo-mootorpaate, mille piiratud merepüsivus ning peaaegu olematu enesekaitsevõime sundis kasutusele võtma suuremaid torpeedopaate. Uued torpeedopaadid said tänu oma suurusele juurde ÕT ja laevavastased kahurid, mis parandasid nende enesekaitsevõimet. Nende paatidega saadud kogemused (kaotused) suunasid veelgi edasist arendust. Lääne- ja Põhjamere jaoks arendati välja veelgi parema püsivusega ja kiiremad torpeedokaatrid, mille relvastus vahetati hiljem välja uue tehnoloogia - laevavastaste rakettide poolt. Järgmised alused arendati välja juba algusest peale raketikaatritena, millele anti enesekaitseks efektiivsem pardakahur ja ÕT relvastus. Braunschweig-klass on siinkohal mõnes mõttes juba väljaspool FAC raame, sest on mõeldud ka ookeanil toimetamiseks ning võib kanda helikoptereid. See tuleneb pigem sellest, et sakslased tahavad järjest vähemate alustega rohkem ära teha. Siiski, torpeedopaatide areng erinevates merevägedes on olnud üsna sarnane ja ühese loogikaga. Kasutusele on võetud ühe suuremaid, parema merepüsivuse ja enesekaitsevõimekusega aluseid, mis suudaksid võimalikult efektiivselt ka iseseisvalt tegutseda, sest relvastust ega meeskondi ei ole tegelikult kellelgi raisata.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tux »

URR kirjutas: See on esialgu siiski ulme. Hüdrofonid ei anna küllalt täpset asukohta ega suuda sihtmärki küllalt täpselt identifitseerida. Viimane oleks võimalik vaid siis, kui oleks teada kõigi nende laevade signatuurid, mille pihta lasta tahame.
Oleneb kui kaugel laev hüdrofonist on, aga Soome lahel võiks saada sadakond meetrit täpsust rahulikult, see sõltub ka võrgu paigutusest jne. Üldiselt kuuleb suht odava hüdrofoniga laeva rahulikult 10-20 km kaugusele. Mis signatuuridesse puutub, siis kõik laevad mis käivad Peterburgis remondis või muidu paraadil, sõidavad meie nina alt läbi, seega on signatuuride saamine vaid kättevõtmise küsimus ja millegipärast mulle tundub, et need on NATO-l enamuses ka olemas ja meie jaoks ilmselt vajaduse korral ka saadavad.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
gorilla
Liige
Postitusi: 679
Liitunud: 29 Veebr, 2012 18:47
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas gorilla »

Tux kirjutas:
URR kirjutas: See on esialgu siiski ulme. Hüdrofonid ei anna küllalt täpset asukohta ega suuda sihtmärki küllalt täpselt identifitseerida. Viimane oleks võimalik vaid siis, kui oleks teada kõigi nende laevade signatuurid, mille pihta lasta tahame.
Oleneb kui kaugel laev hüdrofonist on, aga Soome lahel võiks saada sadakond meetrit täpsust rahulikult, see sõltub ka võrgu paigutusest jne. Üldiselt kuuleb suht odava hüdrofoniga laeva rahulikult 10-20 km kaugusele. Mis signatuuridesse puutub, siis kõik laevad mis käivad Peterburgis remondis või muidu paraadil, sõidavad meie nina alt läbi, seega on signatuuride saamine vaid kättevõtmise küsimus ja millegipärast mulle tundub, et need on NATO-l enamuses ka olemas ja meie jaoks ilmselt vajaduse korral ka saadavad.

Siin tuleks kasutada tagurpidi loogikat. Kõik mis ei ole meie kataloogis tuvastatavana ''Tallinki'' autopraamina või ''Rauma'', ''Hamina'' klassi raketikaatrina on meie jaoks vaenulik kontakt.

Meeldetuletuseks, enamik mereväe tiibrakettidest omab pardal sihtmärgi tuvastuseks radarit, elik on veits kummaline kasutaja ''urr'' poolt soovida mingi ''täppistuvastamist''. :dont_know:

Elik peale meie 12 miilise tsooni penetreerimist, esitatakse ilma krüpteeringuta avatud kanalis küsimus, -härrrad, kas kits sõi teie kaardid ära, või ole te te massohistid?

Seejärel rakendub rannikupatarei koos hüdrofonidega.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Ott Laanemets
Liige
Postitusi: 243
Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Ott Laanemets »

Vee all saab ’asju tuvastada’ (recognize) tuukri või allveeroboti abil ja seda kasutatakse miinitõrjes. Tuvastamine tähendab kontakti olemuse kindlaks tegemist – valge tekiehitisega musta kerega tanker, halli kerega sõjapaeva pardanumbriga 123 jne. Peal- ega allveelaevade vee all tuvastamine pole võimalik, sest neid ei saa optiliselt vaadelda. Sama kehtib ka elektromagnetspektri kohta. Seetõttu neis kahes keskkonnas avastatud kontakte vaid klassifiteeritakse (classication). Klassifitsseimine tähendab kontakti omapära kindlaks tegemist – kas tegemist on vastavatele parameetritele sarmase kontaktiga. Parameetriteks on elektromagnetspektris sagedus, pulsi pikkus, pulsi korduse sagedus jms, ning veealuses keskkonnas peamiselt sagedus, täpsemalt vastuvõetud signaali oktaavanalüüs.

Hüdroakustilise signaali levik on oluliselt keerulisem kui elektromagnetsignaali levik. Ühtpidi on vesi tihedam keskkond, ja hüdroakustiline signaal võib levida, sõltuvalt sagedusest, kaugemale. Nt registreeriti Kurski uppumisel madalsageduslikud plahvatused endiste SOSUSe vastuvõtjatega USA idarannikul. Signaali leviku suunda mõjutavad heli leviku kiiruse erisused, mida on väga keeruline ennustada. Selliseid erisusi põhjustavad temperatuuri-, rõhu- ja soolsuse muutused. Signaali häbimine väljasaatmise suunast allub Snelli seadusele. Seetõttu on akustilise sensori abil suunda oluliselt keerulisem määrata kui nt ESM-i abil.

Kui keset Atlandi ookeani kohtuvad kaks SSN-i, mille mõlema signatuur on teisele teada, pole probleem liiga suur. Kui aga sama juhtub Läänemeres, on probleem suurem. Läänemeri on väga mürarohke, siin on palju laevandust, looduslikku müra ja väiksusest tulenevaid peegeldusi. Seetõttu on veealuse sensoriga klassifitseerimine ja suuna täpne määramine mõnevõrra keerulisem kui avaookeanis.

Mis puudutab kõige laskmist mingi piiri sees, siis sellist ala nimetatakse TEZ-iks (Total Exclusion Zone, nt Falklandi sõda), mis väljaspool TTW-d asub meresõjaõiguslikus hallalas. Eesti TTW piir on selleks aga liiga väike. Selline piiri sõltub nii oma kui vastase relva efektiivsest kaugusest. Lisaks tähendaks see Eesti kontekstis Soome lahe blokeerimist, mis ei ole taktikaline ega isegi sõjaline vaid poliitiline otsus.

Kõigi ja kõikide laskmine kõlab nagu politsei, kes Tallinna raekoja platsil üht pätti otsides kõik inimesed maha laseb. Läänemeres seilavatest laevadest, mida igal ajahetkel on 2000-3500, on u 25% Läänemere äärse riigi lipuga. See tähendab, et ’kõiki ja kõike’ lastes võime tabada end sõjajalal hoopis teistsuguste riikidega. Raketi ninas võib ju radar olla, aga see ei ütle, mida ta ’näeb’. Kui vastane peidab end nt naftatankeri kõrvale (mis on täiesti tavapärane FPB taktika), siis tabab too radar ikkagi kindlamat/suuremat sihtmärki. Seetõttu oli ja on tähtsaimaks sensoriks Läänemeres Eye Ball Mk 1. Nt Soome ja Taani rahuaegse mereseire nõudeks on 100% visuaalne tuvastamine nende vastusalas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sõja-ajal saata sõjalaeva vaadeldavast sihtmärgist visuaalse nähtavuse kaugusele= enesetapp (vähemalt meie kontekstis).
Visuaalne nähtavus (kuni 20 km) - sügaval-sügaval vastase relvade mõjualas.
Rahuajal või hallil ajal - mis segab sinna saatmast PV alust (mis nagunii merel on, mida "hallim" aeg, seda rohkem)?

Minu loogika ei suuda hästi tabada selle "vaatamise" aluse ideed - saata vastase ligidale raketikaater tähendab kallihinnalise aluse/meeskonnaga tarbetut riskimist ja loobumist kõikidest eelistest. Hallil ajal saata miski kahuripaat - tähendab vajadust pidada miskit halli aja laevastikku (sest kahuripaadid tänapäeval ju ei sõdi). Kõik me teame, mis juhtus Gruusia Stenka-klassi patrull-laevaga (klass 206P), mis sattus vene eskaadrile liiga ligidale ühel kenal augustipäeval 2008.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

London Bridge kirjutas:Veel üks kokkuvõte:
Selle asemel, et öelda rahulikult ja konstruktiivselt, et võib olla tuleks kaaluda merekaitse kontseptsiooni asümmeetrilisuse ning merejõudude maaväe toetamisvõime tõstmise võimalikkust ja efektiivsust, põrutatakse meil aksioomselt, et parved on AINUS võimalus ja kõik, kes teisiti arvavad on lollid ja saamatud või lähtuvad ainult oma kitsast ametkondlikust huvist ning suurte paatide ihalusest või pole kordagi metsas põrganud. Ning järgneb väga huvitav mentaalne slaalom, kus mängeldes liigutakse väidetest ja küsimustest mööda küll ühelt poolt ja siis teiselt poolt, samal ajal järgest madalamale laskudes.
Minuarust siinne mentaalne slaalom käib selle ümber, et vaja on uusi laevu. Sõjakamaid kui praegused Sandownid. Ametkondlikult ei saa seda ette heita.
Kui tekivad küsimused nende kasutamise kohta, siis väga selgeid vastuseid ei tule. Lõpuks, saades aru raketilaevade kosmilisest maksumusest, langetame latti kahurrelvastusega patrulllaevadeni ja räägime merepiirist ja tuvastusest kriisieelsel hallil ajal. Kui küsida, et kuidas lahendada merepaiske vajadused (Soome laevastiku ca 240 alusest on pea 200 justnimelt merepaiskeks), siis tehakse selgeks, et me ei suudagi seda teha.

Seega, ära tee selliseid ühepoolseid "kokkuvõtteid".

Mina nt arvan, et alla tiibraketi me välja ei vea, kui me tahame venelasele midagi teha. Kahurrelvastusega laevadega võib piirivalve sõita. Kui aga moodsaid suuremaid aluseid ja relvastust ühekorraga rahakott ei kanna, pole mitte lahendus suuremad alused ilma relvastuseta, vaid kogu kontseptsiooni ringi mõtlemine. Ja niin aluste väiksemaks mõtlemisest ning tõrjepiiri kaldale lähemale toomisest eriti pääsu pole.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seetõttu asendati MAS-id oluliselt suuremate S-Bootidega. Kusjuures see toimus paralleelselt nii sakslaste kui ka itaallaste merevägedes. S-Bootid vahetati hiljem omakorda välja Jaguar/Seeadler-klassi ning Zobel-klassi FAC-ide poolt, millede üheks ülesandeks oligi mõeldud maabumisoperatsioonide tõkestamine Läänemeres. Need alused vahetati välja Gepard-klass FAC-ide poolt, mille praeguseks asendajaks on Braunschweig-klass korvettid.
Eesti keeles on õnneks kaks eri mõistet: torpeedokaater ja torpeedopaat. Saksa S-boot sarnaneb oma ülesehituselt pigem torpeedopaadiga, mis olid tavaliselt pikemad, kitsakerelised, süvisreziimis sõitvad alused. MAS, PT, G-5 jne olid torpeedokaatrid. Need olid laiakerelist, suhteliselt lühikesed (kuni 25 m) ja vähemalt poolglisseerivad (st lamedapõhjalised). Teatud erandid olid täisglisseerivad ehk hüdroplaneerivad - näiteks vene G-5, näiteks Itaalia MAS-500.

Mis siis juhtus? Peale seda, kui torpeedo pealveetõrjerelvana kaotas kuskil 50-60ndate vahetusel oma tähenduse, kadus ka käibelt torpeedokaater kui laevaklass. Mõned suuremad torpeedokaatrid said ka raketikaatriteks (nt vene Komar). Need Gepardid-Shershenid-asjad on pigem torpeedopaadi järeltulijad. Torpeedokaater kui selline ei olnud üle 50 aasta üldse kasutuses, kuid laevatüüp kui selline on taastekkimas FIAC-na (kiire kaldalähedane ründealus). Sõltuvalt mentaalsusest ja tehnilistest võimalustest relvastatud RPG-7/reaktiivmürskudega kuni laevatõrjeraketini. Ei ole toimunud mingit "suurenemist". 50-70 m pikkune torpeedopaat oli kasutusel juba WWI ajal. Ka Eestil oli selline (Sulev).

Korvettide populaarsus aga põhineb 2 asjal - esiteks eelarvete kuivamine (enam fregatte niiväga ei ehitata, ka Soome laevastikus oli 80ndateni 2 fregatti, kes äkki ei teadnud) ja teiseks tehnovidinate areng, mis võimaldab fregatiga võrreldava relvastuse paigutada 100 m aluse asemel ka 50 m alusele. Väiksem alus on aga odavam. Raketikaater (FIAC) on aga piiratud mereomadustega (kuidas saadad need Adeni lahele...? - Soome käis seal miinipanijaga muide).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40170
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nüüd on sellest strateegiast võetud üks element, kontekstist välja rebitud (suhteliselt soe Hormuzi väin, mida läbib päevas 60 tankerit ja jäiga ROEga lääneriikidest vastased vs veidi jahedam, tormisem ja vähemate tankeritega Soome laht ning sõjaõigusesse loominguliselt suhtuvad venelased) ning seda esitletakse tervikliku strateegiana, sisuliselt hõbekuulina.
Kas mereväelaste artiklid/postid siin, kus (piiratud arvu) FAC-e esitletakse kui merekaitse lahendust, pole mitte samasugune hõbekuul....?
Lihtsalt palju kulukam, vähem hukukindlam ja vastasele mugavam hõbekuul...?
Kui parvetaktikale võiks ette heita kergejalaväe ja hajutatud lahingutegevuse kriitikavaba merele kandmist (mis ei pruugi toimida), siis ilma asjakohase olukorrateabeta, (mere)lennuväeta, kaldal asuvate toetavate süsteemideta (nt õhutõrje) 2-4 alust (raskuspunkti) ei saa mõista muudmoodi kui rumalust.

Küsimus sellest, et kus ja millal suutis väiksem osapool väikesi raketilaevu kasutades suurriiki mõjutada merel, on endiselt vastuseta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist